xxxx OÜ hagi xxxxx OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 1188,43 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXXXOÜ (registrikood xxxx), lepinguline
esindajad
esindaja Kerli Teesalu Kostja XXXXOÜ (registrikood xxxx) Iseseisva
nõudeta
kolmas
isik
kostja
poolel
Xxxx(isikukood xxx) Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepinguline esindaja advokaat Kristiina Urb-Semjonov Kohtuistungi toimumise aeg
19. oktoober 2017. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Xxxx, lepinguline esindaja Kerli Teesalu Kostja seaduslik esindaja ja iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Xxxx, lepinguline esindaja advokaat Kristiina Urb-Semjonov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXXOÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks põhivõlgnevus 890,40 eurot, viivis 262,62 eurot ja alates 27.10.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (890,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Määrata kindlaks XXXXOÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks välja menetluskulud 920 eurot.
5.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXXXOÜ-l XXXXOÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (920 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.10.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXXOÜ on 28.11.2016 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXXOÜ vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule. 09.01.2017 määrusega saatis Pärnu Maakohus tsiviilasja Harju Maakohtule. XXXXOÜ (hageja) esitas 27.01.2017 maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 890,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 226,80 euro ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.12.2013 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama aadressil XxxxTallinn akende ümberehitus- ja paigaldustööd ning kostja kohustus maksma selle eest tasu kokku 890,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja teostas kõik kokkulepitud tööd: transportis akna objektilt oma tööruumidesse, teostas kostja tellitud ümberehitustööd, viis akna objektile tagasi ning paigaldas hoonele. Lisaks palus kostja esindaja Xxxx paigaldada objektil olevad aknad/rõduukse. Hageja paigaldas kostja tellimusel objektile aknaid kokku 13,67m2 ulatuses. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja tasuma hagejale teostatud akna ümberehitustööde eest 492 eurot ning akende paigaldamise eest vastavalt paigaldatud akende mahule 18,28 eurot/m2. Hageja teavitas kostjat telefoni teel tööde valmimisest. Kostja esindaja Xxxx teatas, et ei saa akti allkirjastamiseks kohale tulla. Hageja väljastas kostja esindaja Xxxx e-posti aadressile 02.12.2013 arve nr 13043 summas 890,40 eurot. Kostja on arve kätte saanud, pole seda vaidlustanud ning lubanud korduvalt arve tasuda. Seejuures ei ole kostja ega kolmas isik hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud ega hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid kasutanud.
Hageja märgib, et kostja majandustegevuseks on kinnisvaraarendus ja ehituse peatöövõtt. Hageja on teinud kostjaga ka varasemalt koostööd kinnisvaraarenduse objektidel, kus hageja teostas akende paigaldamist. Varasema koostöö käigus oli objektidel kostja kontaktisikuks ja esindajaks Xxxx. Kostja nimel tellis Xxxx hagejalt akende ümberehitustööd Xxxx Tallinn objektil. Ka poolte kirjavahetusest on selgelt näha, et kolmas isik, omades vastavat esindusõigust, väljendas üheselt, et tegutseb kostja nimel. Hageja märgib, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel ega selle järgselt hagejat teavitanud, kes on kinnistu Xxxx, Tallinn omanik ning millised on ehituse peatöövõtu ja kostja ning kinnistu omaniku vahelised lepingulised suhted. Hageja leiab, et juhatuse liige on õigustatud tegema juriidilise isiku nimel kõiki tehinguid ning sisesuhtest tulenevate kohustuse rikkumine ei mõjuta rikkumise tulemusena välises suhtes tehtud tehingu kehtivust kui tehing tehti esindatava nimel ja esindusõiguse piires. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole sõlmitud hagejaga lepingut arvel nr 13043 nimetatud tööde tegemiseks. Aadressil Mõttuse 16b Tallinn asuva kinnistuga ei ole kostjal seost ja kostja ei ole tellinud sellel kinnistul tööde teostamist. See, et hageja on teinud omal algatusel arve kostja nimele, ei tõenda hageja ja kostja vahelise kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole tõendanud kostja ja hageja vahelise kokkuleppe olemasolu, tööde nõuetekohast tegemist ega tööde vastuvõtmist. Hageja väide, et 2013. a novembris helistas kostja nimel kostja seaduslik esindaja Xxxxhageja juhatuse liikmele Xxxx’ule, on tõendamata ja ebaõige. Kostja märgib, et töö maht ja tasu suurus viitab, et tegemist oli füüsilise isiku tellitud tööga. Kolmanda isiku vastuväited hagile
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel vaidleb hagile vastu. Kolmas isik nõustub kostja esitatud seisukohtadega ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga sõlminud suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid arvel nr 13043 nimetatud tööde tegemiseks. Aadressil Xxxx asub kolmanda isiku elukoht ning kolmas isik on Xxxx poole pöördunud seoses Xxxx kui eraisik. Kolmas isik ei ole kunagi pöördunud hageja poole kui kostja juhatuse liige, vaid üksnes selgelt kui eraisik ning seonduvalt endale kuuluva eramuga. Kolmas isik märgib, et esitatud arve ei tõenda tööde tegemist ja kokkuleppe sisu. Samuti ei tõenda arve tegemine tööde vastuvõtmist. Kolmas isik märgib, et palus hagejal arve teha enda nimele. Lisaks ei ole kolmas isik lubanud nimetatud arve eest korduvalt tasuda nagu hageja väidab. Kolmas isik selgitab, et hageja ei ole Xxxx objektil ühtegi tööd valmis teinud, mida oleks saanud vastu võtta või mida saaks lugeda vastuvõetuks. Kolmas isik leiab, et antud juhul ei ole tegemist valmis tööga, mille eest saaks hageja tasu nõuda. Kolmas isik on teavitanud hagejat, et tööd ei saa lugeda valminuks ning ei võta seda vastu. Lõpptulemusena pidi kolmas isik tellima uued aknad ja laskma need paigaldada teisel töövõtjal. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada, kuid muuta tuleb viivise perioodi algust.
5.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja väidab, et tal on kostjaga 02.12.2013 sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on tal õigus nõuda tasu. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
6.Kostja vaidleb nõudele vastu väitega, et tema pole lepingu pool. Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et 02.12.2013 töövõtuleping, mille sisuks oli Xxxx kinnistul asuva maja akende ümberehitus ja paigaldustööd, on sõlmitud kostjaga. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas tuleb tugineda mõistlikkuse põhimõttele ning arvestada eluliste asjaoludega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Mõistlikkuse hindamisel tuleb VÕS § 7 lg 2 alusel arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Lihtmenetluses võib kohus kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Puudub vaidlus, et kolmas isik oli tehingu tegemise ajal kostja juhatuse liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 järgi esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Tahe tegutseda tehingu tegemisel teise isiku nimel ei pea olema väljendatud otsese tahteavaldusega, see võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest ja olla väljendatud kaudse tahteavaldusega. Majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul saab tehingu tegemise asjaoludest järeldada, et tehingupooleks saab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. See tuleneb hageja seadusliku esindaja seletusest, et töö tellis kostja (tl 126). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hagejal oli eelnevalt koostöö kostjaga mitmel objektil, kus kostjat esindas kolmas isik. Seega ei saa eeldada, et kui kolmas isik pöördus hageja poole töö tellimiseks, pidi hageja koheselt mõistma, et töö tellitakse kolmandalt isikult. Samuti ei saa eeldada, et hageja pidi teadma, et töid teostatakse kolmandale isikule kuuluval kinnistul (tl 39-40). Hageja seadusliku esindaja seletusest tulenevalt selgus see alles käesoleva menetluse käigus. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kolmas isik kasutas kostjale viitavat elektronposti aadressi ning elektronkirja alla oli märgitud kostja kontaktid (tl 37-38). Kostjale saadeti arve tasu maksmiseks (tl 10). Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud arvet vaidlustanud. Hageja saatis arve uuesti 15.10.2014 ning ka sellele ei esitatud vastuväiteid (tl 38). Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks, et äriühing, kes saab arve tööde eest, mida ei ole tellitud, teavitab sellest arve saatjat. Puudub vaidlus, et kostja sai arve kätte. Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe töövõtulepingu näol.
7.Kostjal oli töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). Puudub vaidlus, et hageja teostas Xxxx objektil arvel märgitud tööd: akna ümberehitus ja akende paigaldus (poolte seletus ja tunnistaja Xxxxkirjalikud ütlused, tl 118). Kostja teine vastuväide on, et töö on puudustega ja töö on vastu võtmata. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil seletanud, et ühe akna alumiiniumraami alaliistu silikoon ei pidanud kinni ja see tuli uuesti silikoonida (tl 126). Selleks võttis hageja seaduslik esindaja kostja seadusliku esindajaga ühendust, kuid puudust kõrvaldatud ei saanud. Kostja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku põhjendus, miks ei saanud hageja seaduslik esindaja temaga ühendust, on ebamäärased (tl 126). Kui tegemist oli mõne muu puudusega, kui on hageja seadusliku esindaja poolt kirjeldatud puudus, siis oli kostjal kohustus hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitada ning mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 1, 2). Kuna kostja seda teinud ei ole, siis ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Lisaks sellele ei
ole kostja kasutanud hageja suhtes ühtegi õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude maksmapaneku kostja suhtes.
8.Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 28.02.2014 on hageja kostjat teavitanud, et töö on valmis ning ta soovib parandada paigaldamisel ilmnenud puuduse, kuid ei saa objektile juurdepääsu (tl 37 pöördel). Kostja seaduslik esindaja ja kolmas isik on seletanud, et pärast 04.03.2014 elektronkirja saatmist lõppes suhtlus poolte vahel ära (tl 126). Puuduvad ka tõendid, et pärast seda oleks kostja esitanud hagejale lepingu täitmise nõude või kasutanud õiguskaitsevahendeid tasunõude välistamiseks. Hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija saaks keelduda töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 21). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 22).
9.Kostja ei ole vaidlustanud arves märgitud tööde maksumust 890,40 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.
10.Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel. Hageja arvestab viivist alates 06.12.2013 (tl 11). Arvestades asjaolu, et kostja vaidleb kogu nõudele vastu, siis tuleb kohtul tuvastada, millal on muutunud nõue sissenõutavaks. Kohtu hinnangul on nõue muutunud sissenõutavaks pärast 28.02.2014. Viivitatud päevi on 1336 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 262,62 eurot. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas kohaldada TsMS § 162 lg 1 sätet, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus muutis viivisenõude perioodi algust, kuid tegemist on nii väheolulise muudatusega, mis ei oma mõju hagi rahuldamise ulatusele. Tulenevalt TsMS § 167 lg-st 2 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
12.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1368 eurot 11,4 tunni eest (kohus märgib, et nimetatud nimekirjas on arvutusviga, tl 122). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.
13.Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -
maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega. Kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus loeb põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks kuus tundi, s.o 720 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
14.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.