Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-20155
Tsiviilasi
Tartu kohtutäitur kohustatud isiku 084/2024/695
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
T.E määruskaebus
Oksana Kutšmei ettepanek trahvimiseks täiteasjas nr
Menetlusosalised ja nende Avaldaja T.E (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Q.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sander Kirsel Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2024. a määrus muutmata.
4.Määrata rahaliselt kindlaks Q.X-i määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 356,25 eurot ja mõista need T.E-lt Q.X-i kasuks välja. Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Q.X-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
Mõista T.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasumata jäänud riigilõiv 50 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb T.E-l tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-20155 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) esitas 5. mail 2024 Tartu Maakohtule ettepaneku Q.X-i (puudutatud isik, ema) trahvimiseks täiteasjas nr 084/2024/695, mis anti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohtutäituri pöördumise kohaselt on puudutatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus nr 084/2024/695. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 221-20155 ja sissenõudja T.E (avaldaja, isa) avaldus. Määrusega määrati kompromissi korras kindlaks vanemate ja lapse suhtlemiskord, kuid lapse ema määrust ei täida. Lapse isa esitas kohtutäiturile avalduse, milles palus esitada kohtule ettepanek lapse ema trahvimiseks. Lapse isa selgitas, et lapse ema on rikkunud alates 4. märtsist 2024 kompromissi p-i 1, kuivõrd sellest kuupäevast alates ei ole E.E (laps) isaga viibinud ühtegi nädalavahetust. Samuti on lapse isa avaldatu kohaselt lapse ema rikkunud kompromissi p-te 10, 14, 16, 18, 20 ja 25. Lapsel on sellel õppeaastal kokku 194 puudumist, millest enamust on põhjendatud tervislike põhjustega, kuid arsti juures seda valdavalt dokumenteeritud ei ole, milline kokkulepe on sätestatud kompromissi p-s 20.
2.Lapse ema maakohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud, kuid kohus kuulas lapse ema 7. novembril 2024 isiklikult ära. Samal päeval kuulas maakohus ära ka lapse.
3.Maakohus kuulas lapse isa isiklikult ära 23. septembril 2024. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis 11. novembri 2024. a määrusega lapse isa avalduse alusel Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitatud ettepaneku lapse ema trahvimiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus lapse isa kanda, jättes need menetluskulude puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri ettepaneku aluseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2. Kohtul tuleb lapse ema trahvimiseks tuvastada, kas ta on rikkunud suhtlemist korraldavat määrust. Trahvi määramisel on otsustava tähendusega asjaolu, et lahuselava vanema ja lapse suhtlemist pole toimunud, kuna lapsega koos elav vanem on teinud selles osas takistusi.
4.2.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et laps pole käinud isa juures sellise sagedusega, nagu on kokku lepitud 10. jaanuari 2023. a kohtumääruses. Laps on kohtule aga 2 (7)
2-21-20155 selgitanud, et ta ei soovi isa juures käia nii, nagu on kohtumääruses kirjas, vaid ta soovib ise otsustada, millal isa juurde läheb. Maakohtu hinnangul oli laps veenev selles osas, et ema pole teda selles küsimuses mõjutanud. Lapse selgituste kohaselt on ema korduvalt lapsele rääkinud, et viimane isa juurde läheks.
4.3.Maakohus asus seisukohale, et lapsel on olnud raske taluda vanemate aastatepikkust konflikti ning lapse praegust vanust arvestades tuleks seetõttu temaga suhtlemisel ja/või suhete taastamisel olla paindlik. Isa pole omalt poolt astunud täiendavaid samme selleks, et lapsega suhet parandada, sh selleks, et laps sooviks isaga koos aega veeta nii, nagu suhtluskorras on kokku lepitud. Isal on näiteks võimalik võtta lapsega ette ühiseid tegevusi Tallinnas, olla lapsele tema huvialaga tegelemisel toeks (nt käia võistlusi, trenne vaatamas), pöörduda lapsega nõustaja poole jne. Isa on kohtule kinnitanud, et ta suhtleb lapsega sidevahendi teel otse ning selles osas suhtlus toimib. Järelikult on selliseid ühistegevusi võimalik lapsega kokku leppida. Eeltoodud põhjendustel asus maakohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et lapse ema takistaks kindlaks määratud suhtluskorra täitmist. Olukorras, kus laps ei soovi lahuselava vanemaga suhelda, ei saa seda pidada lapsega koos elava vanema rikkumiseks. Seega on täitmata TMS § 179 lg-s 2 sätestatud eeldused lapse ema trahvimiseks, mistõttu jättis kohus kohtutäituri ettepaneku rahuldamata.
4.4.Kuna kohtutäituri ettepanek (lapse isa avalduse alusel) lapse ema trahvimiseks jäi rahuldamata, pidas maakohus põhjendatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud lapse isa kanda. Menetluskulude puudumise tõttu maakohus neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
5.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus väga kitsalt hinnanud vaid seda, kui palju laps isaga suhtleb. Lapse isa eesmärk oli aga kohustada lapse ema täitma kohtulikult kinnitatud kompromissi kõiki punkte.
5.2.Lapse isa on kohtutäiturile selgitanud, milliseid kompromissi punkte lapse ema ei ole täitnud. Maakohus leppis sellega, et ema vaid küsib lapselt, kas laps soovib isa juurde minna. Kompromissi p 14 kohaselt peaks ema viivitamatult pöörduma lapsega psühholoogi poole abi saamiseks. Lapse ema on rikkunud ka kompromissi p-te 15, 18 ja 20, kuid maakohus pole nendele rikkumistele hinnangut andnud. Kompromissi p 25 kohaselt on kompormissis sisalduvatest tingimustest kõrvale kaldumine lubatud üksnes ema ja isa eelneval kirjalikult vormistatud kokkuleppel. Selliseid kokkuleppeid ei ole vanemad teinud. Maakohus kuulas küll lapse ära, kuid lapse isa hinnangul on lapse ema aastate jooksul lapse isast võõrandanud.
5.3.Ka jättis maakohus ebaõiglaselt menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel lapse isa kanda.
6.Lapse ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda.
6.1.Lapse ema ei ole teinud mis tahes takistusi isal oma lapsega kohtumiseks ning tegemist on lapsest tulenevate põhjustega, miks laps ei ole määruses sätestatud intervalliga oma isaga kohtunud. Lapse huvidest lähtuvalt ei ole lapse ema last, kelle jaoks selline suhtluskord on olnud seni vastumeelne, kohtumisteks sundinud. Seejuures on lapse ema alati püüdnud aru saada, millest vastumeelsus tuleneb, ja julgustanud last siiski oma isaga suhtlema.
6.2.Lapse isa on määruskaebuses loonud narratiivi, justkui seisaks tema ja lapse vaheline suhtlus lapse ema taga. Samas ei nähtu määruskaebusest mis tahes faktilisi asjaolusid, kuidas 3 (7)
2-21-20155 lapse isa oleks püüdnud parandada enda ja oma lapse vahelist suhtlust. Lapse isa peaks olulisel määral pingutama, sealjuures olema proaktiivne ja otsima lahendusi, kuidas suhteid lapsega parandada.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
9.Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule lapse isa avalduse ja TMS § 179 lg 2 alusel ettepaneku lapse ema trahvimiseks, sest lapse ema ei täida tsiviilasjas nr 2-21-20155 Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2023. a määrusega kinnitatud kompromissi suhtluskorra kohta. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et TMS § 179 lg-s 2 sätestatud eeldused lapse ema trahvimiseks ei ole täidetud, sest tõendamist ei leidnud, et lapse ema takistaks kindlaks määratud suhtluskorra täitmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.1.TMS § 179 reguleerib lapse üleandmist ja lapsega suhtlemise võimaldamist. TMS § 179 lg 2 esimene lause võimaldab kohtutäituril teha sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepanek kohustatud isiku trahvimiseks, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist. Seadusandja selgituste kohaselt saab kõnealuse sätte alusel trahvi määrata olukorras, kus üks pool pahatahtlikult takistab lapsega suhtlemist. Seadusemuudatusega asendati varasem, s.o kohtutäituri poolt sunniraha määramise regulatsioon, kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga (vt perelepitusseaduse eelnõu seletuskiri (438 SE), lk-d 25 ja 26). Riigikohus on sunniraha määramise kohta selgitanud, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (vt RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 69; RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1). Arvestades, et varasem sunniraha määramise regulatsioon on asendatud kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga, on Riigikohtu seisukohad asjakohased ka praeguses asjas.
9.2.Siinsel juhul ei täida lapse ema lapse isa arvates Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2023. a määrusega kinnitatud järgmisi kompromissi punkte: -
p 1: „Laps veedab lahuselava vanema juures igal kalendrikuul vähemalt kaks nädalavahetust reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mitte hiljem kui kl.18:00“; p 10: „Vanem, kelle juures laps parasjagu viibib, võimaldab lapsel (sõltumata eelmärgitust) alati osaleda teise vanema suguvõsa korraldatavatel perekondlikel tähtpäevadel“; 4 (7)
2-21-20155 -
-
-
-
-
p 14: „Vanemad teevad omapoolseid pingutusi, et soodustada lapse võimalikult aktiivset ja tihedat suhtlemist lahuselava vanemaga selleks vajaduse ilmnemisel lapsega koos elav vanem kohustatud viivitamatult pöörduma lapsega psühholoogi juurde lapsele abi saamiseks“; p 16: „Vanemad jagavad teineteisega lapse igapäevaelu ja kasvatamist puudutavat informatsiooni (sealhulgas õpiraskuste, puudumise põhjuste, üldise meeleolu, tervisliku seisundi jmt kohta) omapoolse initsiatiivi ülesnäitamise teel“; p 18: „Vanemal, kelle juures laps koolikohustuste täitmise ajavahemikel viibib, on kohustus teavitada teist vanemat lapse koduste tööde tegemisel või koolitundideks valmistumisel ilmnenud takistustest, tõrgetest ja probleemidest“; p 20: „Vanem, kelle juures laps koolikohustuste täitmise ajavahemikel viibib, tagab tema igapäevaselt õigeaegse jõudmise kooli ning välistab lapse puudumise koolist põhjustel, mis ei ole (dokumentaalselt tõestatult) seotud tema tervisliku seisundiga“; p 25: „Käesolevas kokkuleppes sisalduvatest tingimustest on kõrvalekaldumine lubatud üksnes ema ja isa vahelisel eelnevalt kirjalikult vormistatud kokkuleppel“.
Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud kompromissi punktidest lapsega suhtlemise korraldamisega seotud p-d 1, 10 ja 25 ning p 14 osas, mis näeb ette vanemate kohustuse teha omapoolseid pingutusi, et soodustada lapse võimalikult aktiivset ja tihedat suhtlemist lahuselava vanemaga. Ülejäänud lapse isa esile toodud kompromissi punktid, s.o p 14 osas, mis puudutab lapse psühholoogi juurde viimist, p-d 16, 18 ja 20 on seotud hooldusõiguse teostamisega, mille rikkumise eest ei saa TMS § 179 lg 2 alusel trahvi määrata. Nendest punktidest tulenevate kohustuste rikkumise korral on kohtutäituril võimalik määrata lapse emale TMS § 261 alusel sunniraha. Seega ei pidanud maakohus trahvi määramise otsustamisel hindama hooldusõiguslike küsimustega seotud kohustuste täitmist lapse ema poolt.
9.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtu ette toodud asjaoludel asuda seisukohale, et lapse ema keelduks võimaldamast lapsel isaga suhelda ja muudaks suhtluse võimatuks või takistaks muul moel lapse suhtlemist isaga, mis annaks aluse heita lapse emale ette kompromissi p-dest 1, 10 ja 25 tulenevate kohustuste rikkumist. Laps on maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et ta käib vahel isal Tartus külas, kuid ta ei soovi seal käia sellise tihedusega, nagu vanemad on kompromissis kokku leppinud. Lapse avaldatust nähtuvalt on ema last julgustanud isa juurde minema (dtl 584). Maakohus veendus lapse ärakuulamisel, et laps oli oma avaldatus veenev, ning maakohtunikule ei jäänud muljet, et ema oleks teda selles küsimuses mõjutanud. Ainuüksi määruskaebuse väited lapse ema väidetavast last isast võõrandavast tegevusest ei anna ringkonnakohtule alust kahelda maakohtunikul lapse ärakuulamisel tekkinud siseveendumuses. Kolleegiumi hinnangul tuleb ka arvestada, et siinsel juhul on laps juba 15aastane ning sellises vanuses last on keeruline vastu tema tahtmist isa juurde Tartusse saata. Seejuures on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et lapsel ei ole kohustust vanemaga suhelda ning kui laps keeldub lahuselava vanemaga suhtlemast, ei saa seda alati pidada lapsega koos elava vanema rikkumiseks (vt TlnRK 27.06.2024, 2-24-3406 p 9.3).
9.4.Laps on maakohtule avaldanud, et tal ei ole isa vastu väga positiivsed tunded. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellises olukorras tuleks isal olla lapsega suhtlemisel ja suhete taastamisel paindlik ning proovida teha lapse ja emaga suhtluskorraväliseid kokkuleppeid. Ringkonnakohus jagab maakohtu hinnangut, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa astunud täiendavaid samme selleks, et lapsega suhet parandada, sh selleks, et lapsel oleks soov isaga koos aega veeta nii, nagu suhtluskorras on kokku lepitud. Lapse ema on ärakuulamisel maakohtule avaldanud, et ta on lapse isale pakkunud, et isa võiks lapsega Tallinnas midagi koos teha, kui laps Tartusse minna ei soovi (dtl 586). Lapse sõnul ei ole isa pakkunud, et võiks Tallinnas kokku saada (dtl 584). Seejuures 5 (7)
2-21-20155 ei ole lapse isa menetluses väitnud, et tal oleks olnud emast tulenevaid takistusi lapsega muude tegevuste kokkuleppimises. Vastupidi, isa on maakohtule kinnitanud, et ta suhtleb lapsega sidevahendite kaudu. Seda on kinnitanud ka laps (dtl-d 571, 584). Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul kohtu ette toodud asjaoludel asuda seisukohale, et lapse ema on lapse isast võõrandanud. Lapse isa ei ole ise kasutanud olemasolevaid ja lapse soovidega kooskõlas olevaid võimalusi lapsega suhtluse suurendamiseks.
10.Eeltoodut arvestades ei ole määruskaebuse väited põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks trahvi määramata jätmise osas.
11.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel lapse isa kanda, põhjendades seda asjaoluga, et kohtutäituri ettepanek (lapse isa avalduse alusel) lapse ema trahvimiseks jäi rahuldamata. Seejuures viitas maakohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna lapse isa ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks menetluskulude tema kanda jätmine siinsel juhul ebaõiglane või ebamõistlik, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult lapse isa kanda. Samas märgib kolleegium, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei tekkinud maakohtu menetluses selliseid menetluskulusid, mida lapse isa peaks teistele menetlusosalistele hüvitama.
12.Lõpetuseks selgitab ringkonnakohus, et kui vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, saab vanem PKS § 123 lg 2 ja § 143 lg 2 1 teise lause järgi pöörduda kohtu poole avaldusega varem määratud suhtluskorra muutmiseks.
13.Praeguse määruse peale võib TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 1 teise lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
14.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbi vaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. Ehkki RLS § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule TMS alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub praeguse määruskaebuse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot.
15.TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus tasumata või vähem tasutud riigilõivu kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eelnevast juhindudes mõistab ringkonnakohus lapse isalt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Praegusel juhul ei esine kolleegiumi hinnangul mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks lapse isa vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest või tasumiseks hilisema tähtpäeva või osadena tasumise ettenägemist (TsMS § 190 lg 7). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb lapse isal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
6 (7)
2-21-20155
16.Kuna lapse isa määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb selle esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi lapse isa kanda.
17.Kuna lapse ema on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude kindlaks määramiseks menetluskulude nimekirja, määrab kolleegium kindlaks ema menetluskulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.1.Lapse ema 16. jaanuari 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on lapse ema määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 356,25 eurot. Nimekirja kohaselt on lapse emale osutatud õigusabi tunnihinnaga 75 eurot ja esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lapse isa ema menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
17.2.Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on määruskaebuse ja selle aluseks olevate dokumentidega tutvumise (sh nõupidamine) ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kulunimekirjas esitatud mahus, s.o 4 tundi ja 30 minutit. Siinsel juhul tuleb arvestada, et lapse ema lepinguline esindaja asus ema menetluses esindama alles määruskaebemenetluses. Seetõttu oli vajalik enne määruskaebusele vastuse koostamist töötada läbi ka tsiviilasja materjalid Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit. Esindaja tunnitasu 75 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on lapse ema põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 356,25 eurot, mis tuleb lapse isalt lapse ema kasuks välja mõista. Vastavalt lapse ema taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2 määrab kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb tasuda lapse ema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.