Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Tsiviilasi
VK hagi NV vastu müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks, viivise saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.08.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NV apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
11 444 eurot 92 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) VK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja (apellant) NV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Marko Pikani
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 24.08.2017 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
Tsiviilasi nr: 2-16-4021 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VK (hageja) esitas 11.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse NV (kostja) vastu müügilepingu alusel üleantud 10 100 euro tagastamiseks, lepingu rikkumisega tekitatud 148 euro 61 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.08.2015 sõiduauto Mercedes-Benz (edaspidi sõiduk või auto) müügilepingu, mille alusel kostja andis hagejale samal päeval üle sõiduki ja hageja tasus auto eest 10 100 eurot. Aauto vaadati enne lepingu sõlmimist üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, kus töökoja töötaja kinnitas, et auto on tehniliselt korras ning ainsaks puuduseks on see, et tulede regulaator ei tööta. Hageja volitatud isik pöördus 02.09.2015 nimetatud puuduse kõrvaldamiseks DMG Auto OÜ poole. DMG Auto OÜ poolt elektritööde teostamisel selgus, et sõiduki mootoriruumis olevas kaitsmekarbis, esituledes ja tulede pealülitis on näha, et seal on olnud vesi sees. Auto ülevaatusel Silberauto Eesti AS-i esinduses selgus, et sõidukil on ulatuslikud veekahjustused. Lühikontrolli käigus tuvastati niiskuskahjustusi tagatuledes, uste juhtplokkides, rooliratta turvapadjas, erinevates pistikuühendustes. Mootori elektrooniline juhtplokk on remontimise jälgedega, osa elektroonika plokke on autolammutustes kasutatava markeeringuga.
3.Hageja teavitas kostjat sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust taganemisest kolmel korral, s.o 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015 tähitult saadetud taganemisteatega. Hageja nõudis müügilepingu alusel tasutud 10 100 euro tagastamist ning sõiduki puuduste tuvastamise kulude hüvitamist summas 216,41 eurot. Kostja teatas 09.12.2015 vastuses, et ei nõustu müügilepingust taganemisega ja sellega seoses auto ostuhinna tagastamisega ega sõiduki puuduste tuvastamise kulude hüvitamisega. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud müügilepingut tuleb käsitleda tarbijale müügilepinguna ning sellest tulenevalt kohalduvad tarbijalemüügi vastavad sätted.
4.Hageja pidi sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse ulatuse tuvastamiseks viima auto täiendavale ülevaatusele. Hagejal tekkis seoses sellega otsene varaline kahju Silberauto Eesti AS-ile tasutud arve näol summas 148,61 eurot. Hageja taganemisest tulenev raha väljaandmise nõue muutus sissenõutavaks hageja poolt esimese taganemisavalduse esitamisega kostjale 20.09.2015. Hageja esitas 21.06.2017 viivise täpsustuse, mille kohaselt on viivisearvestuse algtähtpäevaks sõiduki müügilepingust taganemise päev, so 20.09.2015 ja lõpparvestuse päevaks 27.06.2017. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 27.06.2017 viivise 1454 eurot 67 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021 viivise põhinõudelt (10 248 eurot 61 senti) viivisemääraga 8,05% aastas alates 28.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Puudub vaidlus selle üle, et hageja kontrollis sõiduki seisundit enne müügilepingu allkirjastamist. Sisuliselt tugineb hageja varjatud puuduste olemasolule. Kuivõrd sõiduk oli kontrollitud töökojas, siis hageja oli teadlik sellest, mida ta ostab.
6.Kostja oli sõiduki tavakasutaja. Seega tema teadmine sõidukist piirdub selle kasutamise ulatusega. Sõiduki remonti ja kontrolli teostab vastav töökoda. Kostja ei saanud teada, et sõidukil esinevad hageja deklareeritud probleemid. Sõiduk oli töökorras. Kostja ei ole midagi varjanud. Sõiduki andmed olid hagejale teada, hagejal oli võimalik sõidukit täiendavalt kontrollida. Müügilepingu sõlmimisel lähevad kõik riskid ostjale üle. Trahviteated tõendavad, et hageja kasutas sõidukit pärast selle müümist hagejale. Hageja ei ole väitnud, et ta on sõiduki puudusi likvideerinud ehk remontinud. Seega kasutas hageja ostetud sõidukit sellisel kujul nagu see temale müüdi. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses ning seega ei saa antud olukorras kohaldada tarbijalepingule kohaldatavaid sätteid. Kostja ei pea põhjendatuks hageja taganemisavaldust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs hagejale sõiduki olulise puudusega.
7.Kostja leidis 08.06.2017 menetlusdokumendis, et juhul kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, palub kostja arvestada asjaoluga, et sõiduki hind ajaga langeb. Kostja palub arvestada sõiduki väärtuseks 7299 - 7599 eurot. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 24.08.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10 100 eurot, viivise 1454 eurot 67 senti, tekitatud kahju 148 eurot 61 senti ning viivis põhinõudelt (10 248 eurot 61 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
9.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid hagis väidetud sõiduki müügilepingu ja ostja tasus kostjale sõiduki ostuhinna 10 100 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusalune auto vastab lepingutingimustele või mitte.
10.Hageja teavitas kostjat auto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust taganemisest kolmel korral tähitult saadetud taganemisteatega, millest 18.11.2015 saadetud hoiatuse sai kostja kätte. Eeltooduga tuvastas maakohus, et müügilepingust taganemise formaalne eeldus on täidetud (VÕS § 118, § 188 lg 1).
11.Sõiduki lepingutingimustele vastavuse kontrollimiseks tuvastas maakohus, et DMG Auto OÜ arve-saatelehe kohaselt on mootoriruumis olevas kaitsmekarbis, esituledes ja 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021 tulede pealülitis vesi sees. Samuti on Silberauto Eesti AS-i arvelt nähtuvalt sõidukil erinevaid veekahjustusi. Tunnistaja TA ütlustega on tõendatud, et ta oli auto ülevaatuse juures ja vaatas auto välimust, kas on kahjustusi või kriime. Kohtu poolt sõiduki tehnilise seisukorra hindamiseks määratud ekspertiisile tuginedes on maakohtu hinnangul tõendatud, et sõidukil esinevad ulatuslikud vee- ja niiskuskahjustused, mis on tekkinud sõiduki paiknemisest vees ja mis on ulatunud sõiduki aknaliinini. Seega leidis maakohus, et sõiduk ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kostja väide, et kasutatud sõiduk ei pea vastama keskmisele kvaliteedile, on põhistamata ja asjakohatu. Kohus leidis, et ulatuslikke veekahjustusi sõiduki elektroonikas ei saa pidada kasutatud sõiduki puhul tavapäraseks. Kasutatud sõiduki puhul on põhjendatud eeldada, et sõiduk on töökorras ning ilma veekahjustusteta.
12.Kohus leidis, et antud juhul kohalduvad tarbijale müüki käsitlevad sätted. Kohtu hinnangul müüs kostja hagejale auto oma majandus- ja kutsetegevuses, mis on tõendatud asjaoluga, et kostja on avaldanud perioodil 2007 kuni 2016 www.auto24.ee portaalis kokku 18 kuulutust, millest 13 on sõiduautode, 3 veoautode, 1 järelkäru ja üks varuosa müügikuulutused. Praegusel juhul on tõendatud, et veekahjustus ilmnes autol 02.09.2015, s.o vähem kui pool kuud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Selles tulenevalt oli lepingutingimustele mittevastavus olemas auto üleandmisel hagejale. Ekspertiisiga on tõendatud, et vee- ja niiskuskahjustusest tekkinud oksüdatsioonikahjustused ja nende ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline ega ole tekkinud ühe kalendrikuu jooksul. Samuti on tõendatud, et autol esinevaid veekahjustusi ei ole võimalik tuvastada sõiduki välisel vaatlusel.
13.Müüja vastutusest vabanemise alused tõendamist leidnud ei ole. Seega lõpetas hageja 18.11.2015 taganemisavaldus poolte müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejal on seetõttu õigus tasutud ostuhind kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda.
14.Kohus leidis, et hageja ei kanna sõiduki ajas toimunud turuväärtusega langusega seotud riisikot. Lepingust taganemise teate kohaselt oli hageja samaaegselt raha ülekandega nõus kostjale sõiduki tagastama. Arvestades lepingu sõlmimise ja sellest taganemise aega, asus kohus seisukohale, et hageja võis autot kasutada ca 1 kuu jooksul. Seega ei saa auto olukord olla sedavõrd halvenenud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 10 100 eurot ja hagejal tuleb seejärel kostjale tagastada auto.
15.Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka seoses auto täiendava ülevaatusega otsese varalise kahju 148,61 eurot (VÕS § 115 lg 1). Hageja viis sõiduki veekahjustuse tuvastamiseks täiendavale ülevaatusele tulenevalt asjaolust, et DMG Auto OÜ elektritööde teostamisel selgus, et auto mootoriruumis olevas kaitsekarbis, esituledes ja tulede pealülitis on näha, et seal on vesi sees. Juhul, kui kostja oleks andnud hagejale üle lepingutingimustele vastava asja, ei oleks hagejal vaja olnud teha täiendavaid kulutusi.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021
16.Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras perioodi 20.09.2015 kuni 27.06.2017 eest 1454 eurot 67 senti ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 28.06.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Maakohus on vaidlustatud otsuses oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohtu seisukohad on ebaõiged ja järeldused ei tulene asjas kogutud tõenditest ning tuvastatud asjaoludest. Tõendite hindamine on olnud selgelt ühekülgne ja puudulik ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsuse lugejale jälgitav.
19.Otsuse p-s 9 on loetletud asjaolud, mille kohus tuvastatuks luges. Seejuures ei ole viidatud ühelegi tõendile, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas kohtu siseveendumus kujunes. Asjaolu, et sõiduk vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, on ebaõige. See on hageja väide, mida kostja ei ole omaks võtnud. Auto ülevaatamine toimus Laagris asuvas tehnoülevaatuspunktis hageja initsiatiivil.
20.Kostja ei tegutsenud sõidukit müües majandus- ja kutsetegevuse raames. Kohtu järeldus tugineb asjaolule, et portaalis www.auto24.ee avaldatud kuulutuste ärakirjadest nähtuvalt on kostja telefoninumber ca 10 aasta jooksul olnud 13 sõiduauto, 3 veoauto, 1 järelkäru ja 1 varuosa kuulutuse juures. Väärib rõhutamist, et kostjal on 2 täisealist poega ja täisealine tütar, kes sõidavad igapäevaselt sõiduautodega. AS-i Sanoma Baltics vastusest kohtule nähtub, et osade kuulutuste eest on tasunud LS, TV ja RV. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on osanik ja juhatuse liige NTV Transgroup osaühingus, mis tegeleb kaubavedudega. Ettevõte on kasutanud ning vajadusel müünud erinevaid sõidukeid, millega on kaupa veetud. Samuti on olnud erinevaid sõiduvahendeid äriühingu töötajate kasutuses. Enamike kuulutuste eest on tasunud kas täielikult või osaliselt NTV Transgroup osaühing. On ilmne, et kaubavedudeks mõeldud veoautod, kaubaveobuss ja väiksemad kaubikud, veoauto varuosa ja haagis ei ole esemed, mida füüsiline isik ise kasutab. Seega koos vaidlusaluse sõidukiga on müüdud kokku 7 sõidukit. Arvestades, et kostjal on 3 last, on seega 10 aasta jooksul iga pereliige müünud ja vahetanud sõiduvahendit keskmiselt 1-2 korda, mis ei ole ebatavaline.
21.Kostja ei ole müügilepingut rikkunud ning sõidukil ei ole avaldunud puudusi. Kasutatud sõidukil võib varasemalt olla esinenud vigu, mis on parandatud ning sellised vead ei takista sõiduki kasutamist ega ole asja puudusteks. Lepingust taganemise õiguse rakendamine eeldab üldjuhul olulist lepingu rikkumist. 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021 Müügilepingu puhul tähendab see, et asi ei vasta olulises osas lepingutingimustele, seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada jms. Maakohtu otsuse põhjendusi võib mõista selliselt, et kuigi kostja ei teadnud võimalikest niiskuskahjustustest, on tegemist siiski keskmisele kvaliteedile mittevastava asjaga ning selle ülendmine on käsitatav olulise lepingu rikkumisena. Tegemist on töökorras autoga, mida on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Järelikult on asjal kokkulepitud omadused ja see sobib liiklemiseks ehk otstarbeks, milleks hageja seda vajas.
22.Kasutatud sõidukitel esineb tavapäraselt erinevaid vigu ning nende töökindlus ei ole võrreldav uute sõiduautodega. Igal kasutatud sõidukil võib ajapikku ilmneda puudusi, kuid seni, kuni seda ei ole juhtunud ja need puudused ei takista auto sihipärast kasutamist, ei ole tegemist oluliste puudustega või keskmisest kvaliteedist kehvema asjaga. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kostja ostis sõiduki Itaaliast, kasutas seda ca 8-9 kuud järjepidevalt ning ka hageja sõitis pärast sõiduki ostu sellega vähemalt ca 3-4 kuud, sõiduk oli tehnoülevaatuse läbinud ja see kehtis kuni 2016. a juunini (s.o sõiduki tehniline seisund vastas nõuetele). Asjaolu, et sõidukil võis varasemalt olla niiskuskahjustusi, ei ole asja puudus. Puudus esineks juhul, kui niiskuskahjustusest tulenevalt lakkaks sõiduki kasutamiseks vajalik detail töötamast. Oluliseks puuduseks oleks see üksnes juhul, kui see avalduv puudus takistaks sõidukit sihtotstarbeliselt kasutamast. Antud juhul ei olegi ühtegi sellist puudust hageja esile toonud ega tõendanud.
23.Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et sõidukil võivad olla niiskuskahjustused. Kostja avaldas hagejale kõik talle teada olnud olulised sõidukit puudutavad asjaolud ning müügieelse kontrolli teostanud tehnoülevaatus kinnitas samuti, et sõiduk on töökorras. Niiskuskahjustusi ei tuvastanud tehnoülevaatuse ekspert ja ka kohtu poolt määratud ekspert sedastas, et välisel vaatlusel ei ole niiskuskahjustusi näha ning nendest tulenevad tagajärjed ei ole ilmnenud. Vastustaja seisukoht
24.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021
27.Ringkonnkohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks tuua kaasa otsuse tühistamise ja maakohtust erineva otsuse tegemise.
28.Kostja heidab maakohtule ette, et otsuses ei ole viidatud tõenditele, mille alusel kohus otsuse p-s 9 loetletud asjaolud tuvastatuks luges. Kolleegium nõustub, et maakohus oleks pidanud TsMS § 436 lg-test 1-3 ja § 442 lg-st 8 tulenevalt põhjendama, mille alusel ta kõnealused asjaolud tuvastas (st analüüsima tõendeid või viitama poole omaksvõtule). Samas ei nähtu asja materjalidest, et pooltel olnuks maakohtu otsuse p-s 9 loetletud asjaolude üle esimese astme kohtu menetluses vaidlus. Seetõttu ei pea ringkonnakohus nende asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
29.Asjaolu, et sõiduk vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, on kostja 03.04.2016 hagivastuses selgesõnaliselt omaks võtnud (I kd, tl 38). Apellatsioonkaebuses sisalduvad vastupidised väited on seega eksitavad. TsMS § 231 lg-st 2 tulenevalt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 652 lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Lisaks ei selgu apellatsioonkaebuse väidetest, kuidas võis mõjutada maakohtu lahendit see, kellele kuuluvas töökojas sõiduk üle vaadati.
30.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja tegutses sõiduki müümisel enda majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus on vastava järelduse tegemisel lähtunud portaali www.auto24.ee haldava AS Sanoma Baltics esitatud kostja avaldatud kuulutuste ärakirjadest. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja poolt sõidukite ja varuosade müümise kohta käivate asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et asjas saab kohaldada tarbijalemüügi sätteid. Kolleegium märgib, et kostja on apellatsioonkaebuses esitanud kõnealuste kuulutuste avaldamisega seonduvalt mitmeid maakohtu menetluses esitamata väiteid (eelkõige väited kuulutustel märgitud sõidukite mittekuulumise kohta kostjale ja kostjaga seotud NTV Transgroup osaühingu majandustegevuse kohta). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 652 lg-s 3 ega lg-s 5 nimetatud aluseid, mis võimaldaksid selliste varasemalt esitamata asjaolude apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Apellatsioonkaebuses ei ole nende uute asjaolude kohta käivate väidete esitamise lubatavust ka põhjendatud (TsMS § 652 lg 4). Seetõttu ringkonnakohus jätab nimetatud väited tähelepanuta.
31.Kolleegiumi hinnangul ei ole küsimus kostja tegutsemisest majandus- ja kutsetegevuses praeguse asja lahendamise seisukohalt ka määrava tähtsusega. Maakohus on eksperdiarvamusele tuginedes õigesti märkinud, et vee ja niiskuse kahjustusest tekkinud oksüdatsioonikahjustused ning nende ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline ning pole tekkinud ühe kalendrikuu 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021 jooksul (I kd, tl 150). Seega võib ka vaidlusaluste puuduste olemusest järeldada, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas sõiduki üleandmise ajal. Seetõttu vastutaks kostja mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 esimese lause alusel ka siis, kui VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatud eeldus ei kohalduks.
32.Kostja leiab jätkuvalt, et ei ole müügilepingut rikkunud ning sõiduk vastas lepingutingimusele. Selles osas kordab kostja suures osas juba maakohtu menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata. Poolte vahel sõlmitud müügilepingus (I kd, tl 9) ei ole müüdud asja omaduste ega müüja vastutuse osas kokku lepitud erisustes võrreldes võlaõigusseaduse regulatsiooniga. Seega on põhjendatud maakohtu käsitlus, et sõiduk pidi olema keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 mõttes. Müügilepingus ei ole asja kvaliteedi osas kokku lepitud mingeid eritingimusi (mh elektrisüsteemi puuduste osas). Sõiduki elektrisüsteemis tuvastatud kahjustusi ei saa ka kolleegiumi hinnangul pidada sarnaste kasutatud autode puhul tavapäraseks. Nõustuda ei saa kostja väitega, et sõiduk on eesmärgipäraselt kasutatav. Eksperdi järelduste kohaselt häirivad vee- ja niiskuskahjustused sõiduki tavapärast ekspluatatsiooni ning võivad muuta liiklemise ohtlikuks, mh võivad elektrisüsteemi rikete tõttu lakata töötamast elektrilised juhtsüsteemid (roolivõimendi, pidurivõimendi jms) (I kd, tl 150). Sellise autoga liikluses osalemine, st auto eesmärgipärane kasutamine, ei ole seega ohutu.
33.Seonduvalt kostja väidetega, et tema sõiduki niiskuskahjustustest ei teadnud, märgib kolleegium, et VÕS § 218 ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. Põhimõtteliselt on võimalik müüja vastutust lepinguga erinevate puuduste eest piirata ja vastutus ka välistada. Arvestada tuleb siiski VÕS § 106 lg-s 2 sätestatuga, mis keelab kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped, ning VÕS § 221 lg-ga 2 (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). Sellist müüja vastutust välistavat või piiravat kokkulepet ei ole maakohus praegusel juhul tuvastanud ning pooled ei ole taolise kokkuleppe sõlmimist ka väitnud. Müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on, kui aga puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta (vt ka Riigikohtu 30.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 28).
Menetluskulude jaotus
34.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-4021
35.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.