Xxxxhagi Xxxxvastu müügilepingu alusel üleantu tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
11 444,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev (e-post [email protected]) Kohtuistungil 29.09.2016 ja 27.06.2017
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks põhivõlgnevus 10 100 eurot, viivised summas 1 454,67 eurot ja tekitatud kahju summas 148,61 eurot, kokku 11 703,28 eurot.
3.Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks viivis põhinõudelt (10 248,61 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Xxxx(edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(edaspidi kostja) vastu müügilepingu alusel üleantu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
sõiduki Mercedes-Benz (edaspidi sõiduauto) müügilepingu, mille alusel kostja andis hagejale üle sõiduauto ja hageja tasus sõiduauto eest 10 100 eurot. Sõiduauto vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, kus töökoja töötaja kinnitas, et auto on tehniliselt korras, ainsaks puuduseks on see, et tulede regulaator ei tööta. Hageja volitatud isik pöördus 02.09.2015 nimetatud puuduse kõrvaldamiseks XxxxOÜ poole. XxxxOÜ poolt elektritööde teostamisel selgus, et sõiduauto mootoriruumis olevas kaitsmekarbis, esituledes ja tulede pealülitis on näha, et seal on olnud vesi sees. Sõiduauto ülevaatusel XxxxAS esinduses selgus, et sõiduautol on ulatuslikud veekahjustused. Lühikontrolli käigus tuvastati niiskuskahjustusi tagatuledes, uste juhtplokkides, rooliratta turvapadjas, erinevates pistikuühendustes. Mootori elektrooniline juhtplokk on remontimise jälgedega, osa elektroonika plokke on autolammutustes kasutatava markeeringuga. Juhi jälgede all põrandal puudub vee äravoolu kork.
2.Hageja teavitas kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust taganemisest kolmel korral, so 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015 tähitult saadetud taganemisteatega. Hageja nõudis müügilepingu alusel üleantud 10 100 euro tagastamist ning sõiduauto puuduste tuvastamise kulude hüvitamist summas 216,41 eurot. Kostja teatas 09.12.2015 vastuses, et ei nõustu müügilepingust taganemisega ja sellega seoses müügilepingu alusel hageja poolt kostjale üle antud sõiduauto ostuhinna summas 10 100 eurot tagastamisega ega sõiduaute puuduste tuvastamise kulude hüvitamisega. Kostja on seisukohal, et ei vastuta sõiduautol ilmnenud puuduse eest, sest ei olnud teadlik nimetatud puuduse olemasolust müügilepingu sõlmimise hetkel. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud müügilepingut tuleb käsitleda tarbijale müügilepinguna ning sellest tulenevalt kohalduvad tarbijale müügilepingu vastavad sätted.
3.Hageja palub 11.03.2016 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista 10 633,89 eurot, so müügilepingu alusel üleantud 10 1200 eurot, viivis summas 385,28 eurot ja tekitatud kahju 148,61 eurot. Hageja pidi sõiduauto lepingutingimustele mittevastavuse ulatuse tuvastamiseks viima sõiduauto täiendavale ülevaatusele. Hagejal tekkis seoses sellega otsene varaline kahju XxxxAS-ile tasutud arve näol summas 148,61 eurot. Hageja taganemisest tulenev raha väljaandmise nõue muutus sissenõutavaks hageja poolt esimese taganemisavalduse esitamisega kostjale 20.09.2015. Hageja esitas 21.06.2017 viivise täpsustuse, mille kohaselt on viivisearvestuse algtähtpäevaks sõiduki müügilepingust taganemise päev, so 20.09.2015 ja lõpparvestuse päevaks 27.06.2017. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 27.06.2017 viivis summas 1 454,67 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 10 248,61 eurot viivisemääraga 8,95% aastas alates 28.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 15.04.2016 esitatud seisukohas, et käesoleval juhul on tegemist müügiesemel oleva puudusega, mida ei saa avastada välisel vaatlusel. Hageja lähtus müügilepingu sõlmimisel kostja ja auto üle vaadanud töökoja töötaja andmetest sõiduki seisundi kohta. Hageja ei saanud olla teadlik nimetatud puuduse olemasolust, sest talle neid ei avaldatud. Kostja väide, et tema ei vastuta nimetatud puuduse eest, kuivõrd oli samuti sõiduki tavakasutaja ning omas vaid teadmisi sõiduki kasutamise ulatuses ei ole põhjendatud ning on ka paljasõnaline. Kostja ei ole põhistanud müüja vastutust välistavaid aluseid. Hageja sai sõidukil olevatest puudustest teada 09.09.2015 ning teavitas kostjat esmakordselt nendest juba 20.09.2015. Asjaolu, et müügilepingu esemeks oli kasutatud sõiduk ja mitte uus, ei tähenda seda, et müügiese ei pea vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Juhul, kui tegemist on kasutatud müügilepingu esemega tuleb keskmisele kvaliteedile vastavuse kindlaks tegemisel lähtuda kasutatud autode eeldatavast keskmisest kvaliteedist. Sellise hinnaga, vanuse ja läbisõiduga kasutatud sõiduki müügilepingu sõlmimisel on põhjendatud eeldada, et selline sõiduk on sõidukorras, muuhulgas töötava ja korrasoleva elektroonikaga ja ilma ulatuslike veekahjustusteta.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel täies ulatuses vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja kontrollis sõiduki seisundit enne müügilepingu allkirjastamist. Hageja oli teadlik sellest, mis seisundis sõiduk on. Sisuliselt tugineb hageja varjatud puuduste olemasolule. Kuivõrd sõiduk oli kontrollitud töökojas, siis hageja oli teadlik sellest, mida ta ostab.
6.Kostja oli sõiduki tavakasutaja ning ei ole majandus- või kutsetegevuses tegelev subjekt. Seega tema teadmine sõidukist piirdub selle kasutamise ulatusega. Sõiduki remonti ja kontrolli teostab vastav töökoda. Kostja ei saanud teada, et sõidukil esinevad hageja deklareeritud probleemid. Sõiduk oli töökorras. Kostja ei ole midagi varjanud. Sõiduki andmed olid hagejale teada, hagejal oli võimalik sõidukit täiendavalt kontrollida. Müügilepingu sõlmimisel kõik riskid lähevad ostjale üle. Trahviteated tõendavad, et hageja kasutas sõidukit pärast selle müümist hagejale. Hageja ei ole väitnud seda, et ta on sõiduki puudusi likvideerinud ehk remontinud. Seega kasutas hageja ostetud sõidukit sellisel kujul nagu see temale müüdi. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et leping on sõlmitud majandusvõi kutsetegevuses ning seega ei saa antud olukorra suhtes kohaldada tarbijalepingule kohaldatavaid sätteid. Kostja ei pea põhjendatuks hageja taganemisavaldust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs hagejale sõiduki olulise puudusega.
7.Kostja leidis 08.06.2017 menetlusdokumendis, et juhul kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, palub kostja arvestada asjaoluga, et sõiduki hind ajaga langeb. Kostja palub arvestada sõiduki väärtuseks 7 299-7 599 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates kohtuistungitel ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 14.08.2015 Tallinnas sõiduki Mercedes-Benz, ehitusaasta 2008, müügilepingu, mille alusel kostja andis hagejale üle sõiduauto ja hageja tasus sõiduauto eest 10 100 eurot; - sõiduk vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, kus kinnitati, et auto on tehniliselt korras, ainsaks puuduseks on see, et tulede regulaator ei tööta; - XxxxOÜ poolt elektritööde teostamisel tuvastati autol veekahjustused; - hageja teavitas kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust taganemisest 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015; - kostja teatas 09.12.2015 hagejale, et kostja ei nõustu müügilepingus taganemisega ja müügihinna 10 100 euro tagastamisega;
10.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 189 alusel. VÕS 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda
intressi raha saamisest alates. Seega peab VÕS § 189 kohaldamise eelduseks olema kehtiv leping, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine, taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine, nõude esitaja andis lepingu täitmisena midagi üle. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2015 ostu-müügilepingu, mille kohaselt oli kostja kohustuseks sõiduki Mercedes-Bens üleandmine ja ning hageja kohustuseks sõiduki vastuvõtmine ja ostuhinna 10 100 tasumine. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja on tasunud kostjale sõiduki hinna 10 100 eurot.
12.Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28).
13.Seega tuleb esmalt tuvastada kas on täidetud taganemise formaalne eeldus. Kohtule esitatud ostu-müügilepingust taganemise teadetega on tõendamist leidnud, et hageja teavitas kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest ja müügilepingust taganemisest kolmel korral, so 20.09.2015, 13.10.2015 ja 18.11.2015 tähitult saadetud taganemisteatega (tl 12-24). Nimetatud hoiatustes nõudis hageja müügilepingu alusel üleantud 10 100 euro tagastamist ning sõiduauto puuduste tuvastamise kulude hüvitamist summas 216,41 eurot. Hoiatused on saadetud kostjale aadressile Xxxx. 20.09.2015 ja 13.10.2015 saadetud hoiatused tagastati hoiutähtaja möödumisel. 18.11.2105 esitatud hoiatuse sai kostja kätte. Kostja edastas 09.12.2015 vastuse, milles ei nõustu müügilepingust taganemisega ja 10 100 euro tagastamisega (tl 34-35). Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne eeldus.
14.Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või leping üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja väitel taganes ta lepingust, kuna kostja müüs talle oluliste puudustega sõiduauto. Kostja leiab, et ta ei olnud teadlik puudustest.
15.Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune auto vastab lepingutingimustele või mitte. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib VÕS §
217.VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et autol esinevad veekahjustused. Kostja seletas kohtule vande all, et ta ei teadnud veekahjustustest midagi (tl 193). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja vaatas sõiduauto üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, kus kinnitati, et auto on tehniliselt korras, ainsaks puuduseks on see, et tulede regulaator ei tööta. Kohtule esitatud XxxxOÜ arve-saatelehe kohaselt on mootoriruumis olevas kaitsmekarbis, esituledes ja tulede pealülitis vesi sees (tl 10). Samuti on XxxxAS arvelt nähtuvalt sõidukil erinevaid veekahjustusi (tl 11). Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendamist leidnud, et ta oli auto ülevaatuse juures. Ta vaatas auto välimust, kas on
kahjustusi kriime. Tunnistaja tegi autoga ringi parklas (tl 196).
16.Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras käesolevas tsiviilasjas sõiduki tehnilise seisukorra hindamiseks ekspertiisi. Eksperdiarvamuse nr 540/2017 kohaselt on sõiduki üldine välimus hea. Välisel vaatlusel ekspert vigastusi ega kõrvaldamata avariilisust ei tuvastanud. Ekspert leidis jälgi veekahjustustest ning nende kõrvaldamise jälgedest. Ekspert asus seisukohale, et vaadeldav sõiduk on kuni aknaliinini olnud magedas vees. Sõiduki salong ja elektrisüsteemi komponendid on taastamise käigus põhjalikult kuivatatud ja hoolikalt puhastatud. Sõiduki pakiruumi parempoolsel küljel asuv releede karp on vahetatud, paigaldatud on autolammutusest ostetud sõlm. Veekahjustuse ja juhimoodulite sisse sattunud niiskuse tõttu on sõiduki elektriühendused hakanud korrodeeruma, mis on pikaajaline protsess. Detailide puhastamise jälgede järgi pole võimalik kindlaks teha, millal on teostatud vee- ja niiskuskahjustuse kõrvaldamine. Sõiduki juhtmoodulisse salvestatud veateadete väljatrükist ei selgu, millal on vead tekkinud. Vee- ja niiskuse kahjustusest tekkinud oksüdatsioonikahjustused ja nende ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline ning pole tekkinud ühe kalendrikuu jooksul. Eksperdi hinnangul tuleb tõrgete vältimiseks sõiduki elektrisüsteem välja vahetada (tl 146-175).
17.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et sõidukil esinevad ulatuslikud vee- ja niiskuskahjustused, mis on tekkinud sõiduki paiknemisest vees, mis on ulatunud sõiduki aknaliinini. Seega ei vasta sõiduauto keskmisele kvaliteedile. Kostja väide, et kasutatud sõiduauto ei pea vastama keskmisele kvaliteedile on põhistamata ja asjakohatu. Kohus leiab, et ulatuslikke veekahjustusi sõiduki elektroonikas ei saa pidada kasutatud sõiduki puhul tavapäraseks. Kasutatud sõiduki puhul on põhjendatud eeldada, et sõiduk on töökorras ning ilma veekahjustusteta.
18.Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvat tarbijale müüki käsitlevad sätted. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kostja müüs hagejale sõiduauto oma majandus- ja kutsetegevuses. Portaali www.auto24.ee haldava AS Xxxxkohtu nõudel esitatud kuulutuste ärakirjadega on tõendamist leidnud, et kostja on avaldanud perioodil 2007 kuni 2016 www.auto24.ee portaalis kokku 18 erinevat kuulutust, millest 13 on sõiduautode, 3 veoautode, 1 järelkäru ja üks varuosa müügikuulutused (tl 70-108). VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et veekahjustus ilmnes sõiduautol 02.09.2015, so vähem kui pool kuud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Selles tulenevalt oli lepingutingimustele mittevastavus olemas sõiduauto üleandmisel hagejale. Ekspertiisiga on tõendamist leidnud, et vee- ja niiskuskahjustusest tekkinud oksüdatsioonikahjustused ja nende ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline ning pole tekkinud ühe kalendrikuu jooksul. Samuti on tõendamist leidnud, et autol esinevaid veekahjustusi ei ole võimalik tuvastada sõiduki välisel vaatlusel.
19.Müüja vastutusest vabanemise alused tõendamist leidnud ei ole. Seega lõpetas hageja 18.11.2015 taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejal on seetõttu õigus tasutud 10 1000 eurot kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda ning nimetatud summa tuleb ka kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Kostja esitas kohtule vastuväite selle kohta, et kohus peaks arvestama hagi rahuldamise korral sõiduki turuväärtuse langusega taganemisele järgnenud ja kohtumenetlusele kulunud ajas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ei kanna sõiduki ajas toimunud turuväärtusega langusega seotud riisikot. Ostu-müügilepingust taganemise teate kohaselt oli hageja samaaegselt raha ülekandega nõus tagastama kostjale sõiduauto. Õiguskirjanduse kohaselt taganemise läbiviimine on lihtne, kui pooled saavad üleantu tagastada samal kujul ja samas väärtuses, nagu see oli üleandmis ajal. Kuna tavaliselt on ühelt poolt antud raha, siis
sellega probleeme ei teki. Küll tekivad probleemid üleantud asjade tagastamisega, mida on vahepeal kasutatud (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, lk 631). Kohtu hinnangul ei ole auto olukord halvenenud. Hageja selgitas kohtule, et ta kasutas autot selle ajani, kui ta läks advokaadi juurde, täpset aega ei mäleta. Kasutas selle pärast, et kõik säästud ja rahad pani ta selle auto alla ja tal ei olnud võimalik soetada uut autot. Ta pidi käima lapsega arsti juures (tl 190). Tulenevalt asjaolust, et leping sõlmiti 14.08.2015 ning hageja lepinguline esindaja esitas kostjale taganemisavalduse esimest korda 20.09.2015, siis asub kohus seisukohale, et hageja võis autot kasutada ca 1 kuu jooksul. Seega ei saa auto olukord olla sedavõrd halvenenud. Turuväärtuse langusega seotud riski hageja ei kanna. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 10 1000 eurot ja hagejal tuleb kostjale tagastada sõiduauto. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on VÕS §189 lg 1 teise lause kohaselt mõlemapoolsed ja vastastikused. Seega peab hageja tagastama auto siis, kui kostja talle raha tagastab.
21.Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 148,61 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejal tekkis otsene varaline kahju XxxxAS-ile tasutud arve näol summas 148,61 eurot. Hageja viis sõiduauto veekahjustuse tuvastamiseks täiendavale ülevaatusele tulenevalt asjaolust, et XxxxOÜ poolt elektritööde teostamisel selgus, et sõiduauto mootoriruumis olevas kaitsekarbis, esituledes ja tulede pealülitis on näha, ei seal on vesi sees. Juhul, kui kostja oleks andnud hagejale üle lepingutingimustele vastava asja, ei oleks hagejal vaja olnud teha täiendavaid kulutusi. Seega on hagejale tekkinud kahju seoses sõiduauto täiendava ülevaatusega.
22.Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt väljamõistmise nõude perioodi 20.09.2015 kuni 27.06.2017 eest1 454,67 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele. Samuti kuulub kostjalt hageja asuks välja mõistmisele viivis TsMS § 367 alusel põhinõudelt summas 10 248,61 eurot VÕS § 113 sätestatud määras alates 28.06.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
24.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.