Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tsiviilasja number
2-16-16113
Tsiviilasi
T L'i hagi R L'i vastu endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu, elatise tasumise ja lastega suhtlemise kokkuleppe lõppemise tuvastamise nõudes ning endiste abikaasade ühisvara jagamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T L, isikukood *, elukoht *, e-post * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel, Advokaadibüroo Marje Mängel, e-post * Kostja R L, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja Tarko Tuisk, OÜ Tuisk&Co, Lume tee 3, Saku, e-post:*
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
R L annab nõusoleku kustutada Kinnistu registriosa nr * teises jaos kantud kinnistu omanik R L. R L annab nõusoleku teha kinnistu registriosa * teises jaos kanne, millega kantakse Kinnistu * ainuomanikuks T L.
mistahes nõuded ja pretensioonid ja pooled loevad, et kogu nende ühisvara on poolte kokkuleppel jagatud.
OÜ RL E (registrikood *) jääb R L’i ainuomandisse.
T L’il puuduvad R L’i vastu ühisvara vähenemisest tulenevad nõuded.
Poolte valduses olevad vallasasjad jäävad selle poole omandiks, kelle valduses asi on.
Palume kohtul kompromisskokkulepe kinnitada.
Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtuistungil pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus ei ole pooled kokku leppinud menetluskulude kandmises. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulusid summas 300 eurot so hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja kostja on kandnud samuti menetluskulusid summas 300 eurot riigilõivu näol. Hagejale on tagastatud menetluse taastamise kautsjon summas 225 eurot. Eeltoodu alusel jäävad hageja kanda menetluskulud summas 525 eurot ja kostja kanda summas 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.