Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2017, Tartu Tsiviilasja number
2-16-130746
Tsiviilasi
OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) hagi Erik Oltjani vastu osakapitali sissemakse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. augusti 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ja Onesto MTÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad:
1.OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (registrikood: 12511444), ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder
2.Onesto MTÜ (registrikood: 80339333), seaduslik esindaja Priit Janu Vastustaja: Erik Oltjan (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutise halduri (likvideerija ülesannetes) Kristo Tederi avaldus määruskaebusest loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-16130746 menetlus.
Jätta tsiviilasja menetlemisel kantud kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Onesto MTÜ ei saa määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
Menetlusosalisel, s.o Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) ja Erik Oltjan, on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (hageja), keda esindas volikirja alusel Priit Janu, esitas 30.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Erik Oltjani (kostja) vastu osakapitali sissemakse nõudes. Pärnu Maakohtu 27.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-130746 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule. Hageja esitas 15.03.2017 hagiavalduse kostja vastu 2987,12 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas taotluse kohustada kostjat esitama kõik tema valduses olevad hageja raamatupidamisdokumendid, kuna 15.03.2017 seisuga raamatupidamisdokumendid kajastavad, et 26.07.2014 seisuga oli saabunud äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg 2 sätestatud tingimus. Harju Maakohtu 20.03.2017 määrusega keelduti esitatud hagi menetlusse võtmisest ja saadeti see kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.
2.Hageja taotles 10.05.2017 esitatud täienduse kohaselt kostjalt välja mõista tasumata osakapitali summa koos viivistega. 10.05.2017 seisuga on kostja hagejale võlgu kokku 3061,87 eurot (s.o põhinõue 2500 eurot ja viivised 561,87 eurot). Hageja nõue kostja osakapitali sissemakse kohustuse tasumiseks muutus sissenõutavaks 26.07.2014. Hageja esitas taotluse iseseisva nõudega kolmanda isiku s.o Onesto MTÜ menetlusse kaasamiseks. Iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamist taotletakse põhjusel, et hageja on 29.03.2017 nõude loovutamise lepinguga loovutanud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) osakapitali sissemakse kohustusest tuleneva nõude Onesto MTÜ-le. 18.05.2017 kohtule esitatud taotluses palutakse hageja asendada õigusjärglasega s.o Onesto MTÜ-ga.
3.Kostja on seisukohal, et kuna hageja on pankrotis, saab nõude esitada üksnes pankrotihaldur. Väär on ka hageja väide, et 2500 euro suurune nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2014. Osaühingu osakapitali ei ole suurendatud ja osakapital ei ole ületanud 2500 eurot. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) juhatuse liige oli ettevõtet ostes teadlik, et ettevõte on loodud ilma sissemakset tegemata, osakapitali sissemakse tähtaeg ei saa olla saabunud. Hageja esindajate teguviis on pahatahtlik ja kuritegelik. Kostja pole enam ettevõtte omanik ega ka juhatuse liige, uued omanikud ja juhatuse liikmed peavad antud tasu tasuma. Sten Janu suhtes on Maksu- ja Tolliameti poolt algatatud väärteomenetlus.
4.OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Kristo Teder asus seisukohale, et juhindudes PankrS §-st 20 lg 3 tuleb tsiviilasjas menetlus peatada kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.
5.Onesto MTÜ poolt 01.08.2017 saadetud kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et nõude loovutamine on toimunud ajaliselt enne OÜ-le Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri määramist ja kohtul puudus vajadus ajutiselt pankrotihaldurilt seisukoha küsimiseks, asjakohane ei ole ajutise pankrotihalduri viide PankrS § 20 lg 3 ega ka asjas menetluse peatamiseks. Pankrotimenetlus loetakse alanuks pankroti väljakuulutamisega, mitte pankrotiavalduse esitamisega või esitatud avalduse menetlusse võtmisega. Kohus ei ole menetlusse võtnud hageja hagi ja seega ei ole kostja viide TsMS § 210 lõikele 3 asjakohane.
MAAKOHTU SEISKOHT
6.Maakohus jättis 23.08.2017 määrusega hagi menetlusse võtmata ning jättis rahuldamata hageja taotlused Onesto MTÜ menetlusse kaasamiseks ning Onesto MTÜ hageja asendamiseks õigusjärglasega. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kohus märkis, et hageja poolt esitatud taotlused on ajas muutunud, on õiguslikult vastuolulised, hageja selgelt väljendatud taotlust ei ole kohtule esitatud. Kuna kohus keeldub esitatud hagi menetlusse võtmisest, ei pidanud kohus vajalikuks määrata hagejale täiendavat tähtaega selgelt väljendatud taotluse esitamiseks.
7.Käesolevas tsiviilasjas on taotluse iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamiseks esitanud hageja, mitte väidetav kolmas isik Onesto MTÜ. Taotluses esitatud andmete kohaselt on nii hageja kui ka Onesto MTÜ seaduslik esindaja Priit Janu, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et Priit Janu saaks hageja nimel esitada ka Onesto MTÜ nimel kohtule taotlusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Onesto MTÜ esitatud hagi OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ja Erik Oltjani vastu ja hageja taotlus Onesto MTÜ menetlusse kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus leidis, et hageja kui äriühingu osakapital on jaotatud osadeks ning seega on osad ja nende rahaline suurus lahutamatult seotud osaühinguga. Seega ei muuda ka hageja ja Onesto MTÜ vahel 29.03.2017 sõlmitud väidetav osakapitali sissemaksekohustusest tuleneva nõude loovutamise leping Onesto MTÜ-d hageja õigusjärglaseks. Samuti ei nähtu 22.08.2017 teostatud äriregistri teabesüsteemi väljavõttest, et Onesto MTÜ oleks hageja õigusjärglane või nimetatud osaühingus osanik.
9.Hageja on 16.03.2017 esitanud Erik Oltjani vastu hagi tasumata osakapitali sissemakse väljamõistmiseks summas 3000 eurot. Esitatud hagiavaldus on allkirjastatud Sten Janu kui hageja seadusliku esindaja poolt. Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 on algatatud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetlus. ÄS § 1401 lg 3 kohaselt võib eeltoodud nõude esitada üksnes pankrotihaldur. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna hagiavaldust ei ole allkirjastanud pankrotihaldur.
10.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ning nende õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kapitaliks 2500 eurot ning märge, et äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Kandest nähtub ka asjaolu, et äriettevõtte asutajaks on Erik Oltjan. Eeltoodust järeldas kohus, et OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) asutajaks on olnud füüsiline isik Erik Oltjan ja kande kohaselt ei pea asutajad osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Antud asjaolule viitab selgelt kanne äriregistris, mille kohaselt ongi OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) asutatud sissemakset tegemata.
Ka lisatud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) põhikirja p 1.3.2 kohaselt tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult 5 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lg 2 või lg 3 nimetatud nõude esitamisel. Kuna kostja ei ole äriregistri kande kohaselt enam OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) osanik, ei ole temal ka sissemakse tasumise kohustust. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) osanikena on registrisse kantud Sten Janu, osamakse suurusega 1 euro ja Ideaalmaastik MTÜ, osamakse suurusega 2499 eurot. ÄS ei sätesta, et osamakse tuleb tasuda osaühingu asutajal või endisel osanikul. Kohus leidis, et seega ei ole OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) õiguste rikkumine kostja poolt võimalik ja ka TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätab kohus esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11.Hageja ja Onesto MTÜ esitasid 06.09.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad võtta määruskaebus menetlusse, tühistada maakohtu 23.08.2017 määrus ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud paluvad määruskaebuse esitajad jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt rakenduvad VÕS § 182 kohaselt osaniku ja juhatuse vahetumisel kohustuse ülemineku reeglid. Seega, kui ei ole äriühingu ja uue osaniku nõusolekut kohustuse ülemineku kohta, vastutab osakapitali sissemakse kohustuse täitmise eest asutaja, kui on nõusolek, siis vastutab uus osanik. Järelikult oli hagejal osakapitali sissemaksekohustusest tulenev nõue asutaja, s.o kostja vastu ja seda kohustust ei ole kostja kellelegi kehtivalt üle andnud ega kohustusest seeläbi vabanenud. Kui äriühing (st juhatus) on andnud nõusoleku kohustuse üleminekuks ja juhul kui ei ole võimalik osakapitali sissemakset uuelt osanikult sisse nõuda, siis rakendub nõusoleku andnud isikule juhatuse vastutus. Seega saab ja tuleb võimalikuks pidada, et kostja on hageja asutajana osakapitali sissemaksekohustuse täitmise osas vähemalt solidaarvõlgnik. Osakapitali sissemakse kohustusest tulenev nõue on võõrandatav nagu iga teinegi eraõiguslik nõue. Seega on TsÜS § 6 lg 1 kohaselt Onesto MTÜ õigusjärglane hageja osakapitali sissemaksekohustuse täitmise nõude osas kostjalt. Asjakohatud on maakohtu viited hageja võimalikule pankrotimenetlusele ja 11.05.2017 määrusele, sest hagejale kuulunud nõue kostja vastu, on ajaliselt enne, s.o 29.03.2017 loovutatud Onesto MTÜ-le. Poolt saab asendada õigusjärglasega menetluse igas staadiumis kuni kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu arvamuse kohaselt lõpeb äriühingu asutajal sissemaksmata osakapitali tasumise kohustus osa võõrandamisel ja eeltoodud kohustuse üleminekuks ei ole vaja osa omandaja nõusolekut. Määruskaebuse esitajate arvamuse kohaselt on maakohtu selline käsitlus aga väär ja vastuolus ÄS § 1401 normi eesmärgiga.
12.Hageja ja Onesto MTÜ esitasid 13.09.2017 selgituse, milles märkisid, et sissemakse tasumise kohustus jääb osaühingu asutajale, kui selle üleandmises osa omandajale eraldi kokku ei lepita ja osaühing võlausaldajana seda heaks ei kiida. Seega jääb osaühingu osakapitali sissemaksekohustuse eest osaniku vahetumisel vastutama asutaja ning sissemaksukohustusest tulenev nõue on loovutatav.
13.Hageja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder esitas 21.09.2017 seisukoha, milles märgib, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning alates 13.09.2017 saab OÜ Lõuna Farmi esindada üksnes ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder.
Ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder esitas ringkonnakohtule 6. novembril 2017 täpsustatud seisukoha, milles loobub esitatud määruskaebusest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole sissemakse tegemise kohustus muutunud sissenõutavaks. Samuti märgib kostja, et ta ei saa vastutada osakapitali tasumise eest, kuna ÄS § 1401 lg 2 kohaselt vastutab osanik, kelleks kostja enam ei ole. Kostja vabanes osakapitali tasumise eest alates hetkest, kui hageja nõustus kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt korraldatud oksjoni tingimustega ning tegi oksjonil pakkumise. Hageja oli pakkumist tehes teadlik, et ettevõte on asutatud sissemakset tegemata ning Priit Janu omandas oksjoni käigus ettevõtte Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) osad. Uuteks osanikeks on Sten Janu ja Ideaalmaastik MTÜ. Arusaamatu on, millele tuginedes väidab hageja, et osakapitali sissemaksekohustus muutus 26.07.2014 seisuga sissenõutavaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et ajutise halduri Kristo Tederi poolt esitatud avaldus määruskaebusest loobumise kohta tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Tulenevalt TsMS §-st 644 võib määruskaebusest loobuda, esitades selle kohta avalduse ringkonnakohtule. Alates 13.09.2017 saab OÜ Lõuna Farmi esindada üksnes ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder. Seega on ajutisel halduril võimalik loobuda ka määruskaebusest, mille esitas selle aja seisuga osaühingu esindamise õigust omanud isik. Onesto MTÜ osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel küll kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme, kuid arvestades praeguseks kujunenud menetluslikku olukorda ei ole menetluse jätkamine otstarbekas ning menetlus tuleb lõpetada. Menetlus on muutunud täielikult perspektiivituks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 30.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, Pärnu Maakohus lõpetas 27.02.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku esitatud vastuväitega. Harju Maakohtu 01.03.2017 määrusega kohustati hagejat esitama nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 15.03.2017 esitas hageja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kuna TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses, siis tuleb lugeda, et hagi esitati 27.02.2017. Seega on ebatäpne maakohtu määruses märgitu, et hageja on hagi esitanud 16.03.2017. Samas on Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 algatatud Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus, sama määrusega nimetati OÜ Lõuna Farmi (likvideerimisel) ajutiseks halduriks Kristo Teder.
17.TsMS § 226 lõikest 1 tuleneb, et kohtul tuleb menetluse kestel läbivalt vajadusel kontrollida, et menetlusosalist esindavate isikute esindusõigus on säilinud. See puudutab eelkõige juhtumeid, kus kohtule saavad menetluse kestel teatavaks asjaolud, mis viitavad muudatustele esindusõiguse kuuluvuses ja ulatuses. Esindusõiguse lõppemine pärast menetlustoimingu tegemist ei muuda aga
tagasiulatuvalt kehtetuks eelnenud toiminguid, mille tegemise ajal oli esindajal esindusõigus olemas. Praegusel juhul ei vastanud kohtule esitatud hagiavaldus seaduses sätestatud nõuetele ning maakohtu 27. aprilli 2017 määrusega anti hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Täpsustatud hagiavaldus esitati maakohtule 10. mail 2017 allkirjastatuna Priit Janu poolt. Ajutine haldur nimetati 11. mai 2017 kohtumäärusega. Seega on nii maksekäsu kiirmenetluse avaldus kui ka täpsustatud hagiavaldus esitatud enne ajutise halduri määramist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) nimel Priit Janu. 10. mai 2017 hagiavalduse täienduse on samuti allkirjastanud Priit Janu, kes on märkinud enda rolliks „hageja seaduslik esindaja“. Täpsustatud hagiavaldusele ei ole lisatud esindusõigust tõendava dokumenti (TsMS § 221). Juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juhatus. Äriregistri teabesüsteemist ei nähtu, et Priit Janu oleks kunagi olnud Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmeks. Äriregistri andmetel on Priit Janu olnud alates 29.03.2017 kandest kuni 13.09.2017 äriühingu prokuristiks, kuid prokuurast ei tulene ÄS § 16 kohaselt äriühingu seadusliku esindamise õigust. Prokurist saab esindada äriühingut lepingulise esindajana tehingutes, mis on seotud äriühingu majandustegevusega. Seega saab siiski asuda seisukohale, et 10. mai 2017 seisuga oli Priit Janul õigus prokuura raames hageja nimel tegutsemiseks vastavalt TsMS § 218 lg 1 punktile 3. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagiavaldusel puudus hagejat esindama õigustatud isiku allkiri.
18.Asjakohane ei ole maakohtu viide ÄS § 1401 lõikele 3, mille kohaselt võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral osaühingu nõude asutaja vastu tasumata rahalise sissemakse saamiseks esitada üksnes pankrotihaldur. Praegusel juhul ei ole Lõuna Farm OÜ pankrotti PankrS § 31 jj tähenduses välja kuulutatud. Harju Maakohtu 11. mai 2017 määrusega on nimetatud OÜ-le Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutine haldur. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 22. augusti 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 on lõpetatud OÜ Lõuna Farm pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; nimetatud määruse alusel on äriregistrisse tehtud 13.09.2017. a lõpetamiskanne. Seega ei ole Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) suhtes saabunud PankrS §-s 35 sätestatud õiguslikke tagajärgi, muuhulgas ei ole PankrS § 36 järgi läinud hageja nimel tegutsemise õigus üle pankrotihaldurile. Ajutisel halduril ei ole PankrS § 22 järgi pankrotihalduriga võrdset staatust; mh ei ole ajutisel halduril üldjuhul õigust esitada võlgniku nimel hagisid ning seega ei toonud ajutise halduri nimetamine kaasa ka olukorda, kus ÄS § 1401 lõikest 3 tulenevalt olnuks praeguses asjas hagi esitamise õigus üksnes (ajutisel) halduril. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagiavaldusel puudus pädeva isiku allkiri ning hagiavalduse menetlusse võtmisest sai keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.
19.TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vaidlus puudub selle üle, et Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) asutati sissemakset tegemata. Samuti pole vaidlust selle üle, et sissemakset pole senini tehtud. ÄS § 1401 lõikest 1 tuleneb, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kuni osanik ei ole ÄS § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta ÄS § 1401 lg 2 alusel osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse
ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Seega ei sätesta äriseadustik ajahetke, millal tuleb sellisel viisil osaühingut asutades sissemakse tasuda – selles saavad asutajad ise kokku leppida (vt ka K. Saare jt. Ühinguõigus I. Juura. Tallinn. 2015, äärenrd 474 ja 1378).
20.Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) põhikirjas (kinnitatud 26.07.2013) punktist 1.3.2 tuleneb, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 5 aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. ÄS § 1401 lg 2 kohaselt vastutab sissemakset täielikult mitte tasunud osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega, kui hageja tõendab, et osaühingul on tekkinud probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, muutub ÄS § 1401 lg 2 kohaselt nõue tasumata sissemakse ulatuses sissenõutavaks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2014 ning viitab raamatupidamisdokumentidele tõendamaks asjaolu, et 26.07.2014 seisuga oli ÄS § 1401 lg 2 nimetatud tingimus saabunud. Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohus üldjuhul hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (RKTKm 3-2-1-7-17, p 29.1). Seega, kui eeldada hageja väite õigsust, et nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2014 ning et sellel hetkel oli osanikuks kostja, siis ei saa eeltoodule tuginedes väita, et nõude rahuldamine ei oleks üldse võimalik. Järelikult jättis maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
21.Vastuseks vastustaja (kostja) väidetele, mille kohaselt ei ole ta enam alates 08.11.2016. a Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) osanik, märgib ringkonnakohus järgmist. ÄS §-st 1401 tuleneva nõude saab esitada rahalise sissemakseta asutatud osaühing esmajoones osaniku vastu, kes oli osaühingu asutajaks ja kelle isikus sissemakse hilisema tasumise kohustus esmalt tekkis. Juhul, kui osaühingu osa võõrandatakse, ei lähe sissemakse tasumise kohustus üle automaatselt osa omandajale, vaid osa omandajale sissemakse tasumise kohustuse üleminekuks on lisaks vajalik osaühingu kui võlausaldaja nõusolek (VÕS § 175 lg 2) (K. Saare jt, äärenr 1377). Praegusel juhul on sissemakse tasumise kohustuse uuele osanikule (osa omandajale) üleminekuks vajalik seega igakordselt OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) nõusolek. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja Erik Oltjan olnud osanikuks alates 26.07.2013 kuni 08.11.2016. a, seega on kostja temale kuulunud osa võõrandanud enne käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja/või hagiavalduse esitamist. Osa on võõrandatud 08.11.2016 ning hiljem veel kord 22.09.2017. a. Asja senises menetluses ei ole esile toodud, kas OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) oli nõus sellega, et osa võõrandamisel läheb osamaksu tasumise kohustus üle osa omandajale. Hagiga kohtusse pöördumisest on võimalik teha kaudne järeldus, et osaühing niisugust nõusolekut andnud ei ole. Seega on siiski võimalik, et vaatamata osa võõrandamisele on osaühingu ees sissemakse tasumise kohustus endiselt algsel osanikul (kostjal). Algne osanik saab osa võõrandamise korral kaitsta ennast niisuguse nõude esitamise vastu näiteks sellega, et lepib osa omandajaga kokku, et osaühingu poolt tema vastu nõude esitamise korral kohustub uus osanik asutajale tasutud sissemakse hüvitama. See ei mõjuta aga osaühingu nõudeõigust selle osaniku vastu, kes algselt omandas äriühingus osaluse ilma selle eest sissemakset tasumata. Seega ei tulene TsMS §-st 371 iseenesest takistusi hagi menetlemiseks kostja kui OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) esialgse osaniku (asutaja) suhtes.
22.Ringkonnakohus peab vajalikuks käsitleda ka hageja enda, s.o OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel), õigusjärgluse küsimust.
Vastavalt eelmärgitule on osaühing praeguse aja seisuga oma tegevuse lõpetanud, Harju Maakohtu
22.augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 on kohus otsustanud lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus on kohustanud ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta vastavalt PankrS § 29 lõikele 8. Kohtumääruse põhjendustes viidatakse ajutise halduri aruandele, mille kohaselt on võlgnikul vara väärtuses ca 30 000 eurot (tegemist on võlgniku põhivaraga, vara on aga antud üle kolmandatele isikutele ja selle tagasisaamine on eelduslikult seotud raskustega), kuid teadaolevaid kohustusi on summas 255 810,05 eurot. Hageja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) on tuginenud väitele, et vaidlusalune nõue on loovutatud Onesto MTÜ-le 29.03.2017 lepinguga (tl 39). Leping on sõlmitud pärast tsiviilasjas nr 2-17-3492 pankrotiavalduse Harju Maakohtu menetlusse võtmist, kuid enne ajutise halduri nimetamist (11.05.2017 kohtumäärus). Pankrotiavalduse kohtu menetluses olek iseenesest nõude loovutamise võimalikkust ei mõjutanud, kuid tehingute tegemine, sh rahaliste nõuete loovutamine, võib olla pankrotiseaduses sätestatud alustel tagasivõidetav. Väidetav loovutamine on toimunud pärast käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning ka kohtule täpsustatud hagiavalduse esitamist. Samas ei ole maakohus hagi menetlusse võtnud.
23.TsMS § 210 lõike 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi vm sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kui hageja võõrandab vaidlusaluse nõude ning nimetatud asjaolu saab menetluse kestel teatavaks, säilitab hageja küll õiguse menetlust jätkata (v.a TsMS § 210 lg 4 sätestatud juhtudel), ajades sisuliselt õigusjärglase asja, ent ta peab üldjuhul hagiavaldust muutma, sest vaidlusaluse eseme võõrandamise järgselt ei ole hagejal enam nõudeõigust ning kui hagiavaldust ei muudeta peaks kohus hagi rahuldamata jätma (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Juura. Tallinn, 2017, § 210). ÄS §-st 1401 tulenev osaühingu nõudeõigus asutaja (osaniku) vastu sissemakse tasumiseks kujutab endast tavapärast rahalist nõudeõigust, mille loovutamine on VÕS § 164 järgi võimalik. Nõude loovutamise korral saab tekkida üksik- ehk eriõigusjärglus, s.o nõude omandaja saab üksnes konkreetsest nõudest tuleneva positsiooni, kuid ei muutu loovutaja (OÜ Lõuna Farm) üldõigusjärglaseks.
24.Kuna OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) on Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-3492 kohaselt lõpetatud pankrotti välja kuulutamata ning kuulub äriregistrist kustutamisele, siis toob see kaasa tsiviilasja menetluse lõpetamise TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. Pankrotiavalduse menetlemise käigus ei esitatud kohtule seisukohta, et tasumata osamakse nõude esitamine äriühingu asutaja vastu õigustaks pankroti väljakuulutamist ning pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutine haldur on ringkonnakohtule korduvalt kinnitanud seisukohta, et ei pea vajalikuks käesolevas tsiviilasjas menetluse jätkamist. Seega ei ole põhjendatud asja saatmine maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja menetlemine on muutunud täielikult perspektiivituks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2), kuna hageja kuulub lähiajal äriregistrist kustutamisele ning sellega seoses tuleks tsiviilasjas menetlus lõpetada ka juhul, kui ajutine haldur ei oleks teinud avaldust määruskaebusest loobumiseks.
25.Ringkonnakohus käsitleb ka Onesto MTÜ menetluses osalemise küsimusi.
Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse hageja asendamiseks õigusjärglase Onesto MTÜ-ga. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta selles osas maakohtu põhjendusi. TsMS § 210 lg 3 esimese lause kohaselt võib poole õigusjärglane vaidlusaluse eseme võõrandamise või vaidlusaluse nõude loovutamise korral astuda menetlusse õiguseelneja asemel, kusjuures selleks on üldjuhul vajalik nii vastaspoole kui poole õiguseelneja nõusolek. Seevastu vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Maakohus on küsinud kostjalt seisukohta hageja asendamise kohta ning kostja on 21.06.2017 maakohtule sõnaselgelt teatanud, et ei anna sellekohast nõusolekut (tl 56). Seega, kuna käesolevalt puudus kostja nõusolek Onesto MTÜ menetlusse astumiseks algse hageja asemel, siis jättis maakohus õigesti hageja taotluse rahuldamata.
26.Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata iseseisva nõudega kolmanda isikuna menetlusse Onesto MTÜ. TsMS § 210 lg 3 teisest lausest tuleneb, vaidlusaluse eseme võõrandamise või vaidlusaluse nõude loovutamise korral võib poole õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel ka ilma vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta. Ka TsMS § 212 lõikest 1 tuleneb, et kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtule esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. TsMS § 212 eesmärk on anda iseseisva nõudega kolmandale isikule võimalus sekkuda kahe isiku vaidlusesse eseme suhtes, mida kolmas isik omaks peab või mis kolmandat isikut oluliselt õiguslikult puudutab, st liita oma hagi samasse menetlusse ja taotleda, et vaidlus ka tema suhtes siduvalt lahendatakse (V. Kõve jt, § 212). Iseseisva nõudega kolmanda isiku positsiooni saavutamiseks on võimalik iseseisev nõue kohtusse esitada juhul, kui kohus menetleb hageja ja kostja vahelist vaidlust nõude üle, mille suhtes kolmas isik arvab endal olevat mingi õiguse (põhimenetlus). See tähendab, et kohus peab olema võtnud põhimenetluse hageja poolt kohtusse esitatud hagi TsMS § 372 lg 1 alusel menetlusse (V. Kõve jt, § 212). Õige on seega maakohtu tähelepanek, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlust ei esita mitte (põhi-)hageja, vaid sellekohane avaldus tuleks esitada iseseisva nõudega kolmandal isikul endal. Samuti, kuna hagi ei ole veel menetluses, ei saa Onesto MTÜ sekkuda menetlusse.
27.Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse Onesto MTÜ kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Kui Onesto MTÜ arvab endal olevat iseseisev nõue kostja vastu, saab ta astuda hageja poolel menetlusse pärast maakohtu poolt hagi menetlusse võtmist või esitada eraldi hagi kostja vastu. Ringkonnakohus rõhutab veel kord, et kuna algne põhihageja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kuulub lõpetamisele ning menetlus kuuluks ka selle tõttu lõpetamisele, siis ei saa Onesto MTÜ jätkata OÜ Lõuna Farm õigusjärglasena käesolevat menetlust. TsMS § 428 lg 1 p 5 tähenduses peetakse ringkonnakohtu arvates silmas üldõigusjärglust ning käesolevas asjas menetluse jätkamist ei võimaldaks OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise korral asjaolu, et äriühing on loovutanud vaidlusaluse nõude Onesto MTÜ-le.
28.TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kuna Onesto MTÜ ei ole menetlusosaline, ei ole tal ka määruskaebuse esitamise õigust, mistõttu tuleb Onesto MTÜ suhtes jätta määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus rõhutab, et Onesto MTÜ ei saa tugineda TsMS § 215 lõikele 6, kuna ta ei ole esitanud maakohtule iseseisvalt avaldust kolmanda isikuna menetlusse astumiseks, vaid sellekohase taotluse esitas Lõuna Farm OÜ.
29.Määruskaebusest loobumise tagajärjed tulenevad TsMS § 644 lõikest 3 koostoimes §-ga 659. Määruskaebusest loobumise korral loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole kaebemenetluses menetlustoiminguid teinud. Kaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama vaidluse kohta ja kannab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et asja senises menetluses kantud menetlusosaliste endi kanda.
menetluskulud tuleb jätta
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.