Pärnu Maakohus
Kohtunik
Lea Pavelson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. november 2017, Rapla
Tsiviilasja number
2-17-117220
Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
Baltyre Eesti AS hagi osaühing I&R GROUP vastu kohustuse täitmiseks ja
nende Hageja Baltyre Eesti AS (rg-kood 10015161, asukoht Ringtee 61a, Õssu küla, Ülenurme vald, 61713 Tartu maakond), hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Cartex, asukoht Turu 5-6, e-post [email protected]). Kostja osaühing I&R GROUP (rg-kood 10096774, asukoht Pärnu mnt 44, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 79301 Rapla maakond, e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Aiki Labunski (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post [email protected]).
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Lõpetada menetlus Baltyre Eesti AS hagis osaühing I&R GROUP vastu kohustuse täitmiseks. Menetluskulud jätta osaühing I&R GROUP kanda. Välja mõista osaühingult I&R GROUP riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 250 eurot osaühing I&R GROUP kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlg 2235.02 eurot ning kuni 16.08.2017.a. tasumata viivis 185.93 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Maakohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 03.11.2017 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumise kohta, kuna kostja on hageja nõude peale hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu, kuna see ei riku olulist avalikku huvi. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja osaühing I&R GROUP kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 250 eurot ja õigusabikuludest 250 eurot. Kostja on 13.11.2017 esitanud seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale ja on seisukohal, et antud juhul tuleb jätta menetluskulud TsMS §168 lg 6 kohaselt hageja enda kanda, kuna kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, vaid on püüdnud enne hagi esitamist vaidlust lahendada kokkuleppega, et vältida menetluskulude tekkimist. Kostja on püüdnud enne hagi esitamist leida hagejaga kokkulepet, et vältida hagimenetlust, kuid kahjuks on sellele vastuseks esitatud lisaks põhinõudele ebamõistlikult ja poolte vahel mittesõlmitud lepingust tulenevad kõrvalnõudeid (v.t. 30.08.2017.a. elektronkiri). Hagis on sellises ulatuses alusetutest kõrvalnõuetest summas 1875,33 eurot loobutud ja on esitatud viivisenõue vastavalt seadusest tulenevale suurusele 185,93 eurot, mille kostja on ka koheselt koos põhivõlaga tasunud. Seega nõudis hageja kostjalt 10 korda suuremas ulatuses kõrvalnõudeid, kui seda on tehtud hagis. Kostja leiab, et 18.09.2017.a. maakohtule esitatud hagi koostamise ajakulu ei saa olla 2,5 töötundi. Arvestades, et hagejat esindab pikaajalise töökogemusega lepinguline esindaja ja vaidlus oli äärmiselt lihtne, hagi lühike ning tõenduslik baas piirdus kahe saatelehega ei ole 2,5 töötunnine ajakulu mõistlik, vajalik ega põhjendatud. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 1 töötundi ja sellele tulenevalt lepingulise esindajale tehtud vajalikeks ja põhjendatud kuludeks on 100,00 eurot. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega kuulub käesoleval juhul hagejale tagastamisele pool riigilõivust ja seega saab põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks olla riigilõivu kontekstis üksnes pool tasutud riigilõivust s.o. 125,00 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt menetluskulude väljamõistmisel kostjalt välja mõista menetluskulu summas 225 eurot. esindaja on kohtule teatanud, et menetluskulud on kostja poolt hagejale tasutud. Kohus leiab, et menetluskulud ei kuulu jätmisele hageja kanda, kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses 03.09.2019 esitatud vastuväites vastuväite kogu hageja nõude vastu ja vaidlustas kogu nõude. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja ei olnud nõus viiviseid küsitud määras tasuma, oleks ta ju võinud tasuda ostetud kauba eest ja vaielda vastu viivistele, seda kostja ei teinud. Seega ei vasta tõele kostja väide, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja menetluskulud ei kuulu jätmisele hageja enda kanda TsMS §168 lg 6 alusel. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja
läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja ei ole kohtule esitanud riigilõivu tagastamise avaldust. Seega puudub kohtul seaduslik alus kohaldada käesolevas kohtumääruses TsMS § 150 lg 2 p 2, s.o tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 250 eurot on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Kostjalt kuulub TsMS § 168 lg 5 alusel hageja kasuks väljamõistmisele hageja tasutud riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 250 eurot, so kokku 500 eurot, kuna kostja tasus pärast hagi esitamist hagejale viimase poolt hagetava nõude.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.