Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Kohtutäitur Toomas Saarma esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles palub määrata eksperdi XX-le ja YYl-e kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr XXXXXXXX uue hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik XX 29.12.2016 kaebusega 28.12.2016 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 194/2016/2026, millega määrati kinnisasja asukohaga XXX, Kangru alevik, Kiili vald (registriosa XXXXXXXX) hinnaks 120 000 eurot. Kohus võttis 18.01.2017 määrusega avalduse menetlusse ning 01.02.2017 määrusega otsustas kohus läbi viia ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramiseks, tehes ekspertiisi läbiviimise ülesandeks kinnisvara hindamise alal riiklikult tunnustatud eksperdile HS. 24.03.2017 edastas ekspert HS kohtule eksperdiarvamuse nr 16-17 HS. 28.03.2017 lõpetas kohus määrusega menetluse. 24.04.2017 esitas XX määruskaebuse. Kohus võttis 9.05.2017 määruskaebuse menetlusse. Kohus rahuldas määruskaebuse 17.05.2017 määrusega ja tühistas 28.03.2017 määruse, millega lõpetati menetlus. Lisaks kohustas kohus kõiki menetlusosalisi esitama seisukohad, vastuväited ja taotlused seonduvalt läbiviidud ekspertiisiga. XX ja YY taotlusel korraldas kohus 18.09.2017 kohtuistungi eksperdi küsitlemiseks. Ekspert soovis istungil osalemise eest tasu 200 eurot, lisandub käibemaks. XX ja YY on tasunud eksperditasu 240 eurot kohtu deposiiti. Kohtutäituri kinnitusel ei ole kohtutäitur menetluskulusid kandnud. Sissenõudja taotles 20.09.2017 mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt sissenõudja kasuks välja menetluskulu 784 eurot (käibemaksuta summa) ning määrata lahendis, et Osaühingule Belesta Grupi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (784 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XX leidis, et ekspertiisikulu kokku 615 eurot tema kanda jätmine on põhjendamatu, kuna ekspert võttis istungil omaks, et ekspertiis on teostatud vigadega, s.o ekspertiis ei arvestanud asjaoluga, et hoonel puuduvad ehitus- ja kasutusluba. Sissenõudja esindaja tunnitasu 140 eurot tunnis (käibemaksuta) on põhjendamatult suur, Riigikohus on mõistlikuks pidanud 120 eurot koos käibemaksuga. XX palus jätta kulud poolte endi kanda ning tagastada talle enamtasutud summa. Maakohtu määruse põhjendused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 477 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Maakohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi. Kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu turuväärtuse kohta. Ekspert on täiendavalt ära kuulatud kohtuistungil ning võimalikud vastuolud ekspertiisis on kõrvaldatud. Kohtuistungil ei tuvastatud kordusekspertiisi ega täiendava ekspertiisi tegemise vajadust. Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Ekspertiisiakt on kohtutäiturile

edastatud. Samuti on kohtutäiturile kättesaadav eksperdi ärakuulamise protokoll, millest nähtuvad eksperdi vastused esitatud küsimustele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sissenõudja taotleb menetluskulude väljamõistmist solidaarselt XX-lt ja YY-lt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud käesolevas asjas võlgniku XX kanda, kes on kinnisvara hinna vaidlustamisega käesoleva menetluse ja sellega seonduvad kulud põhjustanud. YY hinda vaidlustanud ei ole ning on eksperdile küsimuse esitamisega ainult realiseerinud samasuguseid õiguseid küsitleda eksperti, kui teised menetlusosalised. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole. Avaldaja vaidleb sissenõudja menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et mõistlikuks tunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadi poolt esindamisel tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ülemäära suur. Riigikohus on 27. veebruari 2017 määruses nr 3‐2‐1‐159‐16 pidanud põhjendatud tunnitasuks (arvestades asja keerukust) ka 170 eurot (käibemaksuta). Samuti on peetud 2. novembri 2016 määruses asjas nr 3-2-1-97-16 põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti loeb kohus põhjendatuks esindaja ajakulu vastavalt esitatud arvete spetsifikatsioonile. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.09.2017 XX esitatud menetluskulu on ekspertiisi teostamise kulu 375 eurot ja eksperdi tasu istungil osalemise eest summas 240 eurot, kokku 615 eurot. XX vaidleb vastu menetluskulu enda kandmisele jätmise, leides et ekspert võttis istungil omaks, et ekspertiis oli esitatud vigadega. XX palub poolte kulud jätta poolte endi kanda ja tagastada avaldajale enamtasutud summad Ü OÜ arvelduskontole EE897700771001473350. Kohus leiadis, et XX taotlus enamtasutud eksperditasu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 159 lg 1 kohaselt määrab tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda eksperdi istungil osalemise kulu (arvel on märgitud kogus 1, ilma täpset kulu koosseisu täpsustamata, summa 200 eurot, lisandub käibemaks) hulka ka küsimustega tutvumise ajakulu (kohus on küsimused eksperdile eelnevalt edastanud), kohtuistungiks valmistumise kulu, samuti töölt eemalviibitud aja kulu. Kogu selline ajakulu on vähemalt 2 tundi, mis jääb TsMS § 153 lg-s 1 sätestatud tunnitasu piiridesse. Samuti ei nõustu kohus sellega, et eksperdikulu oleks osaliselt põhjendamatu seetõttu, et eksperdi küsitlemisel oleks selgunud ekspertiisi ekslikkus. Ekspert selgitas, et kuigi ekspertiisis oli ekslikult märgitud, et

akti kehtivuse eeldus on ehitus- ja kasutusloa olemasolu, oli tegemist sisuliselt kirjaveaga ning see asjaolu kinnistu hinda mingil määral ei mõjutanud. Määruskaebus Määruskaebuse esitajad YY ja XX paluvad tühistada kaevatava määruse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning täiendava ekspertiisi või kordusekspertiisi korraldamiseks. Määruskaebuse esitajate hinnangul esinevad alused täiendava ekspertiisi või kordusekspertiisi läbiviimiseks TsMS § 304 alusel. Ekspertarvamus on tingimuslik ja puudulik ega arvesta XXX kinnisasja tegelikku olukorda (ehitus- ja kasutusloa puudumine, mitme hüpoteegi olemasolu ning nende võimalik mõju kinnisasja hinnale). Neid puudusi ei kõrvaldatud ka 18.09.2017 toimunud ärakuulamisel. Selline ekspertarvamus ei ole kooskõlas TsMS § 302 lg-st 1 tuleneva ekspertarvamuse põhjendatuse ja õigsuse nõudega ning see võib nurjata tulevikus ka läbiviidud enampakkumise õiguspärasust. Kui asjas tuvastatakse, et XXX kinnisasja hind on teistsugune, mille määras algselt kohtutäitur ise (st teistsugune kui 120 000 eurot), ei ole tegemist põhjendamatu menetlusega ning menetluskulud tuleks TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avalduse esitaja ehk täituri kanda. Selles osas paluvad määruskaebuse esitajad samuti maakohtu määruse tühistamist. Kuna ka peale väidetavat puuduste kõrvaldamist 18.09.2017 istungil on ekspertarvamus nr 1617 HS puudulik, ei ole ka põhimõtteliselt põhjendatud sellise puuduliku ekspertarvamuse koostamise kulu 615 eurot XX ja YY kanda jätmine. Seetõttu tuleb jätta ekspertarvamuse nr 16-17 HS kulu eksperdi kanda. Puudutatud isikute ja avaldaja seisukoht Puudutatud isikud ja avaldaja leiavad, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitajate kaudu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.10.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendutega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Ringkonnakohus annab hinnangu apellantide poolt määruskaebuses esitatud väidetele. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on määranud 01.02.2017 määrusega ekspertiisi hoonestatud „XXX“ kinnistu asukohaga Kiili vald, Kangru alevik, Harjumaal alghinna tuvastamiseks (t.l. 24). Kohtumääruse resolutsiooni p 3 kohaselt esitati eksperdile küsimus: „Milline on aadressil XXX, Kangru alevik, Kiili vald, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXXX) asuva kinnisasja nimega XXX kohalik keskmine müügihind (turuhind) ekspertiisi tegemise aja seisuga?“ Eksperthinnangu nr 16-17 HS on kohaselt on vaidlusaluse kinnistu hinnaks ekspertiisi tegemise ajal 120 000 eurot (t.l. 31-45). Kohtutäitur on määranud sama kinnistu hinnaks 28.12.2016 koostatud kinnisasja arestimise aktiga 120 000 eurot (t.l. 6-8). Võlgniku XX taotlusel kuulati ära 18.09.2017 kohtuistungil ka ekspert HS, kes vastas võlgniku küsimustele ning lõppjäreldustes oma seisukohta kinnistu väärtuse osas ei muutnud. 18.09.2017 kohtuistungil esitas võlgnik taotluse kordusekspertiisi tegemiseks seda sisuliselt põhjendamata. Maakohus jättis taotluse protokollilise määrusega rahuldamata (t.l.161). Võlgnik XX ei ole esitanud kohtuistungil TsMS § 333 lg 1 korras vastuväidet kohtu tegevusele.

TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. XX esitas 27.12.2017 maakohtule menetluskulude nimekirja, kus vastuväidet maakohtu tegevusele ei ole esitatud (t.l.172). TsMS § 333 lg 3 kohaselt § 333 lg-s 2 sätestatud juhul ei või menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale kaevates. Ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt nendele väidetele hinnangut ei anna. Maakohus leidis põhjendatult, et kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu turuväärtuse kohta. Ekspert on täiendavalt ära kuulatud kohtuistungil ning võimalikud vastuolud ekspertiisis on kõrvaldatud. Kohtuistungil ei tuvastatud kordusekspertiisi ega täiendava ekspertiisi tegemise vajadust. Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning maakohus leidis põhjendatult, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Kinnistu müügihind selgub sundenampakkumisel. Määruskaebuses on kaebuse esitajad vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas, leides, et maakohus on ebaseaduslikult jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kaebuse esitanud XX kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda menetluskulude jaotuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sissenõudja taotles menetluskulude väljamõistmist solidaarselt XX-lt ja YY-lt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud jätta menetluskulud käesolevas asjas võlgniku XX kanda, kes on kinnisvara hinna vaidlustamisega käesoleva menetluse ja sellega seonduvad kulud põhjustanud. YY hinda vaidlustanud ei ole ning on eksperdile küsimuse esitamisega ainult realiseerinud samasuguseid õiguseid küsitleda eksperti, kui teised menetlusosalised. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku (sissenõudja) lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Samuti on maakohtu määrus sissenõudja lepingulise esindaja kulude hindamise osas piisavalt põhjendatud. Diskretsioonipiiride ületamist ja kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumist ei saa maakohtule praeguses asjas ette heita ka sissenõudja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus praeguses asjas puudutatud isiku (sissenõudja) lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel õigesti käesoleva vaidluse asjaoludest ja esindaja kvalifikatsioonist, leides, et antud asjas on lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 140 eurot käibemaksuta ning mõistnud põhjendatult välja Osaühingu Belesta Grup kasuks 784 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatult on jätnud maakohus rahuldamata ka XX taotluse nn enamtasutud ekspertiisitasu tagastamisek. TMS § 74 lg 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes on hindamise vaidlustanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda.

Kohtutäituri kinnitusel ei ole kohtutäitur menetluskulusid kandnud. Osaühing Belesta Grupi menetluskulude nimekirja kohaselt on nad kandnud menetluskulusid 448 euro ulatuses. Lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab on osutanud järgnevaid teenuseid: tutvumine määruskaebusega materjalidega, õigusliku positsiooni kujundamine määruskaebuse osas ning sellele vastuse koostamine, mille kulus kokku 3h 12 m. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud teenused on vajalikud õigusliku positsiooni kujundamiseks ja määruskaebusele vastuse koostamiseks, mida ei saa pidada ülepaisutatud kuluks. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks on 140 eurot käibemaksuta ning sellest tulenevalt ka menetluskulud kokku summas 448 eurot käibemaksuta. Allkirjastatud digitaalselt Reet Allikvere

Ande Tänav

Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.