Condor Finants OÜ hagi Liudmila Gordina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
16254,76 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Condor Finants OÜ (registrikood 14099290, aadress Sõpruse pst 163-25, 13413 Tallinn) Hageja esindaja: Anne Talviste (isikukood XXX, telefon XXX, epostXXX) Kostja: Liudmila Gordina (isikukood XXX, elukoht XXX, epostXXX)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Liudmila Gordinalt Condor Finants OÜ kasuks 11.02.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 9748,68 eurot, millest põhivõlgnevus on 8494,50 eurot, intress 462,41 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 euro, enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 0,15 eurot ja perioodil 01.04.2016-25.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 781,62 eurot.
3.Jätta rahuldamata Condor Finants OÜ hagi Liudmila Gordina vastu leppetrahvi 100 eurot ja viivise summas 3093,22 eurot nõudes.
4.Välja mõista Liudmila Gordinalt Condor Finants OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.05.2017 põhivõlgnevuselt, s.o 8494,50 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 65 % ulatuses kostja kanda ning 35 % ulatuses hageja kanda.
6.Määrata Condor Finats OÜ menetluskulude suuruseks 775 eurot.
7.Välja mõista Liudmila Gordinalt menetluskulu kokku 503,75 eurot (s.o 65% 775-st) 1 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8196 Condor Finants OÜ kasuks.
8.Välja mõista Liudmila Gordinalt Condor Finants OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (503,75 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
10.Toimetada otsus kätte hagejale ja kostjale. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Otsuse täiendamine
11.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui hageja teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kostja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
12.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt 04.10.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
13.Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
14.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib apellatsioonikaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
KIRJELDAV OSA
15.11.02.2016 sõlmisid MOGO OÜ (Laenuandja) ja Liudmila Gordina (kostja) laenu- ja
tagatisomandamise lepingu nr XXX (leping), millega kostjale anti laenu summas 8494,50eurot, perioodiga 11.02.2016 – 11.02.2022 (72 makset), intressiga 3,25% kuus, 39% aastas. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8196
16.Tagatisena kohustus kostja laenuandjale üle andma sõiduki MERCEDES-BENZ R 320 CDI 4MATIC (väljalaskeaasta 2007, reg.nr XXX, kerenumber XXXXX, värv helehall). Olenemata tagatise omandi üleminekust jäi tagatise otsene valdus ka peale lepingu allkirjastamist laenusaajale ehk antud juhul kostjale (IV tagatisleping p. 1.4.). Pooled leppisid selguse huvides kokku, et tagatise realiseerimine tagatisega tagatud nõuete rahuldamiseks on laenuandja õigus ja mitte kohustus.
17.Laenuandja hoiatas kostjat, et kui ta ei tasu laenu tagasimakseid, intressimakseid ja/või muid lepingus sätestatud makseid tähtaegselt ja täies ulatuses, võib laenuandja lisaks viivise nõudmisele kasutada ka muid seaduses ja lepingus sätestatud õigusi, sõltuvalt rikkumisest muu hulgas võtta tagatise valdus endale, lepingu üles öelda ja tagatise realiseerida (s.h nõuda seonduvate kulude hüvitamist laenusaaja poolt), nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist, esitada kohtusse hagi ja nõuda kohtukulude hüvitamist, kasutada kolmandate isikute teenuseid võla sissenõudmiseks ja tagatise valduse saamiseks (s.h nõuda seonduvate kulude hüvitamist Laenusaaja poolt).
18.Kostja jättis oma kohustused laenuandja ees täitmata täies ulatuses. Ka ei ole kostja andnud üle tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida tekkinud kohustuste katteks.
19.31.03.2016 ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles ning 04.04.2016 edastati kostjale nõudeavaldus, mille kohaselt paluti kostjal tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul võlgnevus 9104,37 EUR, mis koosnes järgnevatest kohustustest: 1) 0,66 EUR – tasumata lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud viivis; 2) 36,80 EUR – tasumata lepingu ülesütlemisest sissenõutavaks muutnud viivis; 3) 462,41 EUR – sissenõutavaks muutunud tasumata intress (perioodi 12.02.2016 31.03.2016 eest); 4) 100 EUR – sõiduki mittetagastamisest tulenev leppetrahv (vastavalt laenulepingu tingimuste punktile 11.1); 5) 10 EUR – võla sissenõudmisega seotud kulud; 6) 8494,50 EUR – saadud laen.
20.Võlgnevusele lisandub kuni kohustuse kohase täitmiseni viivitusintress (viivis) 39% aastas (3,25% kuus, 0,1% päevas) võlgnetavalt summalt. Kostja oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.
21.13.04.2017 loovutas laenuandja nõude kostja vastu Condor Finants OÜ-le (hageja). Vastav teade edastati kostjale 19.04.2017. Loovutamise hetkeks moodustas kostja võlgnevus kokku 12 555,20 eurot, sellest põhiosa võlgnevus 8494,50 eurot, ülesütlemise seisuga (31.03.2016.a) sissenõutavaks muutnud intress 462,41 eurot, 0,66 eurot lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud viivis ning 3597,83 eurot kõik tasumata muud kulud (s.h leppetrahv 100,00 EUR, jooksev lepingujärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest perioodil 01.04.2016.a kuni 13.04.2017.a (nõude loovutamine) põhinõudelt 8494,50 EUR määraga 39,00% aastas summas 3487,83 EUR ning võla sissenõudmisega seotud kulud (postikulu) 10,00 EUR).
22.Käesolevaks ajaks ei ole kostja oma kohustust täitnud ka uue võlausaldaja, s.o hageja ees ning samuti ei ole tagastanud (üle andnud) tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida olemasolevate kohustuste katteks.
23.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on Lepinguga ette nähtud intressimäär 39,00% aastas ehk kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8196
KOHTU PÕHJENDUSED
24.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
25.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
26.Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-21-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
27.Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
28.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 39% aastas 0,11% päevas pooltevahelisest lepingust, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Mogo OÜ tüüptingimusega. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses.
29.Perioodil 11.02.2016 kuni tänase päevani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,11% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivise enne lepingu ülesütlemist summas 0,15 senti ja viivise perioodil 01.04.201625.05.2017. Seega on laenulepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise summaks 781,62 eurot.
30.VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
31.Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvi nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 11.1. Kohus sellist sätet aga lepingus ei tuvastanud. Samuti on kohtu hinnangul sellises suuruses leppetrahv ebamõistlikult suur ning ei ole proportsioonis hageja tegeliku kahjuga. Seega jätab kohus ka leppetrahvi välja mõistmata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8196 ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 65% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.
33.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 775 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 450 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Samuti on kohus seisukohal, et põhjendamatu on hageja kulu hagi tagamise eest tasutud riigilõivule, kuna kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata.
34.Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 503,75 eurot (65% 775-eurost).
35.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 503,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.