Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu.

Asjaolud OÜ Xxxx on esitanud 08.09.2015 hagiavalduse Harju Maakohtusse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku, Xxxxja Xxxxvastu enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks täiteasjades nr 008/2014/1774 ja 008/2014/1475 (I k, tl 2-11). Harju Maakohtu 01.10.2015 kohtumäärusega jäeti hageja hagi käiguta (I k, tl 186). Hageja kõrvaldas kohtumääruse kohaselt puudused 23.10.2015 menetlusdokumendiga (I k, tl 189-191). Harju Maakohus võttis 28.10.2015 kohtumäärusega hageja hagi menetlusse (I k, tl 195-196). 23.03.2017 tegi kohus määruse, milles leidis, et käesoleval juhul tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata hageja hagi Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku, Xxxxja Xxxxvastu tunnistada kehtetuks 29.07.2015 toimunud enampakkumine täiteasjades nr 008/2014/1774 ja 008/2014/1475 (II k, tl 141 – 143). TsMS § 426 lg 1 alusel loetake hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 jättis kohus käesolevas tsiviilasjas kostja I, kostja II ja kostja III menetluskulud hageja kanda ning märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (II k, tl 143). Kostja I Mati Kadak esitas 15.02.2017 kohtule menetluskulude nimekirja ja täiendava menetluskulude nimekirja. Kostja I Mati Kadak palub määrata vastavalt menetluskulude nimekirjale OÜ Xxxx poolt hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 1750 eurot. Lisaks sellele palub kostja I määrata kindlaks, et tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

2-15-13262 ettenähtud ulatuses (II k, tl 125 - 126, tl 130). Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus edastati Harju Maakohtu 16.06.2017 määrusega hagejale (k II, tl 151). Kostja II Xxxxja kostja III Xxxxesitasid 17.02.2017 kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja II ja kostja III (edaspidi kostjad) paluvad välja mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskulu kokku summas 556.20 eurot. Lisaks sellele paluvad kostjad määrata, et tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest tasuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Hageja esitas 11.07.2017 vastuse kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (II k, tl 51). Hageja palub jätta kostja I menetluskulud hagejalt välja mõistmata ning juhul kui kohus leiab, et hagejalt tuleb vaatamata eelnevale kostja I menetluskulud välja mõista, siis ei nõustu hageja hagile vastuse koostamise ajakuluga, milleks on kokku märgitud 5,25 tundi. Arvestades vastuse sisu ja fonti oleks vastuse koostamise õiglane ajakulu hageja arvates 3 tundi. AET süsteemist ei nähtu, et kostja I oleks esitanud seisukohad kostja II ja kostja III vastuste osas 15. jaanuaril 2016.a kokku 1,75 tunni ulatuses ning seega ei ole vastava kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kulu, mis seisneb asja materjalide hinnangus ning täiendavate tõendite esitamise vajaduse hindamises 04. mail 2016.a kokku 0,75 tunni ulatuses. Kostja 1 poolt nimetatud tööd ei kajastu tsiviilasja menetluses. Lisaks sellele hageja leidis, et põhjendatud ei ole kulu, milleks on 24. mail 2016.a märgitud menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tunni ulatuses kuna kohtupraktika ei pea menetluskulude nimekirja koostamist teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavaks kuluks. Põhjendatud ei ole kulu 0,75 tunni ulatuses täiendavate seisukohtade esitamise eest 02. veebruaril 2017.a kuna kohus kostjat I selleks ei kohustanud. Kostja II ja III esitasid oma menetluskulude hüvitamise taotluse 17.02.2017 (II k, tl 133). Vastavalt arvetele 0161206-T ja 0171503-T on kostjad II ja III kandnud menetluskulusid summas 463.50 eurot millele lisandub käibemaks summas 92.70 eurot.

Kohtu põhjendused Kostja I menetluskulud 15.02.2017 esitatud menetluskulude nimekirja ja täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt (edaspidi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus) märgib kostja I, et vastavalt arvetele nr 716-V (01.12.2015), nr 74-V (01.02.2016), nr 367-V (03.06.2016), nr 379-V (04.07.2016) ja nr 25-V (04.01.2017) on Tallinna kohtutäitur Mati Kadak kandnud tsiviilasjas nr 2-15-13262 menetluskulusid summas 1750 eurot. Nimetatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud menetluskulude spetsifikatsioon. Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 168 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja I on kohtule esitanud taotlused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks:

23.11.2015 – vaidluse materjalide analüüs ja kohtumine kliendiga – 0,75 h 25.11.2015 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 2,5 h 26.11.2015 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 1,75 h 30.11.2015 – vastuse täiendamine ja kohtule esitamine – 0,25 h

2-15-13262

2-15-13262 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust, leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt ülemäärased. Esmalt annab kohus hinnangu hageja seisukohale, et kostjal I puudus igasugune põhjus ja vajadus õigusabi ostmiseks advokaadibüroolt ning kostja I oleks saanud ja pidanud õigusteadmistega isikuna ennast ise esindama oma ametitegevuse raames. Riigikohus on 10.02.2016. a lahendis nr 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kontekstis lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul muu hulgas hinnata ka seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Kolleegiumi arvates ei pruugi advokaadi kaudu menetluses osalemine olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita Vaatamata eeltoodule, kohus leiab, et kui menetlusosalisel on õigusteadmised, siis see ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja tasu väljamõistmata jätmine üksnes seetõttu, et kostja I on enda kohtus esindamiseks palganud vandeadvokaati. Kohus hindab, et antud juhul oli vaidluse keerukuse tõttu kostjal põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Edasi kontrollib kohus kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale I on osutatud õigusabi kokku 12,25 tundi tunnihinnaga 168 eurot/h käibemaksuga. Kostja I nõuab hagejalt menetluskulusid summas 1750 eurot käibemaksuta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et 23.11.2015 – 30.11.2015 ajavahemikul kostja I lepingulisel esindajal kulus vaidluse materjalide analüüsimiseks, kliendiga kohtumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks 5,25 tundi. Hageja oma vastuväites ei nõustu hageja hagile vastuse koostamise ajakuluga, milleks on kokku märgitud 5,25 tundi. Arvestades vastuse sisu ja fonti oleks vastuse koostamise õiglane ajakulu hageja arvates 3 tundi. Kohus peab osalt ülemääraseks erinevate menetlusdokumentidega tutvumise aega ja kliendiga nõupidamisi. Kohus leiab, et vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kliendi ja tema esindaja kõiki nõupidamisi/kohtumisi täies ulatuses. Samuti ei ole vastaspool kohustatud hüvitama kõiki kostja esindaja menetlusdokumentide parandusi/täpsustusi/täiendusi. Kohus peab põhjendatuks kliendiga nõupidamiseks, vaidluse materjalide analüüsimiseks, hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks kokku 4 tundi.

2-15-13262 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud, et 14.01.2016 - 15.01.2016 ajavahemikul tekkis kulu seoses kostja II ja kostja III vastusega tutvumisega, vastustele seisukoha koostamisega ning vastuse täiendamise ja kohtule esitamisega kokku 1,75 tundi. Hageja märkis oma vastuväites, et AET süsteemist ei nähtu, et kostja I oleks esitanud seisukohad kostja II ja kostja III vastuste osas 15.01.2016 kokku 1,75 tunni ulatuses ning seega ei ole vastava kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja I ei esitanud seisukohta kostja II ja kostja III vastuse osas. Kohus on tuvastanud, et kostja I on oma seisukoha esitanud (II k, tl 28). Kohus ei nõustu aga kostja I eelpool nimetatud ajakuluga. Nimelt on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu seoses kostja II ja kostja III vastusega tutvumisega, vastustele seisukoha koostamisega ning vastuse täiendamise ja kohtule esitamisega kokku 1,25 tunni ulatuses. Vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kõiki kostja esindaja menetlusdokumentide parandusi/täpsustusi/täiendusi. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et 04.05.2016 tekkis kulu seoses asja materjalide hindamisega ning täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise vajaduse analüüsimisega kokku 0,75 tunni ulatuses. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu ning tugineb sellele, et 04.05.2016 tekkinud kulu ei ole põhjendatud. Kostja I poolt nimetatud tööd ei kajastu tsiviilasja menetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud kulu ei saa pidada põhjendatuks. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-143-10 p 14). Antud juhul kostja I lepinguline esindaja ei ole märkinud konkreetselt mida ta tegi, vaid üldiselt tõi esile, et kulu tekkis materjalide hindamisega ning täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise vajaduse analüüsimisega kokku 0,75 tunni ulatuses. Seega kohus leiab, et antud kulu ei ole põhjendatud ja ei kuulu hüvitamisele. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et 24.05.2016 kostjal I tekkis kulu seoses menetluskulude nimekirja kohtule koostamisega ja esitamisega ning selleks kulus 0,5 h. Tulenevalt Riigikohtu praktikast menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12). Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega antud kulu ei ole põhjendatud ja ei kuulu hüvitamisele. Avaldusest nähtub, et 01.06.2016 kulus kohtuistungi ettevalmistumiseks ja osalemiseks 1 tund. 06.12.2016 kulus kohtuistungi ettevalmistuseks 1 tund. 15.02.2017 kulus kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil esindamiseks 1,25 tundi. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisele 1 tund. Arvestades asja mahtu, kohtuistungi kestust ja keerukust leiab kohus, et kostja I istungiteks ettevalmistumiseks ajakulu on põhjendatud. 06.12.2016 korraldava kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus määras hageja esindajale kohustuse esitada kohtule ja vastaspoolele kirjalikult kotjale II vande all esitatavad küsimused hiljemalt 16.12.2016, juhul kui kostjad I, II, ja III soovivad hageja esindaja küsimuste osas esitada omapoolseid seisukohti, siis nende esitamise tähtaeg on hiljemalt 30.12.2016. Hiljem esitatu võib kohus jätta tähelepanuta. Kostja I esitas oma seisukoha 02.02.2016 ning

2-15-13262 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nähtub, et seisukoha koostamiseks kulus 0,75 tundi. Hageja asus seisukohale, et põhjendatud ei ole kulu 0,75 tunni ulatuses täiendavate seisukohtade esitamise eest 02. veebruaril 2017.a kuna kohus kostjat 1 selleks ei kohustanud. Kohus nõustub hagejaga, et iseenesest ei olnud kostja I-el kohustust oma seisukohta esitada. Lisaks sellele kostja I esitas oma seisukoha hiljem kui 30.12.2016. Kohus leiab, et kulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja I oli teadlik sellest, et oma seisukoha esitamise tähtaeg oli möödas, kuid vaatamata selle siiski väljendas oma seisukohta. Kostja I oli teadlik sellest, et hiljem esitatud seisukoha võib kohus jätta tähelepanuta. Kostja I väljendas 02.02.2017 seisukohas juba varasemalt (vastus hagiavaldusele 30.11.2015) esitatud seisukohti. Seega antud kulu ei ole põhjendatud ega vajalik ja ei kuulu hüvitamisele. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja I Mati Kadak kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, millest tulenevalt taotleb kostja I menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-118-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14). Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasuks 193,20 eurot. Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 168 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja ei ole kostja I lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastu vaielnud. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on kostja lepingulise esindaja tunnitasu vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohtu hinnang kostja I esindaja õigusabikuludele on järgmine:

Toiming ja ajakulu taotluses 23.11.2015 – vaidluse materjalide analüüs ja kohtumine kliendiga 25.11.2015 – vastuse koostamine hagiavaldusele

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 00:45 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 minutit 00:30 02:30 Põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu on 2 tundi ja 30 minutit

2:30

2-15-13262 Toiming ja ajakulu taotluses 26.11.2015 – vastuse koostamine hagiavaldusele 30.11.2015 – vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 14.01.2016 – kostja II ja kostja III vastusega tutvumine ning vastustele seisukohta koostamine 15.01.2016 – vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 04.05.2016 – asja materjalide hinnang ning täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise vajaduse analüüs 24.05.2016 – menetluskulude nimekirja kohtule koostamine esitamine

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 01:45 Põhjendatud ja vajalik toiming ning 01:00 ja kulu 1 tund 00:15 Vastaspool ei ole kohustatud hüvitama 00:00 kostja esindaja menetlusdokumentide parandusi/täpsustusi/täiendusi. 01:15 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 15 01:15 minutit 00:30 Vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kostja esindaja menetlusdokumentide parandusi/täpsustusi/täiendusi. 00:45 Antud kulu ei ole põhjendatud ja ei kuulu hüvitamisele

00:00

00:30 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud 01:00 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund

00:00

00:00

01.06.2016 – kohtuistungiks 1:00 ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 06.12.2016 – kohtuistungiks 00:30 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 minutit 00:30 ettevalmistumine 06.12.2016 – kohtuistungiks 00:30 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 minutit 00:30 ettevalmistumine 02.02.2017 – kohtule täiendavate 00:45 Antud kulu ei ole põhjendatud ega vajalik 00:00 seiskohtade koostamine ja ei kuulu hüvitamisele. 15.02.2017 – kohtuistungiks 01:15 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 15 1:15 ettevalmistumine ja kohtuistungil minutit esindamine Kokku (tund:minut) 12:25 Kokku (tund:minut) 08:30

Kohus leiab, et kostja I esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 8 tunni 30 minuti ulatuses, seega moodustavad kostja menetluskulud maakohtus 1190 eurot ilma käibemaksuta.

Kostja I ja kostja II menetluskulud Kostja I ja II esitasid kohtule 17.02.2017 menetluskulude nimekirja. Vastavalt arvetele 0161206-T ja 0171503-T on kostjad II ja III kandnud menetluskulusid summas 463.50 eurot millele lisandub käibemaks summas 92.70 eurot.

2-15-13262 Õigusbüroo Lokris AT hinnakirja kohaselt on ühe tunnihind 90 eurot millele lisandub käibemaks Kostja I ja II on kohtule esitanud taotlused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks: 25.08.2016 - toimikumaterjalidega tutvumine - 2 h 06.12.2016 - istungiks ette valmistamine - 1 h 06.12.2016. - kohtuistungil esindamine - 0,45 h 29.12.2016 - kostja 2 seisukoha koostamine - 0,5 h 15.02.2017 - istungiks ette valmistamine - 0,5 h 15.02.2017 - kohtuistungil esindamine - 0,5 h Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot (millele lisandub käibemaks), mida kohus peab jätkuvalt põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks. Kohus leiab, et kostja I ja kostja II esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ja 15 minuti ulatuses, seega moodustavad kostja I ja II menetluskulud maakohtus kokku 556.20 eurot käibemaksuga (463.50 eurot käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja I, II ja III taotluse hagejalt viivise väljamõistmiseks. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

2-15-13262

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.