Xxxi, Xxx Xxxi ja Xxxi hagi Xxx vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ja Xxx vastuhagi Xxxi, Xxx Xxxi ja Xxxi vastu solidaarselt põhinõude 22 549,35 eurot, viivise 4 987,98 eurot väljamõistmiseks, kasutuseelise väärtuse määramiseks ja kasutuseelise väljamõistmiseks ning täiendava viivise nõudes (liidetud tsiviilasi)
1.Jätta Xxx tasaarvestuse avaldus ja vastuhagi Xxxi, Xxx Xxxi ja Xxxi vastu solidaarselt põhinõude 22 549,35 eurot, viivise 4 987,98 eurot väljamõistmiseks, kasutuseelise väärtuse määramiseks ja kasutuseelise väljamõistmiseks ning täiendava viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta hagiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud 17% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
3.Jätta hagiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda.
4.Jätta kostja esitatud tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le
2.Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik
1.Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 otsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hagejate nõude kostja vastu ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja põhivõlgnevuse 16 937 eurot ja viivised. Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 ostus jõustus 27.06.2016, mis tähendab, et hagejate esitatud nõude osas on olemas jõustunud kohtulahend ning hagejate nõuet kohus käesolevas menetluses täiendavalt ei analüüsi.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 otsusega tühistati Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus osas, millega kohus lahendas kostja tasaarvestuse vastuväite ning vastavas asjas saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 27.03.2015 esitas kostja tsiviilasjas nr 215-4815 hagejate vastu hagi, mis põhineb samadel asjaoludel, millele kostja on tuginenud tsiviilasjas nr 2-13-216 tasaarvestuse avaldust esitades. Harju Maakohtu 24.08.2016 määrusega liitis kohus tsiviilasja nr 2-15-4815 tsiviilasjaga nr 2-13-216. Lähtuvalt eeltoodust kuuluvad kostja poolt tsiviilasjas nr 2-13-216 esitatud
tasaarvestuse avaldus ja tsiviilasjas nr 2-15-4815 esitatud nõue analüüsimisele käesolevas asjas vastuhagina. Tasaarvestuse avalduses ja vastuhagis esitatud nõue
3.Hagejad on Xxxi lapsed ja pärijad võrdsetes osades. Kostja ja Xxx olid elukaaslased, kelle vahel oli seltsing Xxxi omanduses oleva OÜ Robinet edendamiseks, mis seisnes kostja poolt vaikiva seltsinglasena ettevõtte töö igapäevases juhtimises ja korraldamises, ja seltsing ühise pereelu edendamisel, mis toimus seltsinglaste ühises elukohas Tallinnas Xxx. Seltsingulist suhet on kinnitanud tunnistajad Xxx, Xxx ja Xxx. Kostja ja Xxxi seltsing lõppes Xxxi surmaga. Pärast tema surma on kostjal õigus esitada nõue seltsingulisest tegevusest Xxxi pärijate vastu.
4.Kostja seltsinguline tegevus OÜ Robinet edendamisel toimus perioodil 2008 märts kuni 2012 mai, st 50 kuud. Kostja panustas ettevõtte tegevusse ka pärast Xxxi surma 22.05.2012, tehes seda kuni 2012 augusti lõpuni, mida on kinnitanud Xxx, kes määrati OÜ Robinet juhatuse liikmeks ja likvideerijaks pärast Xxxi surma, ja tunnistaja Xxx.
5.LGL Grupp OÜ ostuarvetest nähtub, et ligi 100% OÜ Robinet viidatud perioodi müügitulust põhineb LGL Grupp OÜ tasutud arvetel. Xxx panus Robinet OÜ edendamisel/juhtimisel oli teenuse osutamine seltsingule selle igapäevaseks juhtimiseks ja kasumi teenimiseks. See tähendab, et Xxx juhtis igapäevaselt OÜ Robinet tegevust, kuna Xxx ei olnud selleks võimeline, s.t. tema panus seltsingusse puudus. Seltsinglaste ühine eesmärk oli juhtida OÜ Robinet võimalikult tulusalt.
6.Vastavalt VÕS §-le 581 oli Xxx poolt tehtavaks panuseks teenuse osutamine seltsingule. Vaatamata asjaolule, et OÜ Robinet on äriregistrist kustutatud ja ettevõtte omandis olnud kaks bussi hinnaga kumbki ca 40 000 eurot on Xxxi poolt Soome viidud ja seal tänaseks maha müüdud, on Xxxl õigus esitada nõue seltsingulisest tegevusest Xxxi pärijate vastu. Xxx panustas OÜ Robinet edendamisel seltsingusse perioodil 2008 märts - 2012 mai, kokku 50 kuu eest, arvestusega 4000 eurot aastas, mis teeb 333,33 eurot kuus (4000:12). Xxx ei panustanud OÜ Robinet edendamisel selle juhtimisse ja igapäevase töö korraldamisesse, mis tähendab, et Xxxl on vaikiva seltsinglasena nõue Xxxi pärijate vastu summas 16 666,65 eurot.
7.Xxx ja Xxxi vahel oli ka mitteabielulise kooselu vorm kui seltsing, mille eesmärk oli ühine pereelu ja selle edendamine. Xxxl ja Xxxil oli ühine majapidamine ja nende käitumises esines ühine eesmärk, milleks oli jõupingutuste tegemine ühise eluaseme kasutamiseks. Xxx osales Xxxi palvel viimase laste kasvatamises. Xxx poolt oli seltsingus nii rahaline panus kui ka pereelu toimetuleku korraldamine. Antud juhul oli lepingu sõlmimise eesmärk üksteise vastastikune abistamine, sellest tuleneb ka poolte õiguste ja kohustuste teatud ebaproportsionaalsus. Xxx panus perekondlikku seltsingusse oli suurem (Xxx oli rohkem seotud majapidamistöödega, käis rohkem poes, tasus ühise eluasemega seotud arveid, hoolitses Xxx eest jne) kui Xxxil, kuid neid on lisatud arvutustes käsitletud võrdsetena. Xxx ja Xxx elasid pereelu seltsingu edendamisel ühiselt Xxx omandis olevas elamus aadressil Xxx. Xxx tegi kõige rohkem sisseoste Kakumäe Selveris, Haabersti Selveris, Rocca al Mare Prismas ja Haabersti Rimis, mis üheselt viitab, et ta elas xxx ja teostas kodu lähedalt toiduoste. Tulenevalt pereelulisest seltsingust on kostjatel hagejate vastu nõue 5 882,70 eurot.
8.Lisaks on kostjal nõue kasutuseelise väärtuse kindlaksmääramiseks, kuna Xxx saanuks juhul, kui Xxx ei oleks elanud xxx, selle osaliselt välja üürida. Kostjal on raske määrata kasutuseelise täpset suurust. Seetõttu palub Xxx kohtul määrata kasutuseelise suuruse, mida saanuks Xxx juhul, kui ta oleks xxx elumaja välja üürinud. xxx näol on tegemist eramajaga, mille ümber on täishaljastusega 830 m2 suurune aed. Vastavalt eksperdi koostatud arvamusele on netoüür sellises eramus 900-1000 eur/kuus, millele lisanduvad
mõõdetavad kulud. Xxx ja Xxx elasid ühiselt aadressil xxx perioodil 2009 aprill – kuni 2012 mai, s.o. 38 kuud, mistõttu on kasutuseelise väärtuse arvutamisel baastehteks 36 100 eurot (38x950). xxx tn eramul on 4 eraldi sissepääsu ja kõige lihtsam on seda kasutusse anda poole ulatuses.
9.Kostja palub hagejatelt välja mõista kostja kasuks 22 549,35 eurot. Määrata kohtul kasutuseelise väärtuse ja mõista välja hagejatelt kostja kasuks kaotatud kasutuseelise väärtus. Mõista hagejatelt kostja kasuks välja põhinõudelt viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras alates 23.05.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagejate vastuväited tasaarvestuse avaldusele ja vastuhagile
10.Hagejad vaidlevad kostja esitatud tasaarvestuse avaldusele ja vastuhagile vastu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kooselu ei välista seltsingulepingu sõlmimist, kuid üksnes kooselust ei piisa seltsingu tuvastamiseks, vaid lisaks peab olema mingi ühine majanduslik eesmärk, mis antud juhul puudub. Kostjal ja Xxxil oli mõlemal oma elukoht ning nad mõlemad kandsid enda elukohaga seonduvad kulud. Seega on kaheldav, et kostjal ja Xxxil üldse oli ühine majapidamine. Kostja ei ole tõendanud poolte tahet seltsingulepingu sõlmimiseks. Samuti pole kostja tõendanud seltsingu majanduslikku eesmärki. Kostja on väitnud, et seltsinglaste eesmärk oli toetada Xxxi täisväärtusliku elu elamist perekondlikes suhetes. Tegemist ei ole majandusliku eesmärgiga, mis on seltsingu tuvastamise eeldus.
11.Ei ole tõendatud, kas ja kui palju ning millisel ajaperioodil kostja Xxxi eest üldse hoolitses ning milles see väidetav hoolitsemine seisnes. Samuti ei tulene tunnistajate ütlustest, et Xxx ei oleks iseendaga hakkama saanud, nagu kostja üritab väita. Isegi, kui kostja hoolitses Xxxi eest, siis olukorras, kus kostja väidab, et tema ja Xxx olid elukaaslased, on tavapärane, et elukaaslased toetavad ja abistavad teineteist. Tegemist on nn kõlbelise kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes, mis on mittetäielik kohustus, mille täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda (VÕS § 4 lg 3). Seejuures on kostja ise välja toonud, et tegemist oli elukaaslastega ning tema eesmärgiks ei ole kunagi olnud kasu saamine Xxxi arvelt. Isegi, kui kostja ja Xxxi vahel oleks olnud seltsing, ei saa VÕS § 603 lg 3 alusel nõuda hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises. Isegi, kui Xxxi ja kostja vahel oleks olnud seltsing, oli Xxxi panus sellesse kordades suurem, mistõttu poleks isegi sellisel juhul kostjal hagejate vastu nõudeid.
12.Kostja ei ole tõendanud seltsingu olemasolu OÜ Robinet edendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et täidetud oli panuste tegemise nõue, juhtimise korraldus, organiseeritus kasumi teenimisele ja aruandluse nõue. Täielikult tõendamata ja tegelikkusele mittevastavad on kostja väited tema väidetava panuse andmisel OÜ-le Robinet teenimise võimaluste väljapakkumisel, teenusele ostjate leidmisel ning teenuse müügitulu suurendamise eesmärgil planeerimisel, töötajatega suhtlemisel ja nende juhendamisel ning müügitegevusega seotud ja töötajate palkamisega seotud dokumentide vormistamisel. Kostja on LGL Grupp OÜ juhatuse liige, kellele OÜ Robinet osutas bussiveoteenust. Seega tunnistajate ütlused ei tõenda, et kostja tegutses OÜ Robinet nimel, vaid et kostja korraldas bussivedusid LGL Grupp OÜ äritegevuse tagamiseks. Kostja tegevust LGL Grupp OÜ-s ja selle koostööd OÜ-ga Robinet tõendavad tunnistaja Xxx ütlused ja Xxxi ütlused.
13.Samuti on oluline arvesse võtta, et Xxx oli ärimees ning tema ammune sõber Xxx on kohtus tunnistanud, et suuremate summade puhul nõudis ta alati lepingut. Seda tõendab ka kirjaliku laenulepingu olemasolu kostja ja Xxxi vahel. Seega on ebausutav, et Xxx oleks OÜ Robinet juhtimiseks sõlminud kostjaga suulise seltsingulepingu. Xxx on kohtus tunnistanud, et kostja andis telefoni teel bussijuhtidele korraldusi, kuid seda võis kostja teha ja tegigi LGL Grupp OÜ huvides. Xxx on kohtus antud tunnistuses viidanud
Xxxi halvale tervislikule seisule viimastel eluaastatel, kuid toonud välja ka selle, et Xxx osutas OÜ Robinet sõiduautoga teenust. Xxxi ütluste kohaselt kostja küll suhtles bussijuhtidega, kuid ka see suhtlus võis toimuda ja toimuski LGL Grupp OÜ huvides. Kostja ei ole tõendanud, et tema eesmärk oli OÜ Robinet võimalikult tulus juhtimine. Vastupidi, asjas kogutud ja kostja enda poolt esitatud kirjalikest tõenditest on võimalik üheselt järeldada, et kostja tegutses iseenda poolt juhitavale ühingule LGL Grupp OÜ kasumi teenimise eesmärgil.
14.Kostja ei ole tõendanud kasutuseelise nõude olemasolu. Kostja väited kasutuseelise hüvitamise nõude osas on kontrollimatuseni ebamäärased ja täielikult tõendamata. Kostja väide, et juhul, kui Xxx oleks nõudnud kostjalt stabiilselt makseid laenulepingu täitmiseks, oleks kostja vähemalt 50% ulatuses xxx tänava maja välja üürinud, on täielikult tõendamata ja põhjendamata. Asjaolu, et hoonel on 4 erinevat sissepääsu, ei tähenda, et kostja oleks välja üürinud eramu, milles ta ise elab. Samuti elas koos kostjaga tema poeg. Tavapraktikas üüritakse iseenda ja oma laste eluaset välja vaid erandjuhtudel.
15.Kasutuseeliste nõude osas (nagu ka nn pereeluseltsingu rahaliste panuste osas) on kostja jätnud arvestamata, et Xxx elas kostjaga kooselamise ajal ka oma xxx tänava korteris, kandes sellega seotud kulud. Xxx ei hoidnud kostja juures elamise ajal ise midagi kokku, vaid tal oli oma elukoht olemas. Ka kostja kasutas vahel xxx tn korterit. Samuti tuleb arvesse võtta, et xxx tn eluaset kasutasid ka kostja lapsed. Lisaks tuleb arvestada xxxx kulutusi nende poolt Soomes veedetud aja eest. Kostja väitel viibisid nad Soomes tavaliselt enam kui nädala igas kuus ja Soomes elamise kulud kandis kostja enese väitel xxx. Hagejad paluvad jätta tasaarvestuse avaldus ja vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja ja Xxx olid elukaaslased perioodil aprill 2008 – mai 2012. Xxx suri 22.05.2012. Hagejad on Xxxi pärijad. Hagejad esitasid kostja vastu nõude laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ning hagejate nõue rahuldati osaliselt summas 16 937 eurot ja lisanduvad viivised.
18.Kostja on esitanud hagejate vastu seltsingulepingutest tuleneva nõude 22 549,35 euro väljamõistmiseks ning samuti kasutuseelise hüvitamiseks kohtu poolt kindlaks määratud summas. Kostja nõude alus on asjaolu, et kostja ja Xxxi, kes oli hagejate isa, vahel oli sõlmitud nii pereeluline seltsinguleping Xxxi hooldamiseks kostja poolt kui ka seltsinguleping OÜ Robinet edendamiseks. Lisaks sai Xxx kostja kulul kasutuseeliseid tulenevalt asjaolust, et Xxx elas kostjale kuuluvas elamus ning kostja ei saanud sellel ajal enda elamut osaliselt välja üürida.
19.Hagejad vaidlevad kostja poolt vastuhagis esitatud nõudele vastu ning leiavad, et vastuhagi on tervikuna põhjendamatu, kuna kostja ja Xxx olid elukaaslased, mis tähendab, et kostja täitis Xxxi eest hoolitsedes mittetäielikku kohustust. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja ja Xxx oleksid sõlminud seltsingulepingu seoses OÜ-ga Robinet või et Xxx oleks kostja arvelt kasutuseeliseid saanud, kuna Xxxil oli ka oma elukoht ning lisaks kandis Xxx kostjaga kooselu ajal suuremaid kulutusi kui kostja.
20.Kohus analüüsib esmalt kostja nõuet, mis põhineb kostja väitel, et kostja ja Xxxi vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping, mille kohaselt kostja panustas seltsingusse Xxxile hooldusteenust osutades. Kostja palub hagejatelt seoses perekondliku seltsingulepinguga välja mõista 5882,70 eurot. Kohus märgib, et seoses seltsingulepinguga on Riigikohus andnud põhjalikud juhised seltsingulepingu tunnuste osas lahendis nr 3-2-1-109-14 punktis 14. Riigikohus on selgitanud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma.
21.Kohus on seisukohal, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist ei ole võimalik asuda seisukohale, et käesoleval juhul oli kostja ja Xxxi vahel sõlmitud n-ö perekonnaeluline seltsinguleping. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ja Xxxi vahel oli abieluna mitte registreeritud lähedane suhe, kuid Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-10914 selgitanud, et sellisest suhtest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, s.o võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ja Xxxi vahel oli kokkuleppe, mis oli suunatud ühisele majanduslikule eesmärgile ning kostjal ja Xxxil oli seoses pereeluga kokku lepitud panuste tegemise nõue, juhtimise korraldus, orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sätestatud aruandluse nõuded. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ja Xxxi vahel ei olnud sõlmitud perekonnaelu seltsingut VÕS § 580 lg 1 mõttes, kuna antud asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et täidetud olid Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-109-14 nimetatud seltsingulepingu tunnused.
22.Täiendavalt märgib kohus, et kostja on ise vande all antud ütlustes (kd IV lk 32-33) selgitanud, et Xxx oli tema elukaaslane ning kostja hoolitses Xxxi eest, kui viimane haige oli. Samuti on kostja andnud vande all ütlusi, et osa ajast elasid kostja ja Xxx kostjale kuuluvas elamus xxx tänaval Tallinnas, kuid samas käisid kostja ja Xxx tihtipeale ka Soomes, kus kõik kulud kandis Xxx. Lisaks viibis Xxx aeg-ajalt ka talle kuuluvas Tallinnas xxx tänaval asuvas korteris. Asjaolu, et Xxxile kuulus korter aadressil xxx Tallinn on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (liidetud asja kd II lk 148-149), ning nii kostja kui Xxxi aeg-ajalt viibimine nimetatud korteris on tõendatud tunnistaja Xxxi ütlustega (kd IV lk 39).
23.Kohus leiab, et selline elukorraldus on elukaaslaste puhul tavapärane ning see, et üks elukaaslane haiguse korral teise eest hoolitseb või et elukaaslased kannavad aeg-ajalt üksteisega seotud kulutusi, ei tähenda, et tegemist oleks suulise seltsingulepinguga VÕS § 580 jj mõttes. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-122-16 p-s 11 rõhutanud, et juhul, kui poolte vahel esinevad isiklikud suhted ning üks suhte osapooltest täidab kõlbelise kohustuse VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes, on selle tagasi nõudmine välistatud VÕS § 1028 lg 2 p 1 järgi. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on Xxxi eest
viimase haiguse ajal hoolitsenud ning samuti on kostja kandnud Xxxiga seotud olmekulutusi, oli tegemist kõlbeliste kohustuste täitmisega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes ning kostjal ei ole võimalik nimetatud toimingutega seotud kulutusi tagasi nõuda. Kohus märgib, et nähtuvalt asjas tõendina esitatud Xxxi arveldusarve väljavõttest (liidetud asja kd II lk 23-147) kandis ka Xxx igapäevaselt olmekulutusi, mis tähendab, et üksteise eest hoolitsemine ning olmekulutuste kandmine oli vastastikune.
24.Kohtu hinnangul ei võimalda kostja ja Xxxi vahel perekonnaelulise seltsingulepingu tuvastamist ka asjaolu, et Xxx oli oma elu lõpuperioodil väga haige ning kostja pidi teda igapäevaselt intensiivselt hooldama. Kohus märgib, et elukaaslaste puhul on tavapärane, et juhul, kui üks elukaaslastest on raskelt või isegi surmavalt haigestunud, hoolitseb teine elukaaslane haigestunu eest parimal võimalikul viisil, kuna tegemist on isiku enda sisetundest tuleneva valiku ja kõlbelise kohustuse täitmisega, ning see ei tähenda, et elukaaslaste vahel tekiks hooldusteenuse osutamise leping või seltsinguleping.
25.Seega tuleb kostja nõue perekondliku seltsingulepingu alusel 5882,70 euro väljamõistmiseks rahuldamata jätta, kuna kohtu hinnangul ei olnud kostja ja Xxxi vahel sõlmitud perekonnaelulist seltsingulepingut.
26.Järgnevalt analüüsib kohus kostja nõuet mõista hagejatelt välja 16 666,65 eurot seoses asjaoluga, et kostja ja Xxxi vahel oli sõlmitud seltsinguleping OÜ Robinet edendamiseks. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest oli OÜ Robinet näol tegemist Xxxi juhtimisel tegutseva äriettevõttega (liidetud asja kd I lk 35). Kostja selgituste kohaselt panustas kostja perioodil 2008-2012 igapäevaselt ettevõtte juhtimisse ja kasumi teenimisse ning kostja näol oli tegemist vaikiva seltsinglasega VÕS § 610 lg 1 mõttes. VÕS § 610 lg 1 kohaselt kohustub vaikiva seltsingulepinguga vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. VÕS § 610 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse vaikiva seltsingu lepingule seltsingulepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
27.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et kostja ja Xxxi vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping OÜ Robinet edendamiseks. Kohus on varasemalt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-21-109-14, milles Riigikohus on selgitanud, et seltsingulepingut iseloomustavad panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et kõik eelviidatud tingimused oleksid olnud täidetud.
28.Lisaks märgib kohus, et antud juhul on kostja 25.03.2015 kohtuistungil vande all andnud ütlusi, et kostja delegeeris OÜ Robinet bussijuhtidele tööd, selgitas välja, kas bussid vajavad remonti, jälgis, kas bussijuhid peavad tööajast ja –graafikutest kinni. Samuti suhtles kostja OÜ Robinet raamatupidajaga ning tegeles OÜ Robinet kirjavahetusega (kd IV lk 32-33). Ka tunnistajad Xxx ja Xxx on kinnitanud, et kostja suhtles OÜ Robinet bussijuhtidega (kd IV lk 35, 37). Kohus märgib, et nähtuvalt võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest iseloomustab vaikivat seltsingu asjaolu, et vaikiva seltsinglase poolt ettevõttesse panuste tegemine ning tema osalemine
ettevõtja kasumis ei ole kolmandate isikute jaoks äratuntav (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Paul Varul jt, lk 709). Samuti on selgitatud, et vaikiva seltsingu esemeks olevat ettevõtet juhib ettevõtja iseseisvalt ning vaikiv seltsinglane ei osale nimetatud ettevõtte juhtimises (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Paul Varul jt, lk 714).
29.Kohus on seisukohal, et nähtuvalt nii kostja enda kui tunnistajate Xxxi ja Xxxi antud ütlustest ei vastanud kostja tegevus, isegi, kui see oli tehtud OÜ Robinet huvides, vaikiva seltsinglase olemuse tunnustele, kuna kostja tegutses ise aktiivselt kolmandate isikutega suhtlemisel. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kostja ja Xxxi vahel oli sõlmitud vaikiva seltsingu leping. Täiendavalt märgib kohus, et nähtuvalt asjas esitatud tõenditest oli kostjaga seotud ettevõte LGL Grupp OÜ (liidetud tsiviilasja kd I lk 37), kes nähtuvalt ostuarvetest (liidetud tsiviilasja kd I lk 42-50) tegi OÜ-ga Robinet tihedat koostööd. Seega võis kostja suhtlus OÜ Robinet bussijuhtidega tuleneda ka asjaolust, et kostja tegutses LGL Grupp OÜ huvides.
30.Kohus selgitab, et nähtuvalt esitatud asjaoludest ja tõenditest võis hageja tegevus olla tehtud ka OÜ Robinet huvides, mis tähendab, et kostjal võis olla osutatud teenusega seoses nõue OÜ Robinet vastu, mitte Xxxi vastu. Asjaolu, et kostjal võis nõue olla just OÜ Robinet vastu, nähtub ka kostja enda väitest, et kostja tegutses OÜ Robinet kasuks edasi ka pärast Xxxi surma. Kohus märgib, et VÕS § 596 lg lg 1 p 4 kohaselt lõpeb seltsing seltsinglase surmaga. Seega olukorras, kus kostja tegutses enda väidete kohaselt OÜ Robinet huvides edasi ka pärast Xxxi surma, võis tegemist olla OÜ Robinet ja kostja vahelise õigussuhtega, mitte kostja ja Xxxi vahelise õigussuhtega. Samuti on kostja 13.10.2014 kohtuistungil kinnitanud, et soovis esitada OÜ Robinet vastu töötasu nõuet (kd III lk 153), mis viitab asjaolule, et ka kostja ise mõistis enda tegevust õigussuhtena OÜ Robinet ja kostja vahel. Kohtu hinnangul ei võimalda tuvastatud asjaolud asuda seisukohale, et kostja tegevuses esinesid tunnused, mis vastasid kostja ja Xxxi vahelise vaikiva seltsingulepingu olemusele OÜ Robinet tegevuse edendamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et kostja nõue hagejatelt OÜ-ga Robinet seotud seltsingulepingu alusel 16 666,65 eurot väljamõistmiseks tuleb rahuldamata jätta.
31.Lisaks on kostja esitanud nõude mõista hagejatelt välja kasutuseelised kohtu poolt kindlaks määratavas summas seoses sellega, et Xxx elas 38 kuud perioodil aprill 2009 kuni mai 2012 kostjale kuuluvas eramus aadressil Xxx Tallinn. Kostja väitel oleks kostja saanud osa oma eramust välja üürida, kui Xxx ei oleks tema juures elanud.
32.Kohus märgib, et TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-15 p-s 38 seoses kasutuseelistega selgitanud, et kinnisasja omanik, kes jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama selle eest hüvitist. Asja kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest valduse abil. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole asjas esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et kostja jäi seoses Xxxi viibimisega kostjale kuuluvas eramus ilma kasutuseelistest. Nimelt on kostja kinnitanud, et kostja ja Xxx oli elukaaslased, mis tähendab, et Xxx viibis kostja kinnistul kostja enda soovil. Kostja ei ole käesolevas menetluses väitnud, et ta oleks avaldanud Xxxile nende kooselu jooksul, et ta soovib, et Xxx lahkuks kostja kinnistult, kuna kostja plaanib talle kuuluva eramu osaliselt välja üürida. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Xxxile kuulus korter aadressil xxx(liidetud asja kd II lk 148-149) ning samuti viibis Xxx aeg-ajalt Soomes, mis tähendab, et Xxxil
oleks olnud võimalik ilma probleemideta kusagil mujal elada, kui kostja tema viibimist oma kinnistul ei soovinud. Lisaks nähtub asjas esitatud Xxxi konto väljavõttest (liidetud asja kd II lk 23-147), et Xxx kandis ka kostjaga kooselu ajal kõik xxx tänava korteriga seotud kulud, seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et Xxx oleks kostja juures elades kulusid kokku hoidnud ning seeläbi kasutuseelist saanud. Kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et aeg-ajalt viibis kostja ka ise xxx tänava korteris ning samuti praktiliselt igakuiselt koos Xxxiga Soomes. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et ka kostja ise elas jätkuvalt talle kuuluval kinnistul ning kohati viibisid seal ka kostja lapsed. Seega on põhjendamatu kostja väide, et kostja oleks seoses Xxxiga jäänud ilma oma kinnisasja kasutuseelistest ning oleks õigustatud saama hüvitist.
33.Kohus märgib, et kasutuseeliste väljamõistmise nõude alus võib olla AÕS § 85 ja VÕS § 1037. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab asja valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-14 p-s 16 asunud seisukohale, et kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldus on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise või äratarvitamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus.
34.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik kostja nõuet rahuldada AÕS § 85 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel, kuna nähtuvalt eelviidatud sätetest ja Riigikohtu lahendist, oleks Xxx olnud kohustatud kostjale kasutuseeliseid tasuma üksnes juhul, kui Xxx oleks kostja kinnistul viibinud kostja tahte vastaselt ning kostja nõusolekuta. Antud juhul ei ole kostja selliste asjaolude esinemist väitnud ega tõendanud. Vastupidi – kostja on kinnistanud, et kostja ja Xxx oli elukaaslased, kes plaanisid abielluda, ning neil oli perekonnaeluline suhe. Seega puudub kohtul alus eeldada, et Xxx valdas kostja kinnistut kostja tahte vastaselt, kuna kostja ei ole väitnud, et ta soovis Xxxi lahkumist oma kinnistult.
35.Kohus märgib, et lähtuvalt kostja esitatud asjaoludest tuleb kostja nõuet analüüsida ka võimaliku saamata jäänud tulu nõudena. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-94-08 p-s 12 rõhutanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08, p 12). Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et tal oli reaalselt kavatsus endale kuuluv kinnistu osaliselt välja üürida. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et vastavat eramut oleks mõnel perioodil enne või pärast kostja poolt vastuhagi esitamist erinevateks elamispindadeks kohandatud ning kolmandatele isikutele tulu teenimise eesmärgil välja üüritud. Kohtu hinnangul viitaks reaalsele võimalusele, et kostja soovis talle kuuluval kinnistul asuvat eramut osaliselt välja üürida asjaolu, kui kostja oleks mõne aja möödudes pärast Xxxi surma vastavalt toiminud. Võttes arvesse, et Xxxi surmast on möödunud enam kui 5 aastat, kuid kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et
osa eramust on tõepoolest kolmandale isikule välja üüritud, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal oli vastav soov ajal, kui kostja Xxxiga koos elas ning üksnes Xxxi kohal olek takistas kostjalt vastavaid toimingud tegemast. Seega tuleb kostja nõue kasutuseeliste kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks jätta rahuldamata.
36.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjale on antud käesolevas asjas korduvalt võimalus oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ning vastavaid asjaolusid kinnitavaid tõendeid esitada. Muuhulgas on kohus käesolevas menetluses nii 11.07.2016 kirjas (kd V lk 126) kui 05.09.2016 määruses (kd V lk 143-144) kostjale selgitanud, milliseid asjaolusid ja tõendid kostjal kohtule esitada tuleb. Kohus leiab, et vaatamata eeltoodule ei ole kostja kohtu ette toonud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et kostja ja Xxxi vahel oli sõlmitud perekonnaeluline seltsinguleping või seltsinguleping OÜ Robinet edendamiseks või et kostjal oleks olnud Xxxi suhtes kasutuseeliste hüvitamise nõue lähtuvalt asjaolust, et kostja ja Xxxi elasid muuhulgas kostjale kuuluvas eramus. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja tasaarvestuse avalduse ja vastuhagis esitatud nõude rahuldamata. Kohus märgib, et olukorras, kus kohus ei rahulda kostja põhinõuet, puudub ka alus kostja viivisenõude analüüsimiseks.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, § 132 lg 1, § 133 lg 1, 2 § 134 lg 1 alusel on vastuhagihind 32 946,37 eurot. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Pooled on käesolevas asjas 22.08.2017 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et soovivad, et menetluskulude küsimus lahendatakse tervikuna käesolevas menetluses (kd VI lk 43 pöördel). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus rahuldas hagejate hagi osaliselt, tuleb hagiavalduse lahendamisega seotud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagejad esitasid kostja vastu nõude 20 450,88 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks, kuid hagi rahuldati 16 937 euro ja täiendavate viiviste osas, kuulus hagi rahuldamisele 83% ulatuses. Seega tuleb seoses hagiavalduse esitamisega tekkinud menetluskuludest jätta 83% kostja kanda ning 17% solidaarselt hagejate kanda. Kuivõrd kohus jätab tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi rahuldamata, tuleb seoses tasaarvestuse avalduses ja vastuhagis esitatud nõude menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.