1.Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrusega nr M 10024253/M4 kohustati GARAAŽIÜHISTUT KELDRIMÄE 3 viima oma põhikiri vastavusse hooneühistuseaduse sätetega. GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 esitas määrusele Tallinna Ringkonnakohtule 24.01.2017 määruskaebuse, mille ringkonnakohus 13.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1624 jättis rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale esitas GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 28.02.2017 Riigikohtule määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus 10.04.2017 1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-15844 määrusega. Seega muutus täidetavaks Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus. Määruse täitmise tähtaeg möödus 12.08.2017. GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 ei viinud oma põhikirja vastavusse hooneühistuseaduse sätetega. Registriosakonna määrus
2.Tartu Maakohtu registriosakond määras 23.08.2017 GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatuse liikmele JK-le rahatrahvi 200 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest määruses märgitud arvelduskontole. Kohus selgitas, et võib trahvimist korrata seni, kuni puudus on kõrvaldatud või trahvihoiatusmäärusele on esitatud vastuväide. Kui isik, kellele rahatrahv määrati, seda ei tasu, esitatakse trahvimäärus sundtäitmiseks kohtutäiturile. Sel juhul lisanduvad trahvisummale ka täitemenetluse kulud.
3.Asjaolu, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik, kelle põhikiri ei ole viidud vastavusse HÜS sätetega oli kindlaks tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2016 otsusega tsiviilasjas 2-15-7256 ja GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 oli alates 23.11.2016 teadlik, et ühingu põhikiri tuleb vastavusse viia hooneühistuseaduses sätestatuga. Põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse mitteviimisel on registripidajal õigus trahvida juhatust äriseadustiku (ÄS) §-s 71 ettenähtud korras. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus. JK oli GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatuse liige alates 29.09.2000. TsÜS §-st 35 tulenevalt peab juriidilise isiku juhatuse liige oma seadusest tulenevaid kohustusi täitma. Jõustunud kohtulahend on juriidilisele isikule täitmiseks kohustuslik. Määruskaebus
4.JK esitas 16.10.2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu registriosakonna 23.08.2017 määruse tühistada.
5.GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 esitas 11.08.2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale taotluse, milles palus pikendada Tartu Maakohtu registriosakonna määrusega nr M 10024253/M4 määratud tähtaega oma põhikirja vastavusse viimiseks HÜS sätetega vähemalt kuni 01.09.2018. GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 põhjendas taotlust asjaoluga, et kuivõrd määruse nr M 10024253/M4 täitmise tähtaeg oli 12.08.2017, kuid määrus jõustus alles 10.04.2017 ning määruse täitmiseks on vaja kokku kutsuda garaažiühistu üldkoosolek ning ette valmistada põhikirja muudatused, mis võtavad aega, ei ole võimalik määrust nõutava aja jooksul täita.
6.Tartu Maakohtu registriosakond edastas 23.08.2017 JK-le kirja nr M10024253/H4, milles selgitas, et ei saa GARAAŽIÜHISTULE KELDRIMÄE 3 anda täiendavat tähtaega põhikirja HÜS sätetega kooskõlla viimiseks. Kirjas põhjendati tähtaja pikendamisest keeldumist asjaoluga, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 oli teadlik põhikirja muudatuste tegemise vajadusest juba alates 23.11.2016, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-7256. Lisaks selgitati, et jõustunud kohtulahend on juriidilisele isikule täitmiseks kohustuslik ja registrimenetluses ei saa registripidaja anda jõustunud kohtulahendi täitmiseks uut tähtaega. Kirjale oli lisatud
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-15844 Tartu Maakohtu registriosakonna 23.08.2017 määrus nr M 10024253/M5, millega määrati JK-le rahatrahv 200 eurot.
7.Kaebaja hinnangul on õigustühine määrus, milles on menetlusaluseks isikuks märgitud juriidiline isik, kuid trahv on tehtud teisele isikule. Kaebaja ei nõustu, et käesoleval juhul saab trahvi määramisel tugineda teises kohtuasjas tehtud otsuse põhjendustele. Maakohus oleks pidanud arvestama tsiviilasja nr 2-17-1624 asjaoludega ning selles asjas tehtud kohtulahendi jõustumise ajaga.
8.Registriosakond tegi trahvi ajal, kui määruskaebuse esitaja ei olnud enam juhatuse liige. JK esitas GARAAŽIÜHISTULE KELDRIMÄE 3 02.04.2017 avalduse, milles palus ennast juhatuse liikme kohustustest vabastada alates 01.05.2017. GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 teine juhatuse liige HL on avalduse vastu võtnud 05.04.2017. See, et registrikannet ei olnud trahvimise ajaks muudetud, ei muuda trahvimist õiguspäraseks, kuna ÄS § 34 lg 3 järgi ei oma registrikanne õiguslikku tähendust.
9.Arvestades, et erinevalt tsiviilasjast nr 2-15-7256 oli just tsiviilasja nr 2-17-1624 keskseks küsimuseks, kas GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastav juriidiline isik ning kas sellest sõltuvalt on tal kohustus viia oma põhikiri HÜS sätetega kooskõlla, ei ole õige juhatuselt enne tsiviilasjas nr 217-1624 lõpliku otsuse jõustumist eeldada teadmist, et tekib kohustus viia GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 põhikiri vastavusse HÜS sätetega. Tartu Maakohtu registriosakond oleks pidanud trahvimääruse tegemise vajalikkuse hindamisel arvestama asjaoluga, et vajalike ettevalmistuste tegemiseks ja üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei jäänud piisavalt aega.
10.Kaebaja jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 ei vasta HÜS § 20 tunnustele, mistõttu ei kohaldu tema suhtes ka HÜS § 20 lg-d 1 ja 7. Kaebaja on GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatuse liikmena tegutsenud heas usus, et riigi poolt tehtavad toimingud (antud juhul põhikirja aktsepteerimine ja registrisse kandmine mittetulundusühinguna) on seaduslikud ning võimaldavad GARAAŽIÜHISTUL KELDRIMÄE 3 sellest oma tegevuses juhinduda. Käesoleval juhul on sisuliselt riigipoolse eksimuse tõttu pandud kaebaja olukorda, kus ta peab riigi hüpliku tegevuse tõttu kandma talle määratud trahvi näol kahju. Menetluse edasine käik
11.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle lahendamiseks edasi Harju Maakohtule.
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on JK mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatuse liikmena (tlk 20). Riigikohus on korduvalt sedastanud, et registrikaardi kannetel ei ole õigust loovat 3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-15844 tähendust. Juhatuse liikme kanne registris peab avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Registripidaja ei ole selliseks kolmandaks isikuks, kuna tema ülesandeks ongi tagada registrisse kantud andmete õigsus (vt nt RKTKm tsiviilasjas nr 3 2 1 89 07 p 13, RKTKo tsiviilasjas nr 3 2 1 36 06 p 15, RKTKo tsiviilasjas nr 3 2 1 39 05 p 15). Seega ei saa trahvi määramisel lähtuda registrikaardi andmetest. Määruskaebusega koos esitas JK tõendi, millest nähtub, et ta esitas 05.04.2017 GARAAŽIÜHISTULE KELDRIMÄE 3 avalduse alates 01.05.2017 juhatuse liikme kohustustest vabastamiseks. Avalduse võttis teine juhatuse liige HL vastu 05.04.2017 (tlk 14). HÜS § 20 lg 2 järgi HÜS lg-s 1 sätestatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust ja § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TÜS § 61 lg 4 kohaselt juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kolleegium leiab, et JK on GARAAŽIÜHISTUGA KELDRIMÄE 3 sõlmitud juhatuse liikme lepingu VÕS § 631 järgi kehtivalt üles öelnud ja alates 01.05.2017 ei ole ta enam juhatuse liige. Seega tuleb Tartu Maakohtu registriosakonna 23.08.2017 trahvimäärus tühistada, kuna trahvida kohustuse täitmata jätmise eest saab juhatuse liiget, kuid JK ei olnud trahvi tegemise hetkel enam GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatuse liige.
15.Vastuseks määruskaebuse ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt jõustus 10.04.2017 Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M10024253/M4, millega kohustati GARAAŽIÜHISTUT KELDRIMÄE 3 viima oma põhikiri vastavusse hooneühistuseadusega. Jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja § 463 lg 2). Määruse jõustumisest tulenevalt ei ole vaidluse all küsimus, kas GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 suhtes kuulub kohaldamisele hooneühistuseadus.
17.HÜS § 20 lg 7 kohaselt on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastavad juriidilised isikud kohustatud viima oma põhikirjad käesoleva seadusega vastavusse hiljemalt 01.01.2008. Nimetatud tähtpäevast alates võib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidaja nõuda juriidiliselt isikult põhikirja käesoleva seadusega vastavusse viimist. Vastavalt kohaldatakse äriseadustiku § 59 lg-s 5 ja §-s 71 sätestatut. ÄS § 71 lg 1 kohaselt võib registripidaja seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 200 eurot.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-15844
18.HÜS § 20 lg 3 kohaselt teeb juriidilise isiku juhatus põhikirja muutmiseks vajalikud toimingud oma algatusel või liikme nõudel. Arvestades, et seaduse kohaselt on GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatuse liikmel kohustus teha põhikirja muutmiseks vajalikud toimingud, on ta ka registripidajale seaduses ettenähtud andmete esitamiseks kohustatud isikuks. Eeltoodust tulenevalt oli maakohtul seaduslik alus juhatuse liikmeks olevale isikule trahvi määramiseks.
19.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus oleks pidanud arvestama sellega, et puudutatud isikul ei jäänud põhikirja seadusega vastavusse viimiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks piisavalt aega. Samas ei ole ta oma väidet millegagi põhistanud ega ühtki perioodil 10.04.2017–12.08.2017 esinenud objektiivset takistust välja toonud. Sellise takistuse olemasolu ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuletada ka tsiviilasja materjalides sisalduvast puudutatud isiku 16.03.2017 üldkoosoleku protokollist, kuna dokumendist ei nähtu, et JK oleks ühistu liikmeid maakohtu 09.01.2017 määrusest ning pooleliolevast tsiviilasjast üldse informeerinud (tlk 21–23).
20.Kuna käesolev määrus on tehtud määruskaebuse esitaja kasuks, jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda riigilõivu tagastust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.