HK hagi SS (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõuete tunnustamiseks pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Merit Tammik Kostja: SS (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2017 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata HK hagi SS (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu 07.10.2008 abieluvaralepingust tuleneva nõude 139 574,80 euro tunnustamiseks SS (pankrotis) pankrotimenetluses, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HK esitas 18.01.2017 Harju Maakohtule hagi SS (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõuete tunnustamiseks SS (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 16.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-7188 välja SS pankrot ja pankrotihalduriks kinnitati Indrek Lepsoo. Hageja esitas 15.07.2016 pankrotihaldurile 4 nõudeavaldust kokku 2 350 263,20 euro väärtuses. Hageja nõuded jäid 22.12.2016 nõuete kaitsmise koosolekul seoses pankrotihalduri vastuväidetega tunnustamata. Teised võlausaldajad ja võlgnik hageja nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3.Hageja esimene nõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku vahel 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingust, mille p 9 kohaselt kohustus võlgnik hüvitama hagejale 141 574,80 eurot, mille hageja tasus AS-le SEB Pank kinnistut aadressil XXX, Harjumaa koormava hüpoteegi kustutamiseks. Võlgnik on kohustuse täitnud 2000 euro ulatuses. Kohustuse jääk on 139 574,80 eurot.
4.Hageja teine nõue võlgniku vastu tuleneb pooltevahelistest laenulepingutest. Hageja ja võlgnik sõlmisid 05.08.2008, 11.08.2008 ja 22.09.2008 laenulepingud, millega hageja andis võlgnikule laenu kokku 437 794,80 eurot (364 296,40+25 564,66+47 933,74), intressiga 14% aastas, tagastamistähtajaga 02.02.2014. Võlgnik ei ole laenusid tagastanud. Hageja nõue koos lisandunud intresside ja viivistega on kokku 973 937,71 eurot (811 213,22+56 868,41+105 856,08).
5.Hageja kolmas nõue võlgniku vastu tuleneb perioodil 05.03.2008-21.08.2009 sõlmitud 17 suulisest laenulepingust, millega hageja andis võlgnikule laenu kokku 31 105,03 eurot, intressiga 14% aastas, tagastamistähtajaga 02.02.2014. Võlgnik ei ole laenusid tagastanud. Hageja nõue koos lisandunud intresside ja viivistega on kokku 68 750,70 eurot (31 105,03+23 431,10+14 214,57).
6.Hageja neljas nõue võlgniku vastu tuleneb 14.02.2011 laste ülalpidamise maksmise kokkuleppest, mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma kahele lapsele elatist kokku 3000 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni vms sündmuse saabumiseni, millega seadus seostab lapse ülalpidamiskohustuse lõppemise. Võlgnik on kokkulepet täitnud üksikutel kordadel. Hageja nõude suurus on kokku 168 000 eurot. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja võlgnik kokkuleppe, millega võlgnik kohustus viie aasta jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest soetama lastele elamispinna, mille arvestuslik maksumus lapse kohta on 500 000 eurot. Hageja nõue kokku on seega 1 168 000 eurot.
7.Kuna hageja nõuded on tagatud 02.08.2008 sõlmitud pandilepinguga, palub hageja tunnustada nõudeid esimese rahuldamisjärgu nõuetena.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Vastuse kohaselt olid hageja ja võlgnik abielus 21.02.2007-18.07.2016 ning nende varasuhetele kohaldus ühisvararežiim. Abikaasad sõlmisid 3 abieluvaralepingut. 16.05.2007 abieluvaralepinguga lepiti kokku, et XXX kinnistu jääb hageja lahusvaraks, muu vara suhtes jäi kehtima ühisvararežiim. 07.08.2008 Ameerika Ühendriikides sõlmitud abieluvaralepinguga lepiti kokku, et kogu omandatav vara kuulub hagejale. Tsiviilasjas nr 2-13-12877 leidis kohus, et viidatud abieluvaraleping ei ole kooskõlas Eesti õigusega ega muutnud abikaasadevahelist ühisvararežiimi. 12.09.2014 abieluvaralepinguga lõpetati varaühisus ja kehtestati varalahususe varasuhe ning lepiti kokku, et hageja poolt pärast lepingu sõlmimist omandatav YYY kinnistu jääb hageja lahusvaraks. Ühisvara abikaasad selle lepinguga ei jaganud. Hageja esitatud nõuded ei ole seega tõenäoliselt võlgniku, vaid hageja ja võlgniku ühiste kohustuste aluseks olevad nõuded.
10.Hageja 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingust tulenev nõue 139 574,80 euro saamiseks on lõppenud aegumise tõttu. Kuna abieluvaralepingust ei nähtu, mis aja jooksul võlgnik kohustuse täitma pidi ja see ei nähtu ka hagiavaldusest, tuli kohustus täita mõistliku aja jooksul, mis on möödunud. Kohustus on täitmata enam kui 8 aastat. Nõue on lõppenud ka tulenevalt hea usu põhimõttest. Nõude maksmapanek on lubamatu, kuna hageja ei ole 8 aasta jooksul teinud midagi, et nõuet sisse nõuda. Lisaks olid laenulepingud, mille hageja väidetavalt täitis võlgniku eest, tõenäoliselt sõlmitud abikaasade ühiste kohustuste võtmiseks. Hageja poolt kohustuse täitmine AS-le SEB Pank ei olnud seega mitte võlgniku, vaid abikaasade ühise kohustuse täitmine.
11.Hageja laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud laenulepingute olemasolu, selle väidetavaid tingimusi ega laenu andmist. Hageja tehtud ülekanded võlgniku arvelduskontole on toimunud võlgniku enda rahaliste vahendite arvelt. Väidetavate suuliste laenulepingute alusel ei ole kõiki väidetud kandeid võlgniku kontole toimunud ja muud ülekanded on selgitatavad ilmselt hageja ja võlgniku ühiste kohustuste täitmisega. Samuti on hageja nõuded lõppenud aegumise tõttu. Kuna hageja ei tõendanud laenulepingute olemasolu, võib tegemist olla alusetu rikastumise olukorraga. Võlgnikule aastatel 2008-2009 tehtud ülekannetest on möödunud enam kui 3 aastat ja hageja nõue on seega aegunud. Nõude maksmapanek on lubamatu ka seetõttu, et hageja ei ole 8 aasta jooksul teinud midagi, et nõuet sisse nõuda.
12.Hageja nõue tema ja võlgniku vahel sõlmitud laste ülalpidamise ja elamispinna soetamise kokkulepetest tulenevalt 1 168 000 euro saamiseks on põhjendamatu. Hagejal ei ole õigust nõuda lastele elatist rohkem kui ühe aasta eest enne nõude esitamist. Põhjendatud ei ole ka taotletav summa, arvestades, et võlgnik on pankrotis. Kuna hageja ei kasutanud mõistlikke võimalusi elatisnõude rahuldamiseks enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, ei ole elatis ilmselt hädavajalik ja seda tuleb, arvestades asjaolusid, vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. Pankrotihaldur ei ole hageja ja võlgniku vahel 14.02.2011 sõlmitud lepinguid täitmiseks võtnud, seega on need lõppenud ja hagejal ei ole võimalik nende täitmist nõuda (pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg 1). Isegi kui võlasuhe ei oleks lõppenud, on nõue tühine lepingu näilikkuse tõttu. Kokkuleppe, millega lapsevanem võtab kohustuse soetada alaealistele lastele 2 elamispinda väärtuses 500 000 eurot, ei ole loogilise sisuga. Lisaks on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutega, mille täitmist saab nõuda vaid kolmas isik.
13.Hageja nõuet ei ole võimalik tunnustada pandiga tagatud nõudena. Pandilepingust peab olema aru saada, millised esemed on panditud ja hageja valdusesse antud. Antud juhul pandi ese lepingust ei nähtu. Pandilepingu kokkulepe, mille kohaselt on tagatud kõik tulevikus tekkivad kohustused, ei ole piisavalt määratletud, mistõttu on see vastuolus heade kommetega ja tühine (3-2-1-104-08).
Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 0 eurot.
15.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et Harju Maakohtu 16.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-7188 kuulutati välja võlgniku pankrot ja tema pankrotihalduriks kinnitati kostja; 16.05.2017 avaldati Ametlikes Teadaannetes teadaanne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise kohta ja kohustati võlgniku võlausaldajaid teatama pankrotihaldurile hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu; 15.07.2016 esitas hageja kostjale võlgniku suhtes neli nõudeavaldust kogusummas 2 350 263,20 eurot; 10.08.2016 tegi kostja hagejale ettepaneku nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks; hageja kõrvaldas puudused 16.08.2016, esitades nõutud täiendavad dokumendid; 22.12.2016 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudeid ei tunnustatud, kuna kostja esitas hageja nõuetele ja nõuete rahuldamise järgule vastuväited. Hageja nõuded ja hagi nõude tunnustamiseks on esitatud tähtaegselt.
16.Hageja esimene nõue võlgniku vastu summas 139 574,80 eurot on aegunud. Võlgniku lahusvaraks olnud XXX kinnistu jäi 16.05.2007 abieluvaralepinguga hageja lahusvaraks. Hageja võõrandas kinnistu 01.08.2008 ja kustutas saadud raha arvel võlgniku võlgnevused hüpoteegipidaja ees. Võlgniku kohustuste täitmine on käsitletav kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt. Hageja ja võlgnik leppisid hageja tagasinõudeõiguses kokku USA-s 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingu p-s 9. Abieluvaralepingu p 16 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes Florida osariigi seadusi. Aegumistähtaja puhul on otstarbekas lähtuda Eesti seadusest (rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 4 lg 4). Hageja tagasinõue muutus vastavalt 07.10.2008 tehingule sissenõutavaks alates 08.10.2008, seega lõppes tagasinõude 3-aastane aegumistähtaeg 08.10.2011. Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks oli hageja nõue seega aegunud.
17.Hageja väited kokkuleppel võlgnikuga aegumistähtaja pikendamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et võlgnik luges pärast tema pankroti väljakuulutamist hageja nõude põhjendatuks, ei ole aegumistähtaja pikendamisena arvesse võetav. Hageja ei tõendanud aegumise katkemise aluseks olevaid asjaolusid.
18.Väidetavatest laenulepingutest tulenevad hageja nõuded ei ole põhjendatud. Lepingute sõlmimine on tõendamata. Endised abikaasad on seotud isikud ja nendevaheliste tehingute suhtes kehtib kõrgendatud tõendamise kohustus. Hageja pangakonto väljavõttest, millest nähtuvad kanded võlgnikule selgitustega „makse“ ja „ülekanne“, ei nähtu raha tagasimakse kohustus ega intressi ja viivise arvestamise tingimused. Vastastikustest pangaülekannetest ei saa laenusuhteid eeldada. Hageja teise nõude osas on toimunud Tavid AS ja Lloyd Investments OÜ vahendusel raha liigutamine läbi hageja konto tagasi võlgniku kontole. Kolmanda nõude puhul on ülekannete arvel tasutud abikaasade ühiseid kohustusi. Väljavõttest nähtuvate maksete puhul on ilmselt tegemist ühise majapidamise tarbeks tehtud kulutustega. Ei ole usutav, et ülekannete näol oli tegemist kostjale isiklikuks otstarbeks antud laenuga. Kolmanda nõudega seotud ülekannete tegemise ajal kehtis abikaasade vahel ühisvararežiim, mistõttu kuulus raha abikaasade ühisvara hulka sõltumata sellest, kelle kontol see oli. USA-s 07.10.2008 sõlmitud abieluvaraleping ei mõjutanud kolmanda nõude osas tehtud makseid, kuna tõendatud ei ole, et maksed oleksid tehtud pärast 07.10.2008 omandatud vara arvel. Kuna 01.08.2008 müügilepingu tulemusel laekus hageja kontole 561 453,32 eurot, on usutav, et hageja tegi teise nõude kohaseid makseid nendest ühistest rahalistest vahenditest. Seega ei ole hageja teine ja kolmas nõue kehtivad ega sissenõutavad.
19.Hageja neljas nõue ei ole põhjendatud, kuna see tugineb kokkulepetele, mis on sõlmitud üksnes õigusnäivuse eesmärgil ja on seega tühised. Hageja elatisenõue ja lastele elamispinna soetamise nõue oleks usutav, kui hageja oleks tõendanud, et võlgnik oleks johtuvalt laste vajadustest hagejale laste ülalpidamiseks kokkulepete kohast elatist maksnud või oleks hageja seda nõudnud, samuti kui alaealistele lastele kahe eraldi elamispinna soetamise vajadus kokku 1 miljoni eurot eest 5-6 aasta jooksul oleks mingilgi määral põhjendatud. Hageja koostatud võlgniku poolt lastele elatise tasumise kohta koostatud tabel ei ole usaldusväärne tõend. Apellatsioonkaebus
20.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Kaebuse kohaselt ei ole õiged kohtu põhjendused hageja esimese nõude aegumise kohta. Kohus kohaldas ebaõigesti Eesti seadust viitega sättele, mille kohaselt võib Eesti õigust kohaldada siis, kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha. Florida osariigi seadused on interneti teel kergesti kättesaadavad.
22.Aegumise algust tuleb arvestada alates abielu lõppemisest ehk 18.07.2016, mis tulenes abikaasade vahelisest suulisest kokkuleppest, et võlgnik kohustub võlgnevused tasuma alates abielu lõppemisest. Sellise kokkuleppe olemasolu on eluliselt usutav. Kohus ei võtnud võlgnikult vaatamata sellekohastele taotlustele kokkuleppe olemasolu ja sisu kohta ütlusi. Seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega muutusid hageja nõuded sissenõutavaks 16.05.2016. Pankrotimenetluses võlgnik tunnustas hageja nõuet. Hageja täiendas 14.08.2017 oma apellatsioonkaebust, viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lg-le 1, mille kohaselt on abikaasadevaheliste nõuete aegumine abielu kestel peatunud.
23.Kohus leidis põhjendamatult, et laenulepingutest tulenevad hageja nõuded on tõendamata. Iseenesestmõistetavalt ei koosta abielus olevad isikud iga omavahelise tehingu kohta kirjalikku lepingut. Arusaamatu on kirjalike laenulepingute puudumise etteheitmine, kui esitatud on pangakonto väljavõte, millest nähtuvad ülekanded võlgnikule. Poolte vahel on kokku lepitud, et tegemist on hageja varaga ja seadus ei keela lepingu sõlmimist suuliselt. Ka võlgnik kinnitas haldurile nõude olemasolu. Kuna poolte vahel oli kokkulepe raha tagasimaksmise kohta, ei oma tähtsust, milliseks otstarbeks võlgnik raha kasutas ja kohtul ei olnud põhjust seda analüüsida.
24.Kohus leidis ebaõigesti, et elatise ja lastele elamispinna soetamise kokkulepped on näilikud põhjusel, et võlgnik ei ole kohustusi põhilises osas täitnud. Kohustuse mittetäitmine ei tähenda kohustuse puudumist. Abikaasad arutasid tekkinud probleeme kohtumistel või telefoni/Skype teel. E-kirju nõuetest teavitamiseks pooled ei saatnud. Elatise maksmise kokkulepe on notariaalselt tõestatud, mis tähendab seda, et see ei ole seadusega vastuolus. Laste ülalpidamise kokkulepe sõlmiti 14.02.2011 laste heaolu tagamiseks. Hageja esitas ka nõude võlgniku pankrotimenetluses lähtudes laste huvidest, samuti nõudis ta elatise tasumist jooksvalt abielu jooksul. Hageja ei pöördunud iga täitmise hilinemisega kohtutäituri poole, vaid püüdis kompromissi teel aidata võlgnikul täita kohustusi nii pere kui ka võlausaldajate ees.
25.Asjakohatu on kohtu väide, et lastele elamispindade soetamine väärtuses kuni 500 000 eurot on põhjendamata. Kinnisvara on üldteadaolevalt tõusva väärtusega investeering, mis võimaldab tagada lastele pideva sissetuleku nende heaolu hoidmiseks ja parandamiseks.
Alusetu on väita, et ülalpidamise ja elamispinna soetamise kokkulepped on tühised põhjusel, et tegemist on tavapärasest suuremate summadega. Abikaasadel oli kokkulepete sõlmimise ajal 2011.a väga hea rahaline olukord. Nõude põhjendatus ei ole seotud selle suurusega, vaid sellega, milles kokku lepiti. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 07.10.2008 abieluvaralepingust tuleneva nõude 139 574,80 euro tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
28.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et Harju Maakohtu 16.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-7188 kuulutati välja SS pankrot ja tema pankrotihalduriks nimetati kostja. Hageja esitas 15.07.2016 pankrotimenetluses võlgniku suhtes neli nõudeavaldust kogusummas 2 350 263,20 eurot. 22.12.2016 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudeid ei tunnustatud, sest kostja esitas hageja nõuetele ja nõuete rahuldamise järgule vastuväited.
29.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus jättis tunnustamata hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel 05.08.2008, 11.08.2008 ja 22.09.2008 sõlmitud laenulepingutest summas 973 937,71 eurot, perioodil 05.03.2008-21.08.2009 sõlmitud 17 suulisest laenulepingust summas 68 750,70 eurot ning 14.02.2011 kokkulepetest laste ülalpidamise ja nendele elamispinna soetamise kohta summas 1 168 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele eeltoodud osas märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et väidetavate suuliste laenulepingute sõlmimine on tõendamata. Hageja pangakonto väljavõtte alusel ei saa teha järeldust tema ja võlgniku vahelise laenulepingulise suhte kohta, sest abikaasade vahelised raha ülekanded seda iseenesest ei tõenda. Maakohus on oma sisukohta piisavas ulatuses põhjendanud.
31.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et 14.02.2011 kokkulepped laste ülalpidamise ja nendele elamispinna soetamise kohta on näilikud tehingud TsÜS § 89 lg 1 mõttes, on sõlmitud õigusnäivuse eesmärgil ja seetõttu TsÜS § 89 lg 2 järgi tühised.
32.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mida maakohus antud juhul ka tegi. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud eelnimetatud kokkulepete alusel esitatud nõuded tunnustamata
üksnes seetõttu, et tegemist on liiga suurte summadega, nagu hageja apellatsioonkaebuses korduvalt märgib. Maakohtu otsus sellist seisukohta ei sisalda.
33.Paljasõnalised on hageja väited, et ta nõudis juba abielu ajal suuliselt võlgnikult elatise maksmist. Ebausutav ja ebaloogiline on hageja apellatsioonkaebuse väide, et ta ei esitanud võlgniku vastu nõudeid eelnimetatud kokkulepete täitmiseks põhjusel, et püüdis kompromissi teel aidata võlgnikul koos kohustustega pere ees täita ka kõiki võlausaldajate ees olevaid kohustusi.
34.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hageja väidetest võib aru saada nii, et ta võttis kompromissilepinguga enda kanda nii pere ülalpidamise kui ka võlgniku võlgade tasumise kohustuse. Hageja ei selgita, milles seisnesid temapoolsed järeleandmised ja millise hüve ta sai võlgnikult. Kompromissilepingu võib sõlmida ainult niisuguse õigussuhte suhtes, millest on mõlemad pooled omandanud kohustusi. Kui võlasuhtest tulenevalt omandab ainult üks pool kohustusi, nagu hageja väidetest nähtub, siis ei saa selle suhtes kompromissilepingut sõlmida. Kui kompromissileping olekski sõlmitud, oleks selle alusel omandatud uued õigused ja hageja ei saaks nõuda esialgsete kokkulepete täitmist. Hagi ei kuuluks ka sellisel juhul rahuldamisele.
35.Ekslik on hageja arusaam, nagu tähendaks notariaalmärge 14.02.2011 ülalpidamise maksmise kokkuleppel seda, et kokkulepe on seaduslik. Notariaalmärge on kokkuleppele tehtud tõestamisseaduse § 38 ja § 41 alusel ärakirja õigsuse kohta, st asjaolu kinnitamiseks, et originaaldokumendist tehtud ärakiri on õige. Sellise märke tegemisel ei kontrolli notar dokumendi kehtivust ja sisulist õigsust. Hageja ei ole põhjendanud, miks oli vaja 2016.aastal teha notariaalmärget 2011.aastal sõlmitud kokkuleppe ärakirja õigsuse kohta.
36.Notariaalmärke tegemine 15.06.2016, s.o päev enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, annab alust arvata, et 14.02.2011 kuupäeva kandvad kokkulepped on tegelikult vormistatud vahetult enne pankroti väljakuulutamist. Kokkulepetes väljendub hageja ja võlgniku huvi jätta kolmandatele isikutele mulje, et kokkulepped on tegelikult tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist võlgniku pankrotimenetluse jaoks kunstlikult tekitatud, mitte tõeliste nõuetega. See puudutab nii ülalpidamise kui ka elamispinna soetamise kokkulepet, mis saaks perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 järgi olla kokkulepe mitte rahalise, vaid teistsuguse ülalpidamise viisi kohta. Hageja ei ole teinud kohtu jaoks usutavaks väidet, et elamispinna soetamise kokkuleppe sõlmimise tingis vajadus tagada lastele pidev sissetulek. See on ka vastuolus apellatsioonkaebuse väitega, et 2011.aastal oli hageja ja võlgniku rahaline olukord väga hea.
37.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et 139 574,80 euro suurune nõue, mis tuleneb hageja ja võlgniku vahel 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingust, on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Nimetatud abieluvaraleping on sõlmitud Florida osariigis ja lepingu p 16 järgi kohaldatakse lepingu suhtes Florida osariigi seadusi. Kohus kohaldas Eesti õigust, viidates REÕS § 4 lg-le 4, mille kohaselt juhul, kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks üldse tegelenud välisriigi õiguse väljaselgitamisega ja järginud REÕS § 4 lg-tes 1-3 sätestatut. Sellises olukorras ei olnud ka sama paragrahvi lg 4 kohaldamine õigustatud.
38.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohtu järeldus hagi aegumise kohta on ebaõige ka sellisel juhul, kui kohus oleks olnud õigustatud kohaldama aegumise küsimuse lahendamisel Eesti õigust. TsÜS § 164 lg 1 järgi on abikaasadevaheliste nõuete aegumine abielu kestel peatunud. Aegumise peatumine lõppes abielu lõppemisega perekonnaseaduse (PKS) § 63 järgi, st abielu lahutamisega 18.07.2016. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega algas nõude aegumine 18.07.2016 ja nõue ei ole aegunud. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu otsus eeltoodud osas tühistada ja asi saata 07.10.2008 abieluvaralepingust tuleneva nõude tunnustamise lahendamiseks tagasi maakohtule.
39.Maakohtul tuleb tühistatud osas asja uuel läbivaatamisel välja selgitada kohaldatav seadus REÕS §-s 4 sätestatu kohaselt, teha kindlaks, kas kohaldatava seaduse järgi on hageja nõue abieluvaralepingust tuleneva nõude osas aegunud ja kui ei ole, siis lahendada nõue sisuliselt.
40.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja lõplikul lahendamisel esimese astme kohtus.
41.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid XXX, Tallinn müügileping ja pankrotihalduri 16.08.2016 ettekanne pankrotimenetluses. Kostja ei põhistanud nende esitamist apellatsioonimenetluses ja ei ole taotlenud nende tõenditena asja juurde võtmist.