Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
2. november 2017.a kell 13.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-14871
Tsiviilasi
XXXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: XXXXOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Võlgniku seaduslik esindaja: Xxxx(e-post xxxx) Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10, Tallinn 10612, 6 552 302; 50 13 340, e-mail [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
vajalike kulutuste suuruseks 350 eurot, kõik kokku 2305 eurot.
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXXXOÜ esitas 06.10.2017 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 10.10.2017 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik olulise laenuandja poolt tähtajatu laenulepingu ülesütlemist ning äritegevuseks vajalike rahavoogude puudumist. Avalduse kohaselt on kohustuste maht 188 302 eurot ja arvelduskontol raha 1587 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 25.10.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on XXXXOÜ võlgade suuruseks kokku 187 318 eurot ja materiaalset vara on arvestuslikus summas 109 710,67 eurot. Võlgnik on vähemalt võlausaldaja OÜ Xxxx võlanõude sissenõutavaks muutumisest 30.09.2017.a. praktiliselt maksejõuetu (makseraskustes). Võlgniku maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida võlgniku juhatuse liige ka teadvustas, esitades õigeaegselt kohtule avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks. Ajutise halduri arvates võlgniku majandusliku tegevuse jätkamine, arvestades suurt kohustuste ja olemasolevat varade mahtu, ei ole koheselt võimalik. Kuivõrd käesoleval ajal puuduvad võlgnikul likviidsed varad majandustegevuse jätkamise tagamiseks, siis ilma täiendavate investeeringuteta või majandustegevuse ümberkorralduseta ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik. Võlgniku juhatuse liige on seotud Osaühinguga Xxxx, kes on võlgniku suhtes otsene konkurent ehk tegutseb võlgnikuga täpselt samal tegevusalal, olles võlgnikule ühise juhatuse liikme kaudu lähikondne. Millised majanduslikud lähikondsed seosed olid võlgnikul ja Osaühingul Xxxxja kas, tulenevalt nendest seostest on alus esitada mingeid nõudeid Osaühingu Xxxx vastu, tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur peab OÜ XXXX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühesuunalist ja kitsast äriplaani ning sellest tingitud pakutava teenuse nõudluse vähenemist, samuti investorite puudumist ning ostjate suuri õigeaegselt sisse nõudmata võlgnevusi, mis mõjutasid oluliselt võlgniku rahavooge. Seetõttu tekkis olukord, kus võlgnik ei suutnud rahalise võimekuse nõrkuse tõttu teenindada majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Võlgnikul puudub käesoleval ajal kasumlik ja tulus tegevus, ehk senine äriplaan ei tööta nii, nagu see oli kavandatud varem. Võlgniku juhtorganid – juhatus ja ainuosanik on ettevõtet juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, kuid see ei ole andnud soovitud tulemusi, kuivõrd kogu ettevõtmine oli rajatud laenurahale. Võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku kreeditori otsustava meelemuutuse tagajärg. Aruande kohaselt tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuseks oleva kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea kohta andmed seni
puuduvad. Ajutise pankrotihalduri arvates ei esine kahjunõude esitamise aluseid võlgniku juhtorganite vastu. Ajutine haldur teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ XXXXpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 187 318 euro ulatuses ning vara väärtuseks on hinnanguliselt 109 710,67 eurot. Võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks puuduvad. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 23 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1955 eurot ja vajalike kulutuste hüvitiseks 350 eurot, kõik kokku 2305 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Eeltoodu alusel mõistab kohus OÜ-lt XXXXvälja ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 2305 eurot ja määrab selle tasumise vastavalt ajutise halduri avaldusele Lembit Ülperi arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.