Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-17077
Ranamber OÜ hagi Tallina notar Sirje Velsberg vastu kahju hüvitamise nõudes hagi hind 306 000 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: Ranamber OÜ (registrikood 12660492, Punane tn 65-45, Tallinn 13626); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo RS MERCATORIA, Tartu mnt 7, Tallinn 10145, telefon: 5694 6044, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Tallinna notar Sirje Velsberg (Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn 10145, IV korrus, telefon: 661 2408, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn, telefon 6009920, faks 6009921, e-post m.mä[email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja Tallinna notari Sirje Velsbergi taotlus jätta hagi läbivaatamata.
2.Jätta Ranamber OÜ hagi kostja Tallinna notari Sirje Velsbergi vastu 306 000 euro kahju hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Ranamber OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt olid TEI SM OÜ (pankrotis) (registrikood 10065512) juhatuse liikmeteks asutamisest alates Kazimir Seleninov ja Xxx. Juhatuse liige Xxx lõpetas orienteeruvalt 2009. aastal omal initsiatiivil juhatuse liikme kohustuste täitmise ega osalenud sellest ajast enam TEI SM juhtimises. Vastavalt TEI SM põhikirjadele oli juhatuse liikmete volituste tähtaeg 3 aastat. Xxx valiti osaühingu juhatuse liikmeks 15.08.1996 osanike otsusega ning pärast nimetatud otsust ei ole osanikud vastu võtnud ühtegi otsust juhatuse liikmete valimise või nende volituste tähtaja pikendamise kohta. Seega lõppesid Xxx volitused osaühingu juhatuse liikmena 15.08.1999.
2.Tulenevalt 2011. aasta äriseadustiku muudatustest muutus osaühingu juhatuse liikme ametiaeg tähtajatuks, kui osanikud ei ole põhikirjas volituste tähtaega ette näinud. Pärast nimetatud muudatuste jõustumist ei piisanud juhatuse liikmete volituste tähtajatuks muutmiseks põhikirja uue redaktsiooni kinnitamisest. Isegi kui põhikirjas nähakse ette tähtajatu juhatuse liikme ametiaeg, ei muutu ilma osanike otsuseta juhatuse liikmete volitused automaatselt tähtajatuks.
3.TEI SM OÜ (pankrotis) peamiseks varaks olid Tallinnas aadressil Niine tn 8 asuv kinnistu ja Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas aadressil Piloodi tee 3 asuv kinnistu. Niine tn 8 kinnistu turuväärtus oli 250 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja Piloodi tee 3 kinnistu turuväärtus oli 56 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kinnistute väärtus kokku oli 306 000 eurot.
4.11.11.2013 sai TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele Kazimir Seleninovile teatavaks, et äriühing on kinnistud võõrandanud. 12.11.2013 väljastas Harju Maakohtu registriosakond Kazimir Seleninovile viimase taotlusel vastavad kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingud. Kinnistute võõrandamislepingust selgus, et TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liige Xxx oli sõlminud 03.10.2013 Tallinna notar Sirje Velsbergi büroos Semga OÜ-ga kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingud, millega müüs kinnistud viimasele.
5.Kinnistute võõrandamiselepingust nähtus, et TEI SM OÜ (pankrotis) ja Semga OÜ olid väidetavalt 04.06.2013 sõlminud müügilepingu, mille alusel oli Semga OÜ koostanud ja esitanud TEI SM OÜ-le (pankrotis) 04.06.2013 arve nr N000-001 summas 196 000 eurot. TEI SM OÜ (pankrotis) ei ole kinnistute võõrandamislepingu sõlmimise hetkeks viidatud arvet Semga OÜ-le tasunud. TEI SM OÜ (pankrotis) müüs kinnistud Semga OÜ-le kokku hinnaga 196 000 eurot, millest Niine tn 8 kinnistu müügihind moodustas 140 000 eurot ja Piloodi tee 3 kinnistu müügihind moodustas 56 000 eurot (võõrandamislepingu p 3.1.). TEI SM OÜ (pankrotis) ja Semga OÜ avaldasid, et soovivad tasaarvestada 04.06.2013 müügilepingust ja kinnistute võõrandamislepingust tulenevad vastastikused nõuded 196 000 euro ulatuses ning nimetatud tasaarvestuse tulemusena lõppevad täielikult TEI SM OÜ (pankrotis) ja Semga OÜ vastastikused nõuded (võõrandamislepingu p 3.4.).
6.Faktiliselt TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevast majandustegevust juhtinud ja raamatupidamist korraldanud juhatuse liikmel Kazimir Seleninovil puudus igasugune teave TEI SM OÜ
(pankrotis) ja Semga OÜ vahel väidetavalt 04.06.2013 toimunud tehingutest. Xxx ei ole esitanud TEI SM OÜ (pankrotis) raamatupidamise tarbeks ühtegi asjakohast dokumenti ega selgitavat informatsiooni. Asjaolude tuvastamiseks pöördus juhatuse liige Kazimir Seleninov 18.11.2013 TEI SM OÜ (pankrotis) nimel sellesisuliste nõudega kostja poole. Kostja vastas Kazimir Seleninovi nõudekirjale 19.11.2013. Kostja vastusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmnes, et 04.06.2013 arve nr N000-001 aluseks oli Semga OÜ ja TEI SM OÜ (pankrotis) vahel väidetavalt 04.06.2013 sõlmitud maalide müügileping. Maalide üleandmise akti järgi anti maalid väidetavalt üle TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele Xxxle. Xxx ei ole maale toonud TEI SM OÜ (pankrotis) asukohta ega pankrotihalduri kätte. TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikmel Kazimir Seleninovil ja pankrotihalduril puudub igasugune teave maalide (sh asukoha) kohta. Pankrotihaldur on saatnud Xxxle nõude maalide üleandmiseks, kuid Xxx on vastanud pankrotihaldurile, et tema käes soetatud maale ei ole.
7.Hageja leidis, et kirjeldatud sellistel tingimustel maalide soetamine oli põhjendamatu ja tehingul puudus igasugune seos TEI SM OÜ (pankrotis) majandustegevusega. Maalide müügilepingu näol oli tõenäoliselt tegemist näilise tehinguga, mille ainus eesmärk oli jätta mulje TEI SM OÜ (pankrotis) poolse rahalise kohustuse olemasolust Semga OÜ ees ja teha seeläbi võimalikuks kinnistute enda (Xxx) või kolmandate isikute (Semga OÜ, Lex Business Solutions OÜ, Tina KVB OÜ) kasuks pööramine ilma kinnistute eest midagi tasumata. Hageja pidas võimalikuks, et maale ei eksisteeri või on nad väärtusetud.
8.Hageja leidis, et tehingu tulemusena jäi TEI SM OÜ (pankrotis) kestvalt ilma suures ulatuses oma varast (kinnistutest) ning tema varad on oluliselt vähenenud. See sai võimalikuks, sest kinnistute müügilepingu sõlmimisel esindas TEI SM OÜ-d (pankrotis) registrikaardile kantud juhatuse liige Xxx, kelle volitused olid juhatuse liikmena lõppenud juba 15.08.1999. Hageja leidis, et TEI SM OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju eest vastutab kostja solidaarselt oma asendaja xxx (NotS § 23 lg 2), kuna asendaja ei järginud tõestamisseadusest tulenevaid kohustusi.
9.30.09.2014 kuulutas Harju Maakohus välja TEI SM OÜ pankroti tsiviilasjas nr 2-14- 56604. TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo andis nõude loovutamise dokumendi, mille kohaselt on TEI SM OÜ (pankrotis) kõik nõuded, mis seonduvad kinnistute õigusliku aluseta võõrandamisega, loovutanud hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju 306 000 eurot.
10.Hageja viitas NotS § 14 lõikele 1, RVastS § 12 lõikele 1 ja NotS § 23 lõikele 1 ning 2. Hagejal on võimalik esitada hagi maakohtusse ainult kostja vastu. Hageja viitas ühtlasi RVastS § 7 lõikele 1, §-dele 3, 4 ja 6, TõS §-dele 4 ja 12. Xxxvolitused TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena olid lõppenud juba 15.08.1999. Antud asjaolu pidi nähtuma kostjale registrikaardilt, kuna registrikaardile on märgitud, millal on tehtud kanne juhatuse liikme kohta. Antud juhul oli kanne tehtud 15.08.1996. Kostjale pidi olema teada, et tol ajal kehtinud äriseadustiku redaktsiooni kohaselt sai juhatuse liikme valida maksimaalselt kolmeks aastaks. Nimetatud andmete pinnalt pidi kostjale ilmnema, et juhatuse liikme volitused ei pruugi enam 03.10.2013 kehtida ning Xxxpuudus vajalik esindusõigus. Seega oli notar kohustatud kontrollima registrikaardile kantud juhatuse liikme esindusõiguse kehtivust.
11.Kinnistute võõrandamistehingute notariaalakti on märgitud, et andmeid juriidilise esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud registriosakonnale 03.10.2013 kell 10:37 tehtud päringute alusel. Notariaalakti pinnalt ei ole võimalik aru saada, millised päringud notariaalakti tõestaja täpsemalt teostas. Seega on notariaalakti tõestaja rikkunud kohustust notariaalaktis selgitada, kuidas ta esindusõiguse tuvastas.
12.Hageja leidis, et tegelikult ei ole kostja juhatuse liikme esindusõigust nõuetekohaselt tuvastanud, sest kostja tugines ainult registrikandele, mis nähtub lepingu punktist 2.5. Kostja on rikkunud TõS §-des 4 ja 12 toodud kohustusi. Lisaks pidi kostjal tekkima kahtlus esindusõiguse kehtivuse ja tehingu heade kommetele vastavuse osas seetõttu, et kinnistute võõrandamine väljus TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevasest majandustegevusest. Sellele viitab kinnistute müügihinna tasumise viis ehk tasaarvestamine tuvastamata autorite maalide ostuhinnaga. Kuna tasaarvestuse tulemusel ei pruugi müüja saada müüdava asja eest reaalselt raha, tuleb igasugust tasaarvestust käsitleda kui igapäevasest majandustegevusest väljuvat tehingut. Eluliselt tekib igas mõistlikus inimeses kahtlus, et väärtuslike kinnistute vahetamine maalide vastu ei ole igapäevane tehing ning selle mõistlikkuses tuleb kahelda. Tegu võiks olla mõistliku tehinguga, kui tegemist oleks kuulsate ja laialt tuntud kunstnike töödega, kuid antud juhul oli kostjale teada, et viiest maalist nelja puhul ei olnud müügilepingus nimetatud autorit.
13.Kuna tehing väljus igapäevase majandustegevuse raames, oleks kostja pidanud täiendavalt kontrollima osanike otsust või nõusolekut kinnistute võõrandamiseks kooskõlas ÄS § 180 ja § 168 lõikega 2. Tehingu väljumine igapäevase majandustegevuse raamidest pidi olema selge ka seetõttu, et üks väikeettevõte võõrandas korraga kõik oma kinnistud. Lisaks oli kostjale näha registriandmetest, et TEI SM OÜ (pankrotis) tegevusalaks ei olnud kinnisvara ost ja müük, vaid hoopis silmkoe ja heegelrõivaste tootmine. Kostja rikkus TõS § 18 lg 1, kuna ta ei selgitanud välja tehingu olulisi asjaolusid.
14.Kostja rikkus kohustusi süüliselt, sest asjaolud, mille pinnalt pidi notaris tekkima kahtlus esindusõiguse kehtivusest ja tehingu vastuolust heade kommetega, olid ilmsed. Notari suhtes kehtib kõrgendatud hoolsuskohustus, kuna notar peab tagama tõestatud tehingu vastavuse seadusele. Olukorras, kus notarile oli registriandmete pinnalt näha, et esindusõigus ei pruugi enam kehtida, pidi notar erilise tähelepanuga täitma seadusest tulenevat kohustust tuvastada esindusõigus. Notar pidi notariaalakti märkima, kuidas ta esindusõiguse tuvastas. Kostja tuvastas esindusõiguse ainult Xxx suuliselt antud kinnistuste alusel (lepingu punktid 2.1.17 ja 2.1.18). Suulist kinnitust ei saanud hageja hinnangul pidada piisavaks.
15.Hageja leidis, et kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks täitnud TõS §-dest 4 ja 12 tulenevaid kohustusi, oleks ta pidanud keelduma võõrandamistehingu tõestamisest. Siis ei oleks saanud Xxx esindada TEI SM OÜ (pankrotis) 03.10.2013 kinnistute võõrandamislepingute sõlmimisel, kinnistuid ei oleks võõrandatud ning TEI SM OÜ-le (pankrotis) ei oleks kahju tekkinud. Kuna TEI SM OÜ (pankrotis) ei ole kinnistute võõrandamisest saanud raha ega saanud enda valdusesse maale, on TEI SM OÜ (pankrotis) nimel Xxx tehtud tehingu tagajärjel jäänud kestvalt ilma suures ulatuses oma varast (kinnistutest), saamata selle eest vastutasu. Hageja viitas RVastS § 8 lõikele 1 ja leidis, et kahju suuruseks on 306 000 eurot.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja viitas ÄS §-le 184 ja leidis, et TEI SM OÜ (pankrotis) osanikud ei ole vastu võtnud pärast 1999. aastat otsust juhatuse liikme Xxx volituste pikendamise kohta. Hageja viitas ÄS § 506 lõikele 51. 1996. a ja 1999. a kehtinud ÄS § 184 lg 2 järgi valiti juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei olnud ette nähtud lühemat tähtaega. Sellel ajal ei olnud võimalik juhatuse liikme valimine tähtajatult ning juhatuse liikme volitused said kehtida maksimaalselt 3 aastat. Kuivõrd TEI SM OÜ (pankrotis) ei ole vastu võtnud otsust juhatuse liikme volituste pikendamise kohta, ei olnud juhatuse liikme Xxx volitused kehtivad.
17.Hageja esile toodud asjaolusid arvestades pidi notarile olema teada, et Xxxei olnud õigust TEI SM OÜ-d (pankrotis) esindada ja ebaõige on viide ÄS § 32 lõikele 2. TõS § 18 lõikes 1 notarile pandud kohustusi arvestades ei saa notarit pidada kolmandaks isikuks ÄS § 34 lg 2 mõttes. Registrikaardilt oli näha, et Xxx volitused algasid 15.08.1996. Arvestades ÄS § 506
lõikes 51 sätestatut, pidi notar arvestama ÄS § 184 lg 2 redaktsiooniga, mis kehtis enne 01.01.2011 ning võimalusega, et juhatuse liikme volitused on tehingu tõestamise hetkeks lõppenud. Kostja ei saanud usaldada äriregistri kannet, sest äriregistri kanne ei ole õigustloov (konstitutiivne), vaid juhatuse liikme volitused tekivad ja lõpevad osanike otsusega.
18.03.10.2013 kinnistute võõrandamislepingus ei sisaldu Xxx kinnitust, et tema volitusi juhatuse liikmena on pikendatud osanike otsusega või et ta on pärast volituste lõppemist valitud uuesti juhatuse liikmeks. Seega ei küsinud kostja juhatuse liikmelt, kas tema volitusi on osanike otsusega pikendatud või kas ta on uuesti valitud juhatuse liikmeks. Kostjal pidi tekkima vähemalt kahtlus, et juhatuse liikme volitused ei pruugi olla kehtivad. Vastavad kahtlused pidanuks notar TõS § 12 lg 2 ja § 18 lg 2 kohaselt notariaalaktis kajastama. Kuivõrd notariaalaktis ei ole selliseid kahtlusi kajastatud, on selge, et kostja ei süvenenud piisava põhjalikkusega tehingu asjaoludesse ning jättis täitmata TõS §-st 12 ja §-st 18 tulenevad kohustused.
19.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et TEI SM OÜ (pankrotis) osanikud oleksid soovi korral pidanud uue põhikirjaga juhatuse liikme volitusi piirama. Ainult põhikirja kinnitamisega ei saanud juhatuse liikme volitusi pikendada. Kuna Xxx volitused olid põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise ajaks lõppenud, tuli ta uuesti juhatuse liikmeks valida. 03.10.2013 tõestatud notariaalaktist ei nähtu, et kostja oleks juhatuse liikme esindusõiguse tuvastamisel tuginenud asjaolule, et 29.12.2011 kinnitatud TEI SM OÜ (pankrotis) põhikirjal on Xxx allkiri. Kostja ei saa tõestamisel tähtsust omanud asjaolusid uurida ja tuvastada pärast notariaalakti tõestamist.
20.Hageja rõhutas, et 29.12.2011 põhikirjale ei ole Xxx alla kirjutanud, mida on Xxx oma esindaja vahendusel avaldanud juba 22.01.2013 ehk enne vaidlusaluse notariaalakti tõestamist. Nimelt esitas Xxx lepinguline esindaja 22.01.2013 TEI SM OÜ-le (pankrotis) nõudekirja teabe ja dokumentidega tutvumise nõudes, mille punktis 6 on avaldatud Xxx kinnitus, et ta ei ole 29.12.2011 kinnitatud põhikirja allkirjastanud.
21.Kui kostja oleks tuginenud asjaolule, et TEI SM OÜ (pankrotis) uus põhikiri on allkirjastatud Xxx poolt, oleks notar märkinud vastava asjaolu notariaalakti ning Xxxle oleks tehingu tõestamisel saanud teatavaks, et notar tugineb esindusõiguse tuvastamisel tema allkirjadele. Selle asjaolu arutamisel tehingu osapooltega TõS § 18 lg 2 kohaselt oleks kostja saanud teada, et tegelikkuses ei ole Xxx viidatud uut põhikirja kinnitanud. Notar ei oleks sellisel juhul saanud juhatuse liikme esindusõiguse tuvastamisel tugineda asjaolule, et 29.12.2011 on Xxx kinnitanud põhikirja uue redaktsiooni.
22.Kostja väitis, et äriseadustiku rakendussätted ei toonud kaasa Xxx volituste lõppemist, kuna viimane on allkirjastanud TEI SM OÜ (pankrotis) 2010. a ja 2011. a majandusaasta aruanded. Hageja sellega ei nõustunud. Lepingust ei nähtu, et kostja oleks esindusõiguse tuvastamisel tuginenud majandusaasta aruannete allkirjastamisele. Kostja ei saa tõestamisel tähtsust omanud asjaolusid uurida ja tuvastada pärast notariaalakti tõestamist.
23.Ainult majandusaasta aruannete allkirjastamisega ei pikene juhatuse liikme volitused, vaid neid saab lugeda pikenenuks, kui juhatuse liige on koostanud ja esitanud äriühingu majandusaasta aruande osanikele kinnitamiseks ning osanikud on vastu võtnud majandusaasta aruande kinnitamise otsuse. Osanike allkirjad majandusaasta aruannetel ei tõenda, et majandusaasta aruanded oli koostanud ja juhatusele esitanud Xxx TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena. Kostja ei ole tõendanud, et oli osanike otsus, millega otsustati tema ametiaega pikendada.
24.Hageja leidis, et tegelikult ei ole Xxx allkirjastanud 2010. aasta ja 2011. aasta majandusaasta aruandeid. Xxx lepinguline esindaja esitas 22.01.2013 TEI SM OÜ-le (pankrotis) nõudekirja
teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, mille punktis 6 oli avaldatud Xxx kinnitus, et ta ei ole 2010. a ja 2011. a majandusaasta aruandeid kinnitanud ega allkirjastanud. Kui notar oleks tuginenud majandusaasta aruannete allkirjastamisele, oleks ta pidanud vastava asjaolu märkima lepingusse ning Xxxle oleks tehingu tõestamisel saanud teatavaks, et notar tugineb esindusõiguse tuvastamisel viidatud allkirjadele. Asjaolu arutamisel tehingu osapooltega oleks notar saanud teada, et tegelikkuses ei ole Xxx majandusaasta aruandeid kinnitanud.
25.Hageja pidas asjakohatuks kostja väidet, et TEI SM OÜ (pankrotis) igal juhatuse liikmel oli õigus äriühingut esindada. Hageja ei ole nõude esitamisel tuginenud väitele, et Xxx rikkus juhatuse liikmete ühist esindusõigust. Hageja ei ole väitnud, et juhatuse liikmete ühist esindusõigust oleks piiratud mõne osanike otsusega. Hageja osanikud ei pidanud Xxxt juhatusest tagasi kutsuma, sest tema volitused olid lõppenud. Volituste tähtaja möödumisel ei pidanud osanikud midagi täiendavat tegema.
26.TõS §-st 18 lg 1 kohaselt kohustub notar hoolitsema selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Sellest tuleneb notari kõrgendatud hoolsuskohustus tehinguga seotud asjaolude tuvastamisel. Kostja ametikohustus oli tagada konkreetse ametitoimingu õiguspärasus ja ametitoimingus osalejate huvidele vastav läbiviimine, sealhulgas pidi kostja välja selgitama tõestamistoiminguks olulised asjaolud, samuti kõik õigusküsimused ning täitma selgitamiskohustust.
27.Hageja viitas TsÜS § 129 lõikele 1. Kostja pidi veenduma, et juhatuse liikme esindusõigus on kehtiv. Tehingu osapoole kinnitused ei saa asendada kostja kontrollikohustust. Kostja ei ole TõS § 12 lg 2 kohaselt isegi kahtlusi notariaalakti märkinud, mistõttu tegelikkuses TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikme esindusõigust piisavalt ei kontrollitud. Lisaks pidi kostja välja selgitama kinnistute võõrandamislepingu eesmärgi ning asjaolu, kas need eesmärgid annavad aluse tõestamistoimingu tegemisest keeldumiseks. Lepingus ei ole kajastatud kahtlusi seoses tehingu erakordsusega. Notar küsis 02.10.2013 kell 15:43 tehingu osapooltelt arvete numbreid ja kuupäevi, mille osas tasaarvestus kinnistute müügihinnaga toimub. 02.10.2013 kl 16.33 edastas Semga OÜ esindaja Aivo Tirmaste notariaalakti tõestajale kirja, mille manuses olid muu hulgas dokumendid: „Esemete üleandmise-vastuvõtmise akt“, „Müügileping“ ja „Arve number: N000 – 001“. Dokumentidelt ei nähtu ühtegi allkirja. Kostja tuvastas tasaarvestuse ainult allkirjastamata dokumendiprojektide ja osapoolte esindajate kinnituste alusel, kuigi VÕS § 107 lg 1 kohaselt on tasaarvestusolukorra tekke eelduseks vastastikuste nõuete tegelik olemasolu. Lepingust ei nähtu kostja kahtlusi ja selgitusi, et tehing võib olla vastuolus heade kommetega või näilik (TsÜS § 89).
28.Tehingu tõestamisel oleks kostja pidanud vähemalt uurima, kas maalide omand on üldse TEI SM OÜ-le (pankrotis) üle läinud ning kas tasaarvestuse olukord on tegelikult tekkinud. Notariaalaktist nähtub küll poolte kinnitus arvest nr N000-001 tulenevate kohustuste olemasolu kohta, kuid kostja pidi tuvastama, kas tegelikkuses on antud dokumendid allkirjastatud. Seega oli kostjale enne tehingu tõestamist avaldatud asjaolusid, millest oleks kostja pidanud järeldama, et tehing võib olla vastuolus seadusega, heade kommetega või see on ilmselt lubamatu või ebaaus.
29.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tehing ei väljunud TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevase majandustegevuse raamest. Kostja ei ole lepingus selgitanud kahtlusi, et leping väljub ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest. Kuigi pelgalt tegevusala tõttu ei saa notar jätta tehingut tõestamata, oleks hageja kostja tehingu asjaoludele tervikuna peale vaadates pidanud kahtlema selle õiguspärasuses tervikuna.
30.Hageja pidas asjakohatuks kostja viiteid NotS § 41 lõikele 1, mille kohaselt ei saanud ta keelduda tehingu tõestamisest. Notariaalaktis ei ole notari kahtlusi märgitud. Kostja ei ole
tõendanud, et ta arvestas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõestamise seaduses sätestatud kohustusi tehingute tõestamisel.
31.Kuigi kostja arvates ei ole hageja tõendanud, et ta ei saanud maalide omanikuks ning nende väärtus ei olnud 196 000 eurot, ei nähtu lepingust, et kostja oleks ise tuvastanud, kas TEI SM OÜ (pankrotis) sai maalide omanikuks. Kuna ülevõtmise-vastuvõtmise akti ei olnud allkirjastatud, pidi notar AÕS § 92 lg 1 kohaselt eeldama, et maalide omand ei läinud üle. Hageja leidis, et tegelikkuses ei ole maale olemas, mistõttu ei saa hageja nende väärtust tõendada. Maalide puudumist tõendab asjaolu, et maalid ei ole kunagi olnud TEI SM OÜ (pankrotis) või selle juhatuse liikmete Kazimir Seleninovi ja Xxx valduses. Maksu- ja Tolliameti poolt 24.09.2014 koostatud kontrollakti punktist 1.3.2. nähtub, et maalid ei saa olla TEI SM OÜ (pankrotis) valduses, kuna äriühingul puudub kontor. Kazimir Seleninov on kinnitanud Maksuja Tolliametile, et tema valduses maale pole. Maksu- ja Tolliamet on asunud seisukohale, et maalid võivad olla Xxx valduses. Selle lükkab ümber 20.06.2016 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-14-56604 esitatud OÜ TEI SM (pankrotis) jaotusettepanek, mille V peatüki teisest lõigust nähtub, et pankrotihaldur on saatnud Xxxle 19.11.2014 nõude maalide üleandmiseks, kuid viimane on vastanud haldurile, et tema käes maale ei ole.
32.TEI SM OÜ (pankrotis) võimalik nõue Xxx, teise juhatuse liikme Kazimir Seleninovi või Semga OÜ vastu jääb nende isikute poolt hüvitamata, kuna TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus on tänaseks lõppenud ning pankrotihaldur ei ole pidanud võimalikuks viidatud isikutelt mistahes hüvitiste saamist.
33.25.08.2017 seisukohtades leidis hageja, et tähtsust ei oma see, kas TEI SM OÜ (pankrotis) teisel juhatuse liikmel olid volitused olemas, sest vaidlusaluse lepingu sõlmis äriühingu nimel Xxx. Allkirjastamata esemete üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tuli maalid üle anda N. Xxx, kellel tekkis seeläbi kohustus anda maalid üle TEI SM OÜ-le (pankrotis) ehk pärast pankroti väljakuulutamist pankrotihaldurile. Teise juhatuse liikme volituste kehtivus ei saanud viidatud tehinguid kuidagi mõjutada.
34.Algselt oli hagiavalduses esitatud nõude omajaks TEI SM OÜ (pankrotis) kui äriühing, mitte teine juhatuse liige. Käesolevaks ajaks on TEI SM OÜ pankrotis. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu. Seda eesmärki silmas pidades loovutas pankrotihaldur TEI SM OÜ (pankrotis) nõude hagejale.
35.Hageja hinnangul ei omanud asjas tähtsust, et TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete kohta oli äriregistri kanne pikka aega muutmata. Kuna notarile oli äriregistrist näha, et kanne on pikka aega muutmata, pidi notar olema TõS § 18-st 1 tulenevate kohustuste täitmisel eriti hoolas. Maksu- ja Tolliameti kontrollaktis toodu TEI SM OÜ juhatuse liikmete kohta ei oma asjas tähtsust, sest notariaalakti tõestamise ajal 03.10.2013 ei olnud vastavaid dokumente koostatud. Samuti ei nähtu Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist või muudest hageja esitatud tõenditest, et tegelikkuses on juhatuse liikme volitusi vastava osanike otsusega pikendatud.
36.Hageja leidis, et kostja rikkus TõS §-st 4 tulenevat kohustust keelduda tehingu tõestamisest, kui esinevad nimetatud normis loetletud alused. Notarile pidi olema arusaadav, et tehing väljub TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevasest majandustegevusest. Notari poole pöörduti palvega tõestada tehing, kus väärtuslike kinnistute ostuhind tasaarvestati tundmatute autorite maalidega. Seejuures on notari poolt xxx edastatud esemete üleandmise ja vastuvõtmise akt ning maalide müügileping allkirjastamata. Hageja hinnangul ei ole kinnistute ostuhinna tasaarvestamine iseenesest tavapäratu, kuid väljus äriühingu igapäevasest majandustegevusest. Tavapäratu oli tehing seetõttu, et ostuhind tasaarvestati tundmatute autorite maalidega ning notarile ei esitatud maalide väärtust tõendavaid dokumente. Kostja ei ole hageja vastavaid väiteid ümber lükanud.
Kostja on kinnitanud, et tehing oli tavapäratu, mistõttu ei pea hageja antud asjaolu täiendavalt tõendama. Hageja viitas ÄS § 180 lõikele 4 ja leidis, et ilma osanike nõusolekuta oli kinnistute võõrandamine vastuolus seadusega.
37.Lisaks rikkus kostja TõS § 18 lõikes 1 toodud kohustust. Maalidega seotud dokumendid edastas notarile 02.10.2013 OÜ Semga, kuid dokumendid kandsid kuupäeva 04.06.2013. Seega ei olnud notar 02.10.2013 OÜ-lt Semga kirja saades teadlik, kas 04.06.2013 kuupäeva kandvad lepingud on allkirjastatud ning kas TEI SM OÜ on maalide valduse saanud ja tasaarvestusolukord on tekkinud. TõS § 18 lg-st 1 tulenevalt pidi notar neid asjaolusid kontrollima. Maalide valduse saamist ei ole Xxxnotari poolt tõestatud notariaalaktis kinnitanud. Hageja leidis, et kui tasaarvestuse olukorda tegelikult ei tekkinud, tuleb tehing lugeda TsÜS § 89 lg 1 mõttes näilikuks ja tühiseks.
38.Lisaks pidi kostja keelduma tehingu tegemises, sest kostja hinnangul vastas tehing rahapesu tunnustele. Kostja on seda korduvalt avaldanud. Hageja ei nõustunud, et kostjal puudus võimalus tehingu tõestamisest keelduda NotS § 41 lg-st 1 tulenevalt. Ei saa olla vaidlust, et rahapesu on keelatud ehk ebaseaduslik. Seaduslik alus ebaseadusliku või seadusega vastuolus oleva tehingu tõestamisest keeldumiseks tuleneb TõS §-st 4.
39.Hageja viitas VÕS § 208 lõikele 1 ja VÕS § 197 lõikele 1 ning leidis, et TEI SM OÜ (pankrotis) pidi kinnistute müügist saama müügihinna rahas. Juhul, kui kinnistute ostjal oli nõudeid TEI SM OÜ (pankrotis) vastu, võis vastastikuseid rahalisi kohustusi tasaarvestada. Kinnistute müügihind tasaarvestati sisuliselt tundmatute autorite maalide väärtusega. Kunst võib olla väga erineva väärtusega, ennekõike on kõrgelt hinnatud üksnes avalikult tunnustatud ja tuntud autorite tööd. Kostjale esitati enne tehingu tõestamist 04.06.2013 esemete üleandmise ja vastuvõtmise akt ning maalide müügileping, millest nähtuvalt oli TEI SM OÜ (pankrotis) ostnud Semga OÜ-lt viis maali kokku hinnaga 196 000 eurot. Vaid ühe maali puhul oli autoriks märgitud Julius Jongenstein, kelle nime Interneti otsinguportaali sisestades ei tule mitte ühtegi vastet. Seega ei saa antud kunstnikku lugeda tuntud kunstnikuks. Ülejäänud nelja maali puhul oli müügilepingus märgitud, et tegu oli tundmatute autoritega. Kuna maalid kannavad nimesid „Meri“, „Kivid“, „Küla“ ja „Jahil“, võib eeldada, et tegu on Eesti autorite maalidega. Kuivõrd maalide hinda ei ole eraldi iga maali puhul välja toodud, on võimalik ühe maali keskmiseks hinnaks lugeda 39 200 eurot (196 000 : 5). Tegu on väga suure summaga.
40.Eesti kunstigaleriide kodulehekülgedelt nähtuvalt ei ulatu tuntud kunstnike maalide hinnad üldjuhul kõrgemale kui 10 000 eurot (välja arvatud üksikud Eduard Wiiralti tööd). Nimetatust tulenevalt pidi igas inimeses tekkima kahtlus, et kinnistute vahetamine tundmatute autorite kaheldava väärtusega maalide vastu ei ole ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese südametunnistuse kohaselt moraalne ja õiglane tehing. Hageja hinnangul tegutses Xxxselge eesmärgiga viia kinnistud TEI SM OÜ bilansist välja, muutes viimase sellega varatuks. Lisaks sellele, et tehingu eesmärgid olid vastuolus seaduse ja heade kommetega ning tehing oli ilmselt lubamatu ja ebaaus, puudus müüja esindajal esindusõigus.
41.Keegi ei ole kunagi kõnealuseid maale näinud või neid ei ole TEI SM OÜ-le (pankrotis) üle antud. Nimetatu on tõendatud Xxxpoolt isiklikult pankrotihaldurile avaldatuga. Tehing, millega vahetatakse kaks väärtust omavat kinnistut maalide vastu, mida keegi pole näinud ega vastu võtnud, on äärmiselt ebaõiglane ja kinnistute võõrandaja suhtes ebaaus. Sellise ebaõigluse ja aususe tõttu oli tehing vaieldamatult vastuolus heade kommetega. Kostja oleks pidanud keelduma tehingu tõestamisest.
42.Kahju suuruse kohta on hageja esitanud tõendid ja kostja ei ole neile vastu vaielnud. Hageja kinnitas, et TEI SM OÜ (pankrotis) ei ole kunagi maalide valdust saanud. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Notarile esitati enne vaidlusaluse tehingu tõestamist
allkirjastamata maalide üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt pidi maalid TEI SM OÜ (pankrotis) nimel vastu võtma xxx. Kuivõrd akti ei allkirjastatud, ei ole tõendatud, et Xxxon maalid vastu võtnud. Maale ei ole kunagi näinud TEI SM OÜ pankrotihaldur, mis nähtub tsiviilasjas nr 2-14-56604 esitatud OÜ TEI SM (pankrotis) jaotusettepanekust.
43.Kostjale pidi tehingu tõestamise hetkel olema teada, et TEI SM OÜ (pankrotis) ei ole saanud maalide omanikuks, sest talle esitati maalide üleandmise-vastuvõtmise akt, mis oli allkirjastamata. Vaatamata sellele ei ole notariaalakti tõestaja esitanud tehingu osapooltele antud asjaolu suhtes küsimusi. TõS §-s 4 sätestatud kohustuse eesmärgiks on ära hoida kahju tekkimine.
44.TEI SM OÜ-le tekkinud kahju ei ole juhuslik, vaid see on tekkinud otseselt notari ametikohustuste rikkumise tagajärjel ning notarile pidi nimetatud juhtudel TEI SM OÜ-le tekkiv kahju olema ettenähtav. Vastupidist peab tõendama kostja. Hageja nõuab kaotatud kinnistute väärtuse hüvitamist. Kinnistute kaotamine oli ettenähtav olukorras, kus tehingu tegemiseks puudus TEI SM OÜ (pankrotis) osanike otsus, tuvastamata oli tasaarvestusolukord, Xxxpuudus esindusõigus, tehing oli vastuolus heade kommetega ja ilmselt lubamatu ning tehing vastas rahapesu tunnustule.
45.Hageja leidis, et notari süü raskus ei oma hüvitise määramisel tähtsust. Igasuguses vormis notari hooletus kahandab notariaadi usaldusväärsust ja toimimise põhimõtete kindlust. Kuivõrd kostja oli vähemalt raskelt hooletu, puuduvad võimalused hüvitise suuruse määramisel RVastS § 13 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Kannatanu osalus puudub täielikult osas, mis puudutab osanike nõusoleku puudumist, tasaarvestusolukorra puudumist, tehingu vastuolu heade kommetega ning ilmselt lubamatut ja ebaausat tehingut, samuti rahapesu tunnustele vastavat tehingut. Nimetatud asjaoludega seonduvalt ei saanud TEI SM OÜ (pankrotis) osanikud mõjutada ega takistada Xxx tehingu tegemisel.
46.Asjaolul, et TEI SM OÜ (pankrotis) ei võtnud ise midagi ette äriregistri kande parandamiseks, ei ole tähtsust, sest äriühingul oli õigustatud ootus, et notar, nähes äriregistris kannet, küsib täiendavaid dokumente esindusõiguse kontrollimiseks. TEI SM OÜ-l (pankrotis) oli kaks võrdset osalust omavat osanikku, kelle vahel suhtlus sisuliselt katkenud. Teisel juhatuse liikmel puudusid objektiivsed võimalused Xxxkäitumist ette näha. Kuivõrd kontakt N. Xxx puudus, ei olnud osanikul võimalik üksi otsustada juhatuse liikmete volituste pikendamist või registrist kustutamist. Seega ei olnud TEI SM OÜ-l võimalusi registrikande kustutamiseks. Hageja on olnud seisukohal, et registri õigsuse eest pidi vastutama ka registripidaja.
47.Kui kostja oleks tehingu tõestamisest keeldunud, ei oleks TEI SM OÜ kinnistute omandit kaotanud. Notar pidi nõudma osanike otsuse esitamist. Notariaalakti tõestaja oleks tehingu saanud tõestada üksnes TõS § 54 lg 1 järgi, kuid sellisel juhul ei oleks notariaalakti tõestamise tulemusel saanud tekkida TEI SM OÜ-le kahju, kuna notar oleks saanud ärakirju väljastada alles siis, kui on esitatud osanike otsus. Kostjale esitati allkirjastamata maalide üleandmisevastuvõtmise akt, mis kandis varasemat kuupäeva. Notar pidi tuvastama kehtiva tehingu tegemiseks vajalikud eeldused. Xxxei kinnitanud kinnistute müügilepingus, et ta on maalide valduse saanud. Kui notar oleks õigesti tuvastanud, et tasaarvestusolukorda ei olegi tekkinud, ei oleks saanud notar tehingut tõestada. Sellisel juhul ei oleks TEI SM OÜ kinnistuid võõrandatud tingimusel, et nende ostuhind tasaarvestatakse maalidega.
48.Kuna notarile on seatud kõrgemad hoolsusnõuded, on tema ametikohustuse rikkumine igal juhul süüline. Hooletusega on tegemist, kui notar oleks pidanud ametikohustuse rikkumise nõutava tähelepanu ja piisava hoolsuse korral ära tundma. Hageja leidis, et kostja õigusvastane tegu on toime pandud raskelt hooletult, kuna antud juhul esines mitmeid asjaolusid, mille alusel
pidi notar tehingu tõestamisest keelduma. Kostja on neid asjaolusid täielikult eiranud. Kostja süü hindamisel tuleb arvestada tema iga, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke subjektiivseid omadusi. Arvestades notari ameti eripära, ei ole tal võimalik tugineda kogenematusele või isegi tavale, mille kohaselt võivad paljud notarid teha samu vigu. Kostja süü on tõendatud ainuüksi asjaoluga, et rikutud on ametikohustust.
49.Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millel põhineks OÜ Semga või Xxx vastutus, st milline oleks nende poolt toime pandud tegu, selle teo õigusvastasus ning isiku süü. Kui Xxxtegevuses isegi võiks leida õigusvastase teo iseloomule vastavaid tunnuseid, siis Semga OÜ tegevuses hageja selliseid tunnuseid ei näe. Hageja leidis, et NotS § 14 lõikest 2 ei tulene, et enne notari vastu nõude esitamist peab kannatanud pöörduma nõudega kohtu poole, ootama ära kohtuotsuse ja läbima täitemenetluse. Semga OÜ ei ole toime pannud õigusvastast tegu. Semga OÜ oli tehingus kinnistute ostja, kellele kuulunud maalidega sooviti kinnistute müügihind tasaarvestada. Semga OÜ ei saanud kontrollida ega mõjutada Xxxvolituste kehtivust ega igapäevasest majandustegevusest väljuva tehingu tegemiseks vajaliku osanike otsuse olemasolu. Õigusvastase teo puudumine välistaks hageja poolt nõude esitamise Semga OÜ vastu.
50.Lisaks puudus Semga OÜ-l vara. Äriregistri elektrooniliselt andmebaasist nähtuvalt registreeriti Semga OÜ 24.04.2013 ning kustutati registrist 05.05.2017. Nimetatud aja jooksul ei esitanud ettevõte äriregistrile mitte ühtegi majandusaasta aruannet, mis tõendab, et ettevõttel puudus tegelikkuses majandustegevus. Semga OÜ ei olnud ennast registreerinud käibemaksukohustuslasena. Semga OÜ võõrandas 29.10.2013 mõlemad TEI SM OÜ-lt omandatud kinnistud Tina KVB OÜ-le. Hagejale teadaolevalt puudusid Semga OÜ-l rahalised vahendid pangakontodel. Nõude esitamine varatu äriühingu vastu on lootusetu.
51.Xxx vastu ei saanud pankrotihaldur ega hageja nõudeid maksma panna. TEI SM OÜ (pankrotis) teine osanik Kazimir Seleninov üritas kokku kutsuda osanike koosolekut, et otsustada nõude esitamist Xxxvastu. xxx lähtus koosoleku kokkukutsumisel ekslikust arvamusest, et kui N. xx on äriregistri registrikaardile juhatuse liikmena kantud, tuleb tema vastu nõude esitamiseks vastu võtta osanike otsus. Osanike koosoleku kokkukutsumise teate sai volitatud isikuna kätte Xxxtütar xxx, kes oli 30.12.2013 toimuma pidanud koosoleku ajaks ise TEI SM OÜ uus osanik. 30.12.2013 ilmusid TEI SM OÜ osanikud kokkulepitud ajal notar Tea Türnpuu büroosse. Ühtegi osanike otsust ega koosoleku protokolli TEI SM OÜ omavaheliste erimeelsuste tõttu aga ei koostanud ega allkirjastanud.
52.Xxx vastu ei saanud nõudeid maksma panna, sest tal puudus Eestis vara ja ta asus elama Venemaale. Xxx elukohaks oli alates 27.02.2014 Venemaa, xxx, xxx 119234. Hagejale teadaolevalt asub nimetatud aadressil ülikoolilinnak. TEI SM OÜ on teine juhatuse liige Kazimir Seleninov püüdis nimetatud aadressile toimetada N. Xxx kätte kirju, kuid ebaõnnestunult. Venemaa postiasutuse jälgimissüsteemist nähtuvalt ei ole kirja tänaseni vastu võetud ning see ootab postkontoris vastuvõtmist. Isikul puudus Eestis vara ja hagejale teadaolevalt puudusid tal rahalised vahendid pangakontodel. Tema ainus vara oli 2500 euro suurune osalus Ardilla OÜ-s (registrikood 12345922). 20.02.2017 on Xxxvõõrandanud oma osaluse oma tütrele xxx Xxx. Osalus on sisuliselt väärtusetu, kuna ettevõttel puudub märkimisväärne majandustegevus. Ardilla OÜ 2013. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli ettevõtte müügitulu vaid 710 eurot ja kasum 261 eurot (varad kokku 2761 eurot), 2014.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli nii müügituli kui kasum 500 eurot (varad kokku 3261 eurot) ning 2015. a majandusaasta aruandest nähtuvalt puudus majandustegevus ettevõttel täiesti. 2016. a majandusaasta aruannet ei ole tänase seisuga äriregistrile esitatud, mistõttu on alust arvata, et majandustegevus puudub.
53.TEI SM OÜ pankrotimenetluses ei õnnestunud pankrotihalduril sisse nõuda võlgniku 3200 euro suurust nõuet Xxxvastu. Nimetatud nõue oli võlgniku menetluskulude nõue, mis tulenes tsiviilasjast nr 2-13-35547. Nimetatud asjaolud on kajastatud TEI SM OÜ pankrotihalduri Indrek
Lepsoo poolt koostatud TEI SM OÜ pankrotimenetluse lõpparuandes. TEI SM OÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo ega TEI SM OÜ pankrotitoimkond ei pidanud võlgniku nimel perspektiivikaks nõuete esitamist Semga OÜ, Xxxega ühegi kolmanda isiku vastu. Nimetatu nähtub TEI SM OÜ pankrotimenetluse lõpparuandest.
KOSTJA VASTUVÄITED
54.Kostja vaidles hagile vastu. OÜ TEI SM põhikirjas oli sätestatud, et juhatuse liige valitakse tähtajatult ja äriseadustiku rakendussätted ei toonud kaasa Xxx volituste lõppemist. OÜ-d TEI SM(pankrotis) sai esindada tehingute tegemisel iga juhatuse liige.
55.Kostja leidis, et hageja väited OÜ TEI SM juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 15.08.1999 on ebaõiged. Kostja kontrollis enne tehingu tõestamist äriregistrist registrikaardilt, et Xxx oli OÜ TEI SM juhatuse liige ning ühtlasi polnud äriregistri registrikaardil OÜ TEI SM (pankrotis) esindamisele seatud piirangut ühise esindusõiguse näol. Äriregistri registrikaardil oli märge, et OÜ-d TEI SM võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Äriregistri detailandmetest nähtus, et Xxx volitused olid OÜ TEI SM juhatuse liikmena alanud 15.08.1996 ning volituste lõppkuupäeva polnud registrikaardile (sh äriregistri detailandmetesse) märgitud.
56.Kostja viitas ÄS § 184 lõikele 2. Kui OÜ TEI SM osanikud oleksid tahtnud põhikirjas juhatuse liikme volituste tähtaega piirata, oleks pidanud see uues (29.12.2011 kinnitatud) põhikirjas olema ette nähtud. Tehingu tõestamise ajal oli ÄS § 184 lg 2 redaktsioon sama, mis kehtib käesoleval ajal. Kuna põhikirja punktis 4 ei olnud ette nähtud juhatuse liikme volituste tähtaega, oli Xxx valitud OÜ TEI SM juhatuse liikmeks tähtajatult. Kostja viitas ÄS § 506 lõikele 51. Äriregistri registrikaardilt nähtus, et mõlemad juhatuse liikmed (kes olid sellel ühtlasi OÜ TEI SM osanikud) olid allkirjastanud OÜ TEI SM 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruanded. Seega pidid OÜ TEI SM osanikud uue põhikirja ning majandusaasta aruannete allkirjastamisel olema nõus, et Xxx on jätkuvalt OÜ TEI SM juhatuse liige ning puudus tähtaeg, millal pidi lõppema tema volitused OÜ TEI SM juhatuse liikmena.
57.Kostja kontrollis tehingu ajal ehk 03.10.2013, äriregistri kaudu OÜ TEI SM põhikirja, mis oli vastu võetud 29.12.2011 ning kehtis äriregistri andmetel alates 19.01.2012. 29.11.2011 põhikirja punkti 4.3. kohaselt esindas OÜ-d TEI SM iga juhatuse liige. Põhikirja olid alla kirjutanud mõlemad juhatuse liikmed. Kostjale ei olnud tehingu tõestamise ajal teada osanike otsuseid, mis oleksid piiranud juhatuse esindusõigust tõestatud tehingu tegemisel.
58.Kostja ei nõustunud, et tehing väljus TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevase majandustegevuse raamidest. Kostja viitas ÄS § 181 lõikele 2, samuti ÄS § 168 lõikele 1. Kostja tõestatud tehingu tegemine ei olnud ÄS § 168 lg 1 kohaselt osanike ainupädevuses, vaid OÜ TEI SM juhatuse pädevuses. Kostjale ei olnud teada, et OÜ TEI SM juhatuse liikmetele oleks tõestatud tehingu tegemiseks kehtestatud vastavalt põhikirja punktile 4.3. piiranguid. Isegi kui selliseid piiranguid oleks olnud kehtestatud, ei oleks selline esindusõiguse piiramine olnud kolmandate isikute suhtes sh kostja suhtes kehtiv.
59.Osanike otsusega, millega kehtestati uus põhikiri (29.12.2011), oleksid OÜ TEI SM osanikud saanud piirata juhatuse liikme esindusõigust. Alternatiivselt oleksid OÜ TEI SM osanikud võinud Xxx juhatusest tagasi kutsuda, kui ta väidetavalt juhatuse liikmena enam ei tegutsenud. Sellele vaatamata ühtegi sellist toimingut ei tehtud, mistõttu xxx sai esindada OÜ-d TEI SM tõestatud tehingu tegemisel.
60.OÜ TEI SM esindaja Xxx kinnitas kostjale suuliselt ja kirjalikult müügilepingu punktis 2.1.18, et tema esindus juhatuse liikmena on kehtiv, ei ole piiratud ega tühistatud. Ühtlasi lähtus
kostja tehingu tõestamisel OÜ TEI SM 29.12.2011 põhikirjast, millest ei tulenenud, et kinnistu võõrandamine oleks väljunud OÜ TEI SM igapäevasest majandustegevuse raamest või selle küsimuse otsustamine oleks antud ÄS § 168 lg 1 p 12 kohaselt OÜ TEI SM osanike pädevusse. Kostja võttis arvesse asjaolu, et tõestatud tehing oli tavapäratu ja järgis seaduses sätestatud kohustusi selliste tehingute tõestamisel, kuid NotS § 41 lg 1 kohaselt puudusid kostjal seaduses sätestatud alused keelduda ametitoimingu tegemisest.
61.Kostja ei ole rikkunud TõS §-des 4 ja 12 toodud kohustusi. Tehing ei olnud vastuolus seaduse, muude õigusakti või heade kommetega või ilmselt lubamatu ja ebaaus, samuti oli tehingupoolel vajalik õigus-, teo- ja otsustusvõime ja esindusõigus. Pelgalt asjaolu, et kinnistute müügihind tasuti tasaarvestuse teel ning väidetavalt ei ole TEI SM OÜ saanud enda valdusesse maale, ei tee tehingut veel heade kommetega vastuolus olevaks. Kostjale ei olnud avaldatud asjaolusid, millest oleks tulnud järeldada, et tehing eksiks õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, milline on kostjale avaldatud maalide tegelik väärtus või kahtlema kostjale avaldatud andmete õigsuses.
62.Pelgalt asjaolu, et TEI SM OÜ tegevusalaks ei olnud majandusaasta aruannete kohaselt kinnisvara ost ja müük, ei omanud kostja jaoks õiguslikku tähendust, kuna ÄS § 4 lg 1 kohaselt ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud ning ÄS § 4 lg 5 kohaselt näidatakse äriregistrile esitatavas majandusaasta aruandes vaid lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad. Seega ei võimaldanud pelgalt TEI SM OÜ tegevusala jätta kostjal vaidlusalust tehingut tõestamata.
63.Kostja järgis TõS § 18 lg 1 ja selgitas välja tehingus osalejate tahte, selgitas tehingu tähenduse, õiguslikud tagajärjed ja tehingu tegemise erinevad võimalused. Kostja võttis arvesse asjaolu, et tõestatud tehing oli tavapäratu ja järgis muuhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud kohustusi selliste tehingute tõestamisel, kuid NotS § 41 lg 1 kohaselt puudusid kostjal seaduses sätestatud alused keelduda ametitoimingu tegemisest.
64.Hageja väidetav kahju on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tegelikkuses ei ole TEI SM OÜ (pankrotis) saanud vaidlusaluste maalide omanikuks või nende väärtus ei oleks 196 000 eurot. Kostja ei saa vastutada selle eest, kui tehinguosalised teevad tehingu kinnistute turuhinnast odavamalt. Ainuüksi asjaolu, et TEI SM OÜ on pankrotis ja TEI SM OÜ pankrotihalduril puudub väidetavalt teave maalide kohta, ei välista vaidlusaluste maalide kuulumist omandiõiguse alusel TEI SM OÜ-le, millisel juhul TEI SM OÜ-le (pankrotis) tehinguga kahju tekkinud.
65.Hageja avaldatud asjaoludel võis TEI SM OÜ-le tekitada kahju kostja asemel lepingupooled Xxx ja Semga OÜ. Kostja viitas NotS § 14 lõikele 2. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud kahju hüvitamiseks Xxx ja Semga OÜ poole või see oleks jäänud nende poolt hüvitamata.
66.02.10.2017seisukohtades leidis kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja ei saanud üldse omandada TEI SM OÜ-lt avalik-õiguslikku kahju hüvitamise nõuet kostja vastu.
67.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et asjas ei oma tähtsust, kas TEI SM OÜ (pankrotis) teisel juhatuse liikmel oli ettevõtte esindusõigus. Kostja viitas ÄS § 181 lõikele 1. Puudub vaidlus selles, et äriregistrisse ei olnud kantud TEI SM OÜ juhatuse liikmete ühist esindusõigust ning puudusid osanike otsused, millega oleks eraldi pikendatud Kazimir Seleninovi kui juhatuse liikme volitusi. Kui Xxxei olnud väidetavalt õigust äriühingut esindada vaidlusaluse müügilepingu sõlmimisel, ei saanud seda õigust olla ka Kazimir Selenikovil. Kui Xxxoli õigus äriühingut esindada, oli see õigus ka Kazimir Selenikovil. Hageja on viidanud, et esemete
üleandmise-vastuvõtmise akt oli allkirjastamata. Seega asjaolu, et selles aktis oli viidatud Xxxle, ei saanud omada tähtsust. Maalide üleandmist sai/saab kinnistute ostjalt nõuda iga TEI SM OÜ juhatuse liige, sealhulgas Kazimir Selenikov. Kostja viitas VÕS § 171 lõikele 1. Kuna Xxx omas õigust esindada TEI SM OÜ-d ja kostja pole vaidlusaluse müügilepingu tõestamisel kohustusi rikkunud, puudub nõue kostja vastu, mille TEI SM OÜ oleks saanud loovutada hagejale.
68.Kostja ei nõustunud, et notar ei saa olla ÄS § 34 lg 2 mõttes kolmas isik. Selline tõlgendus ei tulene seadusest. Kostja viitas TõS § 12 lõikele 1. Notar saab tuvastada (ja reeglina tuvastabki) esindusõiguse tuginedes äriregistri kannetele, mis kehtivad ÄS § 34 lg 2 kohaselt notari suhtes õigetena. Kostja on käesoleval juhul juhindunud TõS § 12 lg 1 ja on märkinud notariaalakti TEI SM OÜ kohta, et ta kontrollis andmeid äriregistrist.
69.Ebaõige on hageja seisukoht, et kuna Maksu- ja Tolliameti 24. septembri 2017. aasta kontrolliakt oli koostatud pärast vaidlusalust notariaalakti (03. oktoobril 2013. aastal), ei oma tõend asja lahendamisel tähtsust. Tõend kinnitab, et TEI SM OÜ-l oli alates 15. augustist 1996. kaks juhatuse liiget ning need isikud olid TEI SM OÜ juhatuse liikmed ka kontrollaktis käsitletud perioodil juuni-november 2013 (seega vaidlusaluse notariaalakti tõestamise ajal 03. oktoobril 2013. aastal). Kostja ei ole eksinud tehingu tõestamisel Xxx esindusõiguse tuvastamisel.
70.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta oleks pidanud keelduma tehingu tõestamisest. Tehing ei olnud vastuolus seadusega. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas oli tehing hageja arvates ÄS § 180 lg 4 ja § 169 lg 2 kohaselt vastuolus seadusega osanike nõusoleku puudumise tõttu. Vaidlus puudub selle üle, et TEI SM OÜ-l (pankrotis) puudus nõukogu. Piirangut tehingu tegemiseks ilma osanike otsuseta ei tulenenud ka ÄS § 169 lõikest 2 ega § 168 lõikest 2. Kuigi osanikel on õigus otsustada juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, ei ole neil kohustust seda teha.
71.Kostja ei ole rikkunud TõS § 18 lg 1. Kostja on kohustusi täitnud ning tuvastanud nõuetekohaselt TEI SM OÜ esindaja esindusõiguse. Notar ei saanud ega pidanudki ette nägema, et Xxx, kes nähtus äriregistrist TEI SM OÜ juhatuse liikmena, allkirjastanud nii TEI SM OÜ 2010. kui 2011. aasta majandusaasta aruande, võtnud vastu uue TEI SM OÜ põhikirja 29. detsembril 2011. aastal ning kinnitas ise enda esindusõigust TEI SM OÜ juhatuse liikmena, väidetavalt seda ei omanud. Olukorras, kus notaril on TõS § 12 lg 1 kohaselt üksnes kohustus selgitada, kuidas ta esindusõiguse tuvastas, ei saanud kostjalt eeldada, et ta nõuaks tehingu tõestamiseks mistahes täiendavaid dokumente või tõendeid või et tal oleks pidanud tekkima kahlus, kas Xxx oli või ei olnud allkirjastanud äriregistrile esitatud põhikirja ja majandusaasta aruandeid.
72.Tehingu punktis 2.3.1. kinnitasid pooled, et arve nr N000-001 alusel võlgnes müüja ostjale 196 000 eurot. Samuti andsid pooled kinnitusi lepingu punktides 2.3.2 ja 2.4. Pooled kinnitasid, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. Järelikult selgitas kostja välja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud ja tegi kõik mõistlikult võimaliku, et välistada eksimused ja kahtlused. Tehingu tõestamine ei eeldanud, et notar oleks pidanud saama enda valdusesse allkirjastatud 04. juuni 2013. aasta müügilepingute originaaldokumendid või et Xxxoleks pidanud eraldi kinnitama maalide valduse saamist. Kostjale piisas tasaarvestusolukorra tekkimise tuvastamiseks poolte poolt avaldatud kinnitustest ning kostja ei pidanud kahtlustama, et pooled esitavad temale teadvalt valeandmeid.
73.Kui hageja väidab, et tehing oli TsÜS § 89 lg 1 mõttes näilik ja TsÜS § 89 lg 2 mõttes tühine, oleks TEI SM OÜ saanud TsÜS § 90 lg 2 kohaselt nõuda tagasi vaidlusaluste kinnistute omandi, mistõttu vaidlusalune tehing ei saanud TEI SM OÜ-le kahju tekitada.
74.Kostja ei nõustunud hageja järeldusega, et kostjal oli kohustus keelduda tehingu tegemisest, sest kostja avaldas andmed tehingu kohta rahapesu andmebüroole. Kostja kohustus teavitada rahapesu andmebürood vaidlusalusest tehingust tulenes sel ajal kehtinud RahaPTS § 32 lg 3, mille kohaselt oli notaril kohustus teatada andmebüroole igast tehingust, kus rahaline kohustus ületas 32 000 eurot. Kostjal oli kohustus teavitada vaidlusalusest tehingust, kuna rahaline kohustus summas 196 000 eurot täideti tehingu kohaselt tasaarvestuse teel ja maalide müügilepingu järgne kohustus oli täitmata. Sisuliselt toimus kohustuse täitmine sularahas. Kostjal oli RahaPTS § 34 lg 1 kohaselt keelatud teavitada tehingu osalist ja esindajat nende kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest. Asjaolust, et kostjal oli kohustus teavitada vaidlusalusest tehingust rahapesu andmebürood, ei saa järeldada, et kostjal oleks seetõttu esinenud NotS § 41 lg 1 kohaselt automaatselt seadusest tulenev alus keelduda tehingu tegemisest. Hageja ei ole viidanud ühelegi seaduses sätestatud alusele, mille järgi oleks kostjal olnud kohustus keelduda vaidlusaluse tehingu tegemisest.
75.Kostja leidis, et tõestatud tehing ei olnud vastuolus heade kommetega, ilmselgelt lubamatu ega ebaaus. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, milline on maalide tegelik väärtus või kahtlema kostjale avaldatud andmete õigsuses. Hageja ise on möönnud, et kunst võib olla väga erineva väärtusega. Kostjalt ei saanud eeldada, et ta oleks maalide väärtuse asjatundja või pidanud enne tehingu tõestamist hindama maalide väärtust. Olukorras, kus tehingut teinud isikud olid kinnitanud, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt, ei pidanud kostja eeldama, et tehing eksiks õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.
76.Ainuüksi asjaolu, et TEI SM OÜ on pankrotis ja pankrotihalduril puudub teave maalide kohta, ei välista vaidlusaluste maalide kuulumist omandiõiguse alusel TEI SM OÜ-le, millisel juhul ei ole äriühingule vaidlusaluse tehinguga kahju tekkinud. Xxx kinnitas notarile notariaalakti punktis 2.3.1, et TEI SM OÜ (pankrotis) võlgneb müüjale kokku 196 000 eurot. Tehingu osalised esitasid notarile allkirjastamata 04.06.2013 esemete üleandmise-vastuvõtmise akti. TEI SM OÜ (pankrotis), keda esindas Xxx, kinnitas lepingu punktis 2.1.19, et lepingus toodud poolte kinnitused vastavad tõele. Kostja ei saanud eeldada, et tegemist on maalidega, mida keegi ei ole näinud.
77.Kostja hinnangul puudus vaidlus selle üle, et TEI SM OÜ osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid samad isikud (Xxx ja Kazimir Seleninov). Kui Xxx ja Kazimir Seleninov kui TEI SM OÜ osanikud ja juhatuse liikmed allkirjastasid 2011. aasta majandusaasta aruande, vastas see otsus formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele, mistõttu Xxx volitused TEI SM OÜ juhatuse liikmena pikenesid.
78.Hageja viited ÄS § 506 lõikele 51 ei ole asjakohased. Olukorras, kus Xxx ja Kazimir Seleninov olid 29. detsembril 2011. aastal võtnud vastu TEI SM OÜ põhikirja ja kinnitanud selle juhatuse liikmetena, ei saanud kostjal tekkida kahtlust, et Xxx ei ole TEI SM OÜ juhatuse liige.
79.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et TEI SM OÜ (pankrotis) ei saanud maalide omanikuks või nende maalide väärtus ei olnud 196 000 eurot. Tõele ei vasta hageja arusaam, et kostja ei ole kahju nõudele esitanud vastuväiteid. Ebaõige on hageja järeldus, et kuna notarile esitatud maalide üleandmise-vastuvõtmise akt ei olnud allkirjastatud, ei ole tõendatud maalide vastuvõtmine Xxx poolt. Xxx kinnitas tehingu punktis 2.3.1., et TEI SM OÜ (pankrotis) võlgneb Semga OÜ-le 196 000 eurot. Sellega kinnitas ta ühtlasi, et TEI SM OÜ-le on üle antud maalide omandiõigus.
80.Iseenesest on õige hageja märkus, et AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja
üleandmisega. Olukorras, kus notarile oli esitatud maalide üleandmise-vastuvõtmise akt (ning Xxx kinnitas, et tema avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ja ta ei jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, tuleb lugeda, et maalide valduse üleandmine Xxxle on tõendatud. Seda ei lükka ümber TEI SM OÜ (pankrotis) jaotusettepanek, milles pankrotihaldur on väitnud, et Xxx on eitanud maalide otsese valduse saamist. Xxx tunnistajana ülekuulamist ei ole hageja taotlenud.
81.Kostja viitas VÕS § 127 lõikele 2 ja leidis, et ta ei saanud mõistlikult ette näha ega pidanud tehingu tõestamisel arvestama, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei omanud Xxx õigust tehingu tegemiselt TEI SM OÜ-d esindada ning ta ei olnud väidetavalt allkirjastanud äriregistrist nähtuvaid dokumente. TõS § 4 sätestatud tõestamisest keeldumise kohustuse eesmärgiks ei ole ära hoida mistahes kahju tekitamine seoses tehingu tõestamisega. Kostja sai tugineda äriregistrile esitatud põhikirjal olevatele andmetele, kuivõrd vaidlusalune tehing ei eeldanud TEI SM OÜ osanike nõusolekut.
82.Hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka RVastS § 13 lg 3 alusel. Kostja järgis notarina kohustuste täitmisel vajalikku hoolsust, mistõttu isegi kui hageja väited dokumentide allkirjastamata jätmise või maalide valduse üleandmata jätmise või oleksid tõesed, vabaneks kostja vastutusest hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest. Õige ei ole hageja väide, et RVastS § 13 lg 3 kohaldub vaid juhuslike asjaolude tõttu tekkinud kahju puhul. Isegi kui see käsitlus oleks õige, tekkis hagejale väidetav kahju asjaolude tõttu, mida kostja ei saanud mõistlikult ette näha. Hageja ei ole tõendanud, et talle tekkis kahju kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kostja on täitnud enda kohustusi käibes vajaliku hoolega, mistõttu hageja viide sellele, et kostja suhtes ei ole VÕS § 127 lg 3 kohaldatav, kuna kostja on väidetavalt rikkunud enda kohustusi tahtlikult või raskelt hooletult, on ebaõige.
83.Õige ei ole hageja arusaam, et kahju ettenähtavus RVastS § 13 lg 1 p 1 ja objektiivsed takistused RVastS § 13 lg 1 p 2 mõistes on võrreldavad VÕS § 103 sätestatud vääramatu jõu asjaoludega. Isegi, kui kohus leiaks, et kostja jättis tehingu tõestamisel järgimata nõutava hoole, ei saanud seda pidada kostja poolt raskeks hooletuseks. Seadusest ei tulene hageja väide, et RVastS § 13 lg 1 p 3 ei oma tähendust hüvitise suuruse määramisel, kuna notari suhtes on kehtestatud kõrgemad nõudmised. Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale väidetavalt tekitatud kahju, kuivõrd kostja ei saanud seda kahju ette näha rikkumise võimaliku tagajärjena tehingu tõestamise ajal.
84.Ebaõige on hageja arusaam, et väidetava kahju tekkimisel puudus täielikult kannatanu osalust. Kahju sai tekkida üksnes TEI SM OÜ-st (pankrotis) tulenevate asjaolude tõttu. Kostja ei saanud ega pidanud tehingu tõestamisel hindama seda, millised olid TEI SM OÜ osanike omavahelised suhted ja kas tehingu tõestamine võiks teoreetiliselt kahjustada TEI SM OÜ teise osaniku huve.
85.Hageja on esitanud kohtule 28. augustil 2017. aasta menetlusdokumendi lisana 1 Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2016. aasta kohtumääruse haldusasjas nr 3-16-2268, mille kohaselt tagastati Hageja kaebus Tartu Maakohtu registriosakonna tegevusega TEI SM OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 306 000 eurot. Halduskohus viitas lahendi punktis 3, et ilma õigusliku aluseta ei saa loovutada avalik-õiguslikke nõudeid. Halduskohus viitas seejuures varasemale kohtupraktikale. Hageja ise kohtule esitatud jõustunud Tallinna Halduskohtu lahendiga haldusasjas nr 3-16-2268 tõendanud, et hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, kuna ta on väidetava avalik-õigusliku rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude omandanud TEI SM OÜ-lt, viimane aga ei saanud avalik-õiguslikku nõuet hagejale loovutada. Seega teoreetiliselt saaks kostja vastu omada nõuet vaid TEI SM OÜ (pankrotis), mitte hageja, mistõttu tuleks hagi jätta rahuldamata või menetlus lõpetada TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja esitab käesolevaga kohtule vastava taotluse jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi
alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
86.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et TõS § 18 lg 2 kohaselt saab notar kahtluse alla seatud tehinguid tõestada üksnes osalejate nõudmisel. Notar arutas tehinguosalistega läbi kõik tehinguga seotud asjaolud ning osalised kinnitasid notariaalakti punktis 2.4., et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist. Kostjal ei tekkinud kahtlust tehingu kehtivuses, mistõttu ta ei pidanud märkima oma selgitusi ja osalejate põhjendusi notariaalakti. Tehingu tõestamine ei eeldanud osanike nõusolekut, mistõttu on ainetud hageja viited NotS § 54 lõikele 1. Kostja tuvastas tasaarvestuse olukorra ja selle tuvastamiseks piisas lepingusse märgitud poolte kinnitustest. Kostja ei pidanud eeldama, et tehing on vastuolus heade kommetega, lubamatu või ebaaus.
87.Hageja ei ole esile toonud, milliseid asjaolud pidid kostjale olema ilmselged, mis oleksid toonud kaasa tõestamisest keeldumise aluse. Kostja ei teinud tehingu tõestamisel vigu ning ta ei soovi erinevalt hageja hinnangust tugineda „oma kogenematusele või isegi tavale, mille kohaselt võibolla paljud notarid teevad samu vigu“. Puudub kostja süü.
88.Puudub vaidlus, et tehingu tegid TEI SM OÜ (keda esindas Xxx) ja Semga OÜ. Hageja on väitnud, et talle tekkis kahju vaid tehingu tagajärjel. Seega, kui TEI SM OÜ ja Semga OÜ ei oleks vaidlusalust tehingut teinud, ei oleks hagejale väidetavat kahju tekkinud. Järelikult vastutavad nimetatud isikud hagejale kahju tekkimise eest ning kostja võib tugineda NotS § 14 lg
2.Hageja on möönnud, et Xxx tegevuses võis leida õigusvastasuse tunnuseid. Kostja hinnangul võis TEI SM OÜ-le tekitada kahju Semga OÜ, kuna hageja on väitnud, et Semga OÜ ei ole TEI SM OÜ-le andnud üle maale või neid pole olemas. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud Semga OÜ vastu enne nimetatud äriühingu äriregistrist kustutamist kahju hüvitamise nõude.
89.Kooskõlas NotS § 14 lõikega 2 peab hageja kostja vastu nõude esitamiseks tõendama, et kahju tekitanud muud isikud on jätnud temale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamata. Hageja ei ole tõendanud, et TEI SM OÜ (pankrotis) oleks nõudnud Xxx’lt ja/või Semga OÜ-lt temale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist, rääkimata sellest, et need isikud on jätnud temale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamata. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud Semga OÜ vastu nõuet väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks, ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest ka VÕS § 139 lg 2 alusel, kuna hageja jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju ära hoidnud või seda vähendanud ja seda sai hagejalt mõistlikult oodata.
90.Hagejalt sai mõistlikult oodata nõuete esitamist Semga OÜ vastu, sõltumata sellest, milline oli Semga OÜ majanduslik seisund enne nimetatud äriühingu äriregistrist kustutamist. Isegi kui Semga OÜ-l oleks puudunud vara nõuete rahuldamiseks, oleks Semga OÜ pankrotimenetluse raames olnud võimalik esitada nõudeid tema juhatuse liikmete vastu või esitada nõude Semga OÜ poolt omandatud kinnistutega tehtud tehingute tagasivõitmiseks.
91.Hageja väitis, et Kazimir Seleninov ei suutnud kutsuda kokku TEI SM OÜ osanike koosolekut, et panna maksma TEI SM OÜ nõuded Xxx vastu ning sellist nõuet ei esitatud, kuna ühtegi osanike otsust ega koosoleku protokolli ei koostatud. Kuna TEI SM OÜ ei ole esitanud nõudeid Xxx vastu, ei vastuta kostja hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest samuti VÕS § 139 lg 2 alusel. Võimalik nõude esitamine TEI SM OÜ poolt Xxx vastu oleks kahju ära hoidnud või seda vähendanud.
92.Pelgalt asjaolu, et Xxx asus elama Venemaale, ei tõenda, et tema suhtes ei ole võimalik nõudeid maksma panna ja nõuete rahuldamine oleks lootusetu kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades
artikli 50 lõikega 1. Hageja ei ole tõendanud, et TEI SM OÜ (pankrotis) oleks püüdnud Xxx vastu panna maksma nõudeid Vene Föderatsioonis.
KOHTU PÕHJENDUSED
93.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
94.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) äriregistri kannete kohaselt olid TEI SM OÜ (pankrotis) (registrikood 10065512) juhatuse liikmeteks alates äriühingu asutamisest Kazimir Seleninov ja Xxx; 2) TEI SM OÜ-le (pankrotis) kuulus kinnistu Tallinnas, aadressil Niine tn 8 ja kinnistu Harjumaal Rae vallas, aadressil Soodevahe küla, Piloodi tee 3; 3) 03.10.2013 sõlmiti notariaalselt tõestatud leping, mille alusel võõrandas TEI SM OÜ (pankrotis) talle kuulunud kinnistud hinnaga 196 000 eurot Semga OÜ-le; 4) 03.10.2013 notariaalselt tõestatud lepingu alusel tasaarvestati TEI SM OÜ (pankrotis) kinnistute müümisest tulenev nõue summas 196 000 eurot Semga OÜ sama suure nõudega TEI SM OÜ (pankrotis) vastu; 5) TEI SM OÜ (pankrotis) esindajaks oli 03.10.2013 võõrandamislepingu sõlmimise ajal Xxx, kes oli samal ajal kantud äriregistrisse äriühingu juhatuse liikmena; 6) 03.10.2013 notariaalselt tõestatud lepingu koostas ja tõestas kostja asendaja Maris Estendahl; 7) 30.09.2014 kuulutas Harju Maakohus välja TEI SM OÜ pankroti tsiviilasjas nr 2-1456604; 8) TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo koostas nõude loovutamise dokumendi, mille kohaselt loovutas TEI SM OÜ (pankrotis) kõik nõuded kinnistute õigusliku aluseta võõrandamisega seotud nõuded kostja ja Eesti Vabariigi vastu hagejale.
95.Pooled vaidlevad selle üle, kas TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihalduril oli õigus loovutada nõue kostja vastu hagejale. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas notar rikkus süüliselt 03.10.2013 tehingu tõestamisel oma ametikohustusi ning kas hageja on täitnud notari vastu kahju nõude esitamiseks vajalikud eeldused.
96.Asja menetlemise käigus esitas kostja kohtule 02.10.2017 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja leidis, et hageja ei saanud omandada TEI SM OÜ-lt (pankrotis) avalik-õiguslikku kahju hüvitamise nõuet. Asjaolu, et avalik-õiguslikku nõuet ei saa loovutada, nähtub hageja enda esitatud Tallinna Halduskohtu 21.11.2016 määrusest ja selles viidatud varasemast kohtupraktikast. Hageja on omandanud avalik-õigusliku kahju nõude, kuid avalik-õigusliku kahju nõude loovutamiseks puudub seaduslik alus. Hageja kostja taotlusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
97.Kohus leiab, et kostja väited ei võimalda jätta hagi läbi vaatamata, kuid võimaldavad jätta hagi rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus osundab, et TsMS § 423 lõike 2 punktis 1 ei tulene kohtu kohustust jätta hagi läbi vaatamata, vaid see on kohtu õigus. Kohus võib kostja esile toodud asjaolude pinnalt jätta hagi rahuldamata. Lisaks ei saa kohus hagi läbivaatamata jätmisel hinnata tõendeid (RK TKm 3-2-1-120-13, p 12, 3-2-1-9513, p 12, 3-2-1-31-12, p 12 ja 13). Kostja väidete alusel peaks kohus hindama tõendeid küsimuses, millise nõudega on tegemist ja kuidas on see loovutatud. Seetõttu leiab kohus, et kostja taotlus hagi läbivaamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.
98.Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et hageja nõue tema vastu ei kuulu rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihalduril puudus seadusest tulenev õigus loovutada hagejale avalik-õiguslikku kahju hüvitamise nõuet. Vaidlus puudub selle üle, et hageja esitas kostja vastu nõude tulenevalt sellest, et notari asendaja, kelle tegevuse eest kostja vastutas, jättis tema hinnangul täitmata notari ametikohustused.
99.NotS § 2 lg 1 sätestab, et notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. NotS § 14 lg 1 näeb ette, et notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega tuleneb notariaadiseadusest, et kuigi kahju hüvitamise nõue notari vastu vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus, tuleb nõude põhjendatuse hindamisel lähtuda muuhulgas riigivastutuse seadusest. Sisuliselt on kahju nõude esitamisel tegemist avalik-õigusliku kahju nõudega.
100.RVastS § 1 lg 1 näeb ette, et riigivastutuse seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVastS § 1 lg 2 sätestab, et antud seadus ei reguleeri õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 7 lõikest 1 tuleneb selgelt, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seadus ei näe ette, et kannatanul oleks õigust loovutada talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuet.
101.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-56604 kuulutati välja TEI SM OÜ pankrot (toimiku 1. kd, lk 82-87). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et TEI SM OÜ on pankrotis.
102.11.11.2016 allkirjastas TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo nõude loovutamisdokumendi (toimiku 1. kd, lk 88-89), mille kohaselt ta loovutas hagejale nõude kostja ja riigi vastu, mis tulenes sellest, et Xxx sõlmis TEI SM OÜ nimel ilma selleks seaduslikku alust omamata Semga OÜ-ga kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingud. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et hageja ise ei olnud kannatanuks avalik-õiguslikus suhtes. Hageja väidete kohaselt oli kannatanuks TEI SM OÜ (pankrotis), kes oli notari juures 03.10.2013 sõlmitud lepingu pooleks. Seega on hageja pöördunud avalik-õigusliku kahju nõudega kostja vastu tulenevalt sellest, et ta on enda hinnangul kahju nõude kostja vastu omandanud nõude loovutamise teel.
103.Hageja esitas kohtule Tallinna Halduskohtu 21.11.2016 määruse (toimiku 2. kd, lk 14), mille kohaselt tagastas halduskohus hagejale tema kaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks põhjusel, et riigivastutuse seadus ja halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust nõudeid loovutada. Tallinna Halduskohus viitas varasemale sellekohasele kohtupraktikale.
104.Varasemast halduskohtute praktikast (sh Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-11-47) tuleneb, et avalik-õiguslikes suhetes ei ole kahju hüvitamise nõuete loovutamine ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud, sest sellist õigust ei tulene RVastS § 7 lõikest 1. Võlaõigusseadus reguleerib võlanõudeid eraõiguses ning avalik-õiguslike nõuete loovutamisel ei ole põhjendatud kohaldada analoogiat eraõigusega, sest avalik-õiguslike kahju nõuete põhjendatuse hindamisel tuleb kontrollida riigivastutuse seadusest tulenevate nõude rahuldamise
eelduste täidetust.
105.Maakohus nõustub varasema halduskohtute praktikaga ja leiab, et kuigi VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), näeb ka VÕS § 164 lg 1 ette, et nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus leiab, et riigivastutuse seadusest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid ei saa loovutada, sest neid nõudeid ei saa täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamist riigivastutuse seadus ette ei näe ning kuigi VÕS § 166 lõikes 1 (mis reguleerib nõude loovutamise piiranguid), ei ole riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise nõudeid eraldi märgitud, ei tulene sellest õigust neid nõudeid loovutada, sest võlaõigusseadus reguleerib eraõiguslikest suhetest tulenevaid kahju nõudeid.
106.Notari vastu riigivastutuse seaduse alusel kahju nõude esitamisel tuleb hinnata, kas riigivastutuse seadusest ja notariaadiseadusest tulenevad eeldused on täidetud. RVastS § 13 lg 1 kohaselt arvestatakse kahju hüvitise suuruse määramisel muuhulgas kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. RVastS § 13 lg 3 näeb ette, et avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Ühtlasi tuleneb RVastS § 13 lõikest 4, et tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel. Kui tagajärjed jäävad kõrvaldamata seetõttu, et kannatanul ei ole võimalik oma osale vastavaid kulusid kanda, võib ta nõuda rahalist hüvitist avaliku võimu kandja osale vastavas ulatuses.
107.Seega on avalik-õigusliku kahju hüvitise nõude põhjendatuse ja hüvitise suuruse hindamisel äärmiselt oluline hinnata, kas või millises ulatuses rikkus avaliku võimu kandja kannatanu subjektiivseid õigusi ning kannatanu ise peab kandma tagajärgede kõrvaldamise kulusid ulatuses, mis vastab tema osale kahju tekitamisel. Kirjeldatud regulatsioon ei võimalda kahju hüvitise nõuete loovutamist, sest RVastS § 13 lg 4 ei võimalda kulude hüvitamisest tulenevaid tagajärgi laiendada isikule, kes ei ole kannatanu.
108.Lisaks tuleneb NotS § 14 lõikest 2, et kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. Kohus osundab, et hageja on käesolevas menetluses esitanud käsitluse selle kohta, miks ta ise ei pidanud nõuete esitamist perspektiivikaks isikute vastu, kes osalesid 03.10.2013 tehingu sõlmimisel. Samas ei ole need hageja väited asjakohased, sest TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ei ole hagejale loovutanud nõudeid tehingu teise poole ehk OÜ Semga vastu ega TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Xxx vastu. Kuna neid nõudeid ei loovutatud, ei oleks hagejal nagunii olnud õigust esitada nimetatud isikute vastu nõudeid. Riigivastutuse seaduse ja notariaadiseaduse eelviidatud sätete mõttega ei ole kohtu hinnangul kooskõlas olukord, kus nõude loovutamise tõttu ei ole kahju nõude põhjendatuse ja suuruse hindamisel enam sisuliselt võimalik kohaldada RVastS § 13 lg 4 ja NotS § 14 lg 2. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju 306 000 euro hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihalduril puudus õigus loovutada hagejale avalik-õiguslikku kahju nõuet.
109.Vaatamata kohtu antud seisukohale peab kohus vajalikuks vastata poolte teistele väidetele. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui nõude loovutamine oleks olnud seadusega lubatud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid notari poolt
ametikohustuste rikkumise kohta. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud notaril süü olemasolu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud NotS § 14 lõikest 2 tulenevate eelduste täidetust.
110.Hageja väitis, et 03.10.2013 tehingu tõestamise ajaks olid lõppenud TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Xxx volitused juhatuse liikmena ning see pidi olema kostjale arusaadav. Nimelt valiti Xxx juhatuse liikmeks 15.08.1996 osanike otsusega ja hiljem tema volitusi ühegi osanike otsusega ei pikendatud. Tema volituste algusajal oli TEI SM OÜ põhikirja kohaselt juhatuse liikmete volituste kehtivuse ajaks kolm aastat. Xxx volitused lõppesid 15.08.1999. Kuigi 2011. a äriseadustiku muudatusega muutus juhatuse liikmete ametiaeg tähtajatuks, ei pikenenud xxxvolitused automaatselt. Faktiliselt juhtis TEI SM OÜ-d teine juhatuse liige Kazimir Seleninov, kelle osas ei oma tähtsust, kas tema volitused pikenesid või mitte, sest tema ei osalenud vaidlusaluse tehingu sõlmimisel. Seega leidis hageja, et tehingu sõlmimisel esindas TEI SM OÜ-d Xxx, kellel esindusõigus puudus.
111.Hageja leidis, et esindusõiguse puudumine pidi notarile nähtuma äriregistrist, sest sealt oli näha, millal tehti esimene kanne. Kostja pidi tuvastama esindusõiguse olemasolu, kuid tehingust ei nähtu, kuidas notar seda tegi. Notar ei saanud tugineda ainult äriregistri kandele ega eeldada kolmanda isikuna selle õigsust. Xxx ei ole lepingus kinnitanud, et tema volitusi juhatuse liikmena on pikendatud. Ainult uue põhikirja kinnitamisega ei olnud juhatuse liikmete volitusi pikendatud ja seda ei tehtud ka majandusaasta aruannete allkirjastamisel. Lisaks on Xxx ise väitnud, et ta tegelikult uut põhikirja ei allkirjastanud. Kuna äriregistri kanne oli pikka aega muutmata, pidi notar olema eriti hoolas. Esindusõiguse tuvastamisel ei saa kostja tugineda dokumentidele, mis koostati pärast tehingu tegemist, sealhulgas Maksu- ja Tolliameti kontrollaktile.
112.Kostja leidis, et TEI SM OÜ (pankrotis) tehingu tõestamise ajal kehtinud põhikirja kohaselt olid juhatuse liikmete volitused tähtajatud. Äriühingut sai tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige. Notar kontrollis esindusõiguse olemasolu äriregistrist ja Xxx volituste lõppemise kohta kannet tehtud ei olnud. Xxx ja Kazimir Seleninov olid mõlemad allkirjastanud äriregistrile esitatud 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruanded, mistõttu pidid nad osanikena olema nõus, et juhatuse liikmete volitused on pikendatud. Xxx kinnitas lepingu punktis 2.1.18, et tema volitused on kehtivad. Kui Xxx volitused juhatuse liikmena olid lõppenud, pidid need olema lõppenud ka Kazimir Seleninovil. Notar ei pidanud eeldama äriregistri kande õigsusele tuginedes, et Xxx volitused ei ole kehtivad.
113.Kuigi kohus iseenesest nõustub hageja väidetega, et osaühingu juhatuse liikme volitused ei saanud pikeneda automaatselt, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et notar ei saanud tugineda äriregistri kande õigsusele. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei loe kohus ka usutavaks hageja väiteid, et TEI SM OÜ juhatuse liikmete kohta tehtud äriregistri kanne oli pikka aega ebaõige ning Xxx kui juhatuse liikme volituste pikenemise kohta ei olnud osanikud vastu võtnud ühtegi otsust.
114.ÄS § 33 lg 7 sätestab, et äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Eeltoodust tuleneb, et kui juhatuse liikme volitused ametiaja möödumise tõttu lõppevad, tuleb äriregistrisse teha kanne. Kui juhatuse liikme volitusi on pikendatud ning sama juhatuse liige oli juba varem kantud äriregistrisse, ei ole uue kande tegemine vajalik. Seetõttu ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja pidi ainuüksi TEI SM OÜ juhatuse liikmete ametiaja algust puudutava kande kuupäevast järeldama, et Xxx volitused juhatuse liikmena on lõppenud.
115.ÄS § 34 lg 2 sätestab, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja
arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Samuti tuleneb ÄS § 34 lõikest 3, et kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Hageja ei ole väitnud, et kostja notarina tegutsedes teadis Xxxjuhatuse liikme ametiaja lõppemisest. Ametiaja lõppemist ei saanud kostja kohtu hinnangul eeldada ka tehingu tegemise ajal kehtinud äriseadustiku regulatsioonist ega äriregistrile esitatud põhikirjast. Seega on notari näol tegemist isikuga, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et väidetav kanne juhatuse liikme volituste kohta registris on ebaõige. Notari näol ei olnud tegemist äriühingu juhatuse liikme või osanikuga, mistõttu oli tegemist ÄS § 34 lg 2 mõistes kolmanda isikuga sõltumata sellest, et notar täitis lepingu tõestamisel oma ametikohustusi. Notaril oli õigus eeldada, et äriregistri kanne on õige. NotS § 31 lg 1 järgi pidi notar ametitoimingu õigsuse tagamiseks kontrollima toiminguga seotud andmeid asjakohastest registritest.
116.ÄS § 168 lõikest 2 tuleneb, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Antud sättest tuleneb kohtu hinnangul osanike õigus, mitte kohustus võtta vastu otsuseid küsimustes, mis kuuluvad juhatuse liikmete pädevusse. Antud juhul ei tulenenud TEI SM OÜ põhikirjast, et juhatuse liikmetel oleks puudunud pädevus võtta vastu otsuseid kinnisasjade võõrandamise kohta.
117.ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kooskõlas ÄS § 181 lõikega 1 võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Vaidlus puudub selle üle, et TEI SM OÜ juhatuse liikmetel ei olnud ühist esindusõigust ja igaüks neist võis äriühingut esindada.
118.ÄS § 184 lg 1 näeb ette, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Kooskõlas ÄS § 184 lõikega 2 valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale. Lisaks tuleneb ÄS § 506 lõikest 51, et enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud juhatuse liikme ametiajale kohaldatakse ÄS § 184 lõike 2 sätteid juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis.
119.Riigikohus on leidnud, et seadus ei näe ette juhatuse liikme ametiaja automaatset pikenemist, sest pikenemiseks on vajalik osanike otsus (RK TKm 3-2-1-65-08, p 33). Samas on Riigikohus möönnud, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlema poole (juhatuse liikme ja äriühingu) tahteavaldusi ja käitumist hinnates kaudsete tahteavaldustega. Lisaks on vajalik osanike otsus, millega kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena. Erandlikult tuleb ka kõne alla mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalsetele nõuetele (samas, p 34). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine (samas, p 34).
120.TõS § 1 lg 1 sätestab, et tõestamisseadus kehtestab notari pädevuses olevate
tõestamistoimingute tegemise korra. TõS § 9 lg 1 kohaselt märgib notar notariaalakti enda ja osalejate isikuandmed ning osalejate poolt avaldatu. Nende andmeteta on tehingu tõestamine tühine. Kooskõlas TõS § 12 lõikega 1 märgib notar notariaalakti esindusõiguse aluse ning selgituse, kuidas ta selle tuvastas. TõS § 12 lg 2 sätestab, et kui notar ei saa vajaliku esindusõiguse olemasolu tuvastada või kahtleb selles, aga tõestamist nõutakse sellele vaatamata, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. Ühtlasi tuleneb NotS § 41 lõikest 1, et notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Kooskõlas TõS §-ga 4 keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus.
121.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et äriregistri andmetest nähtuvalt pidi kostjale olema ilmne Xxxesindusõiguse puudumine ning notar oleks pidanud tehingu tõestamisest keelduma. 22.05.2017 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 205-207) selgitas kohus hagejale, et äriregistri kande väidetavast ebaõigsusest tulenevat riski kannab äriühing. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, kuidas äriregistri kande väidetava ebaõigsuse korral olid volitused äriühingu esindamiseks olemas teisel juhatuse liikmel. Kohus selgitas, et kui vahepeal oleks osanike otsusega juhatuse liikmete volitusi pikendatud, ei oleks registrisse uusi kandeid tehtud. Kohus selgitas vajadust põhistada, miks pidi kostja 2011. aasta põhikirja alusel aru saama, et juhatuse liikme volitusi ei ole pikendatud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud.
122.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et TEIM SM OÜ oli osaühinguna äriregistrisse kantud 07.07.2004 (toimiku 1. kd, lk 9-13). 07.07.2004 esitati äriregistrile põhikiri, mis kehtis registrikande kohaselt kuni 19.01.2012. Alates 19.01.2012 esitati äriregistrile uus põhikirja redaktsioon. Äriühing esitas äriregistrile majandusaasta aruandeid kuni 2011. aastani. Juhatuse liikmete osas oli äriregistris märgitud, et nendeks olid alates 15.08.1996 Xxx ja Kazimir Seleninov. Juhatuse liikmete volituse lõppemise aega äriregistrisse märgitud ei ole. Samuti nähtub äriregistri kannetest, et Xxx ja Kazimir Seleninov olid mõlemad äriühingus võrdsed osanikud kuni 27.12.2013, mil Xxx asemel sai osanikuks xxx.
123.Hageja esitas samuti kohtule äriühingu põhikirja, mis kehtis alates 06.07.2000 (toimiku 1. kd, lk 14-16). Antud põhikirja punkti 8.1. kohaselt oli aktsiaseltsil kaheliikmeline juhatus, mis valiti kolmeks aastaks. Hageja esitas kohtule ka 29.06.2004 põhikirja (toimiku 1. kd, lk 17-18), mille punktis 4.1. oli üksnes märgitud, et osaühingut juhib ja esindab juhatus, millele võib olla üks kuni viis liiget. Kooskõlas põhikirja punktiga 4.3. võib osaühingut esindada õigustoiminguid iga juhatuse liige. Juhatuse esindusõigust võis piirata osanike otsusega.
124.Kostja esitas kohtule notari tehtud äriregistri detailandmete päringu seisuga 03.10.2013 (toimiku 1. kd, lk 113-119), millest nähtub, et viimane kehtiv põhikiri esitati äriregistrile 19.01.2012. Juhatuse liikmete osas ei olnud alates 15.08.1996 registrisse uusi kandeid tehtud. Kostja esitas TEI SM OÜ viimase kehtinud põhikirja (toimiku 1. kd, lk 120-121), mille punkti
4.1.kohaselt võis osaühingu juhatuses olla üks kuni viis liiget. Juhatuse liikmete volituste tähtaega põhikirjas ette ei nähtud. Samuti ei näinud põhikiri ette piiranguid juhatuse liikmete esindusõigusele. Põhikirjale olid alla kirjutanud Kazimir Seleninov ja Xxx.
125.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja võis notarina eeldada äriregistri kannete õigsust. Kostja võis eeldada seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ametisse nimetatud tähtajatult ning kostja ei pidanud eeldama nende volituste lõppemist. Kehtiva põhikirja kohaselt ei olnud juhatuse liikmeid ametisse nimetatud tähtajaliselt. Kuivõrd juhatuse liikmete ametiaja pikenemise kohta äriregistri kannet ei tehta, ei pidanud kostja ainuüksi täiendavate kannete puudumisest pärast 15.08.1996 eeldama, et Xxx kui juhatuse liikme
volitused on lõppenud.
126.Kostja esitas kohtule täiendavalt TEI SM OÜ 2010 ja 2011. aasta majandusaasta aruanded (toimiku 1. kd, lk 154-174), mille olid samuti allkirjastanud Kazimir Seleninov ja Xxx. Mõlemad nimetasid end tegevusaruandes ettevõtte juhatuse liikmeteks. Samaaegselt olid antud isikud äriühingu osanikud. Kuigi hageja on väitnud, et Xxx väidete kohaselt ei olnud ta tegelikult majandusaasta aruandeid allkirjastanud, ei oma see kohtu hinnangul tähtsust. Tähtsust omab see, et notar sai äriregistrile täiendavalt esitatud andmetest sisuliselt järeldada, et äriregistri kanne on õige ja Xxx ning Kazimir Seleninov on jätkuvalt juhatuse liikmed. Notaril puudus alus eeldada, et Xxx ei ole tegelikult majandusaasta aruandeid allkirjastanud ja tema volitused on lõppenud, kuigi kehtiv põhikiri ei näinud juhatuse liikmete ametiaja kestvusele ette ajalisi piiranguid.
127.Xxx TEI SM OÜ esindajana ja Semga OÜ, keda esindas Anatoli Kirpitšjov, sõlmisid 03.10.2013 Tallinna notari Sirje Velsbergi asendaja xxx juuresolekul ja tõlgi osavõtul kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud (toimiku 1. kd, lk 57-70). Lepingu esemeteks olid TEI SM OÜ-le kuulunud kinnistud Niine 11, Tallinnas ja Piloodi tee 3, Soodevahe külas Rae vallas. Lepingu punktis 2.1.15 kinnitas Xxx, et ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid müüja õiguse sõlmida leping. Punktis 2.1.17 kinnitas sama isik, et lepingu sõlmimine oli vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis olid vajalikud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, olid saadud. Punktis 2.1.18 kinnitas Xxx, et tema esindus juhatuse liikmena on kehtiv, ei ole piiratud ega tühistatud, tema esindusõigus äriühingut esindada on kehtiv, teda ei ole tagasi kutsutud, tema volitused juhatuse liikmena kehtivad tähtajatult, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. Punktis 2.1.19 kinnitas ta täiendavalt, et lepingus toodud müüja ja müüja esindaja avalduse ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu. Punktis 2.3.1 kinnitasid nii ostja kui ka müüja, et arve nr N000-001 (koostatud 04.06.2013 vastavalt 04.06.2013 sõlmitud müügilepingule) alusel võlgneb müüja antud lepingu sõlmimise hetkel ostjale kokku 196 000 eurot. Lepingu punktis 2.3.2. kinnitasid pooled, et antud lepingu sõlmimisega lõpetavad nad kõigi nende vahel varem sõlmitud lepingu eset puudutavate kokkulepete kehtivuse niivõrd, kuivõrd need on vastuolus antud lepinguga.
128.Eeltoodust nähtub, et lisaks muudele asjaoludele kinnitas Xxx notarile ise täiendavalt, et tema volitused TEI SM OÜ juhatuse liikmena on tähtajatult kehtivad ning et TEI SM OÜ-l on kehtiv kohustus Semga OÜ ees. Kohus leiab, et kuivõrd Xxx kinnitas notarile volituste kehtivust ja tema kinnitus oli kooskõlas äriregistri kande ja TEI SM OÜ poolt äriregistrile esitatud tõenditega, ei pidanud notar teadma ega eeldama, et kanne on ebaõige. Lepingu punktis 2.5 on märgitud, et notari asendaja kontrollis müüja esindaja esindusõigust maakohtute registriosakondade keskandmebaasist 03.10.2013 kell 10:37 tehtud päringu alusel.
129.Lepingu punkti 3.1. kohaselt müüs TEI SM OÜ Semga OÜ-le Niine 11 kinnistu hinnaga 140 000 eurot ja Piloodi tee 3 kinnistu hinnaga 56 000 eurot. Ostja oli lepingu punkti 3.2. järgi kohustatud koheselt tasuma lepingu eseme müügihinna. Punktis 3.3. tegi müüja ostjale ettepaneku tasaarvestada müüja poolt lepingu punktis 2.3.1 nimetatud arve alusel ostjale võlgnetava summa 196 000 eurot ostja poolt lepingu punkti 3.2. alusel müüjale võlgnevata summaga 196 000 eurot. Punktis 3.4. avaldasid pooled, et soovivad lepingu sõlmimisega tasaarvestada lepingu punktis 3.3. nimetatud vastastikused nõuded 196 000 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõppes punktist 3.2. tulenev müüja nõue ostja vastu täies ulatuses ning punktist 2.3.1 tulenev ostja nõue müüja vastu täielikult.
130.Lepingu punkt 7 kirjeldab notari selgitusi osapooltele. Samas kinnitasid pooled lepingu punktis 2.4, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt. Eeltoodust järeldab kohus, et pooled ise ei soovinud, et notar neile
tehinguga seonduvaid asjaolusid täiendavalt selgitaks. Seetõttu on asjakohatud hageja etteheited notarile ebapiisava selgitamise osas.
131.Eelviidatud tõendeid kokku võttes ei nõustu kohus hageja väidetega, et notar rikkus tehingu tõendamisel kohustust selgitada välja Xxx esindusõigus. Notaril oli õigus tugineda äriregistri kandele, äriregistrile esitatud dokumentidele ja poolte endi kinnitustele. Notar ei ole tehingu tõestamisel kohtu hinnangul esindusõiguse tuvastamisel rikkunud oma ametikohustusi. Äriregistri kande väidetavast ebaõigsusest tulenevat riski kandis kohtu hinnangul äriühing TEI SM OÜ. Samas ei nähtu aga hageja esitatud tõenditest, et äriühing TEI SM OÜ ja selle teine juhatuse liige Kazimir Seleninov oleksid ise pidanud Xxx juhatuse liikme volitusi lõppenuteks. Kohus nõustub siinkohal kostja väitega, et kui hageja käsitlus Xxx volituste lõppemise kohta oleks õige, oleksid olnud lõppenud ka teise juhatuse liikme Kazimir Seleninovi volitused juhatuse liikmena. Nõustuda ei saa hageja väitega, et kuna antud isik vaidlusaluse tehingu tegemises ei osalenud, ei oma tähtsust, kas tal olid volitused või mitte. Hageja ise on korduvalt viidanud Kazimir Seleninovile kui isikule, kellele olid kehtivad volitused TEI SM OÜ juhatuse liikmena.
132.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.11.2013 saatis Kazimir Seleninov TEI SM OÜ esindajana kostjale ja tema asendajale andmete nõude (toimiku 1. kd, lk 71-73). Nimetatud kirjas ei ole Kazimir Seleninov väitnud, et Xxxpuudusid volitused äriühingu esindamiseks. Ta on väitnud, et TEI SM OÜ raamatupidamises puudub teave Semga OÜ-ga sõlmitud lepingu ja arve nr N000-001 kohta. Avalduses on märgitud: „Eelnevast tulenevalt on mul põhjust arvata, et ametitoimingus TEI SM OÜ-d esindanud juhatuse liige Xxx ei ole toiminud heas usus“. Seega nähtub antud pöördumisest, et nii Kazimir Seleninov kui ka Xxx olid pöördumise saatmise ajal juhatuse liikmed.
133.Kostja vastas pöördumisele 19.11.2013 (toimiku 1. kd, lk 74-75). Notar selgitas, kuidas broneeriti toimingu tegemiseks aeg ja kes esitas tehingu kohta andmed. Notar selgitas, et lepingu sõlmimise ajal esindas TEI SM OÜ-d registrikaardile kantud juhatuse liige Xxx. Registrikaardil puudusid andmed juhatuse liikme esindusõiguse piiramise kohta, samuti oli TEI SM OÜ põhikirja kohaselt esindusõigus igal juhatuse liikmel. Kirjale oli lisatud kirjavahetus tehingu osaliste ning notari vahel (toimiku 1. kd, lk 76-81).
134.Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56604 kuulutati välja TEI SM OÜ pankrot (toimiku 1. kd, lk 82-87). Määruses on märgitud, et avalduse pankroti väljakuulutamiseks esitas võlgnik ise ehk juhatuse liige Kazimir Seleninov. Võlgnik viitas avalduses, et Maksu-ja Tolliamet algatas TEI SM OÜ suhtes maksmenetluse seoses teise võlgniku juhatuse liikme tehtud tehingutega, mis puudutasid maalide ostu ja kinnistute müüki. Määruses kajastatud ajutise halduri aruande kohaselt müüs kinnistud samuti võlgniku teine juhatuse liige Xxx. Seega on kohus pidanud tsiviilasjas nr 2-14-56604 Kazimir Seleninovi pädevaks TEI SM OÜ esindajaks ja juhatuse liikmeks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et erinevalt Xxx volitustest pikendati nimelt Kazimir Seleninovi kui juhatuse liikme volitusi vorminõuetele vastava osanike otsusega. Vastatavat otsust ei ole hageja kohtule esitanud.
135.Hageja esitas kohtule Maksu- ja Tolliameti kontrollakti 24.09.2014 (toimiku 1. kd, lk 193201), millest nähtuvalt tekkisid TEI SM OÜ juhatuse liikmete vahel vastuolud. Kontrollaktis on korduvalt märgitud, et nii Kazimir Seleninov kui ka Xxx olid jätkuvalt TEI SM OÜ juhatuse liikmed. Kazimir Seleninov on kontrolliakti kohaselt andnud Maksu- ja Tolliametile seletuse, mille kohaselt võõrandas ettevõttele kuulunud kinnistud teine juhatuse liige. Xxx väitis oma seletustes, et ta suhtles kinnistute müümisel Kazimir Seleninoviga, kes ka määras kinnistute hinnad. Tema seletuse kohaselt toimus tehing maalidega vene erakollektsionääride huvides, kes hindasid teoste ehtsust ja väärtust. Kazimir Seleninov omakorda eitas, et ta teadis tehingust ja kinnistute väärtusest.
136.Kohtu hinnangul nähtub kogumis asjas kogutud tõenditest, et TEI SM OÜ osanikud võisid oma tegevusega sisuliselt heaks kiita juhatuse liikmete volituste pikenemise. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kuigi kummagi juhatuse liikme volitusi ei pikendatud, olid TEI SM OÜ juhatuse liikmena kehtivalt volitused toimingute tegemiseks ja äriühingu esindamiseks kohtus ja teistes riigiasutustes Kazimir Seleninovil. Ainuüksi asjaolust, et vorminõuetele vastavat otsust äriregistrile ei esitatud, ei saa kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et juhatuse liikmete volituste pikenemine ei vastanud osanike tahtele ja osanikud ei ole kunagi sellist otsust vastu võtnud. Kirjeldatud olukorras ei oma tähtsust hageja väide, et notar kui tehingu tõestaja ei saanud tugineda Harju Maakohtu pankroti väljakuulutamise määrusele ja Maksu- ja Tolliameti kontrolliaktile kui tõenditele, mis koostati alles pärast tehingu tegemist. Kogumis nähtub kõigist esitatud tõenditest, et notaril puudus alus kahelda Xxx volituste lõppemises. TEI SM OÜ kui äriühing ise on Xxxt pidanud jätkuvalt juhatuse liikmeks ja seda ka pärast vaidlusaluse tehingu tõestamist. Hageja väited juhatuse liikmete volituste pikendamata jätmise kohta ei ole asjas kogutud tõendeid arvestades usutavad. Seetõttu ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele põhjusel, et kostja ei tuvastanud tehingu tõestamisel õigesti esindusõiguse puudumise.
137.Lisaks esindusõiguse tuvastamisega seotud etteheidetele leidis hageja, et kostja oleks pidanud keelduma tehingu tõestamisest, sest tehing väljus TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevase majandustegevuse piiridest. Tegemist oli näilise tehinguga, mille eesmärgiks oli jätta mulje TEI SM OÜ (pankrotis) kohustuse olemasolust Semga OÜ ees. Tehing oli vastuolus heade kommetega. Xxx ei ole maale üle andnud TEI SM OÜ-le ega viimase pankrotihaldurile. Kuna tehing oli ebaharilik, sest tasaarvestust teostati tuvastamata autorite maalide ostuhinnaga, oleksid kostjal pidanud tehingu suhtes tekkima kahtlused, kuid notari kahtlusi tehingus kajastatud ei ole. Kostja ei selgitanud välja tehingu olulisi asjaolusid ega seda, kas tehingu tegemiseks on olemas TEI SM OÜ (pankrotis) osanike nõusolek. Tehingu osapoolte kinnitused ei asenda kostja kontrollikohustust. Kostja tuvastas tasaarvestuse tegemise ebaõigesti ainult allkirjastamata dokumentide alusel. Kostja ei tuvastanud, kas maalide omandiõigus on üle antud. Kostjale ei esitatud maalide väärtust tõendavaid dokumente. Lisaks vastas tehing rahapesu tunnustele, mistõttu pidi notar keelduma tehingu tõestamisest.
138.Kostja vaidles nendele hageja väidetele vastu ja leidis, et ainuüksi tehingu tegemine tasaarvestuse teel ja väide, et TEI SM OÜ ei saanud maale enda valdusesse, ei muuda tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma maalide tegelikku väärtust ja hageja on ise möönnud, et maalid võivad olla erineva väärtusega. Kuigi TEI SM OÜ tegevusalaks ei olnud kinnisvara ost ja müük, ei tulene sellest, et tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest. Kostja ei saa vastutada selle eest, kui tehinguosalised teevad tehingu kinnistute turuhinnast odavamalt. Lepingus kinnitasid pooled notarile, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat selgitamist notari poolt. Asjaolust, et notar oli kohustatud teavitama rahapesu andmebürood, ei tulene, et tegemist oli rahapesu tunnustele vastava tehinguga.
139.Kohus leiab, et hageja ülejäänud etteheited notarile tulenevalt tehingu asjaoludest ei ole põhjendatud. NotS § 41 lg 1 kohaselt keeldub notar ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Seetõttu ei nõustu kohus hageja väitega, et mistahes ebatavalise tehingu tõestamisel pidid notaril tekkima kahtlused ning kahtluste olemasolu tõttu pidi notar keelduma tehingu tõestamisest. Ka TõS § 4 näeb ette, et notar keeldub tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et notaril puudus alus lugeda Xxxesindusõigus puudunuks. Hageja ei ole kohtu hinnangul põhistanud ja tõendanud, et esinesid muud TõS §-s 4 toodud asjaolud, milliste tõttu oleks notar pidanud keelduma tõestamistoimingu tegemisest.
140.TõS § 18 lg 1 sätestab, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. TõS § 18 lg 2 näeb ette, et kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Kohus leiab, et hageja etteheited notarile selgitamise kohustuse täitmata jätmise ja kahtluste lepingus kajastamata jätmise osas on alusetud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et notar peab tehingu tähendust selgitama pooltele, mitte võimalikele kolmandatele isikutele. Kui pooled on tehingu sõlmimisel selgesõnaliselt avaldanud, et nad täiendavat selgitamist ei soovi ja vastav avaldus on lepingus kajastatud, ei saa notaril olla kohustust kanda lepingusse selgitusi ja kahtlusi. Isegi juhul, kui notar oleks kajastanud lepingus neid kahtlusi, milliste kajastamata jätmist hageja kostjale ette heidab, ei oleks notaril olnud alust jätta tehingu tõestamine tegemata. Tegemist ei ole sellise rikkumisega, millest hoidumine oleks välistanud kannatanule väidetava kahju tekkimise. Vaidlusaluse lepingu (toimiku 1. kd, lk 57-70) punktis
2.4.kinnitasid pooled, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.
141.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste alusel peaks kohus tuvastama, et vaidlusaluse tehingu näol oli tegemist rahapesu tehinguga. Kostja on viidanud üksnes sellele, et tal oli kohustus tehingu toimumisest teavitada, mida ta ka tegi. RahaPTS § 32 lg 3 sätestab, et kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates, igast tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates, igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet. Seega tuli notaril teatada rahapesu andmebüroole igast tehingust, mille väärtus oli üle 32 000 eurot ja mida täideti sisuliselt sularahas, sõltumata sellest, kas tehinguga seoses esines muid rahapesule viitavaid tingimusi.
142.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd TEI SM OÜ (pankrotis) igapäevaseks majandustegevuseks ei olnud kinnisvara ost-müük, väljus tehing ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest ja kostja oleks pidanud tuvastama, kas tehingu tegemiseks oli olemas TEI SM OÜ osanike nõusolek. Kohus on juba tuvastanud, et tehingu tegemise ajal kehtinud TEI SM OÜ põhikiri (toimiku 1. kd, lk 120-121) ei näinud juhatuse liikmetele ette piiranguid tehingu tegemiseks. Samuti kinnitasid pooled vaidlusaluse lepingu (toimiku 1. kd, lk 57-70) punktis 2.1.17, et lepingu sõlmimine oli vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis olid vajalikud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, olid saadud.
143.ÄS § 4 lg 1 kohaselt võib ettevõtja tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Kooskõlas ÄS § 4 lõikega 5 teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Eeltoodud sättest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et kui äriühing teeb tehingu, mis ei ole otseselt kooskõlas äriregistrile avaldatud põhitegevusalaga, on sellise tehingu tegemine keelatud ja peaks äratama notaris kahtlusi. TEI SM OÜ majandusaasta aruannete
kohaselt oli äriühingu põhiliseks tegevusalaks muude pealisrõivaste tootmine, sh rätsepa töö. Äriregistri kande kohaselt oli lisategevusalaks muude silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine, nt pulloverid, kampsunid jms tooted. Vaatamata sellele ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et kinnisvara võõrandamisele suunatud tehingu tegemine pidi ainuüksi selle tehingu liigist lähtudes äratama notaris kahtlusi või oleks olnud ebaseaduslik.
144.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et notar oleks saanud tasaarvestuse olukorra TEI SM OÜ (pankrotis) ja OÜ Semga vahel tuvastada vaid siis, kui talle oleks esitatud allkirjastatud dokumendid. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et notar oleks pidanud tuvastama ja tagama, et Semga OÜ annab maalide valduse TEI SM OÜ-le üle. Notari kui tehingu tõestamistoimingu tegijal ei lasu tõestamisseaduse ega notariaadiseaduse kohaselt samaaegselt kohustust tagada, et tehingupooled täidaksid oma lepingulisi kohustusi. Ainuüksi tehingu täitmata jätmisest ühe poole poolt ei saa kohtu hinnangul ka järeldada, et tehing oli seetõttu vastuolus seadusest tulenevate nõuetega või heade kommetega.
145.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et notarile saadeti ilma allkirjadeta 04.06.2013 esemete üleandmise-vastuvõtmise akt (toimiku 1. kd, lk 79), millega Semga OÜ andis TEI SM OÜ-le, keda akti kohaselt esindas Xxx, üle 5 eset. Aktist nähtuvad esemete pealkirjad, autoreid märgitud ei ole. Notarile esitatud allkirjastamata müügilepingust (toimiku 1. kd, lk 80) nähtub, et Semga OÜ müüjana ja TEI SM OÜ ostajana olid sõlminud müügilepingu, mille kohaselt ostis TEI SM OÜ viis maali, mida lepingu punktis 2.1 on nimetatud väärtuslike maalide koguks. Ühe maali autoriks on märgitud Julius Jongenstein, teiste maalide autoreid märgitud ei ole. Lepingu punkti
3.3.kohaselt oli TEI SM OÜ kohustatud maalide eest tasuma 196 000 eurot. Semga OÜ esitas arve nr N000-001 (toimiku 1. kd, lk 81) kuntsiteoste eest summas 196 000 eurot.
146.Ühestki õigusaktist ei tulene, et maalide ostu-müügi leping, samuti maalide valduse üleandmise akt peavad olema sõlmitud mõnes kohustuslikus vormis. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingut võib muuhulgas sõlmida püsiva andmekandja vahendusel. VÕS § 111 sätestab, et püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav.
147.TsÜS § 77 lg 1 näeb ette, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TsÜS §-st 79 tuleneb, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kohtu hinnangul oli maalide ostu-müügi leping ja nende valduse üleandmist tõendav akt sõlmitud püsiva andmekandja vahendusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kirjeldatud vorm oli kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kohus osundab, et TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on üksnes tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest ja vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Ühestki õigusaktist ei tulenenud maalide ostu-müügi tehingule ja maalide valduse üleandmisele hageja väidetud vorminõudeid.
148.Vaidlusaluse tehingu (toimiku 1. kd, lk 57-70) punktis 2.1.19 kinnitas Xxx müüja esindajana, et lepingus toodud müüja ja müüja esindaja avalduse ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu. Punktis 2.3.1 kinnitasid nii ostja kui ka müüja, et arve nr N000-001 (koostatud 04.06.2013 vastavalt 04.06.2013 sõlmitud müügilepingule) alusel võlgneb müüja antud lepingu sõlmimise hetkel ostjale kokku 196 000 eurot. Lepingu punktis 2.3.2. kinnitasid pooled, et antud lepingu sõlmimisega lõpetavad nad kõigi nende vahel varem sõlmitud lepingu eset puudutavate kokkulepete kehtivuse niivõrd, kuivõrd need on vastuolus antud lepinguga.
149.Isegi juhul, kui hageja etteheited vorminõuete järgimata jätmise kohta oleksid kohased, on vorminõuetest tulenevad puudused kõrvaldatud notariaalselt tõestatud tehingus toodud poolte kinnitustega. TsÜS § 78 lg 4 sätestab, et tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Kuivõrd pooled kinnitasid notariaalselt tõestatud tehingus varasema ostu-müügi tehingu tegelikku toimumist ja tasaarvestuse tegemist, on võimalikud vormilised puudused igal juhul kõrvaldatud ning hageja etteheited notari tegevusele on alusetud.
150.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et vaidlusalune tehing oli vastuolus heade kommete või avaliku korraga või näilik ning seetõttu tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 näeb ette, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
151.Headele kommetele saab tugineda siis, kui on vaja kaitsta ühiskonnas olulisi väärtusi. Heade kommetega vastuolus olev tehing võib näiteks olla suunatud mõne kuriteo toimepanekule. Tehingu tingimused võivad ka olla ühe poole jaoks erakordselt ebasoodsad ja vastastikused kohustused peavad olema tasakaalust väljas objektiivselt. Mitte aga igasugune vastastikune ebaproportsionaalsus ei ole objektiivseks aluseks lugeda tehing vastuolus olevaks heade kommetega, vaid selline olukord tekib, kui üks pool saab liiga suure eelise.
152.Käesolevas asjas ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud TsÜS § 86 kohaldamiseks vajalikke eeldusi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et üks tehingu pooltest oleks tehingu teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust säärasest asjaolust. Tehing sõlmiti majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate äriühingute vahel. Hageja väited selle kohta, milline võis olla tehingu alusel üle antud maalide väärtus, on jäänud hageja lepingulise esindaja seletuste tasemele ning kohus ei saa hageja väiteid maalide väärtuse kohta lugeda tõendatuks üksnes lepingulise esindaja seletustega. Sisuliselt nähtub hageja väidetest, et hagejale ei ole teada, milline oli maalide tegelik väärtus, sest Xxx ei ole maale TEI SM OÜ teisele juhatuse liikmele või pankrotihaldurile üle andnud. Ainuüksi asjaoluga, et TEI SM OÜ juhatuse liikmena on Xxx keeldunud maalide valduse üleandmisest ning on eitanud, et maalid on endiselt tema valduses, ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väiteid, et maale kas üldse olemas ei olnud või nende väärtus oli äärmiselt väike. Juhul, kui Semga OÜ ei andnud maalide valdust tegelikult TEI SM OÜ-le üle, on tegemist lepingulise kohustuse täitmata jätmisega, millest automaatselt ei saa järeldada tehingu vastuolu heade kommetega. Juhul, kui Xxx ei ole TEI SM OÜ juhatuse liikmena maalide valdust üle andnud pankrotihaldurile, võib tegemist olla äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega, mis samuti ei tähenda automaatselt, et vaidlusalune tehing ise oli vastuolus heade kommetega.
153.TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
154.Näiliku tehingu puhul on oluline tehingu poolte ühine tahe ja tehingu tühisuse tuvastamisel
tuleb hinnata poolte tahteavaldusi. Tahteavalduse näilikkuse tõendamise koormus lasub hagejal. Hageja on väitnud, et vaidlusaluse tehingu näol oli tegemist näiliku tehinguga, kuid hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millise tehingu tegemisele olid tegelikult suunatud poolte ühised tahteavaldused. Isegi juhul, kui hageja väited näiliku tehingu sõlmimise kohta oleksid põhistatud, ei ole hageja selgitanud, kuidas oleks pidanud notar tuvastama näiliku tehingu tegemise ja millisel õiguslikul alusel pidi notar keelduma tehingu tegemisest. Hageja väited, et notar oleks pidanud nõudma pooltelt tõendeid maalide väärtuse kohta, ei põhine kehtivatel õigusaktidel. NotS § 29 lg 1 kohaselt teeb notar ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras. Tõestamisseadus reguleerib notariaalakti koostamise ja tehingu tõestamise korda. Kummastki õigusaktist ei tulene notarile kohustust nõuda tõendite esitamist tehinguga seotud vallasasjade väärtuse kohta.
155.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuuluks rahuldamisele ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud notari poolt süülise rikkumise toimepanekut. Hageja on vaid üldsõnaliselt leidnud, et kuivõrd tema hinnangul notar rikkus omakohustusi, on ta neid igal juhul rikkunud süüliselt, sest notari suhtes kehtib kõrgendatud hoolsuskohustus. Hageja on leidnud, et seetõttu ei oma kostja süü raskus asjas tähtsust.
156.Kohus nende hageja väidetega ei nõustu. Ainuüksi väidetava rikkumise toimepanek ei tähenda, et notar rikkus oma kohustusi süüliselt. Süü olemasolu ei ole hageja tõendanud. NotS § 14 lg 1 sätestab, et notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega ei tulene notariaadiseadusest, et notar vastutab kohustuste rikkumise korral sõltumata oma süüst ja süü astmest. Süü olemasolu peab tõendama hageja. Kohus selgitas seda hagejale 22.05.2017 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 205-207). VÕS § 104 lg 1 näeb ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Antud juhul näeb seadus ette, et notar vastutab vaid oma kohustuste süülise rikkumise korral. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks rikkumise toime pannud tahtlikult, hooletuse või raske hooletuse tõttu.
157.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõuet ei oleks võimalik rahuldada ka seetõttu, et hageja on jätnud tõendamata teiste NotS §-st 14 ja RVastS §-st 13 tulenevate eelduste täitmise. Kohus selgitas seda hagejale 22.05.2017 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 205-207). Hageja leidis, et tema kahju nõue summas 306 000 eurot on põhjendatud ainuüksi seetõttu, et TEI SM OÜ võõrandatud kinnistuste väärtuseks kokku on hinnatud 306 000 eurot. Kuna tehingute tõttu jäi TEI SM OÜ oma kinnisvarast ilma ega saanud lepingus märgitud maale, on tema varad vähenenud. Samuti leidis hageja, et temal ja TEI SM OÜ-l puudus alus esitada õigusvastase teo toimepaneku tõttu nõudeid Semga OÜ vastu. Lisaks oli antud äriühing varatu. Xxx tegevuses võis esineda õigusvastase teo tunnuseid, kuid tema vastu nõude esitamine ei õnnestunud, sest nõude esitamist ei otsustanud TEI SM OÜ osanike koosolek. Lisaks puudus XxxEestis kinnisvara ning ta on asunud elama Venemaale. Hageja leidis, et NotS § 14 lg 2 kohaselt ei pea enne notari vastu nõude esitamist pöörduma nõudega kohtusse teiste isikute vastu, ootama ära kohtuotsuse ja läbima täitemenetluse.
158.Kostja leidis, et kui hageja väited oleksid põhjendatud, tekitas TEI SM OÜ-le kahju tema juhatuse liige Xxx. Samuti oleks TEI SM OÜ saanud esitada nõuet Semga OÜ vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kannatanu oleks kummagi isiku vastu kunagi nõuet esitanud. Ainuüksi asjaolu, et Xxx asus elama Venemaale, ei välista tema vastu nõude esitamist, sest Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud õigusabi leping.
159.Kohus sisuliselt nõustub kostja väidetega. Hageja ei ole tõendanud, et TEI SM OÜ
(pankrotis) kannatanuna oleks kordagi esitanud mistahes nõuet Xxx või Semga OÜ vastu. RVastS § 13 lg 1 sätestab, et kahju hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muuhulgas eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Samuti tuleneb RVastS § 13 lõikest 4, et tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel. Kui tagajärjed jäävad kõrvaldamata seetõttu, et kannatanul ei ole võimalik oma osale vastavaid kulusid kanda, võib ta nõuda rahalist hüvitist avaliku võimu kandja osale vastavas ulatuses. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 toodut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. NotS § 14 lg 2 sätestab, et kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt.
160.Eeltoodud sätetest nende koostoimes tuleneb kohtu hinnangul, et kannatanu TEI SM OÜ (pankrotis) oleks pidanud kahju tõrjumiseks ja kahju suuruse vähendamiseks kõik mõistlikult oodatavad toimingud, sealhulgas esitama nõude nende isikute vastu, kes tema hinnangul tehinguga kahju tekitasid. Riigikohus on küll leidnud, et riigivastutuse seaduse eesmärgiks ei ole perspektiivitute taotluste esitamine, vaid üksnes selliste õiguskaitsevahendite kasutamine, mis oleksid kas kahju ära hoidnud või kahju ulatust vähendanud (RK HKo 3-3-1-21-16, p 10.1). Antud juhul ei ole aga hageja tõendanud, et TEI SM OÜ oleks kahju tõrjumiseks või selle suuruse vähendamiseks soovinud kohaldada mistahes õiguskaitsevahendeid. Hageja ei ole tõendanud, et nõuete esitamine TEI SM OÜ poolt oleks olnud võimatu või täielikult perspektiivitu. Hageja enda väited selle kohta, miks ta pidas nõuete esitamist Semga OÜ või Xxx vastu vähe perspektiivikateks, ei oma õiguslikku tähendust, sest hagejal puudus nõudeõigus nende isikute vastu.
161.Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 19) nähtub, et TEI SM OÜ-le kuulus alates 19.03.2003 kinnistu asukohaga Niine 8, Tallinn. Alates 11.10.2013 kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse Semga OÜ ning seejärel 13.11.2013 Tina KVB OÜ. Samuti nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 20), et TEI SM OÜ-le kuulus alates 08.09.2006 kinnistu asukohaga Piloodi tee 3, Soodevahe küla, Rae vald. 11.10.2013 sai kinnistu omanikuks Semga OÜ ning alates 13.11.2013 Tina KVB OÜ.
162.Hageja esitas kohtule 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnangu nr 1553/1213H (toimiku 1. kd, lk 21-38), milles on hinnatud kinnistut ja mille kohaselt on kinnistu väärtuseks hinnatud 09.12.2013 seisuga 250 0000 eurot. Samuti esitas hageja kohtule 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnangu nr 1552/1213H (toimiku 1. kd, lk 40-56), milles on Piloodi tee 3 kinnistu väärtuseks hinnatud seisuga 09.12.2013 56 000 eurot. Seega on hageja iseenesest tõendanud, et kahe TEI SM OÜ-le (pankrotis) kuulunud kinnistu turuväärtuseks oli 09.12.2013 seisuga 306 000 eurot.
163.TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihalduri jaotusettepanekust (toimiku 1. kd, lk 202-204) nähtub, et haldur saatis Xxxle maalide üleandmise nõude, kuid viimane teatas, et tema valduses maale ei ole. Jaotusettepanekust ei nähtu, et pankrotihaldur oleks esitanud vaidlusalusest tehingust tulenevaid nõudeid tehingu teise poole või Xxx vastu. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et kannatanul TEI SM OÜ-l (pankrotis) oleks puudunud õigus esitada nõuet Semga OÜ vastu. Kui hageja väited tehingu tühisuse kohta oleksid olnud põhistatud, oleks TEI SM OÜ saanud esitada Semga OÜ vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamise või üleantu
väärtuse hüvitamise nõude. Kui tehing oli kehtiv, kuid selle alusel ei antud üle lubatud maale, oleks TEI SM OÜ saanud Semga OÜ vastu esitada tehingu täitmise nõude või kahju hüvitamise nõude.
164.Äriregistri väljavõttest OÜ Semga kohta (toimiku 2. kd, lk 15-16) nähtub, et antud äriühing kustutati registrist 05.05.2017. Kinnisvara antud äriühingul enne äriregistrist kustutamist puudus (toimiku 2. kd, lk 17). Kohus osundab, et kuna TEI SM OÜ teine juhatuse liige sai väidetavalt tehingust teada hiljemalt 2013. aasta novembris (mida tõendab tema pöördumine notarile 18.11.2013, toimiku 1. kd, lk 71-73), oleks tal olnud võimalik esitada nõue Semga OÜ vastu enne äriühingu registrist kustutamist. Samuti oleks vastava nõude esitamise võimalus olnud pankrotihalduril, sest TEI SM OÜ pankrot kuulutati välja 30.09.2014. Kuivõrd TEI SM OÜ ei esitanud nõuet Semga OÜ vastu, on asjakohatud hageja väited, et käesoleval ajal seda enam teha ei saa.
165.Samuti ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et TEI SM OÜ või pankrotihaldur oleks esitanud Xxx vastu mistahes nõuet tulenevalt vaidlusalusest tehingust. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 19.12.2013 saatis Kazimir Seleninov e-kirja Xxxle ja viimase tütrele (toimiku 2. kd, lk 18-19). E-kirjas nimetas Kazimir Seleninov end TEI SM OÜ juhatuse liikmeks ja ta teatas Xxxle ja viimase esindajale Natalja Xxx osanike koosoleku toimumisest 30.12.2013. Samas e-kirjas on märgitud, et juhatuse liige Xxx on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja teinud TEI SM OÜ-le kahjulikke tehinguid. Kokku kutsutava koosoleku päevakorras pidi olema TEI SM OÜ juhatuse liikme Xxxga õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses TEI SM OÜ esindaja määramine. Kazimir Seleninov allkirjastas ka koosoleku kokkukutsumise teate juhatuse liikmena (toimiku 2. kd, lk 20-22). Xxxt esindanud Xxxkinnitas e-kirja teel kutse kättesaamist (toimiku 2. kd, lk 23). Osanikuks saanud xxx esindas koosolekul esindaja (volikiri toimiku 2. kd, lk 24). Kas või kuidas osanike koosolekul hääletati või mida otsustati, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.
166.Kohus leiab, et isegi juhul, kui osanike häälteenamusega ei otsustatud nõude esitamist Xxx vastu, oleks pankrotihalduril olnud nõude esitamise õigus äriühingu maksejõuetuse põhjustanud juhatuse liikme vastu sõltumata osanike antud häältest. Asjas kogutud tõenditest ega hageja väidetest ei nähtu, et pankrotihaldur oleks nõuet esitanud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pankrotihalduril oleks olnud nõude esitamata jätmiseks objektiivsed takistused. Hageja esitas kohtule küll väljavõtte rahvastikuregistrist (toimiku 2. kd, lk 25-26), mille kohaselt on Xxx registreeritud elukoht alates 27.02.2014 Venemaal Moskvas, kuid ainuüksi Xxx elukoht ei saanud olla õiguslikuks takistuseks nõude esitamisel. Kohus nõustub kostja väitega, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mis oleks võimaldanud Venemaal elavale isikule kätte toimetada menetlusdokumente ja saada muud õigusabi, samuti nõuda kohtulahendite täitmist.
167.Hageja esitas kohtule andmed postisaadetise edastamise ebaõnnestumise kohta Xxxle 2017. aasta juulis (toimiku 2. kd, lk 27-28), kuid hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kes ja mida üritas antud isikule saata. Hageja poolt antud isikule postisaadetiste saatmine ei ole asjakohane, sest hagejal puudus nõudeõigus Xxx vastu.
168.Hageja esitatud tõendite kohaselt ei olnud XxxEestis kinnisvara (toimiku 2. kd, lk 29-30). Ajavahemikul 14.09.2012 kuni 20.02.2017 kuulus Xxxle osalus OÜ-s Ardilla (toimiku 2. kd, lk 31-32). Hageja esitas kohtule antud äriühingu 2013. aasta majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 33-38), mille kohaselt oli antud perioodil ettevõtte müügitulu 710 eurot ja kasum 261 eurot. Sama äriühingu 2014. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 39-44) nähtub, et viidatud perioodil oli ettevõtte müügitulu ja kasum 500 eurot. 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt (toimiku 2. kd, lk 45-50) nimetatud majandusaastal tegevust ei toimunud. Kohtu hinnangul ei ole hageja siiksi tõendanud, et Xxxoleks puudunud mistahes sissetulek või et tal oleks puudunud kinnisvara Venemaal.
169.TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo pankrotimenetluse lõpparuanne (toimiku 2. kd, lk 51-54) kajastab nõude loovutamist hagejale, kuid aruandest ei nähtu, et pankrotihaldur oleks kaalunud või esitanud mistahes vaidlusalustest tehingutest tulenenud tsiviilõiguslikke nõudeid Xxx ja OÜ Semga vastu. Samas nähtub aruandest, et pankrotihaldur oli esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, mille alusel alustati kriminaalmenetlust Xxx suhtes tulenevalt sellest, et ta oli oma tegevusega omastanud suures ulatuses vara ja põhjustanud äriühingu maksejõuetuse. Haldur leidis lõpparuandes, et äriühingu maksejõuetuse põhjustas Xxx sõlmitud tehing äriühingu varaga. Haldur hindas sellist tegevust juhatuse liikme raskeks juhtimisveaks ja leidis, et tema teos esinevad kuriteo tunnused. Sisuliselt pidas haldur maksejõuetuse põhjuseks erimeelsusi äriühingu juhatuse liikmete vahel.
170.Seega võib lõpparuandest järeldada, et pankrotihalduri hinnangul rikkus Xxx juhatuse liikme kohustusi ja oli nende eest vastutav. Vaatamata sellele ei esitanud haldur tema vastu nõuet ega esitanud ka tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Takistused nõuete esitamiseks OÜ Semga või Xxx vastu kohtu hinnangul pankrotihalduril puudusid. Kuna pankrotihaldur ega TEI SM OÜ ei ole tegelikult kordagi esitanud nõudeid Semga OÜ ega Xxx vastu, ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kas või millises ulatuses oleks hageja arvates need nõuded käesoleval ajal hüvitatud saanud. Oluline on see, et väidetav kannatanu ei võtnud midagi ette kahju tõrjumiseks või vähendamiseks ega selleks, et kahju hüvitaksid isikud, kes olid tehinguga seotud ja võisid saada hageja väidete õigsuse korral tehingust tulu. Nõuete esitamata jätmine Semga OÜ ja Xxx vastu välistab kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude põhjendatuse notari vastu NotS § 14 lg 2 alusel. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju 306 000 euro hüvitise nõudes tuleb jätta täielikult rahuldamata.
171.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tegi kohus otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb kulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Maakohus määrab käesolevas asjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.