Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

2-17-16121 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − 03.11.2017 vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõudeid (tl 52). Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg le 1 rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 03.11.2017 menetlusdokumendis märkinud, et menetluskulude osas austab ta kohtu seisukohta, sest tal puuduvad teadmised, kui suured need on ja milline oleks nende õiglane jaotus (tl 52). Hageja on 09.11.2017 menetlusdokumendis veenvalt põhjendanud, et tal oli alus hagi esitamiseks ja et kostja oma käitumisega andis põhjust hagi esitamiseks. Hageja on eelnevalt kohtuväliselt pikendanud laenu tagasimakse tähtaega, samuti on hagejale kostjat teavitanud, et kui kostja oma kohustusi ei täida, on hageja sunnitud pöörduma kohtusse (vt tl 23-27 ja tl 56-57). Kohus nõustub hagejaga, et asjas ei kohaldu menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud erand. Kohus märgib, et kostja ei ole hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. − Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot (tl 4) ja õigusabikulu 5,9 tunni eest tunnitasu määraga 120 (koos käibemaksuga) summas 708 eurot (tl 58-59), kokku summas 1708 eurot. − Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv

2 (3)

2-17-16121 summas 1000 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 5 tundi. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat ilma käibemaksuta, s.o tunnitasu hinnaga 100 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 500 (5x100) eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu (1000+500) 1500 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1500 eurot ning menetluskuludelt (1500 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 208 eurot. Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks kostja poolt menetluskulude tasumise viisi piirata üksnes ühe hageja pangakontoga. Kohtuotsuse vabatahtliku täitmatajätmise korral toimub kohtuotsuse täitmine seaduses ettenähtud korras. Muuhulgas võib kostja oma rahalised kohustused täita hageja poolt näidatud pangakontole. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.