Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-128049
Tsiviilasi
Luminor Bank AS hagi Xxxx ja Xxxx vastu solidaarselt võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
4269,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Bank AS (varasema nimega Aktsiaselts DNB Bank, registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt 10, Tallinn, 10145) lepinguline esindaja (e-post: [email protected]) Kostja I Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
2-16-128049 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-16-128049 Hageja palub mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlg summas 3265,04 eurot, viivis 107,10 eurot ja intress summas 230,47 eurot ning TsMS § 367 alusel viivis põhinõudest määras 0,056% päevas alates 24.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui summas 2930,09 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda, hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot. Vastuväiteks kostjate väidetele viitab hageja alates 01.07.2011 kehtima hakanud tarbijakrediidi regulatsioonile, mille kohaselt on kõik krediidiandjad kohustatud tarbijale esitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 4031 nimetatud lepingueelse teabe. Kostja I on saanud hagejalt lepingueelse teabe, sealhulgas informatsiooni intressimäära kohta, et teha kaalutletud laenuotsus. Hageja on kostjaga I pidanud lepingueelseid läbirääkimisi, sealhulgas esitanud kostjale I kogu vajaliku teabe laenulepingu ja selle tingimuste kohta kostja I emakeeles, s.t vene keeles. Hageja töötaja Xxxx on selgesõnaliselt kostja I jaoks välja toonud, et 5000 euro suurune laenusumma tuleb igakuiselt hagejale tagasi maksta 133 euro suuruste maksetena, tasudes laenusummalt intressi määras 20% aastas. Tulenevalt eeltoodust saab hageja öelda, et kostja I oli teadlik laenulepingu intressimäärast, kostja I ei sõlminud laenulepingut TsÜS § 92 mõistes eksimuse mõjul ja kostjal I puudub võimalus laenulepingut tühistada. Hageja ei ole nõus, et laenulepingu intress on ebamõistlik. Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr esitatakse Eesti Panga veebilehel kuue kuu keskmisena. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt nähtub, et krediidi kuluse määr oli 23,82%, s.t madalam, kui Eesti Panga keskmine turul kehtiv tarbimislaenu krediidi kulukuse määr mais 2014 32,24%. Intressi määr ei ole seega ebamõistlik ega TsÜS § 86 lg 3 mõttes tasakaalust väljas, kuna ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra. Kostja II väide, et hageja kallutas kostjat II käenduslepingut sõlmima, jättes kostjale II selgitamata tagajärjed, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on teavitanud kostjat II vastavalt alates 01.07.2011 kehtiva tarbijakrediidi regulatsiooni kohaselt (mis kohustab hagejat järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ja nõustama laenusaajat (s.h tagatise andjat) lepinguga seonduvatest asjaoludest) käenduslepingu sõlmimisega seonduvatest kohustustest. Hageja ei ole rikkunud seadusest tulenevaid võlaõigusliku suhte alusprintsiipe ega kallutanud kostjaid lepingu sõlmimisele.
2-16-128049 et kostjal II tuleb vaid kontrollida kostja I õigeaegset laenu tagastamist ja karta midagi ei tule. Kostja II leiab, et hageja kallutas teda käenduslepingu sõlmimisele, jättes teavitamata lepingu sõlmimise võimalikest tagajärgedest. Heas usus toimiv hageja oleks pidanud esitama venekeelse käenduslepingu tõlke. Hageja tõlkis kostjale II lepingu suuliselt. Hageja viis teadlikult kostja II eksitusse, jätte selgitamata võimalikud tagajärjed kostja I lepingu täitmata jätmisel. Kostja II viitab TsÜS § 92 lg-le 3 ja leiab, et olulise eksimuse mõjul tehtud tehing on tühine. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda tulenevalt TsÜS §-st 92 ja TsMS §-st 162. Kostjad I ja II leiavad 08.09.2017 ettepanekus kompromissi sõlmimiseks, et kostja II ei saa vastutada laenu tasumise eest, kuna tema ei ole hagejalt laenu saanud. Aastaintress 20% ja enam on iseloomulik väikelaenuettevõtetele, ebamõistlik ja liiga kõrge. Kostja I oli veendunud laenutaotlusega hageja poole pöördudes, et saab laenu aastaintressiga mitte üle 10% aastas.
2-16-128049 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-16-128049
2-16-128049 krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on 13.03.2017 vastuses (tl 53) viidanud Eesti Panga veebilehel toodud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrale. Tarbimislaenude kulukuse määr mais 2014 (ehk vaidlusaluse lepingu sõlmimise kuul) oli 32,24%. Vastusele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 55-56) kohaselt oli vaidlusaluse laenu krediidi kulukuse määr 23,82% aastas, mis on oluliselt väiksem Eesti Panga veebilehel toodud mai 2014 määrast. Kostjad ei ole tõendanud muid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada intressimäära 20% ebamõistlikult kõrgeks. Kostjad ei ole toonud välja muid tehingu tühisuse aluseid ning ka kohtul puudub esitatud asjaolude pinnalt alust arvata, et laenulepingu näol võiks tegemist olla tühise tehinguga. Kohus märgib, et asjakohane ei ole kostja I väide, mille kohaselt oli ta laenutaotlusega hageja poole pöördudes veendunud, et saab laenu aastaintressiga mitte üle 10% aastas. Kostja ei ole millegagi põhjendanud, millel tema veendumus põhines ning kuidas peaks tema veendumus asja lahendamist mõjutama. Kohus leiab, et kostjate vastuväited laenulepingu võimalik tühisuse või tühiseks tunnistamise kohta ei ole tõendatud ning tuleb lugeda, et leping oli kehtiv ning täitmiseks kohustuslik.
2-16-128049 TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist kuni 24.01.2017. Kohus leiab, et veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel saab olla põhjendatud alates 25.01.2017.
2-16-128049
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.