Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-16-2726
Kohtuasi
Suur Ameerika Jäähalli OÜ hagi OÜ EJHL Kinnisvara vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.10.2020 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitajad ja liik
OÜ EJHL Kinnisvara ja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Suur Ameerika Jäähalli OÜ (registrikood 11038632), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Repp ja Raiko Lipstok Kostja: OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Endine kostja: Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (registrikood 90006609), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: AS ÜHISTEENUSED, seaduslik esindaja juhatuse liige HP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.10.2020 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt välja mõistmata OÜ EJHL Kinnisvara kasuks menetluskulu 700 eurot ja viivise sellelt summalt ning Suur Ameerika Jäähalli OÜlt välja mõistmata Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks menetluskulu 924 eurot ja viivise sellelt summalt. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt OÜ EJHL Kinnisvara kasuks välja täiendavalt menetluskulude hüvitamiseks 700 eurot ja viivis sellelt summalt ning Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall välja täiendavalt menetluskulude hüvitamiseks 924 eurot ja viivis sellelt summalt.
3.1.Rahuldada Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall ja OÜ EJHL Kinnisvara avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Suur Ameerika Jäähall OÜ-lt välja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks menetluskulud 2795,60 eurot.
3.3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Suur Ameerika Jäähall OÜ-lt välja OÜ EJHL Kinnisvara kasuks menetluskulud 6896 eurot.
3.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.OÜ EJHL Kinnisvara ja Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Suur Ameerika Jäähalli OÜ (hageja) esitas 19.02.2016 Sihtasutus Lastestaadioni Jäähalli (endine kostja) vastu hagi üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks või alternatiivselt ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 25.10.2016 määrusega asendas maakohus esialgse kostja OÜ-ga EJHL Kinnisvara (kostja).
2.Maakohus rahuldas 05.07.2019 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda, v.a endise kostja kulud, mis jäid tema enda kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2020 otsusega maakohtu otsus tühistati ja jäeti hagi rahuldamata ning rahuldati kostja ja endise kostja apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
4.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2020 määrusega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
5.Endine kostja on 23.09.2016 kohtule esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Endise kostja menetluskuluks maakohtus on kulud lepingulisele esindajale 4113,60 eurot koos käibemaksuga (28 h 34 min x 120 eurot/h + km). Endine kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 50 eurot.
2-16-2726
6.Kostja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 02.06.2017 menetluskulude nimekirjas palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 9695,60 eurot (66 h ja 59 min x 120 eurot/h + km). Kuni 14.02.2017 ei olnud kostja käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saanud kostja kuni nimetatud kuupäevani kantud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi. Seega tuleb kuni 14.02.2017 kantud õigusabikulud mõista välja koos käibemaksuga. Lisaks on kostja tasunud 21.03.2016 riigilõivu määruskaebuse esitamise eest 50 eurot. Seoses 31.05.2017 istungiga palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 560 eurot. 18.06.2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1470 eurot ilma käibemaksuta (12 h 15 min x 120 eurot/h). 12.02.2020 menetluskulude nimekirjas palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 4740 eurot ilma käibemaksuta (35 h 45 min x 120 eurot/h). Lisaks on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 450 eurot.
7.Vastuseks endise kostja menetluskuludele märkis hageja, et: 1) 20.05.2016 ja 24.05.2016 kokku 2h 40 min seoses hagi tagamise tühistamise taotlusega ei ole põhjendatud kulu, sest taotlus jäi rahuldamata ning seega ei ole võimalik kulu TsMS § 169 lg 3 kohaselt välja mõista; 2) 21.09.2016 ja 22.09.2016 kokku 7,5 h nõupidamist seoses istungiga ja istungiks valmistumist ei saa pidada vajalikuks või mõistlikuks kuluks, sest istung lükati edasi just kostjast tingitud ehk hoonestusõiguse võõrandamisest tulenevastest asjaoludest.
8.Vastuseks kostja menetluskuludele märkis hageja, et mõistlikuks või põhjendatuks ei saa pidada kostja järgmisi menetluskulusid: 1) 18.03.2016 hagi tagamise määruskaebuse koostamisele kulutatud 3h 30 min, sest määruskaebus jäi rahuldamata. Seetõttu ei ole põhjendatud kuluks ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot; 2) 20-24.05.2016 hagi tagamise tühistamise taotlusele kulutatud 2h 40min, sest taotlus jäi rahuldamata; 3) 22.09.2016 kohtukõne teeside koostamisele kulutatud 4h 30min, sest kostja ei ole menetluses mingeid teese koostanud, mida tõendab asjaolu, et kostja 31.05.2017 istungil teese ei esitanud; 4) 23.09.2016 menetluskulude nimekirja koostamise kulu 30min ei ole hüvitatav kulu; 5) 04.01.2017 menetluskulu sisu 25min jääb arusaamatuks, sest kostja kohtule ühtegi dokumenti esitanud ei ole; 6) 05-06.04.2017 taotluse koostamise kulu 2h 15min on põhjendamatu, sest kohus jättis vastava kostja taotluse rahuldamata; 7) 07.04.2017 menetluskulude nimekirja koostamise kulu 30min ei ole hüvitatav kulu; 8) 26.04-03.05.2017 hagi tagamise abinõu asendamise taotlusele kulutatud 3h 20 min ei ole põhjendatud kulu, sest taotlus jäi rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulude osas leidis hageja, et menetluskulude nimekirja koostamine ei kuulu hüvitamisele. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 07.10.2020 määrusega rahuldati endise kostja ja kostja avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt; määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti hagejalt välja endise kostja kasuks menetluskulud 1871,60 eurot ning viivis menetluskuludelt ja kostja kasuks menetluskulud 6196 eurot ning viivis menetluskuludelt.
10.Kohus leiab, et endise kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot/h (lisandub käibemaks) ja kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot/h (lisandub käibemaks kuni 14.02.2017) on põhjendatud ning vastab tsiviilasja sisule.
11.Kokku on põhjendatud endise kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 12 h ja 39 min 1821,60 eurot (käibemaksuga) ja menetluskulud ringkonnakohtus 50 eurot (riigilõiv), kokku 1871,60 eurot. Endise kostja taotlus jääb rahuldamata 2342 euro osas (4163,60 - 1821,60).
2-16-2726
12.Endise kostja lepinguliste esindajate toimingute osas märkis maakohus järgmist: - 18.03.2016 Harju Maakohtu 04.03.2016 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamine 3h 30min – kuivõrd määruskaebus 04.03.2016 hagi tagamise määrusele jäeti rahuldamata, ei ole põhjendatud nimetatud menetluskulu hagejalt välja mõista; - 26.04.2016 nõudeavalduse koostamine üüri, maamaksu ja krediidi nõuetes 1h 30min – tsiviilasja toimikust ei nähtu, et nimetatud kulu näol oleks tegemist eelmise kostja poolt käesolevas menetluses tehtud menetluskuluga, mis oleks põhjendatud hagejalt välja mõista, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist põhjendatud menetluskuluga; - 20.05.2016 taotluse koostamine hagi tagamise tühistamiseks 2h 25min; 24.05.2016 hagi tagamise tühistamise taotluse lõplik vormistamine, esitamine kohtule ja edastamine vastaspoolele 15min, kokku 2h 40 min – kuivõrd taotlus hagi tagamise tühistamiseks jäeti rahuldamata, siis ei ole põhjendatud nimetatud menetluskulu hagejalt välja mõista; - 23.08.2016 maakohtu istungiks valmistumine 2h 30min – nimetatud ajakulu on osaliselt ülepaisutatud, kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1h; - 24.08.2016 e-kiri kliendile seoses maakohtu istungiga 15min – tsiviilasja toimikust ei nähtu nimetatud kulu kandmine, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 21.09.2016 nõupidamine kliendiga seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega 3h – nimetatud ajakulu on põhjendatud osaliselt, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 1 h; - 22.09.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtukõne teeside koostamine 4h 30 min – tsiviilasja toimikust ei nähtu, et eelmine kostja oleks käesolevas menetluses kohtukõne teese kohtule esitanud, mistõttu leiab kohus, et tegemist ei ole ajakuluga, mis on põhjendatud hagejalt välja mõista; - ülejäänud toimingute osas on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega.
13.Kokku on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 28 h ja 30 min, millest 5 h ja 15 min hinnaga 120 eurot/h+km ja 23 h ja 15 min hinnaga 120 eurot/h, kokku 3546 eurot ja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus 18 h ja 20 min 2200 eurot (käibemaksuta). Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud 6196 eurot (3546+2200+riigilõiv 450), milline summa kuulub hagejalt väljamõistmisele. Kostja taotlus jääb rahuldamata 10 159,60 euro osas (16 355,60-6196).
14.Kostja lepinguliste esindajate toimingute osas märkis maakohus järgmist: - 18.03.2016 Harju Maakohtu 04.03.2016 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamine 3h 30min; 23.03.2016 hagiavalduse ja puuduste parandamise avaldusega tutvumine 45min; 23.03.2016 tõendite kogumine 20min; 23.03.2016 hagile vastuse koostamine 3h 15min; 23.03.2016 hagi vastuse koostamine jätkamine 3h 30min; 28.03.2016 hagi vastuse lõplik vormistamine vastavalt kliendi märkustele, esitamine kohtule ja edastamine vastaspoolele 20min; 26.04.2016 nõudeavalduse koostamine üüri, maamaksu ja krediidi nõuetes 1h 30min; 20.05.2016 taotluse koostamine hagi tagamise tühistamiseks 2h 25min; 24.05.2016 hagi tagamise tühistamise taotluse lõplik vormistamine, esitamine kohtule ja edastamine vastaspoolele 15min; 30.05.2016 hageja taotlustega tutvumine ja nende osas seisukoha koostamine 20min; 23.08.2016 maakohtu istungiks valmistumine 2h 30min; 24.08.2016 esindus maakohtu istungil 1h 24min; 24.08.2016 e-kiri kliendile seoses maakohtu istungiga 15min; 24.08.2016 maakohtu istungi protokolliga tutvumine 15min; 21.09.2016 nõupidamine kliendiga seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega 3h; 22.09.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtukõne teeside koostamine 4h 30min; 23.09.2016 menetluskulude nimekirja koostamine 30min – kohus on käesolevas tsiviilasjas 25.10.2020 kohtumäärusega asendanud eelmise kostja kostjaga, mistõttu ei saanud kostjal enne 25.10.2020 menetluskulusid tekkida, mis oleks põhjendatud
2-16-2726 hagejalt välja mõista. Samuti on kohus käesolevas määruses määranud kindlaks endise kostja hüvitatavad menetluskulud; - 21.11.2016 hagiavalduse tervikteksti ja lisadega tutvumine 40min – nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kuivõrd kostjat esindavad käesolevas menetluses samad lepingulised esindajad, kes esindasid endist kostjat, mistõttu olid nad hagiavalduse ja selle lisadega tutvunud; - 21.11.2016 hagiavalduse terviktekstile vastuse koostamine 4h 30min; 22.11.2016 hagiavalduse terviktekstile vastuse koostamise jätkamine 4h; 01.12.2016 hagiavalduse terviktekstile vastuse koostamise jätkamine 1h 30min; 02.12.2016 hagiavalduse terviktekstile vastuse koostamise jätkamine 1h; 06.12.2016 hagiavalduse terviktekstile vastuse lõplik vormistamine, edastamine kohtule ja vastaspoolele 25min, kokku 11h 25min – tegemist on osaliselt ülepaisutatud kuluga. Kostja vastus hagiavaldusele on osaliselt kattuv endise kostja vastusega hagiavaldusega, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 4 tundi; - 04.01.2017 nõudeavalduse koostamine seoses üüri nõudmisega vastavalt maakohtu 04.03.2016 määrusele 25min – kohtule nimetatud dokumenti esitatud ei ole, mistõttu leiab kohus, et tegemist on ajakuluga, mis ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista; - 05.04.2017 taotluse koostamine 2h; 06.04.2017 taotluse lõplik vormistamine, esitamine kohtule ja saatmine vastaspoolele 15min, kokku 2 h 15 min – kohus, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 h 30 min; - 07.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine 3h – kohus leiab, et tegemist on osaliselt ülepaisutatud ajakuluga. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1 h; - 07.04.2017 menetluskulude nimekirja koostamine 25min – tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks nimetatud kuupäeval menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 10.04.2017 esindus maakohtu istungil (2 esindajat) 4h 40min – kostja ei ole esile toonud millest lähtuvalt on kostja leidnud, et käesolevas menetluses on vaja kasutada kahte lepingulist esindajat. Kohus on seisukohal, et menetluses kahe lepingulise esindaja kasutamine on poole enda valik. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ühe lepingulise esindaja ajakulu 2 h 20 min; - 26.04.2017 taotluse koostamine hagi tagamise abinõu asendamiseks 3h; 03.05.2017 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse lõplik vormistamine, esitamine kohtule ja saatmine vastaspoolele 20min, kokku 3 h 20 min – kuivõrd kostja nimetatud taotlus on jäänud rahuldamata põhjusel, et kohus on leidnud, et esitatud taotlus ei vasta TsMS § 386 lg-s 1 sätestatud nõuetele, siis ei ole põhjendatud nimetatud ajakulu väljamõistmine hagejalt; - 28.04.2017 seisukoha koostamine hageja protokolli parandamise taotluse osas 40min – arvestades kohtule esitatud dokumendid sisu ja mahtu, tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 20 min; - 30.05.2017 valmistumine maakohtu istungiks 3 h – tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus peab põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 1 h 30 min; - 31.05.2017 esindamine kohtuistungil (2 esindajat) 4 h 10 min – kostja on põhjendanud kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamist asja keerukusega, samuti sellega, et ka hageja kasutas kahte vandeadvokaadist esindajat. Kohus leiab, et tsiviilasi oli küll arvestatavalt keerukas, ent mitte niivõrd keerukas, et oleks õigustatud mitme lepingulise esindaja kasutamine. Samuti ei ole kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud muuhulgas lähtuvalt asjaolust, et vastaspoolel oli kaks vandeadvokaadist lepingulist esindaja. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks ühe lepingulise esindaja ajakulu 2 h 5 min; - 20.05.2019 asja materjalidega tutvumine 2 h 30 min – kostja ei ole välja toonud, milliste materjalidega kostja lepinguline esindaja nimetatud toimingu raames tutvus. Tsiviilasja menetluse peatamisel ei esitatud kohtule dokumente, millega oleks kostja lepinguline
2-16-2726 esindaja peale menetluse uuendamist pidanud eraldi tutvuma. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu ei ole vajalik ega põhjendatud; - 21.05.2019 seisukohtade koostamine 4 h; 24.05.2019 seisukohtade lõplik vormistamine vastavalt kliendi juhistele ja kohtule esitamine 35 min, kokku 4 h 35 min – kohus on seisukohal, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei saanud vandeadvokaadist lepingulisel esindajal sellele kuluda rohkem kui 3h, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks; - 04.06.2019 vastuse koostamine hageja täiendavatele seisukohtadele 2 h 30min; 04.06.2019 telefonivestlus kliendiga seoses vastuse koostamisega hageja täiendavatele seisukohtadega 15 min; 18.06.2019 vastuse täiendamine vastavalt kliendi juhistele 1h; 18.06.2019 vastuse esitamine kohtule 15 min, kokku 4 h – kohus, tutvudes esitatud menetlusdokumendiga, on seisukohal, et nimetatu koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 2 h 30 min, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks; - 08.07.2019 arutelu kliendiga telefoni teel apellatsiooni esitamisega seoses 15 min; 09.07.2019 apellatsioonkaebuse koostamine 6 h 45 min; 10.07.2019 apellatsioonkaebuse koostamise jätkamine 4 h; 17.07.2019 apellatsioonkaebuse koostamise jätkamine 4 h 30 min; 19.07.2019 apellatsioonkaebuse koostamise jätkamine 1 h 15 min; 31.07.2019 apellatsioonkaebuse parandamine vastavalt kliendi juhistele 1 h 30 min; 01.08.2019 telefonikõned ja e-kirjad kliendiga ning apellatsioonkaebuse projekti parandamine 40min; 02.08.2019 apellatsioonkaebuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 20 min, kokku 19h 15 min – tegemist on osaliselt ülepaisutatud ajakuluga, kostja vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ei saanud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kuluda rohkem kui 10 h, millise kohus loeb põhjendatud ajakuluks; - 03.09.2019 seisukoha koostamine tagatise andmise taotlusele 1 h 45 min – kohus on seisukohal, et arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 1 h; - 20.09.2019 telefonikõned kliendiga 1 h 10 min – kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole võimalik kindlaks teha, mis teemal esindaja oma kliendiga suhtles, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud ajakulu hagejalt väljamõistmine; - 25.09.2019 telefonikõned kliendiga seoses AS-i Ühisteenused avaldusega 25 min; 26.09.2019 seisukoha koostamine AS-i Ühisteenused avalduse osas 1 h 40 min, kokku 2h 5min - kohus leiab, et tegemist on osaliselt põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 30 min; - 11.02.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine 4 h 45 min; 11.02.2020 nõupidamine advokaadibüroos 2 h 40 min – kohus leiab, et tegemist on osaliselt ülepaisutatud ajakuluga. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1 h. Endise kostja määruskaebus
15.Endine kostja Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall esitas 16.10.2020 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas ning teha selles osas uus määrus, millega mõista hagejalt endise kostja kasuks välja lisaks menetluskulu summas 1860 eurot, ajakulu 12 h 55 min (kokku on põhjendatud menetluskuluks 3731,60 eurot).
16.Kaebaja poolt 04.03.2016 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse koostamise kulu (3 h 30 min, 504 eurot), 20.05.2016 hagi tagamise tühistamise taotluse koostamise ja kohtule esitamise kulu (2 h 40 min, 384 eurot) on põhjendatud. Kuna lõpplahendiga (st Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2020 otsuse) jäeti menetluskulud hageja kanda, siis ei saa maakohus enam noppida välja üksikuid menetlustoiminguid ja jätta nende kulu endise kaebaja kanda.
2-16-2726 Rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, aga sellekohast otsustust ei saa TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise staadiumis enam vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2019 määrus tsiviilasja nr 2-15-18320, p 18).
17.24.08.2016 e-kirja koostamise kulu (15 min, 36 eurot) on põhjendatud. 24.08.2016 korraldaval istungil ei osalenud kaebaja seaduslik esindaja. Advokaadil on kohustus anda kliendile ülevaade käsundi täitmise kohta. Advokaadi ja kliendi vaheline suhtlemine on vajalik. Advokaadil puudub kohustus edastada vastavad e-kirjad kohtule toimikusse lisamiseks.
18.21.09.2016 nõupidamine kliendiga seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega on põhjendatud ajakuluks 3 h. Arvestades asja mahukust ja keerukust ei saa 3 tundi kestnud nõupidamist lugeda üldsõnaliselt põhjendamatuks.
19.22.09.2016 istungiks teeside koostamise kulu (4 h 30 min, 648 eurot) on põhjendatud. 24.08.2016 istungil määras kohus uueks istungi ajaks 23.09.2016 kell 10.00 ja kohustas pooli esitama kohtule järgmisel istungil kirjalikud kohtukõneteesid. Kohus teavitas 22.09.2016 kell 20:51 saadetud e-kirjas, et tühistab homse 23.09.2016 kell 10.00 määratud istungi. Selleks ajaks olid kaebajal juba teesid ette valmistatud. Teeside esitamist toimikust ei nähtu, kuna 25.10.2016 määrusega asendas kohus kaebaja uuega kostjaga, mistõttu jäid endise kostja poolt ettevalmistatud teesid kohtule esitamata. Sellises olukorras ei saa lugeda teeside ettevalmistamise ajakulu põhjendamatuks. Kostja määruskaebus
20.Kostja palus 20.10.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu resolutsiooni p-i 3 osas ja teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja lisaks menetluskulu summas 3820 eurot, ajakuluga 31h 50min (kokku on kostja põhjendatud menetluskuludeks 10 016 eurot).
21.07.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud kulu on 3 h (240 eurot). Antud juhul on maakohus ületanud diskretsioonipiire määrates kostja lepingulise esindaja kulu kindlaks 3 korda väiksemas summas ilma mistahes põhjendusi esitamata.
22.Põhjendatud on 07.04.2017 menetluskulude nimekirja koostamise kulu 25 min (50 eurot). Kostja esindaja valmistas 10.04.2017 istungiks ette menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekiri jäi 10.04.2017 esitamata, kuna kohus määras uueks istungi ajaks 31.05.2017. TsMS § 176 lg 1 tulenevalt pidi kostja olema valmis menetluskulude nimekirja esitamiseks.
23.Kahe esindaja kulu hüvitamine 10.04.2017 istungiga (4h 40min, täiendavalt 280 eurot) ja 31.05.2017 istungiga (4 h 10 min, täiendavalt 250 eurot). Ka hagejat esindasid 10.04.2017 istungil kaks vandeadvokaati. Kui hageja pidas kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks, siis peab hageja ka kandma kostja poolt kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamisega seotud kulud. Lisaks oli tegemist väga keerulise ja mahuka vaidlusega.
24.Põhjendatud on kaebaja kulu 26.04.2017 ja 03.05.2017 toimingutele hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamiseks kokku 3 h 20 min (400 eurot). Lõpplahendiga jäid kõik menetluskulud hageja kanda.
25.20.05.2019 asja materjalidega tutvumise kulu 2 h 30 min (300 eurot) on põhjendatud. Asjas oli toimunud viimane kohtuistung 31.05.2017, misjärel maakohus tegi 17.08.2017 menetluse peatamise määruse. Maakohu tegi küll 21.08.2018 menetluse uuendamise määruse, kuid jätkas
2-16-2726 menetlust alles 10.05.2019 määrusega, milles andis hagejale ja kostjale tähtaja oma seisukohtade esitamiseks hiljemalt 24.05.2019. Seega oli asja menetlus faktiliselt kaks aastat seisnud. Nimetatud põhjusel pidi kostja esindaja mälu värskendamiseks tutvuma asja materjalidega seisukohtade koostamise eesmärgil.
26.Maakohus on asunud hindama kostja esindajate poolt ka ringkonnakohtus tehtud üksikuid toiminguid ja nende ajakulusid vähendama olukorras, kus hageja oli esitanud vastuväite ainult ühe toimingu – menetluskulude nimekirja koostamise kohta. Selline maakohtu tegevus on vastuolus TsMS § 175 lg-ga 11. Maakohus ei oleks tohtinud asuda omal initsiatiivil kostja lepingulise esindaja kulusid vähendama olukorras, kus hageja ei olnud neile vastu vaielnud. Maakohus oleks pidanud välja mõistma hagejalt kostja esindaja kulud apellatsioonmenetluses täies ulatuses 37 h 30 min eest 4500 eurot. Hagejalt tuleks kostja kasuks välja mõista esindaja kulud apellatsioonimenetluses täiendavalt 19 h 10 min eest summas 2300 eurot.
27.Lisaks on maakohus vähendanud apellatsioonkaebuse koostamise kulusid ülemäära suures ulatuses. Maakohus määras kaebaja lepingulise esindaja kulu kindlaks 2 korda väiksemas summas ilma mistahes põhjendusi esitamata. Asja keerukust ja mahukust arvestades (apellatsioonkaebus oli 19 lk pikkune) ei saa pidada apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 19 h 15 min ülepaisutatud ajakuluks. Menetlusosaliste seisukohad
28.Hageja palus jätta määruskaebused rahuldamata. Menetluse edasine käik
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus kontrollib tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kaebajad vaidlustavad maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagejalt endise kostja kasuks täiendavalt menetluskuludena välja mõistmata 1860 eurot (õigusabikulud) ja kostja kasuks täiendavalt menetluskuludena välja mõistmata 3820 eurot (õigusabikulud). Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
31.Ringkonnakohus, leiab, et endise kostja ja kostja määruskaebused on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt endise kostja kasuks välja täiendava menetluskulu 924 eurot (sh käibemaks) ja kostja kasuks välja täiendava menetluskulu 700 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 654 lg-ga 22. Määruskaebused tuleb osaliselt rahuldada.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse
2-16-2726 kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist kaebajate lepinguliste esindajate kulude hindamisel.
33.Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu endise kostja määruskaebusele.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, kui on pidanud täies ulatuses põhjendamatuks endise kostja poolt 04.03.2016 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse koostamise kulu ja 24.05.2016 hagi tagamise tühistamise taotluse koostamise kulu, kuna vastav kaebus ja taotlus jäid rahuldamata.
35.Edutu taotluse, väite või tõendi esitamisega kaasnevad kulud on võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas kõnealuse taotluse, väite või tõendi. Rahuldamata jäänud kaebuste ja taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, aga mitte enam nende kindlaksmääramisel. Käesolevas asjas tehtud lõppelahendiga (Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2020 otsus) jäeti kaebajate menetluskulud hageja kanda. Seega ei saa kaebuse või taotlusega seotud kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel pelgalt tulenevalt sellest, et kaebus või taotlus jäeti rahuldamata. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Menetlusosalistel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud kaebuse ja taotluse puhul tegemist ilmselgelt asjakohatute menetlustoimingutega. Olgugi, et kaebus ja taotlus on jäetud rahuldamata, on need menetlusosalise huvide kaitsel olnud asjakohased ja põhjendatud toimingud.
36.Kuivõrd maakohus ei andnud hinnangut endise kostja toimingutele määruskaebuse ja taotluse esitamisel, siis teeb seda ringkonnakohus. Endise kostja esindajatel on kulunud 21.03.2016 määruskaebuse koostamise peale 3h 30min ja 24.05.2016 taotluse koostamise peale hagi tagamise tühistamiseks, selle kohtule ja vastaspoolele esitamiseks kokku 2h 40min. Arvestades vaidluse asjaolusid, asja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, leiab ringkonnakohus, et 21.03.2016 määruskaebuse koostamise ajakulu ja 24.05.2016 hagi tagamise tühistamise taotluse koostamise ajakulu, on mõistlik ja põhjendatud. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt endise kostja kasuks lisaks välja menetluskulu 504 eurot (3h 30min x 120 eurot/h + km) + 384 (2h 40min x 120 eurot/h + km) = 888 eurot. Ringkonnakohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest endine kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning on palunud menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
37.Maakohus on samuti ületanud diskretsioonipiire, kui on pidanud põhjendamatuks kuluks 24.08.2016 e-kirja koostamist kliendile seoses 24.08.2016 istungiga (15 min) põhjusel, et tsiviilasja toimikust ei nähtu nimetatud kulu kandmine. Ringkonnakohus märgib, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt RKTKm nr 3-2-1-48-16, p 13). Asjaolu, et suhtlus kliendiga ei nähtu kohtutoimikust, ei tähenda seda, et sellist toimingut ei tuleks menetluskulude suurust kindlaks määrates arvestada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 kohaselt peab esindaja lähtuma kliendi huvidest ja § 624 kohaselt peab teavitama klienti kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17077, p 26; 15.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-11-37678, p 14; 18.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-1510425, p 23). Mõistlikus ajamahus suhtlust kliendiga saab pidada vajalikuks ja sellega
2-16-2726 seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Arvestades, et endise kostja seaduslik esindaja ei osalenud 24.08.2016 istungil ning istung kestis 1 h ja 24 min, ei pea ringkonnakohus kliendisuhtlusele (kliendile istungist ülevaate andmiseks) kulunud ajakulu 15 min ülemääraseks. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega peab ringkonnakohus hagejalt endise kostja kasuks põhjendatuks välja mõista lisaks menetluskulu 36 eurot (15 min x 120 eurot/h + km).
38.Ülejäänud osas on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (v.a ringkonnakohtu poolt suurendatud ajakulu) kolleegiumi arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat suurendamist põhjendatuks. Maakohtu põhjenduste napisõnalisus teatud toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt RKHKo nr 3-19-1207, p 29). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks suurendada menetluskulu 21.09.2016 nõupidamisele kliendiga seoses istungiks ettevalmistamisega. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et kuivõrd teeside koostamist ei nähtu kohtutoimikust, siis ei saa nimetatud dokumendi koostamise eest kulu teiselt poolelt välja mõista. Dokumendi puudumise tõttu kohtutoimikust, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas nimetatud dokumendi koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
39.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et endise kostja määruskaebus on põhjendatud osaliselt ning ringkonnakohus suurendab hagejalt endise kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulud 924 euro (888 + 36) võrra. Ringkonnakohus leiab, et endise kostja määruskaebus ei ole põhjendatud täiendava menetluskulu 936 euro (1860 – 924) väljamõistmise osas. Vastavalt endise kostja taotlusele tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda ka viivist (TsMS § 177 lg 4).
40.Ringkonnakohus annab järgnevalt hinnangu kostja määruskaebusele.
41.Arvestades käesolevas määruses p-s 35 toodud põhjendusi, pidas maakohus ebaõigesti täies ulatuses põhjendamatuks kostja kulu 26.04.2017 ja 03.05.2017 toimingutele hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamiseks kokku 3h 20min ulatuses. Kuivõrd maakohus ei andnud hinnangut kostja 26.04.2017 ja 03.05.2017 toimingutele, siis teeb seda ringkonnakohus. Arvestades vaidluse asjaolusid, asja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, leiab ringkonnakohus, et eeltoodud toimingute ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks lisaks välja menetluskulu 400 eurot (3 h ja 20 min x 120 eurot/h). Ringkonnakohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta, sest kostja on selgitanud, et ta on alates 15.02.2017 käibemaksukohuslane ning on palunud alates sellest kuupäevast tehtud toimingute osas mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
42.Maakohus on lugenud ebaõigesti täies ulatuses põhjendamatuks ka 20.05.2019 asja materjalidega tutvumise kulu (2h 30min). Kostja on toonud välja, et asjas toimus viimane kohtuistung 31.05.2017, maakohus tegi 17.08.2017 menetluse peatamise määruse, 21.06.2018 määrusega uuendas maakohus menetluse, kuid jätkas menetlust alles 10.05.2019 määrusega, milles andis pooltele tähtaja oma seisukohtade esitamiseks. Muu hulgas on maakohus palunud 10.05.2019 määruses esitada pooltel oma seisukohad asjaolu suhtes, mida menetluses varasemalt ei ole arutatud (s.o üürilepingut käsitletakse kui segatüübilist lepingut ning pooltel tuleb esitada oma seisukohad nii hoonestusõiguse kui ka ehitus- ja arendustegevuse kehtivuse
2-16-2726 osas). Kuivõrd viimasest kohtuistungist 10.05.2019 määruse tegemiseni oli möödunud peaaegu kaks aastat, peab ringkonnakohus põhjendatuks, et kostja esindaja pidi mälu värskendamiseks tutvuma asja materjalidega seisukohtade koostamise eesmärgil. Nimetatud toimingu ajakulu 2h 30min peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks lisaks välja menetluskulu 300 eurot (2h 30min x 120 eurot/h).
43.Ülejäänud osas on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (v.a ringkonnakohtu poolt suurendatud ajakulu) ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat suurendamist põhjendatuks. Maakohtu põhjenduste napisõnalisus teatud toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks suurendada 07.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ja apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvat menetluskulu.
44.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus vähendas ebaõigesti kostja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulusid, kuna hageja nende kulude osas vastuväidet ei esitanud. Maakohtule ei saa selles osas menetlusnormide rikkumist ette heita. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 32-1-137-13, p 11). Seetõttu ei ole esindajakulude kindlaksmääramisel määrav, kas hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude suurusele (RKTKM nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Käesoleval juhul ei ole kohaldatav TsMS § 175 lg 11, kuna selles sättes kontrollikohustuse piirina viidatud TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (RKTKM nr 3-2-1-29-17, p 13.3).
45.Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd 07.04.2017 kuupäevaga menetluskulude nimekirja koostamist ei nähtu kohtutoimikust, siis ei saa nimetatud dokumendi koostamise eest kulu teiselt poolelt välja mõista. Dokumendi puudumise tõttu kohtutoimikust, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas nimetatud dokumendi koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Lisaks on kostja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab ka kuni 07.04.2017 teostatud toiminguid, kohtule esitanud 02.06.2017 (tl 60-63, IV kd). 02.06.2017 (30.05.2017 koostatud) kohtule esitatud menetluskulude nimekirja koostamise eest on maakohus pidanud põhjendatud ajakuluks kostja poolt märgitud 25 min. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tal kulus 07.04.2017 menetluskulude nimekirja koostamise peale 25 min ning 30.05.2017 menetluskulude nimekirja koostamise peale 25 min. Kuivõrd 30.05.2017 menetluskulude nimekiri sisaldab ka kuni 07.04.2017 teostatud toiminguid, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, et kokku kulus kostja esindajal menetluskulude nimekirja koostamise peale tegelikkuses 50 min (25 min + 25 min).
46.Maakohus ei pidanud kostja kahe esindaja kulu hüvitamist seoses 10.04.2017 ja 31.05.2017 istungitel esindamisega põhjendatuks. Ringkonnakohus ei näe alust selle osas teistsugusele seisukohale. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on välja toonud, et eeltoodud sättes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli
2-16-2726 konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm nr 3-2-1-112-09, p 17). Kostja ei ole esile toonud, millistel asja olemusest või konkreetse küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine sama toimingu tegemisel vajalik. Kostja ei ole välja toonud, milles seisneb konkreetsel juhul asja keerukus ja mahukus. Riigikohus on leidnud, et heas usus toimiv menetlusosaline esitab mitme esindaja kasutamise põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel (RKTKm nr 3-2-1-112-09, p 17). Kostja esindaja ei ole välja toonud ning ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et asjas oleks olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (RKTKm nr 3-2-1-112-09, p 17). Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne ka eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm nr 3-2-1-112-09, p 17). Ka eeltoodud asjaolusid ei ole kostja esindaja välja toonud ning ringkonnakohus ei tuvastanud neid ka toimiku materjalide pinnalt. Seega on maakohus õigest leidnud, et kahe esindaja kulude väljamõistmine on käesoleval juhul põhjendamatu. Ka asjaolu, et hagejat esindasid istungil kaks lepingulist esindajat, ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 17).
47.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja määruskaebus on põhjendatud osaliselt ning ringkonnakohus suurendab hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulud 700 euro (400 + 300) võrra. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebuse ei ole põhjendatud täiendava menetluskulu 3120 euro (3820 – 700) väljamõistmise osas. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda ka viivist (TsMS § 177 lg 4).
48.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.