6.Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest xxx.
7.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Xxx(avaldaja) esitas 21.08.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palub Xxx(puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamist ajalise kestvusega kolm aastat, keeluga läheneda avaldajale äratundmiskaugusele (100 meetrit), keeluga ilmuda avaldaja ja avaldaja laste elukoha lähedusse, keeluga edastada internetis, sotsiaalvõrgustikes avaldaja osas mistahes infot, keeluga igasugune suhtlus avaldajaga lihtkirjade, e-kirjade, SMS-de, telefoni või muude infokandjate/kanalite teel, keeluga siseneda xxx osakonda (xxx, Tallinn) hoovis asuvasse väiksemasse majja (kabinetid 1-8), xxx vormistamiseks ja nõustamise ning muude teenuste saamiseks lubada puudutatud isikul pöörduda sxxx osakonna xxx talitusse (kabinetid 11-19), mis asub samal kinnistul suuremas majas. 14.11.2017 ärakuulamisel loobus avaldaja elukoha lähenemise keelamisest ning suhtlemise keelamisest. Avalduse kohaselt võttis Harju Maakohus 05.08.2016 menetlusse Tallinna linna avalduse Xxx(käesolevas ajas puudutatud isik) ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks (tsiviilasi nr 2-16-11430). Nimetatud tsiviilasjas on avaldaja volitatud esindajaks Xxx(käesolevas asjas avaldaja), kes on xxx juhataja. Tsiviilasja nr 2-16-11430 raames viidi 16.09.2016 puudutatud isiku suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Samas tsiviilasjas kuulas kohus 18.04.2017 puudutatud isiku ära. Kolleegidelt saadud info kohaselt suundus puudutatud isik pärast kohtu poolt ära kuulamist xxx xxx, et tsiviilasja nr 2-16-11430 algatamise pärast avaldaja üles otsida. Kolleegide sõnul käitus puudutatud isik väga ärritunult ja lahkus, kui sai teada, et avaldaja on puhkusel. 27.04.2017 asus puudutatud isik kandma vanglakaristust kinnipidamisasutuses, kust vabanes 22.06.2017. 26.06.2017 varahommikul nõudis ebaadekvaatses olekus puudutatud isik xxx, arvestamata asjaolu, et vastuvõtuaeg polnud veel alanud. Koos kolleegiga palus avaldaja tal oodata kuni vastuvõtu alguseni ja siis minna kõrvalmajja toetuste talitusse. Sama päeva õhtul kohtus avaldaja juhuslikult puudutatud isikuga Balti jaama läheduses. Puudutatud isik oli ilmselgelt purjus, kui ta avaldajale lähenes, avaldajat vene keeles kõnetas ja ebatsensuursete sõnadega solvas. 29.06.2017 tungis puudutatud isik taas enne vastuvõttude algust xxx osakonda, väikese maja teisel korrusel asuvasse ruumi, sekkus seal toimuva hommikuse töökoosoleku vestlusse ja nõudis raha. Ta oli ärritunud, ei soovinud kuulata talle antud selgitusi ja lahkus alles siis, kui sai teada, et toetuste ülekanne toimub sama päeva jooksul. Enne lahkumist solvas ta verbaalselt avaldajat kui naist, arvustas avaldaja välimust, vanust ja avaldas arvamust avaldaja seksuaalelu kohta ning kommenteeris ka avaldaja algatust tema kinnisesse asutusse erihoolekandeteenusele paigutamise kohta. 03.07.2017 tuli puudutatud isik jälle sotsiaalhoolekande osakonda väikese maja teisele korrusele, kus avaldaja lõunatas. Puudutatud isikul ei olnud põhjust tulla asutuse väikese maja teisele korrusele, kus asuvate peaspetsialistide töövaldkond ei hõlma puudutatud isiku vajadusi. Avaldaja palus puudutatud isikul minna tagasi allkorrusele öeldes, et ainult seal vastab avaldaja tema küsimustele. Puudutatud isik astus avaldajale väga lähedale, vehkis avaldaja näo ees ägedalt kätega ja solvas avaldajat teiste töötajate juuresolekul. Avaldajal õnnestus koos kolleegidega mõjutada puudutatud isikut trepist alla minema hakkama. Terve
trepist alla mineku aja puudutatud isik solvas avaldajat verbaalselt nagu ta oli seda teinud ka 29.06.2017. Trepi alumisel astmele jõudes ütles puudutatud isik avaldajale tigedalt silma vaadates, et tapab avaldaja ja avaldaja lapsed ära. Puudutatud isik ütles seda viisil, mis tekitas avaldajas tunde, et ta võib selle ähvarduse täide viia. Avaldaja vastas, et ei saa puudutatud isiku viimasele väljaütlemisele reageerimata jätta, vaid avaldaja teavitab sellest politseid. Seepeale teatas puudutatud isik, et politsei ei tee talle midagi, pole kunagi teinud ega tee ka nüüd. Nagu mitmel varasemal korral väljendas puudutatud isik nüüdki seisukohta, et tema diagnoosi, düssotsiaalne isiksushäire, tõttu ei tehta talle midagi. Puudutatud isik lubas, et paneb xxx ja Suurtüki 6 majad põlema. 24.07.2017 tuli puudutatud isik sotsiaalhoolekande osakonda uurima, kes tema kohta politseisse avalduse andis. Puudutatud isik oli purjus. Puudutatud isik väitis avaldajale, et tema naisi/lapsi ei puuduta, mistõttu on avaldaja valetanud. Puudutatud isiku meeleolu vaheldus väga kiiresti, kord oli ta avaldaja ees põlvili põrandal, kord seisis žestikuleerides püsti avaldajale ähvardusi sisistamas näidates samal ajal ühemõttelisel kõri peal selle lõikamise liigutust. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik kujutab avaldajale oma psüühilise seisundi ja käitumise tõttu reaalset ohtu. Alates käesoleva aasta aprillist on puudutatud isik PõhjaTallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda pöördudes otsinud pidevalt avaldajat, avaldajale sotsiaalhoolekande osakonnas või tänaval kohtudes lähenenud, avaldaja ees kätega ohtlikult vehkinud, avaldajat avalikult solvanud ja alandanud. 03.07.2017 ähvardas puudutatud isik avaldaja ja avaldaja lapsed tappa. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik leiab, et lähenemiskeeldu ei ole vaja kohaldada. Kui kohus peab vajalikuks lähenemiskeeldu kohaldada, siis puudutatud isik sellele vastu ei vaidle. Puudutatud isik selgitab, et võis teha sellise ähvarduse, et tapab avaldaja ja tema lapsed, kuid see oli temast väga rumal. Viimane kord käis puudutatud isik avaldaja juures pärast politseist vabanemist ja palus avaldajalt vabandust. Puudutatud isik ei puutu avaldajaga kokku ja puudutatud isikul ei ole avaldaja vastu midagi. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 tuleb avaldused lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 544 lg 1 sätestatust, võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.
5.Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu s.t, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud
asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht. VÕS § 1055 lg 1 sättes nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).
6.Kohtu hinnangul esinevad antud juhul VÕS § 1055 lg 1 sätestatud eeldused lähenemiskeelu ja liikumispiirangu kohaldamiseks. Kohus lähtub avaldaja 14.11.2017 täpsustusest, mille kohaselt ei taotle avaldaja enda ega tema laste elukoha läheduses viibimise, avaldaja kohta informatsiooni avaldamise keelamist ega suhtlemiskeeldu (tl 31).
7.Avaldaja on tuginenud asjaolule, et lähenemiskeelu ja liikumispiirangu rakendamine on vajalik, sest puudutatud isik kujutab avaldajale oma psüühilise seisundi ja käitumise tõttu reaalset ohtu. Avaldaja töötab xxx. Alates käesoleva aasta aprillist on puudutatud isik xxx osakonda pöördudes otsinud pidevalt avaldajat, avaldajale xxxosakonnas või tänaval kohtudes lähenenud, avaldaja ees kätega ohtlikult vehkinud, avaldajat avalikult solvanud ja alandanud. 03.07.2017 ähvardas puudutatud isik avaldaja ja avaldaja lapsed tappa. Nimetatud sündmuse osas on alustatud kriminaalasja menetlus karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 tunnustel (kriminaalasi nr 17231601364). KarS § 120 lg 1 näeb ette karistuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
8.Kohtu hinnangul vajab avaldaja eraelu kaitset. Puudutatud isik sekkub põhjendamatult avaldaja eraellu, sest puudutatud isikul puudub vajadus avaldajaga kontakti otsida. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isikul ei ole põhjust temaga suhelda ega tulla xxx osakonna väikese maja teisele korrusele, kus asuvate peaspetsialistide töövaldkond ei hõlma puudutatud isiku vajadusi.
9.Puudutatud isik on avaldajat ähvardanud ning kohtu hinnangul on oht reaalne. Nimetatud hinnangu andmisel tugineb kohus puudutatud isiku suhtes läbi viidud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiis aktile nr 12 (tl 32-35). Nimetatud ekspertiis on läbi viidud kriminaalasja nr 17231601364 raames, et tuvastada, kas puudutatud isik on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Ekspert on puudutatud isikut kirjeldanud, kui emotsionaalselt ebastabiilset isikut, kellel tekivad kergesti agressiivsed puhangud, ta on väga impulsiivne, pidurdamatu ja konfliktne. Puudutatud isikul on varasemalt palju jõhkruse ja agressiivse käitumise avaldusi. Samuti pole vaidluse all, et puudutatud isik on 26 aastat veetnud kinnipidamiskohtades. Ta on jätkuvalt eiranud sotsiaalseid norme, seadusi, on olnud hoolimatu ja jõhker teiste kannatuste suhtes. Avaldaja on märkinud, et enamus juhtudel on puudutatud isik olnud alkoholijoobes. Eksperdi hinnangul on alkoholi kasutamine impulsiivset laadi ning esinevad mälu lüngad. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus olnud ravil 2016. a neli korda ja 2017. a kolm korda. Tal on diagnoositud isiksushäire düssotsiaalse isiksusehäire kujul ja välja kujunenud alkoholisõltuvus.
10.Arvestades eksperdi poolt antud hinnangut on oht, et puudutatud isik võib oma käitumisega tekitada avaldajale kahju. VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt ei pea õigusrikkumine olema toime pandud (näiteks tekitatud kehavigastus), vaid piisab ka sellest, kui isiku senine käitumine annab alust arvata, et ta tekitab kehavigastuse või rikub teise isiku isikuõigusi (vt: Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 688). Puudutatud isiku käitumist, selle intensiivsust ja iseloomu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik võib ka tulevikus avaldaja eraellu sekkuda, süüdistades avaldajat tema suhtes tsiviil- ja kriminaalmenetluste alustamises. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka seda, et avaldaja näol on tegemist ametnikuga, kes peab
täitma töökohustusi. See on endaga kaasa toonud puudutatud isiku pahameele ja sellises olukorras vajab ametikohustusi täitev ametnik kaitset.
11.Puudutatud isiku suhtes rakendatavad meetmed ei tohi riivata tema õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju keelu adressaadile.
12.Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeld avaldajale äratundmiskauguseni, so lähemale kui 100 m. Kohus ei pea otstarbekaks märkida tsiviilasju ja kriminaalasja numbriliselt, sest tulevikus pole teada, millistes kohtumenetlustes isikud peavad kokku puutuma. Samuti on põhjendatud kohaldada puudutatud isiku suhtes liikumispiirang. Sellise piirangu eripära on, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isikul ei ole vajadust tulla avaldaja töökohta xxxmajja (kabinetid 1-8), sest sxxxe vormistamiseks, nõustamiseks ja teiste teenuste saamiseks tuleb pöörduda sotsiaaltoetuste talitusse (kabinetid 11-19), mis asub samal kinnistul asuvas suuremas majas.
13.Keelu ajaliseks kestvuseks peab kohus põhjendatuks määrata kolm aastat. Praegu pole prognoositav, millal puudutatud isiku suhtes alustatud menetlused lõppevad. TsMS § 544 lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Vastavalt TsMS § 547 sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest puudutatud isikule.
14.TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Käesolev avaldus on esitatud ametniku poolt eraelu kaitseks ning kohus omal algatusel asendab menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode.
15.Kohus peab vajalikuks selgitada, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui rikkuja kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda kordab, saab kohus teda kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 alusel trahvida. Lisaks võimaldavad KarS § 3311 ja § 3312 rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone.
16.Kohus jätab tulenevalt TsMS § 172 lg 1 menetluskulud (riigilõiv 50 eurot) avaldaja kanda. Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.