XXXX (XXXX) hagi IUSTUS Group OÜ vastu 780 euro saamiseks ja kahju 450 euro hüvitamiseks 1 403,74 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
(isikukood XXXX, elukoht XXXX), nende Hageja XXXX lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja IUSTUS Group OÜ (registrikood 12745202, asukoht Tornimäe 5, Tallinn), seaduslik esindaja Marko Woronowicz Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt XXXX hagi IUSTUS Group OÜ vastu.
2.Välja mõista IUSTUS Group OÜ-lt XXXX kasuks 780 eurot, intress 780 eurolt perioodi 06.10.2015 – 27.10.2015 eest 0,02 eurot, viivis 780 eurolt 08.08.2017 seisuga 111,39 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata kohustuselt (780 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Välja mõista IUSTUS Group OÜ-lt XXXX kasuks kahjuhüvitis 450 eurot.
4.Jätta XXXX menetluskulud IUSTUS Group OÜ kanda. Välja mõista IUSTUS Group OÜlt XXXX kasuks menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) summas 650 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.11.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.XXXX (hageja) esitas 09.08.2017 hagiavalduse IUSTUS Group OÜ (kostja) vastu 780 euro saamiseks ning kahju 450 euro hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja ka intressi ja viivise 780 eurolt. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 02.10.2015 õigusabilepingu. Lepingu kohaselt pidi kostja koostama hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX ja esindama hagejat kohtus. Hageja maksis kostjale lepingu alusel 780 eurot. Kostjal oli 13 päeva selleks, et koostada kaebus. Harju Maakohus jättis 27.10.2015 määrusega väärteoasjas nr 4-159047 kostja poolt hageja nimel esitatud kaebuse läbi vaatamata, sest kostja esitas kaebuse hilinenult. Kaebuse esitamise tähtaeg oli 15.10.2015. Kostja esitas kaebuse 22.10.2015. Kostja ei esitanud 22.10.2015 kaebuses ka taotlust tähtaja ennistamiseks, kuigi hageja soovis esitada määruskaebuse koos vastava taotlusega. Kaebuse hilisem esitamine oli tingitud kostja eksimusest. Hageja leiab, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud õigusabilepingut, sest tema ei esitanud hageja nimel kaebust kohtuvälise menetleja otsusele tähtaegselt ja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Sellega ei ole kostja tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses käsundi täitmisel üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja rikkus oluliselt pooltevahelist lepingut ja seetõttu taganes hageja õigusabilepingust. Hageja palub kostjal tagastada lepingu alusel üleantud 780 eurot ja tasuda märgitud summalt intressi 121,38 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis 780 eurolt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja rikkumise tõttu pidi hageja leidma endale uue esindaja, kes koostas hageja nimel kaebuse väärteoasjas nr 4-15-9047 ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus ennistas tähtaja, võttis kaebuse menetlusse, kuid jättis kaebuse rahuldamata. Hagejal on tekkinud kahju kostja lepingu rikkumise tõttu. Hageja kahju seisneb uue esindaja õigusabikulude maksumuses kokku 450 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 450 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Vastuses kostja märgib, et pooled sõlmisid õigusabilepingu. Kostja pidi koostama hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX. Samas ei ole tõene hageja väide, et kostja pidi hagejat esindama kohtus. Vastab tõele see, et kostja esitas hageja nimel kaebuse väärteoasjas hilinemisega. Kostja leiab, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt viimasele tasutud 780 euro tagastamist ja viivise maksmist. Kostja ei ole saanud raha alusetult. Kostja koostas korrektse kaebuse ja saatis selle kohtusse. Seega osutas kostja hagejale teenust. Isegi juhul, kui kostja oleks esitanud kaebuse tähtaegselt, ei oleks kohus hageja kaebust rahuldanud. Maakohus võttis küll hageja kaebuse menetlusse 18.11.2015, kuid jättis selle 25.11.2015 määrusega rahuldamata. Hageja kaebuse rahuldamata jätmine ei olnud tingitud varasemast kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisest. Kostja märgib, et pärast kaebuse esitamise tähtaja ennistamist vaatas kohus läbi kostja poolt koostatud ja juba kohtusse esitatud kaebust. Uut kaebust ei ole esitatud. Kostja on seisukohal, et kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja möönab, et hagejal tekkisid lisakulutused maakohtule kaebuse läbivaatamise tähtaja ennistamiseks taotluse koostamisega seoses, mille eest hageja tasus uuele esindajale 450 eurot. Kostja võtab hagi õigeks summas 450 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - pooled sõlmisid 02.10.2015 õigusabilepingu, mille alusel kohustus kostja koostama hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX ja esitama selle kohtule (lk 5 – 6, lk 34); - hageja on maksnud kostjale 02.10.2015 õigusabilepingu alusel 780 eurot (lk 6); - kostja koostas hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteosajas nr XXXX ja esitas selle maakohtule 22.10.2015 (lk 36 – 38, lk 57); - Harju Maakohus menetles hageja 22.10.2015 kaebust väärteosajas nr 4-15-9047. Maakohus jättis 27.10.2015 määrusega kostja poolt hageja nimel esitatud kaebuse läbi vaatamata, sest kaebus ei ole esitatud tähtaegselt (lk 39); - hageja uus lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat esitas 05.11.2017 Harju Maakohtu 27.10.2015 määrusele väärteoasjas nr 4-15-9047 määruskaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Harju Maakohus rahuldas 09.11.2015 määrusega hageja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tühistas maakohtu 27.10.2015 määruse (lk 40, lk 57); - Harju Maakohus jättis 25.11.2015 määrusega väärteoasjas nr 4-15-9047 hageja kaebuse rahuldamata (lk 43, lk 51 – 54); - hageja taganes kostjaga 06.10.2015 sõlmitud õigusabilepingust; - hageja kandis täiendavad kulud seoses kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse ja kaebuse koostamisega väärteoasjas nr 4-15-9047 kokku 450 eurot (lk 8 - 9).
5.Kohus leiab, et pooltevaheline 02.10.2015 õigusabileping on kvalifitseeritav käsunduslepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled sõlmisid õigusabilepingu 02.10.2015. Lepingu sõlmimist 02.10.2015 kinnitab see, et kostja väljastas hagejale märgitud kuupäeval arve teenuse eest (lk 6). Lisaks hageja poolt kostjale antud volikiri kannab 02.10.2015 kuupäeva (lk 5). Lepingu sisuks oli see, et kostja käsundisaajana pidi hageja kui käsundiandja nimel koostama kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX ja esitama selle kohtule (lk 5 – 6, lk 34). Käsundi täitmisel pidi kostja tegutsema käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks pidi kostja käsundi täitmisel toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, sest hageja nimel kaebuse koostamisel tegutses kostja oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja äriregistri väljavõtte kohaselt on tema põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus (lk 14). Õigusnõustamise valdkonnas tegutseva käsundisaaja vajaliku hoolsuse ja tunnustatud kutseoskuste hulka kuulub see, et kliendi käsund õigusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks täidetakse tähtaegselt, et kaitsta kliendi huve õigusvaidluses, milleks klient õigusnõustaja poole pöördubki. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostjal oli aega kaebuse koostamiseks 13 päeva, mistõttu loeb kohus antud asjaolu kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel. Kostja on küll koostanud hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX ja esitas selle kohtule 22.10.2015 (36 – 38), kuid asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole esitanud kaebust kohtule tähtaegselt. Samas ei ole kostja taotlenud kohtult
möödalastud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Seetõttu jättis maakohus 27.10.2015 määrusega hageja nimel kostja poolt 22.10.2015 esitatud kaebuse läbi vaatamata (lk 7). Omades piisavalt aega (st 13 päeva) kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning esitades kaebust väärteoasjas mittetähtaegselt ja ilma taotluseta ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, on kostja rikkunud VÕS § 620 lg-s 1 ja 2 sätestatud käsundisaaja kohustust tegutseda käsundi täitmisel vajaliku hoolsusega ja toimida õigusnõustamise valdkonnas üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. Sellega on kostja rikkunud 06.10.2015 õigusabilepingut. Lisaks kostja rikkus käsunduslepingut VÕS § 620 lg 2 tähenduses selliselt, et ta ei ole ära hoidnud kahju tekkimist hageja varale. Kostja rikkumise tõttu pidi hageja pöörduma teise õigusabi osutaja poole määruskaebuse ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse koostamiseks, kandes sellega täiendavad kulud 450 eurot (lk 8).
6.Kuivõrd kostja rikkus 02.10.2015 õigusabilepingut, oli hagejal õigus kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hageja otsustas taganeda lepingust. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja taganes kehtivalt 02.10.2015 õigusabilepingust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lg 2 näeb ette oluliste rikkumiste näitliku loetelu. Kohus leiab, et kostja rikkus lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 1 või alternatiivselt VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Hageja eesmärgiks õigusabilepingu sõlmimisel oli see, et kostja esitaks kohtule hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX tähtaegselt. Kostja rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest (st hageja kaebuse menetlusse võtmine kohtu poolt ja sisuline lahendamine), mida ta õigustatult lepingult lootis. Kostja, kes tegutses käsundi täitmisel oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi nägema sellise tagajärje ette. Seega rikkus kostja 02.10.2015 õigusabilepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses. Alternatiivselt rikkus kostja kohustust, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja huviks 02.10.2015 õigusabilepingus oli see, et kaebus kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX esitataks tähtaegselt. Kostja ei ole esitanud kaebust tähtaegselt ja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Hagejal ei olnud huvi kaebuse mittetähtaegse esitamise vastu. Seega rikkus kostja oluliselt 02.10.2015 õigusabilepingut alternatiivselt ka VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Hagejal oli õigus taganeda lepingust täiendavat tähtaega määramata VÕS § 116 lg 4 alusel. Lepingust taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 188 lg 1). Taganemisavaldus peab olema esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui taganemiseks õigustatud pool sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 118 lg 1 p 1). Tarbijavaidluste komisjoni 21.09.2016 otsusega on tõendatud, et hageja saatis kostjale 27.10.2015 e-kirja, milles soovis, et kostja tagastaks makstud tasu (lk 10 – 11). Samas kostja esitas pooltevahelise 11.11.2015 kirjavahetuse, kus hageja kopeeris kostjale 11.11.2015 saadetud ekirjasse eelmise kirja ja saatis kopeeritud kirja kostjale uuesti (lk 65 – 66). 11.11.2015 saadetud ekirjas teeb hageja kostjale ettepaneku tagastada makstud teenustasu. Kohtu hinnangul on usutav, et 11.11.2015 e-kirjasse kopeeris hageja juba varasemalt kostjale saadetud 27.10.2015 e-kirja. Kohus leiab, et hageja 27.10.2015 e-kirja kostjale palvega tagastada raha saab käsitleda hageja kaudse avaldusena taganeda 02.10.2015 õigusabilepingust. Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole hageja 27.10.2015 e-kirja kätte saanud. Kohus asub seisukohale, et hageja esitas lepingust taganemisavalduse 27.10.2015 e-kirjas, mille kostja sai kätte. Hageja esitas taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Hageja taganes kehtivalt 02.10.2015 õigusabilepingust. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tarbijavaidluste komisjoni 21.09.2016 otsusega on tõendatud, et kostja on saanud lepingust taganemisavalduse kätte 30.10.2016 (lk 10 – 11). Kostja ei võinud saada lepingust taganemisavaldust pärast tarbijavaidluste komisjoni otsuse tegemist (st
tarbijavaidluste komisjon tegi otsuse 21.09.2016 ja otsuses märgitakse, et kostja on saanud lepingust taganemisavalduse kätte 30.10.2016). Seega on tarbijavaidluste komisjoni otsuses ilmselgelt valesti märgitud kuupäev, millal kostja sai kätte lepingust taganemisavalduse.
7.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantud. Hageja on taganenud kehtivalt 02.10.2015 õigusabilepingust ja seega võib tema nõuda kostjalt lepingu alusel üleantud 780 euro tagastamist VÕS § 189 lg 1 esimese lause alusel. Hageja nõue välja mõista kostjalt 780 eurot tuleb rahuldada.
8.VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intresse raha saamisest alates. Intressi maksmise aluse ja intressi määra võlasuhtes sätestab VÕS § 94. Käesolevas vaidluses kohaldub VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi määr, sest pooled ei ole väitnud, et nad on leppinud kokku seaduses sätestatust suuremas intressimääras. Hageja on andnud kostjale üle raha õigusabilepingu alusel hiljemalt 05.10.2016. Seda tõendab kostja poolt väljastatud arve, millest nähtuvalt pidi hageja tasuma kostjale raha õigusabi teenuse eest hiljemalt 05.10.2015 (lk 6). Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause ja VÕS § 94 lg 1 alusel 780 eurolt intressi tasumist alates 06.10.2015 kuni kostja poolt hageja lepingust taganemisavalduse kättesaamiseni 27.10.2015. Intress 780 eurolt märgitud aja ees moodustab 0,02 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja intress 0,02 eurot VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda kostjalt viivist 780 euro tagastamisega viivitamise eest alates hetkest, millal kostja sai teada, et hageja nõuab temalt õigusabilepingu alusel üleantud raha tagastamist. Viivise nõudmise õigusliku aluse ja määra sätestab VÕS § 113. Kostja sai hageja 27.10.2015 taganemisavaldusest teada, et hageja taganeb lepingust ja palub tagastada lepingu alusel üleantud raha. Kostja ei ole raha tagastanud. Seega on kostja viivituses temale hageja poolt üleantud raha tagastamisega alates 28.10.2015 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel alates 28.10.2015. Perioodi eest alates 28.10.2015 kuni hagi esitamiseni 08.08.2017 moodustab viivis 780 eurolt 111,39 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis summas 111,39 eurot VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel. Alates hagi esitamisest 09.08.2017 kuni kohustuse täitmiseni tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 780 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis TsMS § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on valesti arvestanud 18.09.2017 menetlusdokumendis intressi 780 eurolt alates 05.10.2015 kuni 18.09.2017 kasutades selleks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra. Lepingust taganemise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult tagastatavalt rahalt intressi maksmist alates raha üleandmisest kuni nõude esitamiseni tagastada üleantud raha. Võlausaldaja intressi maksmise nõude aluseks on VÕS § 189 lg 1 kolmas lause ja VÕS § 94. Raha tagastamisega viivitamisel võib nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 järgi alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sellest ajast lõpeb intressi arvestamine VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi, st alates viivise arvestamise algusajast suureneb raha eest makstav protsent viiviseprotsendi võrra. Intressi ja viivise paralleelne nõudmine ei ole lubatud.
9.Kostja väide, et tema koostas hageja nimel kaebuse ja edastas selle kohtule, mis tähendab, et hagejale sai osutatud tema poolt soovitud teenus, ei välista kostja vastutust lepingu rikkumise eest.
Samuti ei välista kostja vastutust ka selline kostja väide, et pärast kaebuse esitamise tähtaja ennistamist vaadati kohtus läbi just kostja poolt koostatud ja kohtusse esitatud kaebust. Hageja sooviks ja 02.10.2015 õigusabilepingu eesmärgiks oli see, et kostja pidi koostama hageja nimel kaebuse kohtuvälise menetluse otsusele väärteoasjas nr XXXX ja esitama selle tähtaegselt kohtule. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ja ei ole kohtult taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. See, et kohus vaatas lõpuks sisuliselt läbi kostja poolt hageja nimel mittetähtaegselt kohtule esitatud kaebust ei kõrvalda lepingu rikkumist kostja poolt. Asjaolu, et kohus jättis ikkagi rahuldamata hageja nimel kohtule esitatud kaebuse ja muutmata kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr XXXX (lk 51 – 54), ei välista kostja vastutust õigusabilepingu rikkumise eest. Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut selliselt, et tema ei ole esitanud kaebust väärteoasjas kohtule tähtaegselt ja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kostja vastutusega lepingu rikkumise eest ei ole kuidagi seotud see, et kohus jättis rahuldamata hageja kaebuse menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX . Hageja ei heidagi kostjale ette seda, et kohus jättis rahuldamata hageja kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr XXXX .
10.Hageja palub välja mõista kostjalt kahju, milline hagejal tekkis seetõttu, et kostja rikkus 02.10.2015 õigusabilepingut. Hageja kahjuks on uuele lepingulisele esindajale tasutud 450 eurot väärteoasjas 4-15-9047 määruskaebuse ja kaebuse ennistamise tähtaja taotluse koostamise eest (lk 8). See, et hageja taganes lepingust ei välista tema õigust nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne lepingust taganemist. Samad lepingulise kohustuse rikkumise faktilised asjaolud võivad anda alust kasutada mitu õiguskaitsevahendit, kui need ei välista teinetest. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on oluliselt rikkunud 02.10.2015 õigusabilepingut. Kostja rikkumise tõttu pöördus hageja uue õigusabi osutaja poole, millega kandis kulud 450 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja rikkus lepingut oluliselt, ei pidanud hageja määrama kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, vaid võis kohe nõuda tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 3 alusel. Kostja rikkumise tõttu on hagejal tekkinud otsene varaline kahju 450 eurot (lk 8) VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt uuele õigusabi osutajale kantud kulude hüvitamist. Kostja rikutud kohustuse (st VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused) kaitse-eesmärgiks oli ära hoida hagejal tekkinud kahju VÕS § 127 lg 2 alusel. Kostjale kui õigusnõustamise valdkonnas tegutsevale isikule pidi olema ettenähtav, et kohustuse rikkumisel võib hageja pöörduda õigusabi saamiseks teise õigusabiosutaja poole, millega hagejal kaasnevad täiendavad kulud. Seega oli kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses, et lepingu rikkumisel tekkib hagejal kahju. Kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 450 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 341,41 eurot (780 eurot + 0,02 eurot + 111,39 eurot + 450 eurot).
12.Kohus ei arvesta asja lahendamisel järgmiseid tõendeid: maakohtu määrus väärteoasjas nr 415-9047 istungi määramise kohta (lk 41), 25.11.2015 kohtuistugi protokoll väärteoasjas nr 4-159047 (lk 55 – 56), sest need ei oma asjas tähtsust.
13.Tsiviilasja hind hagi esitamise seisuga moodustab TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt 1 403,74 eurot (780 eurot + intress 780 eurolt perioodi 06.10.2015 – 27.10.2015 eest 0,02 eurot + viivis 780 eurolt perioodi 28.10.2015 – 08.08.2017 eest 111,39 eurot + viivis 780 eurolt TsMS § 367 alusel aasta eest alates hagi esitamisest 62,33 eurot + 450 eurot).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjal kokku 1 344,07 eurot (780 eurot + 114,07 eurot (viivis) + 450 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt summas 1 341,41 eurot. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, st 99,80% ulatuses hageja nõudest, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot, kokku 650 eurot.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 12). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
17.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 150 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega kokku mahus 3 h, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 650 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 450 eurot).
18.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.