Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

OÜ

pankroti

Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik kanti äriregistrisse esmakandena 11.12.2001.a. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks oli äriregistri andmete kohaselt (viimasel tegutsemise perioodil) metsavarumine. Võlgniku majandusaasta kestus oli 01. jaanuarist 31. detsembrini. Võlgniku juhatuse liige alates 16.09.2016 on Allan Selter (isikukood 37507234937). Juhatuse liige perioodil 17.04.2012-16.09.2016 oli Jaanus Silm (isikukood 37909130246). Võlgniku aktsionär alates 14.09.2016 on LCM Finance OÜ (registrikood 12673098). Võlgniku aktsionär kuni 14.09.2016 oli Jasitex OÜ (registrikood 11416947) Võlgniku pankrotimenetluse algatas Harju Maakohus 27. 06. 2017 määrusega võlausaldaja Metsaharvenduse OÜ avalduse alusel. Võlausaldaja avaldus põhineb Harju Maakohtu 21.veebruari 2017.a jõustunud kohtuotsusel. Võlgnik oma avalduses on avaldusele vastu vaielnud kuid suhtluses ajutise halduriga võlgnik siiski kinnitab püsivat maksejõetust. Võlgnik on selgitanud ja esitanud ka vastavad dokumendid, et äriühingul on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, kuid need on laenatud võlgniku juhatuse liikmega seotud Läti äriühingule. Asjaolu, et võlgnikul on olnud piisavalt rahalisi vahendeid nähtub pangakonto väljavõttest ning ka varasematest Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest. Võlgnik selgitas, et tal oleks võimalik võlausaldajale maksta võlga graafiku alusel osamaksetena, kogu summa tasumist korraga ta reaalseks ei pea. Võlgniku selgituste ja ajutise pankrotihalduri päringute vastustest

nähtub, et võlgnikul muid kohustusi peale nimetatud kohtuotsusega väljamõistetud summad, ei ole. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgniku omandis on olnud alljärgnevad kinnistud: Kinnistu „Pihlemäe“, maatulundusmaa 5,8 ha, Võiardi küla, Räpina vald – võõrandatud 29.09.2015.a. Kinnistu „Soesilla“, maatulundusmaa 9,3 ha, Pirgu küla, Juuru vald, Raplamaa -võõrandatud 28.03.2013.a. Kinnistu „Männiku“, maatulundusmaa 2,6 ha, Vana-Saaluse küla, Vastseliina vald, Võrumaa – võõrandatud 19.02.2016.a. Kinnistu „Pupsi Arvo“, maatulundusmaa, 4,94 ha, Välgita küla, Viljandi vald, Viljandimaa – võõrandatud 19.02.2016.a. Kinnistu „Pupsi Jaani“, maatulundusmaa 31,29 ja 27,75 ha, Välgita küls, Viljandi vald, Viljandimaa – võõrandatud 19.02.2016.a. Kinnistu „Lõugu“ 243/4029 kaasomandist, kinnistukogusuurus 40,29 ha, Maidla küla, Märjamaa vald – võõrandatud 19.02.2016.a. Ajutine haldur on seisukohal, et kui kohus otsustab pankroti väljakuulutamise, siis tuleb võõrandatud kinnistute, eriti 19.02.2016.a. tehingute osas, teha täiendav analüüs tehingute asjaolude kohta. Konto SEB Pangas nr EE931010220202383227 on suletud, kontojääk 0 eurot. Peale konto sulgemist on võlgnik arveldanud läbi elektroonilise süsteemi „Paysera“. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Vastavalt võlgniku esitatud bilansile ja selgitustele on võlgnikul alljärgnevad nõuded: Bilansis on kajastatud nõue seoses viimaste kinnistute müügiga summas 16 000 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on nõue olnud seotud kohtuvaidlusega ning on praeguseks tasaarvestatud. - Nõue OÜ Dorex vastu summas 65 000 eurot. Võlgniku pangakontolt nähtub, et 12.11.2014 on välismaksekorraldusega kantud 70 000 Türgi kodanikule xxx. Võlgniku selgituste kohaselt on laenunõue nimetatud isiku vastu võõrandatud OÜ-le Dorex, mis on samuti seotud juhatuse liikmega. Juhatuse liikme selgituste kohaselt kõnelause laenu tagasisaamisega tegeletakse. - Nõue SIA LIGHT vastu summas 109 500 eurot. Nõue on laenumakse juhatuse liikmega seotud Läti äriühingu vastu. Bilansis on kajastatud raha jääk kassas 2500 eurot. Raha füüsiliselt kassas ei ole, juhatuse liikme selgituse kohaselt on see antud aruandvale isikule (st juhatuse liikmele). Varade hulgas näidatud debitoorseid nõudeid halduri hinnangul likviidseks pidada ei ole võimalik, kuid nõuetega seotud asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. On võimalik prognoosida, et kõnealuste nõuete sissenõudmine saab olema kulukas ning tulemus ettearvamatu. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlga ei ole. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes täitemenetlusi ei ole. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete põhjal ei ole võlgnikul muid kohustusi peale pankrotiavalduse aluseks oleva kohustuse. Pankroti väljakuulutamise järgselt võib teoreetiliselt selguda ka muid kohustusi. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 41 597 eurot (tulenevalt 21.02.2017.a otsusest). Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ja aja ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Esmalt peab haldur vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik on ise sellele vastu vaielnud, samas möönab võlgnik võimetust nõue kohe tasuda. Seega tuleb püsiva maksejõuetuse olemasolu jaatada. Ajutine haldur osundab, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, tal puudub majandustegevuse jätkamiseks tulevikuperspektiiv. Pangakonto on suletud ja olemas olnud raha välja makstud erinevatel põhjendustel. Maksejõuetuse põhjusteks on ajutise halduri hinnangul võlgniku poolt peetud kohtuvaidlused ja võlgniku mitteleppimine saadud kohtuotsusega ja selle ilmselt teadlik mittetäitmine. Võlgniku pangakontode läbivaatamisel (viimase kolme aasta kohta) nähtusid lisaks tavapärasele majandustegevusele ka võimalikud äritegevusega mitteseotud väljamaksed, mis pankroti väljakuulutamise järgselt vajavad täiendavat selgitamist ja hindamist. Nii näiteks on välja makstud xxx SEB Panga konto sulgemisel 30 680 eurot. Hetkel ei saa välistada ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Ajutine haldur kaldub arvama, et pigem on tegu raskete juhtimisvigade ja/või tegudega, mis vastavad kuriteo tunnustele (maksejõuetuse põhjustamine). Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikmete võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. alguseks. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks. Kuna võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks, leiab haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 4000 eurot. Haldur teeb 21.09.2017 ärakuulamisel paranduse, et Metsatäht OÜ-l on kaks tütarühingut, üks on Metsatäht Teenindus OÜ ja teine Metsatäht Haldus OÜ. Need on väärtusetud. Metsatäht Teenindus OÜ-l on haldur, Metsatäht Haldus OÜ pole tegutsenud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Metsatäht OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole

ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 41 597 eurot, kuid likviidne vara puudub. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 1197 eurot kohtu deposiiti. Lisaks andis kohus 21.09.2017 kohtumäärusega võimaluse võlausaldajale tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1197 eurot. Võlausaldaja Metsaharvenduse OÜ on tasunud kohtu deposiitkontole 1197 eurot + 1197 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Metsatäht OÜ juhatuse liige Allan Selter (isikukood: 37507234937). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1197 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1197 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.