Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10. oktoober 2017, Rapla
Tsiviilasja number
2-17-10255
Tsiviilasi
A M hagi A G vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5 615 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja seaduslik esindaja S M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja A G (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tuvastada, et A M põlvneb A G. Kanda A M sünniakti isana A G (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx, sünnikoht xxxx linn, eestlane, xxxxx kodanik, xxxx-xxx haridus, xxxxxxxxxxx). Välja mõista A G alates 06.07.2017 elatis A M ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Kohustada A G tasuma elatis S M arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulud jätta A G kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub tuvastada, et A M põlvneb oma isast A G. Samuti palub hageja esindaja mõista välja A G elatis A M ülalpidamiseks 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohustada A G kandma elatis S M pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja jätta kõik menetluskulud A G kanda. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast. Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nr xxx-xxxx/xxx xx.xx.xxxx nähtub, et A M on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on S M. Sünd on registreeritud xxxxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx, dokumendi nr xxx-xx-xxxx/xx. Ekspertiisiaktiga nr xxx-xxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et kostja bioloogiline isadus hageja suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1,1x108. Kostja saab 99,9999991% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et kostja on hageja bioloogiline isa. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse A M isa, kohustatud teda ülal pidama.
Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2017.a. 235 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi õigeks. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igakuiselt alates 06.07.2017. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Menetluskulud jätta kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.