Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-4371 Tsiviilasi OÜ Zoovetvaru hagi Hereford OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2584,85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Zoovetvaru (reg nr 10498372, Uusaru 5, Saue), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rasmus Kuklane, kostja Hereford OÜ (reg nr 12485971, Pae küla, Kehtna vald), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Reimo Saks Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Hereford OÜ-lt 2526,17 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 1918,83 eurot alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Zoovetvaru kasuks. Jätta menetluskulud Hereford OÜ kanda. Välja mõista Hereford OÜ-lt menetluskulud 1137,56 eurot OÜ Zoovetvaru kasuks. Välja mõista Hereford OÜ-lt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Zoovetvaru kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub VÕS §-de 76 lg 1; 82; 108 lg 1; 208; 113 lg 1; 1131 lg 1; TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1918,83 eurot, viivise 472,71 eurot ja viivise põhinõudelt alates 21.03.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ostis 11.03.2014 ostis hagejalt kaupa, mille eest tasumiseks esitas hageja omakorda kostjale 11.03.2014 arve nr 1402753 summas 1 989,36 eurot. Kaup anti üle 11.03.2014 arvesaatelehe alusel, mis kauba üleandmisel kostja seadusliku esindaja poolt ka allkirjastati. Seega on kostja kauba vastu võtnud. Arve-saatelehelt 11.03.2014 nähtub üheselt, et kostja ostis kaupa tootenimetustega „CRYSTALYX STANDARD 22,5 KG“ ja „CRYSTALYX EXTRA ENERGIE 22,5 KG“ ning täiendavalt anti kostjale boonusena ligikaudu kolmesaja euro ulatuses tasuta kaupa. Ostetud kaupa tootenimetusega „CRYSTALYX STANDARD 22,5KG“ kasutatakse nt energiarikka mineraalsöödana veistele, lüpsilehmadele ja ammlehmadele, s.o veiste toitmiseks vajalike mineraalide, mikroelementide ja vitamiinidega. (http://www.zoovet.ee/tooted//taiendsoodad/taiendsoodadveistele/?product=1364;http://www. crystalyx.de/en/crystalyx_de/produkte_crystalyx/index_18242.html.). Kaupa tootenimetusega „CRYSTALYX EXTRA ENERGIE 22,5KG“ kasutatakse samuti energiarikka mineraalsöödana(http://www.zoovet.ee/tooted//taiendsoodad/taiendsoodadlammastele/?produ ct=1372; http://www.crystalyx.de/en/crystalyx_de/produkte_crystalyx/index_18368.html). Äriregistri andmetel kostja tegeleb veislaste ja pühvlikasvatusega (samuti saab selleks tegevuseks toetusi Euroopa Liidult). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja teab tegelikkuses suurepäraselt, milliseid tooteid ta hagejalt ostis ning mille jaoks 11.03.2014 arvesaatelehel märgitud tooteid kasutatakse. Kostja tasus hagejale kõnealuse 11.03.2014 arve osas 06.04.2015 kokku 18,14 eurot ning 20.04.2015 kokku 52,39 eurot. Hageja esitas kostjale 01.10.2014 võlgnevuse tasumise nõude. Ka eelnimetatud nõudest on üheselt arusaadav kostja võlgnevuse tekkimise asjaolud. Kuivõrd kostja ei tasunud 11.03.2014 arve-saatelehest tulenevat võlgnevust (vaatamata hageja meeldetuletustele ja 01.10.2014 võlgnevuse tasumise nõudele), siis oli hageja järgnevalt nõus kostjale kaupa müüma üksnes hageja juures kohapeal kohese tasumise või ettemaksu alusel. Nii ostis kostja hagejalt 27.03.2015 kaupa (toodet tootenimetusega „CRYSTALYX STANDARD 22,5KG“). Kostja tasus 27.03.2015 ostetud kauba eest kohapeal sularahas. Täiendavalt maksis kostja 11.03.2014 arve-saatelehe nr 1402753 alusel tekkinud võlgnevuse vähendamiseks parajasti kaasas olnud
18,14 eurot, mida kinnitab kassa sissetulekuorder nr 15136 06.04.2015. Samuti ostis kostja hagejalt 17.04.2015 kaupa (toodet tootenimetusega „CRYSTALYX STANDARD 22,5KG). Kostja tasus 17.04.2015 ostetud kauba eest kohapeal sularahas ning täiendavalt maksis kostja 11.03.2014 arve-saatelehe nr 1402753 aluselt tekkinud võlgnevuse vähendamiseks 52,39 eurot (kostja tasus kokku sularahas 800,00 eurot, millest tasuti täies ulatuses 17.04.2015 arvesaatelehel nr 1504085 märgitud summa 747,61 eurot ning ülejäänud 52,39 euro ulatuses vähendas kostja 11.03.2014 arve-saatelehe alusel tekkinud võlgnevust), mida kinnitab kassa sissetulekuorder nr 15154 20.04.2015. Pooltevahelist praktikat näitlikustavad 08.06.2016 arve nr 1607158; 08.06.2016 arve nr 1607160; arve nr 1709433 14.07.2017 ning kassa sissetulekuorderid, mille kohaselt hagejalt kaupade ostmisel on kostja ka järgnevalt tasunud kaupade eest kohapeal sularahas või ettemaksuga. Hageja sõnul jäävad talle mõistetamatuks ja arusaamatuks kostja esitatud ebamäärased küsimused hageja ja kostja vahelise kaupade müügilepingu tingimuste kohta. Hageja märgib, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et kõnealust vaidlust lahendada rahumeelselt ning saavutada lahendus kohtuväliselt. Mh on hageja korduvalt esitanud kostjale palveid võlgnevuse tasumiseks (sh korduvad e-kirjad, telefonikõned, 01.10.2014 võlgnevuse tasumise nõue). Veel 2017.a alguses hageja juhatuse liige helistas ning saatis kostjale e-kirju, paludes võlgnevus tasuda. Vaatamata võlgnevuse tasumise kohta antud lubadustele, jättis kostja siiski lubadused täitmata. Ka hageja lepinguline esindaja võttis enne hagiavalduse esitamist kostja esindaja Reimo Saksaga ühendust võlgnevuse tasumise küsimuses. Ka sel korral jäeti kostja poolt lubatud tähtajaks võlgnevus tasumata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja äripraktikat ilmestab oma lepingupartneritele pidev võlgu jäämine ning lubaduste mittetäitmine. Võlgnevuste tõttu on kostja vastu alustatud mitmeid täite- ja kohtumenetlusi. Täiendavalt märgib hageja, et Jago OÜ (registrikood 12408373), mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks oli kostja ainuosanik ja juhatuse liige hr Reimo Saks, on samuti hagejalt ostetud kaupade eest hagejale kõrvalnõudeid arvestamata võlgu 361,45 eurot. Eelnimetatud äriühingu juhatuse liikmena tegutsedes jättis Reimo Saks esitamata nõutavad majandusaasta aruanded, mistõttu äriregistri andmetel on sellel äriühingul tänasel ajal kustutamishoiatus, see äriühing on maksuvõlglane ning ühingu osalus on võõrandatud. Seega kostja seadusliku esindaja äripraktika ongi jääda tarnijatele võlgu, saadud kaup või teenus kasutada ära oma teistes äriühingutes ning võlgades olev äriühing varatuks teha. Kohus nõustub hagejaga, et võlaõigusseaduses lepingute (sh müügilepingute) kohta sätestatut ja kohtupraktikat arvestades lasub kostjal kohustus ostetud kaupade eest tasuda (sh tasuda täies ulatuses 11.03.2014 arve-saatelehe nr 1402753 alusel ostetud ja vastuvõetud kaupade eest). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja on 11.03.2014 arve-saatelehe nr 1402753 alusel 06.04.2015 tasunud 18,14 eurot ning 20.04.2015 52,39 eurot, s.o kokku 70,53 eurot, on kostja põhivõlgnevus hageja ees jätkuvalt summas 1 918,83 eurot (1 989,36 – 18,14 – 52,39 = 1 918,83 EUR), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
20.03.2017 seisuga on kostja viivisevõla arvestus alljärgmine: 1) viivis ajavahemikul 17.03.2014 – 30.06.2014: 47,66 eurot (1 989,36 EUR x 8,25% aastas x 106 päeva = 47,66 EUR); 2) viivis ajavahemikul 01.07.2014 – 31.12.2014: 81,73 eurot (1 989,36 EUR x 8,15% aastas x 184 päeva = 81,73 EUR); 3) viivis ajavahemikul 01.01.2015 – 06.04.2015: 42,12 eurot (1 989,36 EUR x 8,05% aastas x 96 päeva = 42,12 EUR); 4) viivis ajavahemikul 07.04.2015 – 20.04.2015: 6,09 eurot (1 971,22 EUR x 8.05% aastas x 14 päeva = 6,09 EUR); 5) viivis ajavahemikul 21.04.2015 – 31.12.2015: 107,91 eurot (1 918,83 EUR x 8,05% aastas x 255 päeva = 107,91 EUR); 6) viivis ajavahemikul 01.01.2016 – 30.06.2016: 76,81 eurot (1 918,83 EUR x 8,05% aastas x 182 päeva = 76,81 EUR); 7) viivis ajavahemikul 01.07.2016 – 31.12.2016: 77,17 eurot (1 918,83 EUR x 8% aastas x 184 päeva = 77,17 EUR); 8) viivis ajavahemikul 01.01.2017 – 20.03.2017: 33,22 eurot (1 918,83 x 8% aastas x 79 päeva = 33,22 eurot). 9) viivis ajavahemikul 21.03.2017 – 31.10.2017: 94,63 eurot (1918,83 x 8% aastas x 225 päeva = 94,63 eurot). Kokku on 31.10.2017 seisuga kostja viivisevõlg summas 567,34 eurot (47,66 EUR + 81,73 EUR + 42,12 EUR + 6,09 EUR + 107,91 EUR + 76,81 EUR + 77,17 EUR + 33,22 EUR + 94,63 eurot = 472,71 EUR). Viivis on arvestatud korrektselt ja vastavalt seadusele ning kostjalt kuulub viivis summas 567,34 eurot väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, siis esitas kostjale enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on hageja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 1918,83 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 275 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 862,56 eurot ning viivise menetluskuludelt. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 5,99 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on väga põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 1137,56 eurot ja viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.