Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Kohtutäitur Toomas Saarma esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles palub määrata eksperdi Xxxxja Xxxxkuuluvale kinnisasjale, registriosa nr 5884202 uue hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik Xxxx29.12.2016 kaebusega 28.12.2016 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 194/2016/2026, millega määrati kinnisasja asukohaga xxxx (registriosa xxxx) hinnaks 120 000 eurot. Kohus võttis 18.01.2017 määrusega avalduse menetlusse ning 01.02.2017 määrusega otsustas kohus läbi viia ekspertiisi kinnisasja turuväärtuste kindlaksmääramiseks, tehes ekspertiisi läbiviimise ülesandeks kinnisvara hindamise alal riiklikult tunnustatud eksperdile Herkki Suurmann. 24.03.2017 edastas ekspert Herkki Suurmann kohtule eksperdiarvamuse nr 16-17 HS. 28.03.2017 lõpetas kohus määrusega menetluse. 24.04.2017 esitas Xxxxmääruskaebuse. Kohus võttis 9.05.2017 määruskaebuse menetlusse. Kohus rahuldas määruskaebuse 17.05.2017 määrusega ja tühistas 28.03.2017 määruse, millega lõpetati menetlus. Lisaks kohustas kohus kõiki menetlusosalisi esitama seisukohad, vastuväited ja taotlused seonduvalt läbiviidud ekspertiisiga. Xxxxja Xxxxtaotlusel korraldas kohus 18.09.2017 kohtuistungi eksperdi küsitlemiseks. Ekspert soovis istungil osalemise eest tasu 200 eurot, lisandub käibemaks. Xxxxja Xxxxon tasunud eksperditasu 240 eurot kohtu deposiiti. 18.09.2017 ärakuulamisel esitas ekspert vastused menetlusosaliste poolt esitatud küsimustele. Xxxxleidis, et kohane oleks määrata kordusekspertiis. Kohus jättis kordusekspertiisi taotluse rahuldamata, kuna kohtu hinnangul kõrvaldas ekspert oma vastustega võimalikud vastuolud eksperdiarvamuses. Kohus määras menetluskulude esitamise tähtajaks 21.09.2017 ja menetluskulude osas seisukoha esitamise tähtajaks 28.09.2017. Kohtutäituri kinnitusel ei ole kohtutäitur menetluskulusid kandnud. Sissenõudja taotles 20.09.2017 mõista xxxx ja xxxx solidaarselt sissenõudja kasuks välja menetluskulu 784 eurot (käibemaksuta summa) ning määrata lahendis, et Osaühingule Belesta Grupi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (784 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Xxxx leiab, et ekspertiisikulu kokku 615 eurot tema kanda jätmine on põhjendamatu, kuna ekspert võttis istungil omaks, et ekspertiis on teostatud vigadega, s.o ekspertiis ei arvestanud asjaoluga, et hoonel puuduvad ehitus- ja kasutusluba. Sissenõudja esindaja tunnitasu 140 eurot tunnis (käibemaksuta) on põhjendamatult suur, Riigikohus on mõistlikuks pidanud 120 eurot

koos käibemaksuga. Xxxx palub jätta kulud poolte endi kanda ning tagastada talle enamtasutud summa. Kohtumääruse põhjendused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 477 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi. Kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu turuväärtuse kohta. Ekspert on täiendavalt ära kuulatud kohtuistungil ning võimalikud vastuolud ekspertiisis on kõrvaldatud. Kohtuistungil ei tuvastatud kordusekspertiisi ega täiendava ekspertiisi tegemise vajadust. Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Ekspertiisiakt on kohtutäiturile edastatud. Samuti on kohtutäiturile kättesaadav eksperdi ärakuulamise protokoll, millest nähtuvad eksperdi vastused esitatud küsimustele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sissenõudja taotleb menetluskulude väljamõistmist solidaarselt Xxxxja Xxxx. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud käesolevas asjas võlgniku Xxxxkanda, kes on kinnisvara hinna vaidlustamisega käesoleva menetluse ja sellega seonduvad kulud põhjustanud. Xxxxhinda vaidlustanud ei ole ning on eksperdile küsimuse esitamisega ainult realiseerinud samasuguseid õiguseid küsitleda eksperti, kui teised menetlusosalised. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole. Avaldaja vaidleb sissenõudja menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et mõistlikuks tunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadi poolt esindamisel tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ülemäära suur. Riigikohus on 27. veebruari 2017 määruses nr 3‐2‐1‐159‐16 pidanud põhjendatud tunnitasuks (arvestades asja keerukust) ka 170 eurot (käibemaksuta). Samuti on peetud 2. novembri 2016 määruses asjas nr 3-2-1-97-16 põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti loeb kohus põhjendatuks esindaja ajakulu vastavalt esitatud arvete spetsifikatsioonile. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26.09.2017 Xxxxesitatud menetluskulu on ekspertiisi teostamise kulu 375 eurot ja eksperdi tasu istungil osalemise eest summas 240 eurot, kokku 615 eurot. Xxxxvaidleb vastu menetluskulu enda kandmisele jätmise, leides et ekspert võttis istungil omaks, et ekspertiis oli esitatud vigadega. Xxxxpalub poolte kulud jätta poolte endi kanda ja tagastada avaldajale enamtasutud summad xxxxOÜ arvelduskontole xxxxxxxxxx. Kohus leiab, et Xxxxtaotlus enamtasutud eksperditasu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 159 lg 1 kohaselt määrab tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda eksperdi istungil osalemise kulu (arvel on märgitud kogus 1, ilma täpset kulu koosseisu täpsustamata, summa 200 eurot, lisandub käibemaks) hulka ka küsimustega tutvumise ajakulu (kohus on küsimused eksperdile eelnevalt edastanud), kohtuistungiks valmistumise kulu, samuti töölt eemalviibitud aja kulu. Kogu selline ajakulu on vähemalt 2 tundi, mis jääb TsMS § 153 lg-s 1 sätestatud tunnitasu piiridesse. Samuti ei nõustu kohus sellega, et eksperdikulu oleks osaliselt põhjendamatu seetõttu, et eksperdi küsitlemisel oleks selgunud ekspertiisi ekslikkus. Ekspert selgitas, et kuigi ekspertiisis oli ekslikult märgitud, et akti kehtivuse eeldus on ehitus- ja kasutusloa olemasolu, oli tegemist sisuliselt kirjaveaga ning see asjaolu kinnistu hinda mingil määral ei mõjutanud. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.