Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 16. aprill 2025
Tsiviilasja number
2-22-11238
Tsiviilasi
Kaja Isperti, Lauri Isperti ja Arvo Möldri hagi Kalju Küti vastu kahju õigusvastase tekitamise lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks, lähenemiskeelu ja muude isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a (parandatud 4. novembri 2024. a määrusega)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalju Küti apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Kaja Isperti hagi osas 5700 eurot, Lauri Isperti hagi osas 5700 eurot ja Arvo Möldri hagi osas 5700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (vastustajad): Kaja Ispert (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Lauri Ispert (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Arvo Mölder (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja Helen Pahk
otsus
Kostja (apellant) Kalju Kütt (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a otsus (parandatud 4. novembri 2024. a määrusega) osas, milles Kalju Kütil keelati läheneda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo Mölderile XXXXX tänaval lähemale kui 20 meetrit (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus otsus, millega keelata Kalju Kütil läheneda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo Mölderile XXXXX tänaval lähemale kui 5 meetrit. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades otsuse resolutsiooni punkti 2 näitliku loeteluga müra tekitavatest tegevustest, millest Kalju Kütil tuleb hoiduda.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a otsuse (parandatud 4. novembri 2024. a määrusega) resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada hagi osaliselt.
2.Kohustada Kalju Kütti hoiduma kinnisasjal aadressiga XXXXX ja XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena naaberkinnisasjadele ulatuv müra on põhjendamatu ja oluliselt häiriv, sh õues või avatud akendega toas pasuna puhumine, plekist trummi ja muude plekist esemete tagumine, maja rõduäärise tagumine, autosignalisatsiooni käivitamine.
3.Kohustada Kalju Kütti hoiduma hagejatele Kaja Ispertile ja Lauri Ispertile kuuluvale kinnistule aadressiga XXXXX tn X,X ja Arvo Möldrile kuuluvale kinnistule aadressiga XXXXX tn X,X ning nimetatud kinnistute suunas mistahes esemete loopimisest.
4.Rakendada Kalju Küti suhtes kolmeks aastaks suhtluskeeldu hagejatega ning keelata tal algatada mistahes viisil suhtlust Lauri Isperti, Kaja Isperti või Arvo Möldriga ning nimetatud isikute perekonnaliikmetega, s.h keelata nende poole pöördumine otse kõnetades, telefonikõnede, e-kirjade, kirjade, sõnumite ning sotsiaalvõrgustike kaudu.
5.Keelata Kalju Kütil läheneda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo Möldrile XXXXX tänaval lähemale kui 5 meetrit ning mujal avalikus kohas lähemale kui 50 meetrit, autoga möödudes tuleb tagada vahemaa hagejatega vähemalt 1,5 meetrit. Situatsiooni tekkimisel, kus Kalju Kütt sattub hagejate Kaja Isperti, Lauri Isperti või Arvo Möldri lähedusse, tuleb Kalju Kütil eemalduda neist koheselt käesolevas punktis ettenähtud kaugusele. Käesolevas punktis sätestatud lähenemiskeeldu on Kalju Kütt kohustatud täitma kolme aasta jooksul.
6.Mõista Kalju Kütilt Arvo Möldri kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2200 eurot.
7.Mõista Kalju Kütilt Kaja Isperti kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2200 eurot.
8.Mõista Kalju Kütilt Lauri Isperti kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2200 eurot.
9.Jätta rahuldamata hagejate nõuded liikumispiirangu seadmiseks XXXXX tänaval ja suitsu levitamisest hoidumiseks.
10.Jätta menetluskulud Kalju Küti kanda. Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5680 eurot.
2
hagejate
11.Mõista Kalju Kütilt hageja Arvo Möldri kasuks välja menetluskulud 1893 eurot 34 senti.
12.Mõista Kalju Kütilt hageja Kaja Isperti kasuks välja menetluskulud 1893 eurot 33 senti.
13.Mõista Kalju Kütilt hageja Lauri Isperti kasuks välja menetluskulud 1893 eurot 33 senti.
14.Vabastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel Kalju Kütt riigi õigusabi kulude ja tasude Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest."
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Kalju Küti kanda.
5.Jätta Lauri Isperti 9. märtsi 2025. a seisukohas esitatud taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata ja samale seisukohale lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata.
6.Määrata Kaja Isperti, Lauri Isperti ja Arvo Mölderi apellatsiooniastme hüvitatavate menetluskulude suuruseks 360 eurot ning mõista Kalju Kütilt Kaja Isperti kasuks välja 120 euro, Lauri Isperti kasuks 120 eurot ja Arvo Mölderi kasuks 120 eurot.
7.Määrata, et välja mõistetud menetluskulude summadelt tuleb Kalju Kütil tasuda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo Mölderile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Vabastada Kalju Kütt 645 euro ulatuses apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
9.Mõista Kalju Kütilt riigituludesse välja 1290 euro ulatuses riigilõiv, mille tasumisest Kalju Kütt oli Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2024. a määrusega vabastatud. Kalju Kütt peab selle kohustuse täitma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamisel tuleb Kalju Kütil tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 3
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kaja Ispert (hageja I), Lauri Ispert (hageja II) ja Arvo Mölder (hageja III) esitasid
2.augustil 2022 Tartu Maakohtule Kalju Küti (kostja) vastu hagiavalduse, milles palusid:
4.mõista kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel;
5.jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad muutsid menetluse käigus korduvalt oma nõudeid ja esitasid uusi. Maakohus otsustas 26. juuni 2024. a määrusega menetleda järgmisi hagejate nõudeid:
1.kohustada kostjat tagama, et tema tegevusest kostja kinnisasjalt XXXXX, X ning sellel asuvatest hoonetest või välisõhus paigaldatud seadmetest lähtuva naaberkinnisasjadele ulatuva müra tase ei ületa õigusaktides kehtestatud müra normtaset;
2.kohustada kostjat hoiduma müra tekitamisest, mis ei ületa õigusaktides kehtestatud müra normtaset, kuid mis on otstarbetu, häiriv ja põhjendamatu;
3.kohustada kostjat hoiduma hagejatele I ja II kuuluva kinnisasja XXXXX tn 14, Tõrva ja hagejale III kuuluva kinnisasja XXXXX tn X, X suunas esemete loopimisest;
4.kohustada kostjat hoiduma lõkke tegemisest selliselt, et hagejatele I ja II kuuluvale kinnisasjale XXXXX tn X, X ja hagejale III kuuluvale kinnisasjale XXXXX tn X, X levib suitsu määral, mis ületab õues viibimisel keskmise normaalse inimese taluvuspiiri või mis levib eluhoonesse;
5.keelata kostjal kolmeks aastaks hagejate I, II ja III ning nende pereliikmetega suhtlemine, sh telefoni, e-kirjade, kirjade, sõnumite ja sotsiaalvõrgustike kaudu;
6.kohaldada kostja suhtes hagejatele I, II ja III lähenemise keeldu kolmeks aastaks nii, et:
6.1.keelata kostjal läheneda hagejatele I, II ja III lähemale kui 100 m;
6.2.kohustada kostjat olukorras, kus kostja sattub hagejate I, II ja III lähedusse, eemalduma hagejatest I, II ja III nõutud kaugusele;
7.keelata kostjal kolmeks aastaks viibida hageja I ja II kinnisasjale XXXXX X, X lähemal kui 20 m;
8.keelata kostjal kolmeks aastaks viibida hageja III kinnisasjale XXXXX X, X lähemal kui 10 m;
9.mõista kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagejad ja kostja on naabrid. Kostja on vandaalitsenud hagejate kinnisasjadel ja kahjustanud hageja I autot. Kostja loobib hagejate kinnisasjadele erinevaid asju. Kostja äratab hagejaid igapäevaselt valju müraga, kasutades selleks mh tsiviilkaitsesireeni või auto alarmi. Kostja põletab lubamatuid materjale ja tekitab sellega õhukvaliteeti halvendavat suitsu. Kostja sõimab, alavääristab ja ähvardab hagejaid. Ta on kõiki hagejaid ähvardanud tapmisega. Kostja on hagejaid kolmandate isikute juuresolekul sõimanud. Ta on füüsiliselt hagejat II rünnanud. Kostja käib krundi taga hagejaid luuramas. Müra tekitamine on pidev ning sõimamine jätkuv ja korduv. Kostja tegevus on põhjustanud 4
hagejate vaimse ja füüsilise tervise halvenemise. Kostja tegevus on järjekindel ja süstemaatiline. Kostja ei lõpetanud oma tegevust ka pärast maakohtu esialgse õiguskaitse määrust. Kostjat on vaja mõjutada hagejate õiguste rikkumisest edaspidi hoiduma. Kostja tegude ja hagejate mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
Hagejad ei tõendanud norme ületava müra tekitamist. See, kas müra on häiriv, on hinnanguline. Hagejate väide, et müra on häiriv, ei ole tõend. Kostja teised naabrid ei ole kaebusi esitanud. Hagejate väited ja hagi on seega pahatahtlik. Kostja kinnisasjalt lähtub tavapärane olmemüra. Naabrid peavad seda taluma. Hagejad esitasid rikkumiste lõpetamise nõude, kuid tuginesid hagis 2019. kuni 2022. a sündmustele. Hagejad ei saa nõuda 2019 kuni 2022. a toimunud sündmuste lõpetamist. Politsei- ja Piirivalveameti materjalides kirjeldatud paljud juhtumid leidsid aset ajal, mil müra tekitamine oli lubatud. Naabrid on tülis. Hagejate väiteid ei saa tõena võtta. See, et kostja tegevus on tahtlikult suunatud hagejate vastu, ei ole tõendatud. Väited asjade loopimise kohta on segased ja tõendamata. Väited ähvardamise kohta on tõendamata. Ähvardamise osas ei ole kriminaalmenetlust läbi viidud. Hagejate seisukohad tulenevad naabrite halvast läbisaamisest. Eristada tuleb niisama loobitavaid sõnu ja reaalsena täide viidavat tegu. Kui hageja oma kinnistul räägib, ei ole see kellegi vastu suunatud tegevus. Seda ei pea pealt kuulama. Hagejate väited, nagu kostja oleks autoga sõites ohustanud hageja III elu ja tervist, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole liikluses ohtlik. Probleem on verbaalses suhtluses. Suhtlemiseks ei ole sotsiaalmeediat ega sidevahendeid kasutatud. Lähenemiskeelu saaks seada nii, et ei toimuks suhtlust. Linnatänaval, mis naabreid eraldab, ei saa liikumist keelata. Kostjal ei saa keelata oma kinnistul rääkida. Kostja ei sõimanud hagejaid. Ta ei vastuta, kui hagejad kuulasid, kui ta oma kinnistul räägib. Hagejate esitatud meditsiinilised dokumendid ei tõenda hagejate väiteid. Neist ei nähtu, et kostja tegude ja hagejate vaeguste vahel on põhjuslik seos. Kahjunõue ei ole põhjendatud. Kostja tegevus, mis oleks kahju tekitanud, ei ole tõendatud. Igasugune rikkumine ei pea kaasa tooma rahalist hüvitist. Kui kohus peaks tuvastama õigusvastase teo, ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Hüvitis tuleb jätta VÕS § 139 alusel välja mõistmata, sest hagejad ei pöördunud kostja poole kahjulike mõjutuste ärahoidmiseks. Teadmata, kas ja kuidas kostja kinnistult leviv müra hagejaid häirib, ei saa mõjutusi ära hoida. Hagejate pikaajaline tegevus kostja kinnisasja jälgimisel viitab, et hagejate eesmärk on kostjalt raha saada. Hagejate esitatud salvestisi ei tohi asja juurde võtta. Need saadi kostja ebaseadusliku jälgimisega. Hagejad rikkusid kostja eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitse seadust.
MAAKOHTU LAHEND
Maakohus rahuldas 20. septembri 2024. a otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat hoiduma kinnisasjal XXXXX ja XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena on naaberkinnisasjadele ulatuv müra põhjendamatu ja oluliselt häiriv (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2);
5
kohustas kostjat hoiduma hagejatele I ja II kuuluva kinnisasja XXXXX tn X, X ja hagejale III kuuluva kinnisasja XXXXX tn X, X suunas esemete loopimisest (resolutsiooni p 3); kohaldas kostja suhtes kolmeks aastaks hagejatega suhtlemise keeldu ja keelas kostjal algatada mistahes viisil suhtlust hagejate ja nende pereliikmetega, sh keelas nende poole pöördumise suuliselt, telefoni, e-kirjade, kirjade, sõnumite ja sotsiaalvõrgustike kaudu (resolutsiooni p 4); keelas kostjal kolme aasta jooksul läheneda hagejatele XXXXX tänaval lähemale kui 20 meetrit, mujal avalikus kohas lähemale kui 50 meetrit ja autoga möödumisel lähemale kui 1,5 meetrit, ning olukorras, kus kostja sattub hagejate I, II ja III lähedusse, tuleb kostjal eemalduda hagejatest I, II ja III eelnimetatud kaugusele (resolutsiooni p 5); mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2200 eurot (resolutsiooni p-d 6 – 8), jättis hagejate nõuded XXXXX tänaval liikumispiirangu seadmiseks ja suitsu levitamisest hoidumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 9); jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis nii hageja I kui ka hageja II kasuks välja menetluskulu 1893 eurot 33 senti ja hageja III kasuks menetluskulu 1893 eurot 34 senti (resolutsiooni p-d 10 – 13); vabastas kostja riigi õigusabi kulude ja tasu Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest (resolutsiooni p 14). Hagejate nõue müra tekitamisest hoidumiseks tuleb lugeda negatoorhagiks asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 tähenduses. Omanikul on nimetatud sätte järgi õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Mõjutused, mida omanik on kohustatud taluma, näeb ette AÕS §
143.Hagejad ei tõendanud, et kostja tekitas norme ületavat müra. Hagejate nõuet ei saa seega rahuldada osas, milles hagejad paluvad keelata kostjal õigusaktides sätestatud normtasemeid ületava müra tekitamise. Samas see ei tähenda, et kostja ei saanuks müra tekitamisega hagejate õigusi rikkuda. Igaühel on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 järgi õigus kodu puutumatusele. Euroopa Inimõiguste Kohus on lugenud kodu puutumatuse riiveks näiteks õhusõidukite poolt müra tekitamise ja tõsise saastamise. Tõsine keskkonnasaaste võib mõjutada inimeste heaolu ja sundida neid kodu maha jätma või takistada selle kasutamist. Kuivõrd müra on keskkonnasaaste või -häiring, saab selle tekitamisega rikkuda lisaks omandipõhiõigusele (mida kaitstakse müra kontekstis eelkõige AÕS § 143 alusel) isikute õigust kodu puutumatusele. Õigus müravabale keskkonnale on isiku õigus VÕS § 1055 tähenduses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg-st 1 tuleneb, et välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. Seadusega on seega keelatud põhjendamatu müraga keskkonnahäiringute põhjustamine. AÕS § 143 lg 1 esimesest lausest tuleneb keeld tekitada naaberkinnisasjale (sh müra tekitamisega) mõjutusi, mis takistavad naaberkinnisasja kasutamist või on vastuolus keskkonnakaitsenõuetega. AÕS § 143 lg-st 1 tuleneb, et müra tahtlik suunamine naaberkinnisasjadele on keelatud. Sõltumata, kas kostja põhjustas norme ületavat müra, tuleb hinnata, kas kostja poolt müra tekitamine takistab hagejate kinnisasjade kasutamist (RKTKo 17.10.2012, 3-2-1-104-12, p 11). Kohus leidis tõendite hindamise tulemusena, et kostja on tekitanud ja tekitab jätkuvalt oma kinnisasjal müra, mida naabrid ei pea AÕS § 143 järgi taluma. Igapäevane varahommikune tugev kolkimine, tagumine ja muu põhjendamatu müra, millest tingituna kogu ümbrus 6
kajab, ei ole mõjutus, mida keegi peaks taluma. Kuna hagejad on kostja naabrid, kelle kinnisasjadele need mõjutused jõuavad, on AÕS § 89 alusel põhjendatud hagejate nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidi müra tekitamisest, mis on põhjendamatu ja häiriv. Kostja on tekitanud XXXXX tänaval oma maja läheduses hagejaid oluliselt häirivat müra. See on korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 1 tuleneva keelu ning hagejate isikuõiguste rikkumine. Kostja rikub hagejate õigust kodu puutumatusele. Kostja käitumine on õigusvastane ja kestev. Hagejate nõue XXXXX tänaval oluliselt häiriva müra tekitamise lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks tuleb VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldada. Hagejate nõue kohustada kostjat hoiduma hagejate kinnisasjade suunas esemete loopimisest on AÕS § 89 järgne negatoornõue. Kostja loopis 2022. aastal hagejate kinnisasjadele patareisid, kive ja killustikku ning hageja III aeda hiiri. Hageja III kinnitusel lõppes selline tegevus hagi esitamisel. Tegemist ei ole seega kostja kestva käitumisega. Samas kohtumenetluse lõppedes on tõenäoline, et kostja jätkab sellega. Kostja õigustab oma käitumist hagejate suhtes ning tema käitumine on olnud hagejaid provotseeriv. See ilmnes ka kohtuistungil. Kostja poolt hageja kinnisasjadele erinevate esemete loopimine rikub hagejate omandiõigust. Hagejad ei saa seetõttu oma kinnisasju mõistlikult kasutada. Naaberkinnisasjale esemete loopimine on AÕS § 143 lg 1 mõistes naaberkinnisasjale tahtlikult mõjutuste suunamine. See on lubamatu. Hagejate nõue kohustada kostjat hoiduma hagejate kinnisasjadele esemete loopimisest tuleb AÕS § 89 alusel seega rahuldada. Kostja võib olla teinud oma kinnisasjal lõket selliselt, et suits takistab hingamist. Samas hageja II selgitas, et see toimub korra aastas. Kohtul ei ole üksikute väidetavate juhtumite pinnalt alust arvata, et kostja teeks tuleohutusnõudeid ja jäätmeseadust rikkudes lõket ka edaspidi. Suitsu levitamise osas ei ole hagi AÕS § 89 alusel põhjendatud. Kostja on korduvalt hagejaid sõimanud. Kostja mõnitas ja alandas hagejat I teiste isikute ees. Kostja käitumine ja suhtumine hagejasse II ei muutunud pärast hagi tagamise määruse tegemist, mis keelas tal hagejatega suhtlemise. Kostja on käitunud hageja III suhtes ähvardavalt (näidanud kõri läbilõikamise liigutust hagejat III sõimates). Hagejad II ja III kardavad kostjat. Kostja on ohustanud ja ohustab oma käitumisega hagejate vaimset heaolu ja turvalisust. Hagejad ei pea igapäevast sõimamist, mõnitamist ja tagakiusamist kui vaimset vägivalda taluma. Hagejatel on õigus, et see lõpeks. Hagejate õiguste kaitseks on sobilik keelata kostjal hagejatega suhtlemine. Kui kostja hagejatega ei suhtleks, ei peaks hagejad kannatama igapäevaselt tema sõimu ja alandamist. Muud meetmed ei kaitseks hagejate õigusi piisavalt. Kostjal hagejatega suhtlemise keelamine on hagejate õiguste kaitseks seega vajalik. Suhtlemise keelamine ei piira oluliselt kostja õigusi. Kostjal ei ole vaja suhelda inimestega, kes talle ei meeldi ning kellest ta lugu ei pea. Hagejate kaitseks on põhjendatud keelata kostjal suhelda hagejate pereliikmetega. Kostja saaks vastasel juhul jätkata hagejate sõimamist hagejate pereliikmete kaudu. Kostjal ei ole hagejate pereliikmetega vaja suhelda. Hagejate nõude tuleb suhtluskeelu osas seega VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldada. Kostja rikkumise senist kestust ja ulatust arvestades tuleb suhtluskeeldu rakendada maksimaalseks tähtajaks. Kostja rikkus senist hagi tagamise korras rakendatud suhtluskeeldu. Kostja seaduskuulekale käitumisele suunamine võtab seega enam aega. Kostja suhtes on hagejate õiguste kaitseks vaja lisaks suhtluskeelule rakendada lähenemiskeeldu. Istungil ilmnes, et hagejate lähedus võib tekitada kostjas soovi hagejatega suhelda ja hagejatele halvasti öelda. Tõenäosus, et kostja rikkumisi jätkab, on suur. Kostja möödus hagejast II autoga liiga lähedalt, tekitades hagejas II surmahirmu. Hirmu ja ärevust tunnistas ka hageja III. Kostja suhtes lähenemiskeelu seadmine pakub hagejatele täiendavat kaitset kostja võimalike edaspidiste rikkumiste eest. Kostja algatas 7
hagi tagamise määrusega rakendatud suhtluskeelust hoolimata hagejatega suhtlust. Üksnes suhtluskeeld oleks hagejate õiguste kaitseks seega vähene. Lähenemiskeeld aitab paremini tagada suhtluskeelu täitmist, sest kui kostja on hagejatest kaugemal, on tal vähem võimalusi hagejatega suhelda. Lähenemiskeeldu on mõistlik kohaldada nii, et keelata kostjal läheneda hagejatele avalikus kohas lähemale kui 50 m, XXXXX tänaval lähemale kui 20 m ning autoga möödudes lähemale 1,5 m. Rikkumiste raskuse tõttu tuleb rakendada lähenemiskeeldu kolm aastat. Kohus ei pidanud, arvestades kohaldatud abinõusid, põhjendatuks rakendada täiendavalt liikumispiiranguid hagejate kinnisasjade lähedal. Hagi jäi selles osas rahuldamata. Kostja rikkus hagejate isiklikke õigusi müra tekitamise, sõimamise ja alandamise, ähvardava käitumise ning erinevate esemete hagejate kinnistutele loopimisega. Kostja rikkus sellega hagejate õigust kodu puutumatusele, vaimsele puutumatusele ja turvalisusele ning inimväärikusele. Kostja poolt hageja õiguste rikkumise ja hagejatel kahju tekkimise vahel on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos. Kohus arvestas hagejate mittevaralise kahju suuruse määramisel rikkumise asjaolusid, ulatust ja kestvust, rikkumise mõju hagejate tervisele, kostja ennast õigustavat käitumist ning kostja vanust ja vähest sissetulekut. Kohus määras igale hagejale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 2200 eurot. Menetluskulud jäid hagi suuremas osas rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja palub juhul, kui ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsust hagi osalise rahuldamise kohta ei ole alust muuta, tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jagada kulud TsMS § 162 lg 2 järgi. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub, et tal ei ole kostja suhtes pretensioone ning kostja ei häiri tema elu. Tunnistaja A.A. ütlused ei kinnita hagejate väited. Ütlustest nähtub, et kostja ei ole riivanud hagejatega samas piirkonnas elava isiku õigusi. Ütlustest järeldub, et hagejate hinnangud on subjektiivsed ja neid ei saa käsitleda tegelikkusele vastavatena. Tunnistaja B.B jutt on üldsõnaline. Ütluste alusel ei saa tuvastada, mis ja millal toimus. Ütlused ei ole tõendi kvaliteediga. Maakohus tugines neile põhjendamatult. Hageja III üldsõnalise jutu põhjal ei saa tuvastada kostja häiriva tegevuse aega ega sisu ja seega ka kostja õigusvastast käitumist. Hageja III väited ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja III väited on tunnistaja B.B väidetega vastuolus. Hageja III väitel on häiriv tegevus igapäevane, tunnistaja väitel toimub see aegajalt. Politseile esitatud teated ja hagile lisatud salvestised ei kinnita, et kostja häiriv käitumine on igapäevane. Puuhalgude hööveldamist ei saa ära keelata. See oleks põhjendamatu piirang. Hageja I ütlustest ei selgu, kui sageli puitu hööveldatakse. Hageja I väited ja salvestis viitavad pleki kolkimisele. Metallitöö tekitab müra. Hageja esitatud salvestistelt nähtub, et müra tekib lühikest aega ega ole igapäevane. Tõendatud ei ole, et pleki kolin tekitati tahtlikult hagejate häirimiseks. Kostjal on õigus ruume tolmust puhastada ja vaipa kloppida. Vaipa on vaja kassi karvade eemaldamiseks kloppida. Kostja ei teinud seda kaua. Kostja auto signalisatsioon lülitub sisse auto rikke tõttu. Tegemist ei ole kostja tahtliku tegevusega. Kostja ei saa riket kõrvaldada. Auto signalisatsioon töötab lühikest aega ning 8
see müra ei ole igapäevane. Kostjat ei sundida autot vahetama. Tegemist on olmemüraga, mida peab taluma. Hageja II väitis, et kostja peksis metallvaati ja aias metallvardaga jääd. Hageja väidetest ei ole aru saada, miks need olid ebavajalikud tegevused, mis põhjustasid ülemäärast müra. Hageja ei tea, mida kostja tegelikult tegi. Hageja väidete õigsus ei ole kontrollitav. Hageja II väitel kostja sõimas oma aias. Naaberkinnistul toimuvat ei peaks pealt kuulama. Hagejate väited on üldsõnalised ja vastuolulised. Hagejad arvavad, et müra on igasugusest tegevusest tekkiv heli. Hagejad püüavad keelata kostja tegevust. Maakohtu otsuse järgi saavad hagejad määrata kostja kinnisasjalt lähtuva heli lubatavuse. See piirab kostja ebaproportsionaalselt elu. Hagejatel ei ole pädevust hinnata heli lubatavust. Poolte suhted on olnud halvad. Oht on, et hagejad loevad kõik kostja kinnisasjalt tulenevad helid häirivaks. Maakohtu otsus ei tugine eelnevat arvestades tõenditele, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja tahtlus hagejate õigusi kahjustada on tõendamata. Maakohus keelas kostjal tegevuse, mille tulemusena ulatub naaberkinnisasjadele müra, mis on põhjendamatu ja oluliselt häiriv. Otsus ei ole täidetav. Hagejate väitel häirib neid kogu müra, mis tuleneb kostja kinnisasjalt. Kostja elab kahekordses eramajas. Kostjal on vaja maja juurdes töid teha. Need tekitavad paratamatult müra. Selge ei ole, kes otsustab, milline müra on põhjendamatu ja häiriv. Kostja kinnisasja kasutamine ei ole seega enam võimalik. Kostja poolt hagejate kinnisasjadele erinevate asjade loopimine ei ole tõendatud. Hagejate sellekohased arvamused ja hinnangud ei ole tõendid. Hagejad ei näinud kostjat asju loopimas. Väide, et keegi teine ei saanud seda teha, ei ole asjakohane. Hageja III väited tema jälitamise kohta ei ole asjakohased. Hageja III ja kostja elavad ühel tänaval. Nende teed ristuvad. Seda ei saa käsitleda jälitamisena. Hageja III sellekohased väited muudavad tema ülejäänud ütlused ka ebausaldusväärseks. Kostja rääkis 4. juulil 2021, 22. märtsil 2022, 10. aprillil ja 22. detsembril 2023 oma kinnisasjal pöördumata hagejate poole. Kostja ei vastuta, et hagejad kuulavad kostja kinnisasjal toimuvat. Kostjale ei saa ette heita, et hagejad tõlgendasid kuuldut nendele suunatuna. Maakohtu viidatud 31. juuli ja 9. septembri 2023. a juhtumite puhul ei ole kostja öeldust aru saada. Kuulda on üksikud sõnad, kuid neist ei saa konteksti teadmata järeldusi teha. Nimetatud juhtumid ei ole hagejate isiklike õiguste rikkumised. Maakohtu otsuses viidatud juhtumitest võis olla hagejate isikute õiguste rikkumiseks üks juhtum 2021. aastal ja kaks juhtumit 2023. aastal. Kui kohus ei pidanud lõkke tegemist üks kord aastas hagejate õigusi kahjustavaks, siis ei peaks ka need kolm juhtumit andma alust hagi rahuldamiseks. Tõenditest nähtub, et hagejate õigusi väidetavalt rikkuvad tegevused toimusid umbes kaksteist korda aastas. Hagejate väide, et need toimuvad igapäevaselt, ei ole seega tõendatud. Maakohus ei kaalunud, milline juhtumite sagedus võiks olla häiriv. Hagejate ja kostja suhted on olnud aastaid halvad. Kostja ei pea vajalikuks hagejatega suhelda ega neile läheneda. Suhtlus- ja lähenemiskeelu kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Tõendatud ei ole, et kostja oleks hagejate kinnisasjadele lähenenud või kavatseks seda teha. XXXXX tänav on avalik ruum. Kostja võib seal liikuda. Seda ei saa keelata. XXXXX tänav ei ole 20 m lai. Kostja satuks hagejate kinnisasjast möödumisel paratamatult keelutsooni. Hageja III kinnisasi on kostja kinnisasjast üle tee. Kostja astub
9
kohe, kui ta oma kinnisasjalt väljub, keelutsooni. Kostjal on vaja XXXXX tänaval liikuda, et oma kinnisasjale pääseda. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Hagejate esitatud meditsiinilised dokumendid ei tõenda, et hagejate terviseprobleemid oleksid tingitud kostja käitumisest. Hagejad ei tõendanud kahju olemasolu. Isiklike õiguste rikkumise eest väljamõistetud hüvitised olid ajavahemikul 2020 kuni 2022 keskmiselt 1502 eurot, mediaan oli 500 eurot. Kõigi hagejate mittevaralise kahju hüvitised ei saa olla samad. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja suhtumine hagejasse II olnud vaenulikum kui hagejasse III. Maakohus ei arvestanud seda kahju suuruse määramisel. Hüvitised on kordades suuremad kui kostja sissetulek. Kostja hinnangul oleksid mõistliku hüvitised juhul, kui hagi oleks põhjendatud, hagejale I ja II 1000 eurot ning hagejale III 500 eurot. Kahju tuleks VÕS § 139 lg 2 alusel vähendada, kuna hagejad ei pöördunud enne hagi esitamist probleemiga kostja poole. Menetluskulud tuleks jätta sõltumata hagi põhjendatusest hagejate kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Menetluskulusid ei saanud seega jätta täielikult kostja kanda. Hagejate põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 910 eurot ja õigusabi kulu on 3600 eurot.
5.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejad oleksid tervemad ja rõõmsamad, kui kostja poleks neid erinevatel viisidel aastaid kiusanud. Kostja ei suutnud end isegi maakohtu istungil tagasi hoida. Maakohus rakendas suhtlus ja lähenemiskeeldu hagejate õiguste kaitseks. Need meetmed ei piira kostjat. Kostja on aastaid hagejaid hirmutanud, ähvardanud, mõnitanud ja solvanud. Maakohtu otsuses sätestatud meetmed ning määratud hüvitised toovad hagejatele õigusrahu. Maakohtu otsus on proportsionaalne ja poolte huve kaaluv. Hagejad ei nõustu kaebuses esitatud väidetega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjal keelati läheneda hagejatele XXXXX tänaval lähemale kui 20 meetrit. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega keelab kostjal läheneda hagejatele XXXXX tänaval lähemale kui 5 meetrit. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades otsuse resolutsiooni punkti 2 näitliku loeteluga müra tekitavatest tegevustest, millest kostjal tuleb hoiduda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise ning kindlaksmääramise osas. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõuded kostjale liikumispiirangu seadmiseks XXXXX tänaval ja suitsu levitamisest hoidumiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9), ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Maakohus kohaldas põhjendatult VÕS § 1055 lg-test 1 ja 2 alusel kostjale hagejate suhtes lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu kohaldamisel VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel teeb kohus diskretsiooni- ehk kaalutlusotsuse, hinnates mõlema poole huve ja õigusi. Kohus peab mh hindama, kas avaldaja taotletud lähenemiskeeld on sellega taotletava 10
eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seades kostjale XXXXX tänaval 20meetrise lähenemiskeelu, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul arvestanud vajalikul määral kostja huve. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et XXXXX tänav on avalik ruum ja kostjal on õigus ja võib olla ka vajadus liikuda tänaval kogu selle ulatuses. Kõnealune tänav ei ole kindlasti 20 meetrit lai ja seetõttu võib kostja hagejate kinnisasjadest möödumisel sattuda tahtmatult n-ö keelutsooni. Arvestades kostjale seatud suhtluskeeldu, piisab ringkonnakohtu hinnangul hagejate õiguste tagamiseks XXXXX tänaval ka 5-meetrisest lähenemiskeelust. Vastavas osas tuleb maakohtu otsust muuta.
9.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist, põhjendades ühtlasi maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 täiendamist.
1.Maakohtu tuvastatu kohaselt on kostja tekitanud ja tekitab jätkuvalt oma kinnisasjal XXXXX ja XXXXX tänaval müra, mille suhtes naabritel (hagejatel) talumiskohustus puudub. Kohus kohustas kostjat hoiduma kinnisasjal aadressiga XXXXX ja XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena naaberkinnisasjadele ulatuv müra on põhjendamatu ja oluliselt häiriv. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagejate selle nõude rahuldamisel materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole menetlusõiguse norme, mh tõendite hindamise osas, rikkunud. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Paragrahvi teisest lausest tuleneb, et kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Paragrahvi kolmanda lause järgi on omaniku nõue välistatud, kui ta on kohustatud rikkumist taluma. Seda, kas asja omanik on kohustatud müra kui tema kinnisasjal tajutavat mõjutust taluma, tuleb hinnata eelkõige AÕS § 143 lg 1 järgi. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui AÕS § 143 alusel või muust normist tulenevalt puudub kinnisasja omanikul kohustus teiselt kinnisasjalt lähtuvaid mõjutusi taluda, on mõjutustest puudutatud kinnisasja omanikul õigus nõuda AÕS § 89 ja VÕS § 1055 alusel mõjutuste lõpetamist ja tulevastest mõjutustest hoidumist. Lisaks on võimalik nõuda VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamist. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus ei ole oma järeldustes tuginenud üksnes või peamiselt tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustele ning hagejate vande all antud seletustele, vaid ka mitmetele teistele uuritud tõenditele, sh videosalvestistele. Maakohus on oma järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud.
2.Kostja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses eitanud, et ta hagis kirjeldatud tegevustega XXXXX kinnistul ja XXXXX tänaval müra tekitab. Samas leiab kostja, et maakohus ei saanud hagi rahuldada, kuna hagejad ei ole tõendanud müra tekitamist igal päeval ega ka üksikute rikkumiste toimumiste aegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliste asjaolude tuvastamine AÕS § 89 ega VÕS § 1055 alusel esitatud hoidumisnõude rahuldamiseks vajalik. Hoidumisnõude sisuks on tulevasest õiguse rikkumisest hoidumine. Nõude esitamiseks on piisav isegi see, kui eksisteerib esmakordse rikkumise ähvardav oht. Praegusel juhul on aga müra levikust tulenevad hagejate õiguste
11
rikkumised toimunud ning arvestades kostja senist käitumist ning tema enda hinnangut sellele esineb selgelt sarnaste rikkumiste kordumise oht.
3.Kostja on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et tema kinnistult ja sellega piirnevalt XXXXX tänava osalt lähtuv müra on tavapärane olmemüra, mida naabrid on kohustatud mõistlikult taluma. AÕS § 143 lg 1 esimese lause järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma mõjutusi, mis ei kahjusta tema kinnisasja kasutamist oluliselt ning kinnisasja omanik saab nõuda ainult sellisest edasisest mõjutamisest hoidumist, mille puhul on tegemist oluliste mõjutustega. Seda, kas tegemist on olulise mõjutusega, tuleb hinnata objektiivselt ning lähtuvalt puudutatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust. Mõjutuste olulisuse hindamisel ei tule seega arvestada mitte niivõrd puudutatud kinnisasja omaniku isikuga, vaid pigem kinnisasja otstarbega lähtudes mõistliku keskmise inimese arusaamast, mh tuleb arvestada sellega, millised mõjutused on sellises piirkonnas tavapärased (n-ö sotsiaaladekvaatsed mõjutused) (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 143 komm 3.5.1). Sarnaselt näeb KorS § 57 ette, et käitumise häirivuse hindamisel tuleb lähtuda keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. AÕS § 143 lg 1 teine lause siiski keelab mõjutuste tahtliku suunamise naaberkinnisasjale. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et vaiba või padja kloppimisest, jää lõhkumisest, tee puhastamisest, puude lõhkumisest ja muudest sarnastest majapidamistöödest kinnisasjal tekkiv müra on üldjuhul eramajade piirkonnas tavapärane olmemüra, mida naabritel tuleb taluda, kui selliseid töid ei tehta KorS § 56 lg-s 2 sätestatud kellaaegadel (s.o ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni). Samas tegeleb kostja tõenditest nähtuvalt õues või avatud akendega toas pasuna puhumisega, plekist trummi jms plekist esemete tagumisega, käivitab ilmselt tahtlikult autosignalisatsiooni. Samuti peksab kostja vaiba kloppimise käigus videomaterjalist nähtuvalt tegelikult peamiselt rõduääre laudist ja plekki (vt maakohtu otsuse põhjenduste p-s 11 (iii) viidatud videomaterjal). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud tegevustel ei ole mingit mõistlikku otstarvet ning sellised helid on tekitatud tahtlikult ning üksnes selleks, et häirida ümbruskonnas elavaid inimesi. Selliseid mõjutusi ei pea hagejad taluma. Väär on kostja arusaam, et hagejate eesmärgiks on keelata kostjal mis tahes heli tekitavad tegevused. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks sarnaseid probleeme oma teiste naabritega.
4.Kostja väitel lülitub tema auto signalisatsioon sisse tehnilise rikke tõttu, mitte kostja tegevuse tagajärjel. Maakohus ei ole lugenud kostja väiteid signalisatsiooni tehnilisest rikkest tõendatuks ning apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Samas, kui signalisatsiooni sisse lülitumine oleks põhjustatud tehnilisest rikkest, peaks kostja laskma signalisatsiooni rikke kõrvaldada. Kostja on väitnud, et tal pole raha uue sõiduki ostmiseks. Samas ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid väidetavalt rikkis autosignalisatsiooni parandamise maksumuse kohta. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kõnealuse mõjutuse kõrvaldamist ei saa kostjalt majanduslikult eeldada. Liiatigi oleks ka siis õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2).
5.Kostja arvates ei ole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et kostja tegevused oleksid olnud tahtlikud ja ta oleks hagejate õigusi rikkunud tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja tekitab müra – pasunahelid, plekist trummi ja muude plekist esemete tagumine, rõduäärise tagumine klopitsaga, autosignalisatsiooni käivitamine – tahtlikult, ka kostja enda menetluses esitatud väited ei jäta kahtlust, et ta tegutseb müra tekitamisel tahtlikult. See, kas kostja tahtlus on 12
suunatud ka hagejate õiguste rikkumisele (st kas tahtlus on suunatud ka õigusvastasele tagajärjele), ei ole hoidumisnõude ega ka hagejate muude nõuete lahendamise seisukohalt oluline.
6.Kostja leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega kohustati kostjat hoiduma XXXXX kinnisasjal ja XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena on naaberkinnisasjadele ulatuv müra põhjendamatu ja oluliselt häiriv, ei ole täidetav. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus möönab, et kõnealuse resolutsioonipunkti täitmine ja selle kontrollimine võib olla keerukas. Samas ei olnud vähemalt praegusel juhul kohtul mõistlik loetleda resolutsioonis ammendavalt üles kõiki neid tegevusi, millest kostja peab hoiduma, see ei parandaks oluliselt ka lahendi täidetavust. Õiguskirjanduses on samuti leitud, et hoidumisnõue on suunatud abstraktselt omandiõiguse rikkumise kaasa tuua ähvardavast teost või tegevusetusest hoidumisele. See, kuidas potentsiaalne rikkuja nõudele vastava kohustuse täidab, on põhimõtteliselt tema valida. Seega ei tule hoidumisnõude esitamisel nimetada konkreetset tegu või tegevusetust, millest potentsiaalne rikkuja peaks hoiduma, piisab nõudest hoiduda abstraktselt mis tahes tegevusest, mis võib kaasa tuua teatud liiki omandiõiguse rikkumise (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 89 komm 3.4.2). Resolutsiooni täidetavuse huvides täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 näitliku (mitteammendava) loeteluga tegevustest, millest kostjal tuleb hoiduda – õues või avatud akendega toas pasuna puhumine, plekist trummi ja muude plekist esemete tagumine, maja rõduäärise tagumine, autosignalisatsiooni käivitamine.
7.Maakohus rahuldas ringkonnakohtu hinnangul AÕS § 89 alusel põhjendatult hagejate nõude kohustada kostjat hoiduma hagejatele kuuluvatele kinnistutele ja nende kinnistute suunas mistahes esemete loopimisest. Ringkonnkohus märgib, et kuna visata või loopida on võimalik üksnes asju kui kehalisi esemeid (TsÜS § 49 lg 1), siis AÕS § 143 selle nõude puhul täiendavalt ei kohaldu (viimatinimetatud säte kohaldub üksnes inimesele tajutavate mittemateriaalsete mõjutuste puhul). Hagejatel on AÕS § 89 alusel õigus esemete loopimine enda kinnisasjadele keelata ning kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, siis nõuda rikkumisest hoidumist. Maakohus tuvastas, et kostja on 2022. aastal loopinud hagejate kinnisasjadele patareisid, kive ja killustikku ning hageja III aeda ka hiiri. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda tuvastatu osas maakohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et maakohus on kostja arvates asjaolude tuvastamisel eksinud, kuna kostja ei ole hagejate kinnisasjadele patareisid, kive jms loopinud. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui kostja tõepoolest ei ole hagejate kinnisasjadele ega kinnisasjade suunas mistahes esemeid loopinud ega kavatse seda tulevikus teha, ei piira maakohtu otsusega seatud keeld iseenesest kostja õigusi ega huve.
8.Maakohus on samuti põhjendatult kohaldanud VÕS § 1055 lg-test 1 ja 2 lähtudes kostjale hagejate suhtes lähenemis- ning suhtluskeelde. Nagu eelnevalt märgitud, siis lähenemiskeelu ulatuse osas XXXXX tänaval rikkus maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire, kuid muud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Seonduvalt maakohtu kohaldatud lähenemis- ning suhtluskeeldudega kordab kostja apellatsioonkaebuses valdavalt juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, mh väidet, et ta ei ole hagejatega suhelnud, vaid üksnes räägib omaette enda kinnisasjal. Maakohus on nendele kostja väidetele otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus 13
nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega, kuid see ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui maakohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks peaks tema tegevus olema kestev. Kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda (vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047/101, p 13 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Asjaolul, et hagejate ja kostja suhted on halvad, ei ole nõude lahendamise seisukohalt tähtsust. Liiatigi on asja materjalidest nähtuvalt suhte halvenemise põhjuseks eelkõige kostja enda vaenulik suhtumine hagejatesse.
9.Maakohus on rahuldanud hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada või mõista kostjalt välja väiksemad hüvitised. Maakohus on õigesti lähtunud VÕS § 134 lg-test 2 ja 5. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui otsuses on tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu ja ületatud diskretsiooni piire. Ringkonnkohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust maakohtu diskretsiooniostustusse sekkuda. Maakohus on välja mõistetavate hüvitiste suurust äärmiselt põhjalikult põhjendanud, tehes seda kõikide hagejate suhtes eraldi. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus arvestanud ja kaalunud ka kõiki apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolusid. Muu hulgas on maakohus arvestanud, et hagejate I ja III terviseprobleemid võivad olla osalt põhjustatud ka nende vanusest (mitte ainult kostja tegevusest), samuti on maakohus arvestanud sellega, et kostja on vanem inimene, kelle ainsaks sissetulekuks on pension (vastasel juhul oleks hüvitised suuremad; vt otsuse p 37). Kostja on saanud menetluses küll riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 ja § 6 lg 1 mõttes, kuid RÕS § 14 lg 2 teise lause kohaselt ei arvestata riigi õigusabi andmisel taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohtuotsust saab aga vajadusel täita ka riigi õigusabi saanud isiku sellise vara arvel. Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 25.02.2010, 3-2-1-159-09, p 13). Maakohtu poolt kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud hüvitised on ringkonnakohtu hinnangul võrreldavas suuruses kohtupraktikas välja mõistetud hüvitistega. Praeguses asjas tuleb arvestada, et kostja rikkumised ei ole mitte ühekordsed, vaid hagejate isikuõiguste rikkumine (müra tekitamine ning hagejate solvamine ja alandamine) on olnud järjepidev ning süsteemne ja selline tegevus on kestnud aastaid.
10.Apellatsioonkaebuses viidatud VÕS § 139 sätted ei kuulu asjas kohaldamisele. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast 14
rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-1813, p 27 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Sellest on õigesti lähtunud ka maakohus. Küüniline on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hagejad pole pöördunud enda pretensioonidega kohtueelselt kostja poole. Sellised pöördumised ei oleks ilmselgelt tulemusi andnud. Kostja on jätkanud hagejate õiguste rikkumist ka mitmeaastase kohtumenetluse ajal ning on püüdnud oma tegusid õigustada. Kostja ei leia, et ta peaks oma senises käitumises midagi muutma. Väär on kostja arusaam, et hagejatel tulnuks mittevaralise kahju tekkimist tõendada. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise (vt nt RKTKo 13.01.2010, 32-1-152-09, p 16). Maakohus on õigesti leidnud, et hagejad on selliseid asjaolusid tõendanud.
11.Kostja leiab, et maakohus ei saanud jätta menetluskulusid tervikuna kostja kanda, kuna rahuldas hagi üksnes osaliselt. Maakohus märkis, et menetluskulud tuleb hagi suuremas osas rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline seisukoht praeguses asjas põhjendatud. Lõppastmes peab menetluskulude jaotus olema vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Maakohus ei rahuldanud küll kõiki hagejate nõudeid nende soovitud viisil või ulatuses, kuid peamised vaidlusküsimused on asjas lahenenud hagejate kasuks ning ülekaalukas osas saavutasid hagejad oma kohtusse pöördumise eesmärgi. Mitmes küsimuses (mh lähenemiskeelu ulatus, mittevaralise kahju suurus) oli kohtul vaidluse lahendamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Osa, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, oli marginaalne. Eelkõige nimetatud asjaolusid arvestades oli ringkonnakohtu arvates õiglane jätta maakohtu menetluses tekkinud kulud tervikuna kostja kanda.
12.Maakohus on kostja arvates eksinud ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, mh ei olevat kohus arvestanud kostja vastuväidetega hagejate menetluskuludele. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust mõista kostjalt menetluskulusid välja maakohtust väiksemas ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagejate lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Üksnes see, et kostja arvates pidanuks hagejate esindajal kuluma toimingutele vähem aega, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
10.Hageja II on esitanud 9. märtsil 2025 ringkonnakohtule seisukoha, milles on esitanud mh taotluse tõendite kogumiseks (lisaandmete kogumine politsei väljakutsete kohta) ja vastuvõtmiseks (skeem ja videomaterjalid). Ringkonnakohus leiab, et viidatud 15
taotlused ja tõendid on esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult. Üldjuhul lahendab ringkonnakohus asja maakohtus kogutud tõendite alusel. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud juhtudel. Juhul kui vastustaja nimetab oma seisukohtade põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb TsMS § 642 lg 2 kohaselt juba apellatsioonkaebuse vastuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kostja II 9. märtsi 2025. a seisukoht on esitatud pärast apellatsioonkaebuse vastuse esitamise tähtpäeva ning kostja II ei ole põhjendanud, miks ei saanud kostja esitada kõnealuseid tõendeid ja taotlusi maakohtu menetluses, samuti ei ole kostja põhjendanud, miks ei saanud neid esitada koos vastusega apellatsioonkaebusele. TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud aluseid hilinenult esitamise menetlemiseks ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Eelmärgitut arvestades jätab kohus kostja II 9. märtsi 2025. a seisukohas esitatud taotluse tõendite kohtumiseks rahuldamata ja seisukohale lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata.
11.Apellatsiooniastme menetluskulud peab ringkonnakohus õiglaseks jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda, kuna sarnaselt hagi rahuldamise ulatusele kuulub ka apellatsioonkaebus rahuldamisele marginaalses osas ning sedagi üksnes põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud lähenemiskeelu ulatust puudutava kaalutlusvea.
12.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
lg-st
3
lähtudes
kindlaks
ka
1.Hagejate 7. märtsil 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on nende menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 360 eurot (käibemaksu sellele ei lisandu). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Lepinguline esindaja H. Pahk on osutanud õigusabi mahus 3 tundi, mis on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele. Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hagejad kinnitavad, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
Kostja ei ole hagejate menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
3.Ringkonnakohus leiab, et hagejate esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.
4.Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hagejate hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 360 eurot (3 × 120) ning vastavalt hagejate taotluse mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja 120 eurot.
5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hagejate taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Ringkonnakohus on 13. novembri 2024. a määrusega andnud kostjale menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks ning vabastanud kostja apellatsioonkaebuse esitamisel kaebuse eest 1935 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Hagi sisulise rahuldamise tõttu tuleks nimetatud riigilõiv mõista TsMS § 190 lg 5 alusel kostjalt riigituludesse välja. Ringkonnakohus peab TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks vabastada kostja osaliselt, 645 16
euro ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest. Sarnaselt maakohtuga arvestab ringkonnakohus sellega, et kostja on vanaduspensionär, kelle sissetulekud on seetõttu piiratud, ning kostjal tuleb otsuse jõustumise korral täita olulises ulatuses rahalisi kohustusi hagejate ees. 1290 euro ulatuses mõistab ringkonnakohus lõivu kostjalt riigituludesse välja. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (hageja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.