lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-1682/9

Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 21.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-1682/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1485
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-26-1682

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1682

Tsiviilasi

H.A hagi Q.C , S.F ja N.M vastu aresti alt vabastamise nõudes

Hagihind

3840,41 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H.A (isikukood: XXX; aadress: Lina XXX-i, 63303 XXX ; e-post: Kostja I: Q.C puudub; e-post:

(isikukood: XXX; registrijärgne elukoht

Kostja II: S.F (isikukood: XXX; aadress: XXX, AbjaPaluoja linn, XXX, 69401 XXX; e-post: Kostja III: N.M (isikukood: XXX; aadress: XXX, AbjaPaluoja linn, XXX, 69401 XXX); Seaduslikud esindajad: Q.C ja M.O. Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Jätta H.A hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja H.A kanda. Kostjatel menetluskulud puuduvad. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja 1 (4)

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 21.09.20262-24-7053/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.09.20262-24-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-26-8504/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.H.A esitas kohtule hagi Q.C , S.F-i ja N.M-i vastu vara aresti alt vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 22.01.2026 Q.C arvelduskontole 4000 eurot eesmärgiga tasuda sõiduki ostmiseks broneerimistasu ehk ettemaks. Hageja väitel oli poolte kokkuleppe kohaselt broneerimistasu suuruseks 100 eurot, kuid ta sai Q.C antud juhistest valesti aru ja kandis ekslikult üle sõiduki kogu müügihinna ehk 4000 eurot. Hageja selgituste kohaselt ei olnud Q.C müüdava sõiduki omanik, vaid vahendas sõiduki müüki oma sõbra nimel. Seetõttu puudus Q.C-l hageja hinnangul õiguslik alus sõiduki kogu müügihinna vastuvõtmiseks. Pooltevaheline kokkulepe piirdus üksnes 100 euro suuruse broneerimistasu maksmisega. Kui sõiduki müügitehing oleks lõpule viidud, tulnuks hageja hinnangul sõiduki müügihind tasuda selle tegelikule omanikule, mitte Q.C-le . Kuna hageja üle kantud raha arestiti Q.C arvelduskontolt, jäi sõiduki müügitehing lõpule viimata ning hageja ei saanud sõidukit. Q.C arvelduskonto arestimise tulemusel laekus kohtutäitur Janek Poolile hageja tehtud ülekandest 3840,41 eurot elatise täiteasjades nr 171/2015/257 ja nr 171/2015/258, milles sissenõudjateks on S.F ja N.M . Hageja leiab, et kuna 4000 euro ülekandmiseks puudus poolte kokkulepe ja Q.C-l ei olnud õigust sõiduki müügihinna saamiseks, on tegemist VÕS § 1028 lg 1 tähenduses alusetu rikastumisega. Hageja hinnangul ei muutunud ekslikult Q.C arvelduskontole kantud raha Q.C varaks, vaid jäi hageja varaks. Seetõttu ei saa sellele pöörata sissenõuet Q.C vastu läbiviidavates täitemenetlustes. Hageja tugineb TMS § 222 lg-le 1 ning taotleb Q.C arvelduskonto arestimise tulemusel kohtutäiturile laekunud 3840,41 euro vabastamist aresti alt, kuna tema hinnangul kuulub nimetatud summa talle ega kuulu Q.C vara hulka. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 455 eurot.
2.Kostja I kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 16.02.2026 kohtule saadetud e-kirjas. Kostjale II toimetati menetlusdokumendid kätte 03.02.2026 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel ning kostja III seaduslikule esindajale 23.04.2026 samuti kättetoimetamisportaali vahendusel. Ükski kostjatest ei ole hagile vastanud ega hageja esitatud asjaoludele vastuväiteid esitanud.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.
4.Kohus leiab, et H.A hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Seega eeldab hagi rahuldamine, et hagejal on õigus just sellele varale või varalisele õigusele, millele on võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses sissenõue pööratud.
6.Käesoleval juhul on sissenõue pööratud kostja Q.C pangakontole. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõudele sissenõude pööramisel võlgniku nõude tema suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu ning kohustab kolmandat isikut täitma kohustuse kohtutäiturile. Pangakonto puhul on selliseks nõudeks kontoomaniku nõue krediidi- või makseasutuse vastu. TMS § 115 lg 2 kohaselt arestitakse konto arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses ning kontol olev raha kantakse arestitud ulatuses kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise hetkel ei ole kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad ning need kantakse kohtutäiturile kuni arestimisakti täitmiseni.
7.Hageja väitel oli ta kokku leppinud Q.C-ga 100 euro suuruse broneerimistasu maksmises seoses sõiduki ostmisega, kuid kandis 22.01.2026 ekslikult Q.C pangakontole 4000 eurot ehk sõiduki kogu müügihinna. Hageja väidab lisaks, et Q.C ei olnud müüdava sõiduki omanik, vaid vahendas sõiduki müüki oma sõbra nimel, mistõttu puudus Q.C-l õigus sõiduki müügihinna saamiseks. Q.C pangakonto aresti tõttu kandis krediidiasutus kontole laekunud summast 3840,41 eurot kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Hageja leiab, et kuna 3900 euro tasumiseks puudus õiguslik alus, ei muutunud ekslikult üle kantud raha Q.C varaks, vaid jäi hageja varaks. Kohus selle järeldusega ei nõustu.
8.Asjaolu, et hageja võis kanda Q.C-le suurema summa, kui poolte kokkuleppe kohaselt tasuda tuli, ei tähenda, et hagejale säilis pärast ülekande tegemist õigus Q.C pangakonto suhtes või et Q.C pangakontole laekunud summa jäi hageja varaks. Pangakontole laekunud rahaliste vahendite ulatuses on nõue krediidi- või makseasutuse vastu kontoomanikul, käesoleval juhul Q.C-l . Hagejal kui makse tegijal sellist nõuet Q.C panga vastu ei ole. Seetõttu ei ole hagejal ka sundtäitmise esemeks oleva kontonõude suhtes õigust üksnes põhjusel, et tema oli Q.C N.M-i kontole laekunud makse tegija. Seda järeldust ei muuda hageja väide, et 3900 euro tasumine toimus eksimuse tõttu ja Q.C-l puudus selle summa saamiseks õiguslik alus. Kui Q.C sai hagejalt raha ilma õigusliku aluseta, võib hagejal olla Q.C vastu VÕS § 1028 lg-st 1 tulenev nõue õigusliku aluseta saadu tagastamiseks. Selline tagastusnõue on aga hageja nõue Q.C vastu. See ei anna hagejale õigust Q.C pangakonto ega selle konto aresti tulemusel kohtutäiturile laekunud raha suhtes.
9.Seega tuleb eristada ühelt poolt küsimust, kas Q.C-l oli hagejalt 3900 euro saamiseks õiguslik alus, ning teiselt poolt küsimust, kellele kuulus panga vastu nõue pärast raha Q.C pangakontole laekumist. Esimesele küsimusele eitavalt vastamine ei too iseenesest kaasa seda, et panga vastu tekkinud või suurenenud kontonõue kuuluks makse teinud hagejale. Hageja võimalik õigus nõuda Q.C-lt õigusliku aluseta saadu tagastamist ei muuda teda Q.C pangakonto suhtes õigustatud isikuks.

3 (4)

Samuti ei anna alust teistsuguseks järelduseks asjaolu, et Q.C pangakonto oli raha laekumise ajal juba arestitud ning Q.C ei saanud kontole laekunud summat enda äranägemisel kasutada. TMS § 115 lg 2 näeb sõnaselgelt ette, et kui konto arestimise hetkel ei ole kontol arestimisakti täitmiseks piisavalt raha, hõlmab arest ka pärast arestimist kontole laekuvaid summasid. Seega on konto aresti üheks seaduses otseselt ettenähtud tagajärjeks see, et pärast arestimist võlgniku kontole laekuv raha kantakse arestimisakti täitmiseks kohtutäiturile.

10.Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et tal oleks Q.C pangakonto suhtes nõudeõigus või muu selline õigus, mis takistaks TMS § 222 lg 1 tähenduses sellele sissenõude pööramist. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et tema tehtud makse oli 3900 euro ulatuses ekslik ja Q.C-l puudus selle saamiseks õiguslik alus. Need asjaolud võivad olla asjakohased hageja ja Q.C vahelise võimaliku tagastusnõude lahendamisel, kuid neist ei tulene hagejale õigust Q.C pangakonto suhtes.
11.Eeltoodut arvestades ei ole määrav, et kostjad ei ole hageja väidetele vastu vaielnud. Ka juhul, kui lähtuda hageja esitatud faktilistest asjaoludest ning lugeda need õigeks, ei tulene neist hagejale TMS § 222 lg-s 1 nimetatud sundtäitmist takistavat õigust. Hageja väidetav õigus nõuda Q.C-lt ekslikult tasutud summa tagastamist ei anna talle õigust nõuda Q.C pangakonto aresti tulemusel kohtutäiturile laekunud 3840,41 euro vabastamist aresti alt. Seetõttu tuleb hageja nõue vabastada TMS § 222 lg 1 alusel aresti alt kohtutäiturile Q.C pangakonto aresti tulemusel laekunud 3840,41 eurot jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole menetluses sisulisi seisukohti esitanud ning tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjatel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostjad esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium