Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-8172 Tsiviilasi Meve Tarmo OÜ hagi Hakkemeister OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 36 579,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Meve Tarmo OÜ (reg nr 10386971, Otepää, Saare 16), hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo Kikas, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aare Kaldma, kostja Hakkemeister OÜ (reg nr 12598528, Märjamaa vald, Velisemõisa küla), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Andrus Kasela Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2017 Resolutsioon Välja mõista Hakkemeister OÜ-lt 35 087,06 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt 33 064,66 eurot alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Meve Tarmo OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Hakkemeister OÜ kanda. Välja mõista Hakkemeister OÜ-lt menetluskulud 1520 eurot Meve Tarmo OÜ kasuks. Välja mõista Hakkemeister OÜ-lt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Meve Tarmo OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 4, 6; 113 lg 1; 774 lg 1; 787 lg 1; TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 33 064,66 eurot, viivise 869,65 eurot ja viivise põhinõudelt kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 sätestatud määras kindla summana ja edasi arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik teise isiku ees vedama vallasasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu. VÕS § 774 lg 2 sätestab, et kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Hageja seadusliku esindaja Tarmo Kikase vande all antud ütlustest nähtub, et P R helistas Tarmo Kikasele 2016.a maikuus, võis olla ka aprillis 2016 ja soovis metsamaterjali väljaveo- ja võsa ülestöötamise teenust. Telefoni teel lepiti kokku, et kokku saadakse metsas ja vaadatakse üle, mis teha on vaja. Peale helistamist järgmine või ülejärgmine päev saadi kokku. P.R oli asjaga kiire. Tal olid lepingud sõlmitud. Metsad on Peipsi ääres Tartumaal Meerapalus ja sinna läksid kohale riigimetsamajandi esindaja, P R, Tarmo Kikas, metsameister A T ja P kaasas oli T. T jäi kohapealseks töödejuhatajaks. P R oli harvester. T tegeles lõikamisega. Hagejal olid vahendid metsamaterjali väljaveoks. Kohapeal leppisid T K ja P.R kokku hinnas ja töömahus. Lepiti kokku järgmised hinnad: metsamaterjali veoteenus oli 5,50 eurot tihumeeter (5,50 eurot oli ümarpalgi tihumeetri hind) ja hakkepuidu ülestöötamise ja väljaveo teenuse hind oli 11,50 eurot tihumeeter. Lepiti kokku ka, et teenuste eest tasumine toimub arvete alusel. P.R lubas maksta siis, kui riigimetsamajand raha üle kannab. Esimesed ülekanded kostja hagejale tegi ka. Hagejale oli teada, millal riigimetsamajand kostjale raha üle kandis ja paari päeva jooksul kandis kostja raha üle hagejale. Kõik arved puudutasid ühte objekti. Mahud on arvete peal kirjas. Riigimetsamajandi esindaja kontrollis materjali müüki ja tema andis teada müüdud
kogused P.R. P.R andis hagejale andmed, mille järgi hageja koostas kostjale arved. Hageja koostas arved P.R saadud andmete alusel. Andmed esitas P.R hagejale õigeaegselt. Samas oli hagejal võimalus kontrollida andmeid Riigimetsamajandilt. Töö kestis 2016 kevadest järjepidevalt septembrini. Töös olid 2 traktorit, auto ja saemehed. P.R maksis ära paar arvet, vahepeal pikendas arvete tasumise tähtaega ja siis jälle maksis ära. Kui viimased arved olid esitatud, siis ta ei suutnud maksta. Ta käis kauplemas, et tulge ja tehke talle veel tööd ja siis sellest rahast saab ta maksta hageja arveid. Hageja keeldus. Siis ta pakkus veel oma harvesterit, et hageja otsiks tööd ja siis P.R teenib tasu. P.R harvester oleks pidanud 2 a töötama enne kui summa tasutud saab. Tarmo Kikas oli vahel metsaveoauto juht ja vedas ka metsa välja. Riigimetsamajandi töötaja kontrollis tööd. Kogused ja kõik andmed klappisid nii arvete järgi kui tegelikkuses. Septembris käidi viimati tööl. Arveid siis enam ei makstud. Jutt oli P.R poolt sama, et äkki leiab harvesterile tööd ja ta teeb hagejale tasaarvestuse. Hageja ei olnud nõus temaga enam koos töötama. P.R pakkus hagejale e-posti teel maksegraafiku järgset tasumist, aga seda ta ei täitnud algusest peale. Arved sai kostja kõik kätte. P.R ütleb, et ei saanud, aga hageja raamatupidaja kinnitab, et P.R on arved kätte saanud. Pooltel ei olnud erimeelsusi hindades ega tähtaegades. Mitte milleski ei olnud erimeelsusi. Hageja oli riigimetsamajandi esindajaga pidevalt ühenduses ja temal ei olnud mingeid pretensioone. Riigimetsamajand poleks kostjale muidu maksnud. Kostja sai selle raha riigimetsamajandilt kätte. Tagantjärgi võis tulla erinevus ainult hakke koguse suuruses, kui see ära hakiti, siis oleks hagejal olnud õigus raha juurde taotleda. Ära maksti 80 % sellest kogusest, mis mõõdeti, aga peale hakkimist kogus muutub. Kostja esindaja A.Kasela seletusest nähtub, et kostja võtab omaks kõikidel arvetel olevad kogused hinnaga 5,50 eurot tihumeeter. Kohus leiab, et hageja esindaja T.Kikase vande all antud ütlustega kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte vahel on sõlmitud suuline leping, mille alusel osutas hageja alates 2016.a. aprillikuust kostjale metsamaterjali väljaveo ja hakkepuidu ülestöötamise ja väljaveo teenust. Hakkemeister OÜ-d esindas Priit Rokk. Pooled sõlmisid seega veolepingu ümarpalgi ja hakkepuidu väljaveoks VÕS § 774 lg 1 järgi ning töövõtulepingu hakkepuidu ülestöötamiseks VÕS § 635 lg 1 järgi. Poolte vahel olid kokku lepitud osutatavate teenuste hinnad: 5,50 eurot oli ümarpalgi ühe tihumeetri veo hind ja hakkepuidu ülestöötamise ja väljaveo teenuse hind oli 11,50 eurot üks tihumeeter. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 787 lg 1 sätestab, et veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vedaja võib lisaks veotasule ja seisurahale nõuda tema poolt veosele tehtud kulutuste hüvitamist, mida ta vastavalt asjaoludele võis mõistlikult vajalikuks pidada. Vedaja ei või nõuda selliste kulutuste hüvitamist, mis tavaliselt tekivad veolepingu täitmisel või mis oleksid vedajal tekkinud ka veolepingut sõlmimata. Hageja esindaja juhatuse liikme T.Kikase vande all antud ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kokku lepiti ka, et osutatavate teenuste eest tasumine toimub arvete alusel. Poolte vahel oli kokku lepitud seega, et kostja kohustub tasuma hagejale osutatavate teenuste eest järgmiselt: P.Rokk tasub hagejale siis, kui riigimetsamajand kostjale raha üle kannab. Riigimetsamajandi esindaja kontrollis hageja poolt väljaveetud metsamaterjali müüki ja tema andis teada müüdud kogused P.Rokile. P.Rokk andis hagejale andmed, mille järgi hageja koostas kostjale arved. Hageja koostas arved P.Rokilt saadud andmete alusel. Andmed esitas P.Rokk hagejale õigeaegselt. Hagejale oli teada, millal riigimetsamajand P.Rokile raha üle kandis ja paari päeva jooksul kandis P.Rokk raha üle hagejale. Töö kestis 2016 kevadest septembrini. Kostja esindaja võttis kohtuistungil omaks, et hageja on kostjale teostanud tööd ja teenused mahus, mis kajastuvad esitatud arvetel. Kostja esindaja eitab poolte kokkulepet hakkepuidu ülestöötamise ja väljaveo hinnas 11,50 eurot tihumeeter, kokku oli lepitud 5,50 eurot tihumeeter. Kohus loeb hageja esindaja T.Kikase vande
all antud ütlused usaldusväärseks tõendiks, kuna hageja esindaja ütlusi kinnitavad ka arved nr 16160 31.08.2016, nr 16185 30.09.2016, nr 16190 31.10.2016, arve nr 16211 30.11.2016, kliendilaekumiste aruanne, aruanne kliendivõlgnevuse kohta, saldoteade, kostja e-kiri võlgnevuse tasumise graafiku kohta. Nimetatud arvetega leidis tuvastamist, et ümarpalgi veoteenuse hinnaks on 5,50 eurot tihumeeter ja hakkepuidu väljavedu 11,50 eurot tihumeeter. Kliendilaekumiste aruandega leidis tuvastamist, et tasumata on kostjal hagejale arvete alusel 33 064,66 eurot. Saldoteatega leidis tuvastamist, et hageja esitas kostjale saldoteate, mille kohaselt 30.11.2016 seisuga on kostjal tasumata hagejale esitatud arvete alusel 34 364,66 eurot. Kostja e-kirjaga 02.12.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kostja vastas hagejale esitatud saldoteate peale, et tasub saldoteates toodud võlgnevuse maksegraafiku alusel alates 22.12.2016 kuni 28.02.2017. Seega puudusid pooltel erimeelsused osutatud teenuste ja tööde hindades. Samuti leiab kohus, et kohtuistungil leidis tõendamist hageja esindaja T.Kikase vande all antud ütlustega, et hageja sõlmis suulised lepingud kostjaga, keda esindas Priit Rokk. Hageja on vormistanud kõik arved, kliendilaekumiste aruande, kliendivõlgnevuse, saldoteate kostja nimele ja saatnud kõik dokumendid kostjale. E-kiri 02.12.2016, milles kostja võtab omaks saldoteates toodud võlgnevuse hagejale, on saadetud kostjale kuuluvalt e-aadressilt [email protected]. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte vahel oli kokku lepitud, et hakkepuidu ülestöötamise ja väljaveo hinnaks on 11,50 eurot tihumeeter. Kostja esindaja kohtuistungil esitatud vastuväide, et hakkepuidu ülestöötamise ja väljaveo hinnaks on 5,50 eurot tihumeeter, on paljasõnaline. Kostja ei ole oma väidet mitte millegagi tõendanud. Kohus ei pidanud põhjendatuks lükata edasi kohtuistungit 05.10.2017 põhjusel, et alates 28.09.2017 asus juhatuse liikme ülesandeid täitma uus juhatuse liige. TsMS § 414 lg 3 sätestab, et kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungil ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Hageja esitas kostja vastu hagi juba 24.05.2017. Kostja sai hagi ja sellele lisatud dokumendid kätte 05.06.2017. Kostja esitas kohtule 20.06.2017 kirjaliku vastuse, milles muu hulgas nõustus kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et kostjal on olnud võimalus esitada kõik avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus rahuldas kostja taotluse 16.08.2017 eel- ja kohtuistungi edasilükkamiseks P.Roki haigestumise tõttu. Asjas ei oma tähtsust, et kostja uus juhatuse liige asus alles 28.09.2017 juhatuse liikme ülesandeid täitma. Hagi ja sellele lisatud dokumendid olid kostjale edastatud juba 2017 juunis. Kostjal on olnud aega tõendeid koguda juba 4 kuud. Seega nõustub kohus hagejaga, et hageja teostas lepingujärgsed tööd tähtaegselt ja kvaliteetselt. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale jooksvalt arved, mille eest kostja tasus või tasus osaliselt, kuid viimased arved jättis kostja üldse tasumata. Kostja tasus viimati makse summas 600 eurot võla katteks 25.01.2017. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja on arvete nr 16160 31.08.2016, nr 16185 30.09.2016, nr 16190 31.10.2016, nr 16211 30.11.201611 alusel jätnud hagejale tasumata 33 064,66 eurot, on kostja põhivõlgnevus hageja ees 33 064,66eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Pooltevaheline leping viivise määra ei sätestanud, mistõttu tuleb lähtuda viivisenõude arvutamisel seadusjärgsest viivisemäärast ning kohus nõustub hagejaga, et viivist tuleb arvestada põhivõlalt 33 064,66 eurot alates kostja poolt viimase makse teostamisele (25.01.17.a.) järgnevast päevast. Viivise arvestusperioodil kohaldatavaid Euroopa Keskpanga intressimäärasid (0,00%) arvestades kujuneb perioodil 26.01.2017 kuni 25.05.2017 tekkinud viivisevõlgnevuseks 869,65 eurot (võlasummast 33 064,66 eurot viivisemäär 8% aastas = 2645,17 eurot; 2645,17 eurot : 365 päeva = 7,25 eurot; 7,25 eurot x viivitatud 120 päeva = 869,65 eurot). Viivis on arvestatud korrektselt ja vastavalt seadusele ning kostjalt kuulub viivis summas 869,65 eurot seisuga 25.05.2017 väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 33 064,66 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 01.11.2017. Viivise arvestusperioodil kohaldatavaid Euroopa Keskpanga intressimäärasid (0,00%) arvestades kujuneb perioodil 26.05.2017 kuni 31.10.2017 tekkinud viivisevõlgnevuseks 1152,75 eurot (võlasummast 33 064,66 eurot viivisemäär 8% aastas = 2645,17 eurot; 2645,17 eurot : 365 päeva = 7,25 eurot; 7,25 eurot x viivitatud 159 päeva = 1152,75 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 1000 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 520 eurot ning viivise menetluskuludelt. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 4,20 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja
lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 1520 eurot ja viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.