Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-17-7677

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A Ki hagi A K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2(4)

2-17-7677 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesoleva hagi rahuldamise korral hageja saadava hüve väärtuseks 7 883,91 eurot. Kohus määras käesoleva asja hinnaks TsMS § 132 lg 5 tulenevalt 6 000 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasjas, mille hind on kuni 6 000 eurot, tasuda riigilõivu 425 eurot. Viru Maakohus andis 31. mai 2017 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest 225 euro ulatuses ning võimaldas hagejal tasuda ülejäänud 200 eurot riigilõivu kahe osamaksena. Hageja tasus riigilõivu summas 200 eurot kohtu poolt määratud ajaks. Hageja tasus riigilõivu summas 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel. Seega tasus hageja käesolevas menetluses riigilõivu kokku summas 250 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai osaliselt menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 225 eurot. Hageja palub kohtult vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest seoses kompromissi sõlmimisega vastavalt TsMS § 190 lg 7. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hagejal õigus seoses kompromissi sõlmimisega nõuda Eesti Vabariigilt poole riigilõivu tagastamist. 3(4)

2-17-7677 TsMS 179 lg 51 alusel TsMS §-s 179 nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1 lg 6 esimese lause kohaselt, kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, sealhulgas kassatsioonikautsjoni ja riigilõivu, samuti prokuratuuri lahenditest tulenevate avalikõiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse maksekorralduse seaduse 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda. MKS § 105 lg 6 esimese lause alusel, maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva MKS § 105 lg 6 punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas, mille hind on kuni 6 000 eurot, tuleks tasuda riigilõivu kokku 475 eurot (425 eurot hagiavalduse esitamisel ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel), on hagejal õigus nõuda Eesti Vabariigilt poole riigilõivu summas 237,50 (475/2) tagastamist, hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 225 eurot. Kohus tasaarvestab Eesti Vabariigi nõude hageja vastu 225 euro menetluskulude hüvitamiseks hageja nõudega Eesti Vabariigi vastu poole riigilõivu 237,50 euro tagastamiseks. Tasaarvestuse tulemusel ei tagastata hagejale riigilõivu 225 euro ulatuses ning hageja vabaneb kohustusest tasuda riigituludesse riigilõivu 225 euro ulatuses. Hagejal on õigus taotleda ülejäänud riigilõivu 12,50 euro (237,50-225) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4, lg 6 alusel. Hagi tagamine Viru Maakohtu 16. juuni 2017 määrusega tagas kohus tsiviilasjas hagi ja peatas täitemenetluse Viru tööpiirkonna kohtutäituri Andrei Krek menetluses olevas täiteasjas nr 066/2016/2274 elatise võlgnevuse osas kuni tsiviilasjas nr 2-17-7677 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Pooled taotlevad asjas kohaldatud hagi tagamist lõpetada kohtulahendi jõustumisega. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega ja pooled esitasid kohtule taotluse tühistada asjas seatud hagi tagamise abinõud. Hagi tagamine tuleb tühistada. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.