18. oktoober 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-1779
Tsiviilasi
Beauty Parlour OÜ hagi AS-i Morrison Invest vastu üürilepingu alusel ettemakstu tagastamise ja intressi nõudes ning AS-i Morrison Invest vastuhagi Beauty Parlour OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 409,20 eurot Vastuhagi hind 2500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Beauty Parlour OÜ (registrikood 12650602),
esindajad
lepinguline esindaja Maiga Liiv Kostja AS Morrison Invest (registrikood 10378065), lepinguline esindaja Raivo Salumäe
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2017. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Ingrid Koppel, esindaja Maiga Liiv Kostja seaduslik esindaja Margus Valdes, esindaja Raivo Salumäe
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-ilt Morrison Invest Beauty Parlour OÜ kasuks 409,20 eurot.
5.Määrata kindlaks Beauty Parlour OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista AS-ilt Morrison Invest Beauty Parlour OÜ kasuks välja menetluskulud 800 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18. oktoober 2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Beauty Parlour OÜ (hageja) esitas 03.02.2017 maakohtule hagi AS-i Morrison Invest (kostja) vastu üürilepingu alusel ettemakstu 409,20 euro tagastamise ja intressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.04.2014 äriruumide üürilepingu, mille objektiks oli Tallinnas Tulbi tn 6 asuva kauplus-kontorihoone teisel korrusel paiknev ruum nr 5 ning mille kostja andis tasu eest hagejale kasutamiseks äriruumide otstarbel. Hageja sõlmis lepingu, et kasutada ruumi ilusalongina. Hageja majandus- ja kutsetegevuse iseloom eeldab, et ruumis, kus teenust osutatakse, valitseks rahulik ja lõõgastumist soodustav atmosfäär ning puuduks igasugune häiriv taustamüra. Alates 2016. a jaanuarist hakkas hagejat ja tema kliente häirima vahetult külgnevas ruumis tegevust alustanud tantsukool, mille ülemäärane müra ei võimaldanud enam hagejal oma klientidele pakkuda kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalikku atmosfääri. Vaatamata hageja suulistele pretensioonidele ei kõrvaldanud kostja ruumi kasutamist takistavat asjaolu. Mais 2016. a korraldas kostja tantsukooli ruumi ja hageja kasutuses oleva ruumi vahelises seinas oleva puidust vaheukse tihendamise müra isoleerimise eesmärgil, kuid see müra ei kõrvaldanud. Sellest teavitas hageja kostjat taaskord suuliselt, kuid kostja sellele ei reageerinud. Lepingu p-st 5.13 tulenevalt on kostja vastutav lepingu rikkumise eest, kuna müra tekitajaks on kostja kliendiks olev tantsukool. Lepingu p-st 2.5 tulenevalt oli kostja kohustatud tagama, et ruumi oleks võimalik hageja majandus- ja kutsetegevuses segamatult kasutada. Seega rikkus kostja oma tagamiskohustust, kuna ei kõrvaldanud lepingu p-s 8.2.2 sätestatud tähtajast oluliselt pikema aja jooksul ruumi sihipärast kasutamist takistavat asjaolu. 05.09.2016 esitas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt loetakse leping lõppenuks ülesütlemisavalduse üleandmise päevast. Kostja seaduslik esindaja
M.V keeldus ülesütlemisavalduse vastu võtmiseks allkirja andmast. Kostja seaduslik esindaja M.V vaatas vabastatud ruumi üle, kuid keeldus üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamast. Lepingu p-st 10.3 tulenevalt saatis hageja 05.09.2016 kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tähitud kirjana. Viidatud lepingu punkti kohaselt loetakse avaldus üleantuks viie kalendripäeva möödumisest, s.o 10.09.2016. Lepingu p-i 8.2.2 kohaselt võis hageja lepingu üles öelda ja ruumi viivitamatult kostjale tagastada. Hageja on seisukohal, et hageja poolt suuliselt esitatud pretensioonid on käsitletavad lepingu p-s 8.2.2 nimetatud hoiatusena, mistõttu ei pidanud hageja enne lepingu erakorralist ülesütlemist vajalikuks uut hoiatust esitada. Hageja seadusliku esindaja poolt on kostjale ettemaksuna tasutud garantiisumma 270 eurot, mis lepingu p-i 3.1 kohaselt tuli kostjal lepingu lõpetamisel hagejale tagastada. 07.09.2016 tasus hageja terves ulatuses kostja 01.09.2016 arve nr 316397. Tulenevalt asjaolust, et leping lõppes 10.09.2016, kuid eelpool viidatud arve sisaldas mh terve septembrikuu üüritasu, on kostja alusetult rikastunud 20 päeva, s.o 130,20 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista 409,20 eurot ja alates 10.09.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja poolt 409,20 euro kasutamise eest arvestatud seadusjärgne intress. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja arvates ei lõppenud üürileping hageja ülesütlemisavaldusega, vaid vastavalt lepingu ple 7.6.2 lõppes leping 4 kuu möödudes lepingu lõpetamise soovi kättesaamisest kostja poolt 10.01.2017. Hageja 05.09.2016 ülesütlemise põhjusena esitatud tantsukooli ruumidest kostuv müra oli lepingu lõpetamise ettekääne. Alternatiivselt leiab kostja, et ülesütlemine ei ole kehtiv, sest enne ülesütlemisavaldust ei olnud hageja kostjale ühtegi pretensiooni esitanud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja oli enne ülesütlemisavaldust esitanud kostjale müra suhtes pretensioone. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
3.Kostja esitas 31.03.2017 vastuhagi, sest kostja arvates lõppes üürileping vastavalt lepingu p-le 7.6.2 10.01.2017. Kostjal oli võimalik väidetud probleem lahendada ja 05.09.2016 avalduse saamisel said kostja poolt tantsukooli ruumid viivitamatult asendatud, et kooli tegevus ei saanud hagejat enam häirida. See asjaolu ja ka mittenõustumine lepingu erakorralise ülesütlemisega hageja poolt, on märgitud kostja 22.09.2016 kirjas hagejale. Kostja saatis kirja Madara tn 14 aadressile, sest hageja oli oma 05.09.2016 kirja ümbrikule märkinud selle aadressi. Asjaolu, et hageja pärast ülesütlemisavalduse esitamist üüritud ruumi ei kasutanud, ei vabastanud teda kohustusest tasuda üüri- ja kommunaalteenuste makseid kuni lepingu lõppemiseni. Hageja aga jättis alates 2016. a oktoobrist üüri jm maksete tasumise kohustuse täitmata. Kostja põhinõue koosneb: leppetrahvi nõue lepingu p 5.4 alusel hageja poolt lepingu p 4.2.28 (väljakolimisest mitteteatamise) rikkumise tõttu summas 135 eurot; üüri- ja teenustasude nõue kuni lepingu lõppemiseni 01.10-11.12.2016 summas 999,35 eurot; lepingu katkestamise leppetrahvi nõue üüri- ja teenustasu nõude summas kuni lepingu ülesütlemise tähtajani 12.12.2016-10.01.2017 eest 300,04 eurot. Lepingu lõppemise aja seisuga on 11.12.2016 garantiisumma 270 eurot tasaarvestatud. Kostja nõuab viivist 1228,79 eurot. Põhjusel, et kostja lepingu p 3.8 kohustuse (üüritõustust teavitamine) 22.09.2016 kirja saatmisega täitis, oli üürihinna tõstmine õiguspärane. Kostja märgib, et üürinõue on esitatud kuni 11.12.2016 põhjusel, et kostja andis üüripinna alates 12.12.2016 uuesti üürile ja nõustus sellel ajal (12.12.2016) hageja sooviga leping ennetähtaegselt lõpetada. Siiski ei võta see kostjalt õigust saada vastavalt lepingu p-le 5.5 üürniku poolt lepingu ennetähtaegse
katkestamise korras temalt lepptrahvi üüri- ja teenustasude nõude summas kuni lepingu korralise lõppemise tähtajani. Hageja seisukoht vastuhagile
4.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja leiab, et kostja ja hageja vahel sõlmitud äriruumide üürileping lõppes 10.09.2016. Kostja 22.09.2016 kirja ei ole hagejale edastatud ning kostja väide müraprobleemi lahendamise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole kostjat kontaktandmete muutmisest teavitanud, mistõttu on arusaamatu kirja adresseerimine Madara 14 aadressile. Hageja leiab, et üürihinna tõstmine 17% võrra ja tõstetud üürihinna kajastamine üüriarvetel on alusetu, kuna kostja poolt on täitmata lepingu p-s 3.8 sätestatud kohustus hagejat kirjalikult ja taasesitatavas vormis vähemalt üks kuu ette teavitada. Lisaks leiab hageja, et üürihinna tõstmine olukorras, kus hageja on teatanud lepingu ülesütlemisest, on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Samuti on hea usu põhimõtte ja heade kommetega vastuolus tasu nõudmine uksekaardi teenuse eest, kuivõrd uksekaart on kostjale tagastatud koos ülesütlemisavalduse ja ruumi võtmetega. Ka on viidatud põhimõttega vastuolus arvetel firma nime majajuhil eksponeerimise teenuse kajastamine ning arve nr 010117/1 esitamine, kuivõrd alates 2016. a detsembrist tegutseb ruumis uus üürnik. Leppetrahv summas 135 eurot on alusetu, kuivõrd hageja poolt on täidetud lepingu p-s 4.2.28 sätestatud kohustus ruumidest välja kolimisest kostjat kirjalikult teavitada (05.09.2016 ülesütlemisavalduses). Hageja on seisukohal, et lepingu p-s 5.2 sätestatud viivisemäär 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest on ebamõistlikult suur. Hageja taotleb viivisemäära vähendamist ning viivise arvestamist seadusjärgses määras. Maakohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (TsMS § 405 lg 1).
6.Käeolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on 30.04.2014 sõlmitud üürileping, millega hageja üüris kostjalt äriruume (tl 5-9). Lepingu p 7.5 järgi on leping kahel korral automaatselt pikenenud ühe kalendriaasta võrra. Hageja on kostjale tasunud garantiisumma 270 eurot (tl 10). 05.09.2016 esitas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt loetakse leping lõppenuks ülesütlemisavalduse üleandmise päeval (tl 11). Lepingu p 10.3 järgi saatis hageja 05.09.2016 ülesütlemisavalduse kostjale tähitud kirjana (tl 12). 07.09.2016 tasus hageja kostjale 01.09.2016 arve nr 316397 summas 418,72 eurot (tl 13-14). 16.09.2016 on hageja nõudnud kostjalt ettemakstud üüri ja kõrvalkulude 139,20 euro ning tagatisraha 270 euro tagastamist (tl 16). Hageja leiab, et üürileping lõppes lepingu p-dest 8.2.2 ja 10.3 tulenevalt hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduse tegemisega erakorraliselt 10.09.2016 ning kostjal tuleb hagejale tagastada ettemakstud üür ja kõrvalkulud, tagatisraha ning tasuda summadelt intressi kuni kohtuotsuse tegemiseni. Puudub vaidlus, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kehtiv ning kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist kuni lepingu korralise lõppemiseni 10.01.2017. Kostja nõuab hagejalt kohustuse täitmist summas 1271,21 eurot ja viivist 1228,79 eurot.
7.Hagi ja vastuhagi lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, mis alusel ja millal üürileping lõppes. Poolte vahel on sõlmitud üürileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri
maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja saab nõuda kostjalt ettemakstud üüri, kõrvalkulude ja tagatisraha tagastamist ning intressi VÕS § 308 lg 3 ja § 337 alusel. Kostja nõuab lepingus sätestatud tingimustel leppetrahvi ning lepingu täitmist kuni lepingu korralise lõppemiseni VÕS § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 292 lg 1 alusel.
8.Esmalt hindab kohus, kas leping lõppes hagejapoolse erakorralise ülesütlemisega 10.09.2016. Kohtu hinnangul on üürilepingu ülesütlemise materiaalne ja formaalne eeldus täidetud. Üüritud asjal tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama (VÕS § 278). Hageja on teinud kostjale ülesütlemisavalduse, mille kostja on kätte saanud (VÕS § 195 lg 1). Kohtu hinnangul on tõendatud, et kõrvalasuvatest ruumidest kostuvad helid takistasid hagejal sihtotstarbeliselt ruumide (ilusalong) kasutamise. Eeltoodu on tõendatud helisalvestiste ja hageja seadusliku esindaja Ingrid Koppel'i seletusega (tl 119). Kostja oli müraprobleemist teadlik, sest 2016. a alguses paigaldati ruumide vahelisele uksele täiendav isolatsioon (kostja seadusliku esindaja Margus Valdes’e seletus, tl 119, fotod tl 72-73). Edasi lähevad poolte seletused lahku. Hageja väidab, et vaheuksele täiendava isolatsiooni panemine probleemi ei lahendanud ning kostjale esitati suuliselt pretensioone kuni 2016. a juunini. Kostja väidab, et pärast ukse tihendamist ei ole hageja suuliselt tema poole müraprobleemi ega lindistustega pöördunud ning pretensioon esitati ülesütlemisavalduses (kohtuistungil antud poolte seaduslike esindajate seletused, tl 119). VÕS § 279 lg-s 1 on sätestatud, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. VÕS § 282 lg 1 p 1 sätestab üürniku kohustuse üürileandjat viivitamatult teavitama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ei pea seda kõrvaldama. Kui üürnik teatamiskohustust rikub, ei või üürnik lepingut etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb lisaks arvestada VÕS § 196 lg-s 3 sätestatuga, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Lisaks on pooled täiendavalt lepinguga kokku leppinud lepingu ülesütlemise ja teatamise korras. Lepingu p 8.2.2 järgi üürnik võib lepingu üles öelda kui üürileandja ei kõrvalda või ei ole suuteline kõrvaldama lepingu sihipärase kasutuse võimatuks muutvaid asjaolusid kolme päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Pooled vaidlevad, kas nimetatud punktis hoiatuse saatmisel tuleb lähtuda lepingu p-st 10.2, mis sätestab teadete ja informatsiooni edastamise korra. Poolte ühist tegelikku tahet lepingu p 8.2.2 koosmõjus p-ga 10.2 tõlgendamisel kohtul kindlaks teha ei õnnestunud, mistõttu tuleb lepingu punkte tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4 ja 5). Pooled on fikseerinud lepingu p-s 8.2.2 puuduste kõrvaldamise tähtajaks kolm päeva. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tähtaja fikseerimisel silmas peetud, et see kohalduks koosmõjus lepingu p-dega 10.2 ja 10.3, mis sätestavad, et teated tuleb poolele esitada tähitud kirja teel või allkirja vastu ja kui kirjalikult ei saa teadet üle anda, siis tuleb see saata tähitud kirjaga ning loetakse kätte antuks kui postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Samuti tuleb arvestada lepingupoolte varasemat praktikat. 2016. a alguses aktsepteeris kostja suulist informeerimist. Kohtule pole
esitatud andmeid, et 2016. a alguses tehti hoiatus vastavalt lepingu p-dele 10.2 ja 10.3. Kohtu hinnangul on helisalvestised ja hageja seadusliku esindaja seletus piisavad, et tuvastada, et kostja oli müraprobleemist teadlik. Tulenevalt helisalvestistest saab asuda seisukohale, et kõrvalruumidest kostvad helid olid nii tugevad, et ruumide lepingujärgne kasutamine oli hagejal takistatud. Kohtu hinnangul kasutas hageja erakorralist ülesütlemist mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemiseks õigustavatest asjaoludest teadasaamist. VÕS § 279 lg 1 sätestab samuti üürniku lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemise õiguse, kui üürileandja üüritud ruumi puudusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul. Hageja võis tugineda asjaolule, et müraprobleemi ei olnud kostja võimeline kõrvaldama. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kostja muutis tantsukooli ruume 09.09.2016 üürilepinguga, mis jõustus 15.09.2016 (tl 84).
9.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tagatisraha ja ettemakstud üüri ning kõrvakulude tagastamiseks õiguslikult põhjendatud VÕS § 308 lg 3 ja § 337 alusel. Kuna hagejapoolne üürilepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv, siis ei ole kostjal nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada (VÕS § 186 p 2). Kuna leping on lõppenud 10.09.2016, siis ei saa kostja nõuda lepingu täitmist. Hageja on ruumide vabastamisest kostjat teavitanud 05.09.2016 ülesütlemisavaldusega, mistõttu pole hageja lepingu p-i 4.2.28 rikkunud. Kohus ei hinda vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna kostja nõude eelduseks on lepingu kehtivus kuni 10.01.2017.
10.Hageja seadusjärgne intressinõue alates 10.09.2016 on õiguslikult põhjendatud VÕS § 308 lg 2 ja § 337 alusel. Kohtuistungil on hageja veelkord kinnitanud, et tegemist on seadusjärgse intressiga (tl 118). Perioodi 10.09.2016 kuni 18.10.2017 eest on seadusjärgne intress 0 eurot, sest VÕS § 94 lg 1 sätestatud viimane intressimäär on viidatud perioodil 0% aastas.
11.27.09.2017 määras kohus menetlusosalistele tähtajad: lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks 09.10.2017 ja menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks 12.10.2017 (tl 126). Kohus ei arvesta kostja poolt pärast 09.10.2017 esitatud sisuliste seisukohtadega TsMS § 331 lg 1 alusel. Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata hageja taotlusel kohtuotsuse täitmise korda TsMS § 445 lg 1 alusel. Tulenevalt hageja täpsustusest, et kõrvalnõude näol on tegemist intressiga, mis vaidlusalusel perioodil on 0% aastas, siis hagihind on 409,20 eurot (TsMS § 133 lg 1). Kohus muudab tsiviilasja hinda TsMS § 136 lg 4 alusel. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1316 eurot 18,8 tunni eest. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.
15.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). Kostja on esitanud vastuväite lepingulise esindaja kuludele, et 13.09.2017 menetluskulude nimekirjas on põhjendatud ajakulu 3,6 tunni ulatuses. Samuti ületavad menetluskulud tsiviilasja hinda.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnihinnaks on 70 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega. Kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Käesolevas asjas tuleb aga arvestada, et hageja esindaja kulutas aega ka vastuhagile vastamiseks. Kohus loeb põhjendatuks järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine 3 tundi; 13.04.2017 ja 02.05.2017 menetlusdokumentide koostamine ja sellega seoses kostja dokumentide analüüs 4 tundi; 13.09.2017 kohtuistung ja sellega seoses menetlustoimingud 1 tund; 09.10.2017 menetlusdokumendi koostamine ja sellega seoses kostja dokumentide analüüs 2 tundi, kokku 10 tundi, s.o 700 eurot.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.