Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

MV (avaldaja) esitas 1. juunil 2015 Harju Maakohtule hagiavalduse korteriühistu Kunderi 10 (puudutatud isik) vastu teabe saamiseks. Teabe saamise kohustuse täitmiseks palus avaldaja kohustada puudutatud isikut vastama viiele küsimusele: (1) kes nimeliselt otsustas tsiviilasjas nr 2-13-8083 määruskaebuse esitamise kohtule; (2) kes nimeliselt sõlmis tsiviilasjas nr 2-13-8083 puudutatud isiku nimel lepingu Advokaadibürooga Greinoman & Co (edaspidi „advokaadibüroo“); (3) kui palju on kohtuasja nr 2-13-8083 õigusabi puudutatud isikule 1. juuni 2015 seisuga maksma läinud; (4) kui palju maksis puudutatud isik advokaadibüroole määruskaebuse koostamise eest; (5) milliste konkreetsete maksete tasumata jätmisest on avaldaja 2015. aasta märtsi arvel nr 1504-10100 arvestatud võlg summas 2 229,10 eurot. Maakohus andis enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist puudutatud isikule võimaluse esitada oma seisukoht. Puudutatud isik selgitas 22. juunil 2015, et on avaldajale korduvalt vastanud. Osa teabenõudeid ei ole aga üldse esitatud. Teabe küsimine ja sellele vastamine on reguleeritud ühistu põhikirja ja juhatuse 3. oktoobri 2013 otsusega. Maakohus võttis 18. augustil 2015 avalduse menetlusse küsimuste (2)–(5) osas. Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole selgitanud, miks teabenõudega küsitav teave on talle vajalik. Puudutatud isik jäi ka selle juurde, et on avaldaja küsimustele vastanud: küsimustele (2)–(4) vastati 21. jaanuari ja 9 juuni 2015 koosolekutel; küsimusele (5) vastati 25. mai 2015 kirjaga. Maakohus määras 8. juuni 2016 istungil lahendada asi hagita menetluse sätete alusel juhindudes analoogia korras tulundusühistuseaduse § 28 lg-st 4. Kohtuistungil vastas puudutatud isik küsimusele (2), et õigusabilepingu allkirjastasid TV ja TK. Lisaks lepiti istungil kokku, et puudutatud isik esitab seitsme päeva jooksul avaldaja soovitud teabe. Puudutatud isik vastas avaldaja esitatud küsimustele (2)–(5) 16. juuni 2016 menetlusdokumendis kokkuvõtvalt järgmiselt: (2) tsiviilasjas nr 2-13-8083 sõlmisid 24. mail 2013 puudutatud isiku nimel esinduslepingu advokaadibürooga juhatuse liikmed TV ja TK, mis vastab ühistu põhikirjale ja äriregistrisse kantud piirangutele; (3) õigusabi eest on advokaadibüroole tasutud: 2013. aastal 2 839 eurot; 2014. aastal 1 665 eurot ja 2015. aastal 525,80 eurot. Õigusabikulud kajastuvad puudutatud isiku majandusaasta aruannetes; (4) määruskaebuse koostamise eest tasuti advokaadibüroole 525,80 eurot; (5) raamatupidamisprogrammi väljavõtteks olev võlaarvestuse dokument esitati avaldajale 25. mail 2015. Selle dokumendi saamist on avaldaja ka kinnitanud. Samuti on avaldaja kinnitatud jooksvalt korteriühistu poolt kommunaalkulude ja muude maksete kohta arvete saamist. Võlaarvestuse uued tabelid on avaldajale edastatud kohtuasjas nr 2-15-12061. Puudutatud isiku 28. novembri 2012 2 (6)

üldkoosoleku otsuse alusel nõutakse avaldajalt alusetu nõude tõrjumise õigusabikulusid. Seda otsust ei ole avaldaja vaidlustanud. Ülejäänud kohtumenetluse kulud on jagatud korteriomanike vahel proportsionaalselt. Lisaks kordas puudutatud isik oma selgitusi küsimustele (2)–(4) varem vastamise aja kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 13. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata puudutatud isiku taotlused avalduse läbivaatamata jätmiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja avaldaja kohustamiseks isiklikult kohtusse ilmuma ning avaldaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda, kuid neid kindlaks ei määranud. Maakohus tugines korteriühistuseaduse (KÜS) § 14 lg-le 1, § 1 lg-le 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 1 p-le 5, § 28 lg-le 5 ja puudutatud isiku põhikirja p-le 12.4 ning leidis, et avaldajal on õigus esitada küsimusi (2)–(5) ja nõuda puudutatud isiku juhatuselt selle kohta teavet ning puudutatud isikul on kohustus avaldajale teavet anda. Avaldaja 15. jaanuari 2015 teabenõudega puudutatud isikule on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule küsimused (2)–(4). Küsimust (5) ei saanud avaldaja esimese teabenõudega esitada, kuna selleks ajaks ei olnud selles viidatud arvet veel esitatud. Avaldaja 23. aprilli 2015 teabenõudega puudutatud isikule on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule küsimuse (5). Puudutatud isiku 21. jaanuari 2015 üldkoosoleku protokoll ei kajasta, et 15. jaanuari 2015 järelepärimist oleks üldkoosolekul arutatud ja et avaldaja küsimustele oleks vastatud. Puudutatud isiku juhatuse 10. veebruari 2015 otsusega määrati, et avaldajal ja tema esindajal ei ole lubatud tutvuda puudutatud isiku raamatupidamisdokumentidega. Seega pole tõenäoline, et avaldajale 21. jaanuari 2015 üldkoosolekul raamatupidamisdokumente tutvustati. Puudutatud isiku juhatuse 3. oktoobri 2013 koosoleku protokolli (p 9) kohaselt suhtleb juhatus tema poole pöördujatega ainult kirjalikult (puudutatud isiku ametlikul aadressil tuleb esitada kirjalik avaldus, millele ühistu vastab kirjalikult 30 päeva jooksul). Seega tuli puudutatud isikul avaldaja 15. jaanuari ja 23. aprilli 2015 teabenõuetele vastamise tõendamiseks esitada vastavad kirjalikud vastused ja dokumendid nende avaldajale kättetoimetamise kohta. Sellist kirjalikku vastust, millega avaldaja teabenõuetele oleks vastatud enne kohtumenetluse algust, ei ole kohtule esitatud. Puudutatud isiku asjaajaja MK ja avaldaja 25. – 28. mai 2015 e-kirjavahetusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks avaldaja teabenõudele kirjalikult vastanud. Kohtule ei esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, mida ja millal avaldajale kirjalikult vastati. Ka kohtutäituri esitatud aruanne menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta ja fotod ei tõenda, et vastatud oleks avaldaja teabenõudele. Puudutatud isiku liikmete 9. juuni 2015 üldkoosoleku protokoll ei kinnita, et sellel koosolekul oleks avaldaja teabenõudeid käsitletud. Nimetatud üldkoosolek toimus ka peale avalduse kohtusse esitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku enda kehtestatud reeglite alusel (kirjalikult ja 30 päeva jooksul) enne kohtusse pöördumist avaldaja teabenõudele vastatud. Puudutatud isiku 16. juuni 2016 menetlusdokumendiga ja sellele lisatud materjalidega on avaldaja teabenõue rahuldatud.

3 (6)

Kuna kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud avaldajal enam avalduses märgitud nõuet, sest puudutatud isik rahuldas selle menetluse käigus, jäi avaldus rahuldamata (vt Riigikohtu

MÄÄRUSKAEBUS

Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt maakohtust erinevatel motiividel rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda. Ühtlasi esitas puudutatud isik taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: 

avaldaja müüs talle kuulunud korteriomandi 1. aprillil 2016 ja uus omanik kanti kinnistusraamatusse 4. aprillil 2016. Sellega lakkas avaldaja olemast puudutatud isiku liige. Teabe saamise õigus on mittevaraline õigus, mis on lahutamatult seotud liikmelisusega. Kui isik ei ole enam korteriühistu liige, siis ei ole tal õigustatud huvi sekkuda korteriühistu tegevusse. Seega 8. juuni 2016 kohtuistungiks oli avaldaja kaotanud nõudeõiguse ja kohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata;



maakohus leidis põhjendamatult, et puudutatud isikul on avaldaja teabenõuetele kohustus vastata just kirjalikult. Avaldaja ei väljendanud 15. jaanuari ega



maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Tunnistajate ütlustega saab puudutatud isik tõendada, et on avaldaja teabenõuetele enne kohtumenetlust vastanud;



maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja teabenõuetele on vastatud kohtueelselt ning avaldaja kaotas nõudeõiguse menetluse kestel. Kuivõrd avaldaja jätkas osavõttu menetlusest olles teadlik nõudeõiguse puudumisest, tuleb menetluskulud jätta tema kanda sõltumata asja lahendamisest.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 7. novembril 2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse otsustamise osas. Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgides muuta maakohtu põhjendusi ja täpsustada määruse resolutsiooni sõnastust jättes muutmata selles sisalduva lõppjärelduse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse kohta ise uue määruse, millega jätab need menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 4 (6)

Määruskaebuses soovib puudutatud isik tunnistajate ülekuulamist, seega asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuistungi korraldamist. Tunnistajate ülekuulamise kohta võtab ringkonnakohus seisukoha määruse põhjenduste p 17 teises lõigus. Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana täiendava tõendina e-kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi Kunderi 10-10 Tallinnas kohta (määruskaebuse lisa, II kd tl 80). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus puudutatud isiku poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde. Järgmiseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele ja lahendab kaebuse taotlused. TsMS § 3 lg 1 järgi võib iga isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohus märkis õigesti, et avalduse esitamise ajal oli avaldaja puudutatud isiku liige ja tal oli õigus puudutatud isiku põhikirja p 12.4 alusel teavet saada. Maakohus tuvastas ka, et enne kohtusse pöördumist ei olnud avaldaja oma nelja küsimuse kohta puudutatud isikult vastust saanud. Seega ei saa väita, et avaldaja on asjatult kohtusse pöördunud ja seda ei muuda asjaolu, et avaldaja kohtumenetluse ajal korteri võõrandas. Puudutatud isiku seisukoht on ekslik, et olukorra muutumise tõttu ei olnud avaldaja õigustatud nõudma temalt teavet. Teabe saamise õigus on isiklik õigus, mis ei lähe korteriomandi võõrandamisel võõrandajalt uuele omanikule üle. Järelikult ei pidanud maakohus jätma avaldust läbi vaatamata ja seda ei tee ka ringkonnakohus. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku juhatuse 3. oktoobri 2013 protokolli kohaselt suhtleb juhatus tema poole pöördujatega ainult lihtkirjaliku avalduse saabumisel puudutatud isiku ametlikule aadressile, millele puudutatud isik vastab kirjalikult 30 päeva jooksul (I kd tl 51–53, p 9). Seetõttu on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et on avaldaja teabenõude täitnud, andes suulisi selgitusi üldkoosolekul. Võttes endale kohustuse avaldustele kirjalikult vastata, tuleb seda ka täita, vaatamata sellele, kas teabe taotleja avaldas soovi kirjaliku vastuse saamiseks. Kuivõrd puudutatud isik pidi avaldaja teabenõudele kirjalikult vastama, leidis maakohus põhjendatult, et puudub alus tunnistajate ülekuulamiseks. TsMS § 238 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel arvestama ainult selliste tõenditega, millel on asjas tähtsust. Puudutatud isik ei esitanud maakohtule ega ole esitanud ka määruskaebemenetluses dokumentaalset tõendit, mis kajastaks tema kirjalikku vastust avaldajale. Üksnes sellise tõendi esitamise korral saaks kohus vajadusel tunnistaja ütluste abil kontrollida, kas vastav dokument on avaldajale kättesaadavaks tehtud. Kokkuvõtvalt ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusnorme, kui tuvastas, et puudutatud isik ei ole küsimustele (2)–(5) enne kohtusse pöördumist kohaselt vastanud. Ringkonnakohus ei jaga siiski maakohtu arusaama, et kõik küsimused (2)–(5) on sellised, millele saab nõuda vastust korteriühistule esitatava teabenõude korras. Nõustuda tuleb maakohtu põhjendustega küsimuste (2)–(4) osas ja neid põhjendusi ringkonnakohus ei korda. Küsimusega (5) soovis avaldajaga teavet talle esitatud arvel nr 1504-10100 arvestatud võla kujunemise kohta. Puudutatud isiku põhikirjast ega maakohtu viidatud MTÜS ja KÜS sätetest ei tulene korteriühistule kohustust esitada liikmetele lisaks arvetele ja KÜS § 14 lg-s 1 ette nähtud tõendile nõudesumma arvestusi võla kujunemise kohta. Puudutatud isik vastas kohtumenetluses ajal küsimusele (5) ka üksnes sellega, et esitas kokkuvõtte esitatud arvetest ja avaldaja maksetest, aga see teave oli avaldajal olemas juba enne kohtusse pöördumist. 5 (6)

Neil kaalutlustel jääb avaldus küsimuse (5) osas rahuldamata maakohtust erineval alusel, nimelt seetõttu, et avaldaja ei olnud õigustatud nõudma puudutatud isikult vastavat teavet. Vastavalt tuleb maakohtu määruse resolutsioonist jätta välja selgitus, miks avaldus jäi rahuldamata. Ka muudel juhtudel ei ole vajadust märkida resolutsiooni avalduse rahuldamata jätmise põhjust. Kuna tervikuna ei ole määruse resolutsioon sundkorras täidetav, siis puudub vajadus resolutsiooni tervikliku sõnastuse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et olukorras, kus kohus jätab avalduse rahuldamata, ei ole õige jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Samas ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid ka avaldaja kanda, kui tema nõue kohtumenetluse käigus rahuldatakse. Arvestades -

esiteks, et lahend tehti avaldaja huvides;

-

teiseks, et pooltevahelise pikaaegse pingelise suhte tõttu saavutas avaldaja oma eesmärgi osaliselt alles kohtumenetluses;

-

kolmandaks, et küsimuse (1) osas ei võtnud maakohus avaldust menetlusse;

-

neljandaks, et küsimuse (5) osas ei olnud avaldajal õigust nõuda puudutatud isikult teabe esitamist

on õiglane maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise ja eelmises lõigus toodud põhjuste tõttu on kohane jaotada ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selliselt, et need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.