Ranamber Osaühingu hagi Tallinna notar Sirje Velsbergi vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2018 määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ranamber Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Ranamber Osaühing (registrikood 12660492), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja: Tallinna notar Sirje Velsberg, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 08.11.2018 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Ranamber Osaühingu hagi Tallina notar Sirje Velsbergi vastu kahju hüvitamise nõudes. 03.11.2017 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hagi ning kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda rahaliselt neid kindlaks määramata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.05.2018 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus hageja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus 29.08.2018 määrusega. Riigikohus jättis kassatsioonastme menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 02.05.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 9239 eurot, millele lisanduvad ringkonnakohtu 02.05.2018 istungil osalemisega seotud kulud arvestusega 150 eurot tunnis, lähtudes istungi faktilisest kestvusest. Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskuludelt viivise seadusjärgses määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja nõuab menetluskulude hüvitamist ilma lisanduva käibemaksuta. Kostja esitas samasisulise menetluskulude nimekirja ka 13.09.2018.
2.Hageja vaidles taotlusele vastu ning esitas kostja esindaja toimingute põhjendatuse kohta vastuväited. Samuti leidis hageja, et kostja esindaja töötunni hind 150 eurot (käibemaksuta) on liiga suur. Hageja pidas mõistlikuks kostja töötunni hinnaks maksimaalselt 120 eurot (käibemaksuta). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 08.11.2018 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 6799 eurot ja viivise menetluskuludelt.
4.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks on maksimaalselt 120 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja rakendatud tunnihind (150 eurot käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega.
5.Maakohus leidis, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kõikidel kostja esitatud arvetel olevad kantseleikulud on põhjendamatud, sest puuduvad mistahes selgitused kulude sisu ja vajalikkuse kohta. Kantseleikulu hüvitamist seadus ette ei näe.
6.Kohus märkis arve nr 20170049 kohta, et esialgne vastus hagile oli 4 lk pikk ja esitatud koos tagatise taotlusega, mille kohus jättis 06.02.2017.a määrusega rahuldamata, mistõttu arvele nr 20170049 vastab kostja esindaja põhjendatud ajakulu 5h. Arvele nr 20170086 vastav kostja esindaja ajakulu 1,1h on põhjendatud, kuna mõistlikus mahus kliendiga suhtlemine (so antud juhul e-kirja saatmine) on menetluses vajalik.
7.Arve nr 20170141 osas märkis kohus, et kostja 01.02.2017 ja 23.02.2017 menetlusdokumentidest nähtub, et kostja on teinud päringuid äriregistrisse ning esitanud kohtule tõenditena majandusaasta aruandeid, mistõttu on põhjendatud kostja menetluskulu 4 eurot äriregistri päringu tegemiseks. Kostja 01.02.2017.a menetlusdokument oli 5 lk pikk ja kohus ei palunud viidatud seisukohta esitada ning kostja menetluskulude tagatise taotlus jäi rahuldamata, mistõttu on viidatud dokumendi koostamise mõistlik kulu 1h. Kostja 23.02.2017 vastus oli ligikaudu 5,5 lk pikk ning vastuse sisu arvestades on põhjendatud kostja esindaja materjalide analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu kokku 6,1h. Samuti on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 0,7h kohtu 06.02.2017 määruse analüüsiks ja e-kirja koostamiseks kliendile. Seega arvele nr 20170141 vastab kostja esindaja põhjendatud ajakulu 7,8h.
8.Maakohus leidis, et arvele nr 20170194 vastavad menetluskulud on põhjendamatud, kuna on ebaselge, mida kostja esindaja on analüüsinud ning kohtule arves märgitud e-kirja ei saadetud. Arvele nr 20170251 vastav kostja esindaja ajakulu 1,2h on põhjendatud, kuna 17.04.2017 esitas hageja uue 7 lk pika seisukoha koos kolme lisaga, mistõttu on tegemist mõistliku ajaga hageja seisukoha analüüsimiseks. Arve nr 20170301 osas leidis kohus, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu 3,6h 22.05.2017 istungil osalemiseks ja ettevalmistumiseks. Teese kostja istungil ega hiljem ei esitanud, mistõttu vastav kulu 5,4h on põhjendamatu. Kostja esindaja istungi protokolli tutvumise ajakulu 0,2h on põhjendatud. Seega arvele nr 20170301 vastab kostja esindaja põhjendatud ajakulu 3,8h.
9.Arvele nr 20170424 vastav kostja esindaja ajakulu 1,9 h on põhjendatud, kuna 25.08.2017 esitas hageja uue 13 lk pika seisukoha koos 14 lisaga, mistõttu on tegemist mõistliku ajaga hageja seisukoha analüüsimiseks, ning samuti on põhjendatud aeg e-kirja saatmiseks kohtule. Kohus märkis arve nr 20170478 kohta, et kostja 02.10.2017 vastus oli 11 lk pikk, ent sisaldas alusetut taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks, mis jäi rahuldamata. Seetõttu leidis kohus, et arvele nr 20170478 vastab kostja vastuse koostamise ja Riigikohtu lahendite analüüsimise põhjendatud ajakulu kokku 10h.
10.Maakohus leidis, et arvele nr 20170537 vastavad menetluskulud on põhjendamatud, kuna on ebaselge, mida kostja esindaja on analüüsinud ja kellele e-kirja saatnud. Kohtule kostja e-kirja ei saatnud ja 03.10.2017 ei esitanud kumbki pool täiendavaid dokumente. Arvele nr 2018035 vastavad menetluskulud on samuti põhjendamatud, kuna kostja menetluskulude tagatise taotlus oli põhjendamatu ning jäi rahuldamata.
11.Arvele nr 20180069 vastav kostja esindaja ajakulu 11,7h on täies ulatuses põhjendatud arvestades apellatsioonkaebuse, sellele esitatud vastuse ja ringkonnakohtu 16.01.2018 määruse mahtu, ning vajadust selgitada kliendile menetluse käiku. Kohus leidis, et põhjendatud on ka kostja esindaja ajakulu 2h ringkonnakohtu 02.05.2018 istungiks ettevalmistumisel ning 0,8h istungil osalemiseks.
12.Eelnevast tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 45,3h ulatuses, millele vastab kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 6795 eurot (45,3 x 150 eurot). Eelnevale lisandub äriregistri päringu tegemise kulu summas 4 eurot, mistõttu on kostja põhjendatud menetluskulu 6799 eurot.
13.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt kostja taotlusest tuleb välja mõista hagejalt viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
14.Hageja esitas 10.12.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja põhjendamatud menetluskulud ja nendelt arvestatava viivise.
15.Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnihind 150 eurot on põhjendatud, kuna see on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Hageja on seisukohal, et tunnihind ei saa sõltuda tsiviilasja mahust. Lepingulise esindaja kulu saab olla seotud igale konkreetsele menetlustoimingule kuluva ajaga. Maakohus ei ole ka põhjendanud, milles seisnes tsiviilasja väidetav keerukus. Lisaks on kostja elukutselt notar. Vaidlus oli seotud notari ametiülesannetega, mistõttu pidi kostja kaitsma oma positsiooni valdkonnas, millega ta igapäevaselt tegeleb. Kostja on pädev ise tutvuma menetlusdokumentide sisuga ja neid analüüsima. Kostja võis lepingulist esindajat vajada üksnes kohtumenetluslikes küsimustes.
16.Maakohus leidis, et arvel nr 20170086 kostja esindaja ajakulu 1,1 h on põhjendatud, kuna mõistlikus mahus kliendiga suhtlemine on menetluses vajalik. Selgusetu on, kuidas on kohus hinnanud kliendile e-kirja edastamist mahult mõistlikuks, kui ei ole teada, kas see on üldse edastatud ja milline oli selle maht. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on kliendile edastatud e-kirjale kulunud aeg 0,1h, mitte 1,1h.
17.Arvel nr 10170141 on maakohus lugenud põhjendatuks muuhulgas vastuse vormistamist 0,3h ja 0,7h 06.02.2017 määruse analüüsiks ja e-kirja koostamiseks kliendile. Pole teada, kas e-kiri kliendile üldse koostati. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks oli vajalik kohtumäärusega tutvuda 42 minutit. Mis puudutab 0,3h ulatuses vastuse vormistamist, siis jääb selgusetuks, miks on selle tegevuse puhul põhjendatud ajakulu tunnitasuga 150 eurot.
18.Arvel nr 20170424 on maakohus leidnud, et põhjendatud on ajakulu hageja seisukoha analüüsiks ja e-kirja saatmiseks kohtule. Arvelt ei nähtu, et e-kiri oleks kohtule saadetud. Samuti ei ole hagejale teada, millise e-kirja edastamist kostja arvel silmas peab.
19.Arve nr 20180069 on maakohus lugenud täielikult, s.o 11,7 h ulatuses, põhjendatuks. Kui kostja ei oleks esitanud põhjendamatut tagatise nõudmise taotlust, ei oleks kohus teinud ka kohtumäärust, kostja esindaja ei oleks pidanud sellega tutvuma ega selgitama vastavas osas menetluse käiku.
20.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendamatud veel vähemalt 2,5 tunni ulatuses. Vastus määruskaebusele
21.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Samuti on maakohus lepingulise esindaja kulu oluliselt vähendanud. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire.
25.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge. Riigikohus on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 lugenud põhjendatuks tunnitasu 153 eurot (käibemaksuta). Lisaks nähtub nimetatud määrusest, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli 2008. a-l advokaadi keskmine tunnitasu 127 eurot 82 senti. Ringkonnakohtu hinnangul on selle ajast keskmine tunnihind eelduslikult tõusnud. Arvestades vaidluse all olnud tsiviilasja sisu, ei saa pidada tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) käesoleval juhul ülemääraseks. Tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei muuda põhjendamatuks ka asjaolu, et vaidlus oli seotud notari ametitegevusega. Riigikohus on 19.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16 p-s 11 selgitanud, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud üksnes osas, mis puudutavad menetluslike küsimusi.
26.Mis puudutab kostja esindaja e-kirju kostjale, siis maakohus leidis põhjendatult, et mõistlikus mahus kliendiga suhtlemine on menetluses vajalik. Ringkonnakohus leiab, et ekirja koostamise kulu saab lugeda põhjendatuks ka juhul, kui kliendile saadetud e-kirja ennast ei ole kohtule esitatud. Esindaja poolt kliendile saadetud e-kirja, mis sisaldab esindaja ja kliendi vahelist suhtlust, ei ole vaja esitada tsiviilasja materjalidesse, kuna tegemist ei ole menetlusdokumendiga. Samas on selge, et esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning mõistlikus ajamahus suhtlust saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu vajalikuks menetluskuluks. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohus luges kostja esindaja poolt kostjale saadetud e-kirjade koostamise ajakulu põhjendatuks, ei ole diskretsioonipiire ületatud. Mis puudutab arvet nr 20170086, siis kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et arve spetsifikatsiooni kohaselt on e-kirjale kulunud aeg 0,1h. Arve spetsifikatsioonist nähtub, et e-kirja koostamisele on kulunud 1,1h, mis hõlmab muuhulgas ka hageja vastuse analüüsi ja materjalide analüüsi.
27.Seoses arvega nr 20170141 märgib kolleegium, et arvestades kostja 23.02.2017 vastuse sisu ja mahtu, on maakohus põhjendatult lugenud materjalide analüüsi, vastuse koostamise ja vormistamise põhjendatud ajakuluks kokku 6,1h. Vastuse vormistamine on osa vastuse koostamisest ning puudub alus asuda seisukohale, et vastuse vormistamise osas peaks esindaja põhjendatud tunnitasu määr olema madalam. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui luges 06.02.2017 kohtumäärusega tutvumise ja kliendile e-kirja koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 0,7 h.
28.Mis puudutab arvet nr 20170424, siis on maakohus õigesti pidanud kostja esindaja ajakulu hageja 25.08.2017 seisukoha analüüsile ning kohtule e-kirja saatmisele (kokku 1,9h) vajalikuks. Hageja esitas 25.08.2017 mahuka seisukoha koos lisadega. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja esindaja on saatnud e-kirja kohtule (II kd tl 56). Nendele toimingutele kulunud ajakulu kokku 1,9h saab pidada põhjendatuks.
29.Mis puudutab arvet nr 20180069, siis kolleegium nõustub maakohtuga, et arvel märgitud ajakulu 11,7h on põhjendatud. Kostja vastus apellatsioonkaebusele on ca 12 lk pikk ning selle koostamise ajakulu 11,2h ei saa pidada ülemääraseks. Ebavajalikuks ei saa pidada ka kostja esindaja tutvumist ringkonnakohtu 16.01.2018 määrusega (millega jäeti rahuldamata kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks) ja e-kirja koostamist kliendile (kokku 0,5h). Kuigi kostja taotlus jäeti rahuldamata, ei saa pidada määrusega tutvumist põhjendamatuks ajakuluks. Samuti on põhjendatud mõistlikus ajamahus suhtlemine kliendiga.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
31.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.