Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-104161

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-17-104161 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Eesti Inkasso OÜ esitas 03.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Q.T 3716.05 euro saamiseks. Kohus tegi 09.03.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.04.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 24.04.2017 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eesti Inkasso OÜ esitas 09.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Q.T ja BestCredit OÜ (endine ärinimi SNEL Grupp OÜ) vahel interneti vahendusel 14.09.2015 sõlmitud lepingu nr 20150914010 tuleneva võlgnevuse summas 2810.65 euro, s.h põhinõude 2496.28 euro, intressi 57.52 euro, 09.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 256.85 euro ja lisanduva viivise 8% aastas alates 10.05.2017, väljamõistmiseks. BestCredit OÜ (endine ärinimi SNEL Grupp OÜ) on oma nõude loovutanud hagejale. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on Q.T-le üritanud makseettepanekut kätte toimetada aadressil Harju maakond, Keila, XXX, 76607, kuid menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus on 09.03.2017 saatnud teavitused e-posti aadressidel (tagastatud muul põhjusel), (kiri ei lähe läbi) ja (kiri ei lähe läbi) ning 17.03.2017 e-posti aadressidel (kiri ei lähe läbi) ja (vastus puudub). Võlgniku ema kinnitas, et poeg on Austraalias. Dokumendid palus saata e-posti aadressile. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid kostja Rahvastikuregistri järgsel aadressil Haapsalu mnt., 40, XXX, 76607, XXX-i ning aadressil Kadaka tee, 173-39, XXX-i, mis tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lisaks on Harju Maakohus edastanud kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidel ja, millelt vastus puudub ja, kiri ei lähe läbi. Harju Maakohus on üritanud kostjat kätte saada ka telefoni teel numbril XXX kuupäeval 29.06.2017, kuid telefon oli välja lülitatud. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2017 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult

2-17-104161 kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus rahuldab hagi kostja ja BestCredit OÜ (endine ärinimi SNEL Grupp OÜ) vahel interneti vahendusel 14.09.2015 sõlmitud lepingu nr 20150914010 tuleneva võlgnevuse summas 2810.65 euro, s.h põhinõude 2496.28 euro, intressi 57.52 euro ja 09.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 256.85 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (2496.28 eurot) alates 10.05.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 2810.65 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 300 euro ja õigusabikulu 120 euro (käibemaksuga), kokku 220 euro väljamõistmiseks. Kohus peab hageja menetluskulusid põhjendatuks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 15.06.2013. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, et hageja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-17-104161 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.