Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

2-17-14181 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selles sisalduvad asjaolud Xxxxesitas 22.09.2017.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub välisriigi kohtulahendi (Venemaa Föderatsiooni Moskva Golovinski piirkonna rajooni kohtu 07.04.2017.a tehtud kohtuotsuse nr 2-0821/17) tunnustamist Eesti Vabariigis. Venemaa Föderatsiooni Moskva Golovinski piirkonna rajooni kohtu 07.04.2017.a tehtud otsuse nr 2-0821/17 järgi määrati kindlaks juriidiline fakt selle kohta, et xxxx, sündinud xxxx Moskva linnas, on xxxx surnud xxxx, lapselaps isa kaudu. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus TsMS § 620 sätestab tingimused tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendite tunnustamiseks, millede täitmisel kuulub välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele. TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 620 lg 3 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist käesolevas peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Lisaks sätestab nimetatud artikkel, et lepingupoolte territooriumil tunnustatakse ka erimenetluseta eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning muude asutuste otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, mis ei vaja oma iseloomu poolest täitmist. Kohus leiab, et kuna on täidetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingus õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades sätestatud vorminõuded, kuulub Venemaa Föderatsiooni Moskva Golovinski piirkonna rajooni kohtu 07.04.2017.a tehtud kohtuotsus nr 2-0821/17 Eesti Vabariigis tunnustamisele. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta käesolevas tsiviilasjas avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.