AS-i Eesti Krediidipank hagi W.I vastu võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 02.03.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
16 572,31 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
W.I apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn), lepinguline esindaja Margit Saar (e-post: XXX)
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus W.I kanda. AS-i Eesti Krediidipank menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.
4.Rahuldada AS Eesti Krediidipank taotlus 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks ning lugeda protokolli teise lehekülje teise rea täislause õigeks järgmiselt: 22.06.2004 sõlmiti juurde tagatisleping, summa oli 150 000 USD.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kohtule 30.12.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Duncan (registrist kustutatud 09.07.2008) 13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr 932 tulenevate võlgnevuste tasumiseks. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt kinnitas OÜ Duncan, et võlgneb laenulepingu nr 932 alusel põhisumma 43 434,76 USD ja intressivõlana 4 123 USD ning kohustus nimetatud võlgnevused hagejale hiljemalt 25.12.2010. a kokkuleppele lisatud maksegraafiku alusel tasuma. Lisaks kohustus OÜ Duncan tasuma hagejale tagastamata laenusummalt intresse 5% aastas kuni laenusumma tagastamiseni.
2.Kokkuleppes nimetatud OÜ Duncan kohustuste täitmise tagamist asus käendama kostja, kes oli ühtlasi OÜ Duncan juhatuse liige. Kostja vastutab käenduskohustuse alusel hageja ees kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas
137 550 USD.
3.OÜ Duncan oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Hageja teavitas OÜ-t Duncan ja kostjat korduvalt tekkinud võlgnevusest ning saatis 24.07.2006. a hoiatuse, milles nõudis kokkuleppe täitmist.
4.29.12.2008 seisuga võlgnesid OÜ Duncan ja kostja kokkuleppe alusel hagejale põhisumma 23 664,40 USD, eelmiste perioodide ajatatud intresside võla 2 501,20 USD, kokkuleppest tuleneva intressivõlana 5 288,20 USD. Nimetatud summad palub hageja kostjalt välja mõista. 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653
Kostja vastuväited
5.Kohtule 26.10.2015. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et 30.01.2004 hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping. Eelnimetatud lepingu alusel kohustas kostja vastutama hageja ees OÜ Duncan kohustuste täitmise eest, mis tulenevad arvelduskrediidilepingust nr A-19S, arvelduskrediidilepingust nr A-103, laenulepingust nr 932 ja laenulepingust nr 762. Käenduslepingu punktis 2 pooled fikseerisid, et käendaja vastutab panga ees eelnimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Duncan ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsummaks on 137 550 USD. Kuna põhivõlgnik OÜ Duncan ei saanud täita maksekohustusi ja põhivõlgnikul tekkis võlg, siis hageja esitas kostjale, kui põhivõlgniku käendajale nõude OÜ Duncan eest võlakohustuste täitmiseks.
6.24.11.2005 hageja, osaühingu Furnit ja kostja vahel oli sõlmitud hüpoteekide kustutamise kokkulepped ja kinnistamisavaldused, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping nr 10684. Eelnimetatud lepingu alusel kostja võõrandas osaühingule Furnit kostjale ja T. W.I ́le kuuluva kinnisasja asukohaga Tallinna linn XXX müügihinnaga 5 327 867 krooni, mis võrdub 401 209,91 USD või 340 512,76 eurot.
7.Lepingu nr 10684 punkti 4.2.2. alusel kinnisasja võõrandamisest saadud 5 272 133,35 krooni, mis võrdub 397 012,94 USD (Eesti Panga Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 24.11.2005 seisuga oli 1 USA dollar = 13,2795 Eesti krooni) kanti üle hageja pangakontole nr 4290460000016 AS-s Eesti Krediidipank.
8.Kuna põhivõlgnikul OÜ-l Duncan ei olnud rahalisi vahendeid ja vara selleks, et tasuda laenulepingust nr 932 tulenev põhisumma ja intressi võlgnevus üldsummas 47 557,76 USD, siis hageja nõudis, et kostja allkirjastaks 13.12.2005 kokkuleppe. Nimetatud kokkulepe sõlmimist hagejale oli vaja selleks, et hagejal oleksid õiguslikud alused kinni pidada kostjale kuuluvast rahast, mis olid hageja valduses OÜ Duncan võla lõppsummad.Kostja kinnitab, et eelnimetatud kokkulepe oli koostatud hageja poolt OÜ Duncan suhtes ajal, mil osaühingu tegevus oli lõppenud ja sellest oli teadlik hageja. Just nimelt sellel põhjusel hageja nõudis, et kokkulepe oleks aktsepteeritud kostja poolt, kuna OÜ –l Duncan puudusid rahalised vahendid ja tegevus.
9.13.12.2005.a. hageja, OÜ Duncan ja kostja vahel sõlmiti laenulepingust nr 932 tulenevate võlgnevuste tasumise kokkulepe, mille alusel hageja pidas kinni lepingu nr 10684 alusel saadud rahast OÜ Duncan võla summas 47 557,76 USD. Peale kokkuleppe sõlmimist hageja kinnitas, et temal puuduvad nõuded nii OÜ Duncan, kui ka kostja vastu.
10.Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et hageja poolt kokkuleppele lisatud lisal 1 (t.lk 7-8) puuduvad nii hageja kui ka kostja allkirjad. Seega, see asjaolu samuti tõendab, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et võlg summas 47 557,76 USD OÜ Duncan või kostja poolt tasutakse maksegraafiku alusel.
11.Notariaalse lepingu nr 10684 punkti 4.2.2. alusel kinnisasja ostja, kostja korraldusel, kandis üle hageja pangakontole nr 4290460000016 Eesti Krediidipangas 5 272 133,35 krooni, mis võrdub 397 012,94 USD. Kuna kinnistu kuulus kostja ja tema abikaasa T. W.I ühisvarasse, siis kinnisasja võõrandamisest saadud 1⁄2 osa summast 198 506,47 USD kuulub kostjale.
12.30.01.2004 käenduslepingu alusel oli käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsummaks 137 550 USD. Isegi juhul, kui kostja kui käendaja vastutuse maksimumsummale lisada 13.12.2005 kokkuleppes märgitud võla summa 47 557,76 USD, siis kostja vastutuse summa ei olnud suurem kui 185 107,76 USD. Arvestades seda, et kinnisasja võõrandamisest hageja sai kätte kostjale kuuluvad 198 506,47 USD,
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653 siis hagejal oli kohustatud tagastama kostjale pärast võla kustutamist ülejäänud summa 13 398,71 USD. Kostja kinnitab, et hageja ei tagastanud kostjale enamsaadud 13 398,71 USD dollarit.
13.Eeltoodu alusel kostja kinnitab, et 2005.a detsembri kuus kostja poolt oli tasutud hagejale OÜ Duncan eest võlg täies ulatuses ja kõik võlasuhted hageja ja kostja vahel olid lõppenud 2005.a detsembrikuu lõpus pärast kinnisasja võõrandamist saadud summa hageja poolt kinni pidamisest, mis läks kostja võlakohustuste täitmiseks. Kuna 2005.a detsembri kuus hageja esindaja kinnitas, et kõik OÜ Duncan võlad on kostja poolt tasutud ja hagejal puuduvad nõuded nii Duncan OÜ kui ka kostja vastu, siis jääb arusaamtuks, miks 2009.a jaanuaris, s.o. 3 aastat pärast kostja ja hageja võlasuhete lõppemist, hageja ilma mingisuguse etteteatamiseta esitas hagi kostja vastu.
14.Samuti kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et hageja ja kostja vahel 30.01.2004 sõlmitud käenduslepingu alusel kostja võttis endale kohustused vastutada hageja ees OÜ Duncan kohustuse täitmise eest, mis tulenevad arvelduskrediidilepingust nr A-19S, arvelduskrediidilepingust nr A-103, laenulepingust nr 932 ja laenulepingust nr 762. Juhul, kui liita kokku eelnimetatud lepingute alusel rahalised kohustused, siis võlakohustuse põhisummaks on 277 676 USD (arvelduskrediidilepingu nr A-19S laenusummaks oli 100 000 USD, arvelduskrediidilepingu nr A-103 laenusummaks oli 22 591 USD dollarit, laenulepingu nr 932 laenusummaks oli 100 000 USD ja laenulepingu nr 762 laenusummaks oli 55 085 USD). Isegi juhul kui eelnimetatud summale lisada intressid ja viivised, siis igal juhul võlakohustused eelnimetatud laenulepingute alusel ei saa olla suuremad kui 347 700 USD. Arvestades seda, et kinnistu müügist kostja poolt oli ülekantud hagejale 397 012,94 USD, siis hageja valduses olev summa 397 012,94 USD oli piisav selleks, et katta kostja kõik võlad hagejale. Käesoleval juhul, 30.01.2004 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping piirab kostja kui käendaja vastutust rahasummaga. Vastavalt käenduslepingu punktile 2, käendaja vastutuse rahaline maksimumsummaks on 137 550 USD. Tegelikult kostja poolse käendaja kohustuste täitmise eest sai hageja 397 012,94 USD, sh kostjalt oli saadud 198 506,47 USD ja kostja abikaasalt T. W.I ́lt oli saadud 198 506,47 USD. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohus rahuldas hagi. Otsusega mõisteti hagejalt 13.12.2005. a kokkuleppest ja käenduslepingust tulenev võlgnevus, ajatatud intressivõlgnevus ning intress kokku summas 20 535 (kakskümmend tuhat viissada kolmkümmend viis) eurot ja 19 senti välja kostja kasuks. Menetluskulud jäid hageja kanda, hagejalt mõisteti kostja kasuks välja riigilõiv 846,83 senti.
16.Otsuse põjenduste kohaselt on kohtule esitatud 24.11.2005 sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping nr 10684, mille alusel kostja võõrandas osaühingule Furnit kostjale ja T. W.I ́le kuuluva kinnisasja asukohaga Tallinna linn XXX (I kd tl 90). Kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegid tagasid hageja nõudeid, mis tulenesid OÜ Duncan ja hageja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr A-19 S ja selle lisadest, laenulepingust nr 932 ja selle lisadest, laenulepingust nr 762 ja selle lisadest ning kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 1235 ja selle lisadest (I kd tl 92, 158-159, II kd tl 40). Lisaks tagas kostja käendajana ka põhivõlgniku kohustuste täitmist, mis tulenesid arvelduskrediidilepingust nr A-19S, arvelduskrediidilepingust nr A-103, laenulepingust nr 932 ja laenulepingust nr 762 maksimumsummas 137 550 USD (I kd tl 27, II kd 87-93). Kohtu hinnangul leiab kostja ekslikult, et hüpoteekide realiseerimisest saadud rahasummade arvelt tuleb lugeda täidetuks ka käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees (II kd tl 94). Kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale 4(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653 seatud hüpoteegid ning käenduskokkulepe on kaks eraldiseisvat tagatist ka olukorras, kus hüpoteekidega koormatud kinnisasi kuulub käendajale ning hüpoteekide realiseerimine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda põhivõlgniku poolt täitmata jäänud kohustuse täitmist ka käendajalt.
17.Kostja väitel hageja kinnitas, et temal puuduvad nõuded OÜ Duncan kui ka kostja vastu (I kd tl 103). Kostja hinnangul tõendab tema väidet notariaalse lepingu p 3.1. (I kd tl 91, II kd tl 94). Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu punktis 3.1. sisalduv kinnitus käib üksnes ostuhinna tasumise ning lepingu p 1.1 sätestatu kohta. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale või põhivõlgnikule kinnitanud, et kõik arvelduskrediidilepingutest ning laenulepingutest tulenevad kohustused on täidetud.
18.Kostja avaldas 25.01.2017. a toimunud kohtuistungil, et tema ei tea, mis asjaoludel kandis hageja 60 000 kostja abikaasale (II kd tl 94). Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtule tõeseid andmeid avaldanud. Kohtule on esitatud kostja abikaasa 24.11.2005. a kiri hagejale, milles T. W.I soovib XXX, Tallinnas kinnisasja müügist saadu arvelt 800 000 krooni tagastamist, kuivõrd tegemist oli perekonna eluasemega ning peres kasvas kolm last (I kd tl 167). Vastavalt 13.12.2005. a kokkuleppele tasus hageja kostja abikaasale 800 000 krooni (I kd tl 168, II kd tl 85), s.o samal päeval mil kostja allkirjastas 13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr 932 tulenevate võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et tegelikkuses teadis kostja, mis alusel pank kandis 800 000 krooni (s.o. 51 129,32) T. W.I-le ning asjaolu, et kostjal on tekkinud 13.12.2005 kokkuleppest tulenev kohustus hageja ees ning see ei ole täidetud XXX, Tallinn kinnisasja müügist saadu arvelt. Kostja on kohtule avaldanud, et hageja sai 300 000 krooni OÜ Duncan vallasvara müügist (II kd tl 109). Täitemenetluses selgus, et OÜ-l Duncan puudus igasugune vallasvara. Kostja, kes oli OÜ Duncan juhatuse liige oli ilmselt sellest asjaolust teadlik. Kohtu hinnangul väidab kostja seega paljasõnaliselt, et hageja sai kommertspandi realiseerimisest 300 000 krooni.
19.Kohtule on esitatud 13.12.2005. a kokkulepe, mille punktis 3 on kostja OÜ Duncan esindajana kinnitanud, et kohustub võlgnevuse kustutama hiljemalt 25.12.2010. a kokkuleppele lisatud maksegraafiku alusel. Käendajana on kostja kinnitanud, et on nõus võlgnevuse tasumisega kokkuleppe lisas kirjeldatud maksegraafiku alusel. Eeltoodust nähtub, et kostjale oli üheselt selge, et kokkuleppe lisaks on maksegraafik, mida tuleb täita. Hageja saatis 24.07.2006. a hoiatuse kokkuleppe lõpetamisest aadressile XXX, Tallinn (I kd tl 9), s.o. kokkuleppes märgitud aadressil. Kokkuleppe punktis 13 on kostja OÜ Duncan juhatuse liikmena kinnitanud, et kokkuleppes tema poolt esitatud andmed on tõesed. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited selle kohta, et ta ei ole hoiatust kokkuleppe lõpetamiseks kätte saanud, paljasõnalised ning vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega.
20.Kostja väitel pole tal kunagi olnud AS-is Eesti Krediidipank isiklikku pangakontot, mistõttu ei saanud tal olla täitmata laenukohustust summas 77 933 USD ning laenulepingu nr 1235 alusel ei ole kostja kunagi laenu saanud. Kostja hinnangul on see rahatu tehing (II kd tl 111). Kohtu hinnangul on kostja avaldused kohtule vastuolus käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite ning TsMS § 328 lg 1 sätestatuga. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja omas AS-is Eesti Krediidipank isiklikku pangakontot, kuhu on laenulepingu nr 1235 alusel kantud 77 933 USD (II kd tl 127, 135).
21.Kostja on väitnud paljasõnaliselt, et tegelikkuses on kõik 13.12.2005. a kokkuleppest ja laenulepingust nr 932 tulenevad kohustused hageja ees täidetud. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et kohustused on täidetud tagatiste võõrandamisest summas 4 472 133,35 eesti krooni (s.o 335 695,34 USD) ning seisuga 5(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653 25.11.2005 oli 13.12.2005. a kokkuleppest ja laenulepingust nr 932 täitmata kohustus summas 43 434,76 USD (II kd tl 84), seisuga 29.12.2008. a oli täitmata põhikohustus 23 664,40 USD (s.o. 16 572,31 EUR), millele lisandub ajatatud intress summas 2 501,20 USD (s.o. 1 751,60 EUR) ja kokkuleppest tulenev intress summas 5 288,20 USD (s.o. 3 703,36 EUR). Seisuga 25.01.2017. a moodustab valuutakursi muutusest võlgnevus kokku 20 535,19 EUR (II kd tl 94).
22.Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited OÜ Duncan kohustuste puudumise kohta usutavad (II kd tl 109). Äriseadustiku § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Arvestades, et kostja näol oli laenude saamise ajal tegemist laenusaaja juhatuse liikmega, samuti laenusaaja osa omanikuga, oli kostja teadlik, et tegelikkuses oli äriühingul registrist kustutamise hetkeks täitmata kohustusi.
23.Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 13 250 krooni, s.o. 846,83 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 846,83 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda;
25.Kostja leiab, et arvelduskrediidileping nr A-19S on lõppenud, sest 03.01.2003 oli vastavalt lepingu tingimustele arvelduskrediidilimiit sulgunud. OÜ Duncan jättis tagastamata krediidi summas 110 000 USD ning hageja ja OÜ Duncan leppisid kokku arvelduskrediidilepingu nr A-19S tähtaega mitte pikendada, vaid sõlmida uus laenuleping. Selle kokkuleppe alusel sõlmisid hageja ja OÜ Duncan 28.01.2003 laenulepingu nr 762, kus hageja poolt oli fikseeritud arvelduskrediidilepingu nr A-19S võlg summas 110 000 USD ning laenu kasutamise sihtotstarbeks oli käibekapitalilaen (refinantseerimine arvelduskrediit käibekapitalilaenuks). Ka mõlema lepingu täitmise tagamiseks olid sõlmitud samad tagatislepingud. Seega laenulepingu nr 762 sõlmimisega loeti, et hageja ja OÜ Duncan lõpetasid arvelduskrediidilepingu nr A-19S ja seega alates 20.01.2003 loeti, et OÜ-l Duncan puudub võlg hageja ees, mis tulenes arvelduskrediidilepingust nr A-19S. Hageja arvestuse järgi on 25.11.2005 seisuga arvelduskrediidilepingu nr A-19S järgne OÜ Duncan võlg põhisummas 150 000 USD ja intressid 15 496 USD. Hageja on alusetult kostja võlga suurendanud 165 496 USD võrra. Maakohus ei ole kostja vastuväiteid arvestanud. Kuna võla olemasolu tõendatakse raha ülekandmisega, siis hüpoteegilepingus nr 552 märgitud tagatavate nõuete loeteluga võlga kinnitada ei saa.
26.Kostja osutas maakohtu tähelepanu ka sellele, et 30.01.2004 käenduslepingu sõlmimisel oli arvelduskrediidilepingu nr A-19S alusel põhivõla suuruseks 100 000 USD, kuid kostja kinnistu müügist saadud summast 335 695,34 USD arvestati maha arvelduskrediidi põhivõlg 150 000 USD, mis on 50 000 USD suurem. Nimetatud summade erinevust hageja seletada ei osanud.
27.18.01.2005 oli poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 1235, mille alusel pooled leppisid kokku, et hageja annab kostjale laenu summas 77 933 USD tähtajaga 6 kuuks. Kostja kinnitab, et eelnimetatud laenulepingu sõlmimisega asendasid pooled hageja ja OÜ Duncan vahel sõlmitud laenulepingu nr 932 ning fikseerisid 18.01.2005 seisuga OÜ
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653 Duncan võla summas 77 933 USD, mis tulenes laenulepingust nr 932. Laenulepingu nr 1235 alusel tegelikult ei olnud laenusummat 77 933 USD kostjale üle antud.
28.Kostja kinnitab, et temal ei ole kunagi avatud hageja juures isiklikku pangakontot, kuhu hageja oleks saanud üle kanda mingeid laenusummasid. 20.01.2005 kanti summa 77 939 USD üle kontole, mis kostjale ei kuulu.
29.Juhul, kui tuvastada, et arvelduskrediidilepingu nr A-19S alusel on kostja võlakohustused lõppenud seoses laenulepingu nr 762 sõlmimisega ning, et laenuleping nr 1235 on rahatu tehing, siis on hageja saanud kinnistu müügist rohkem 260 253 USD.
30.Kostja kinnitab, et 13.12.2005 kokkuleppe sõlmimisel andis hageja kinnituse, et hagejal puuduvad peale kinnisasja müügist saadud summasid nõuded nii OÜ Duncan kui ka kostja vastu.
31.Asjaolu, et hageja tagastas kinnistu müügist 800 000 krooni, ei mõjuta seda, et kinnistu müügist sai hageja 395 746,39 USD ning see kattis OÜ Duncan ja kostja võla täies ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et hageja ja OÜ Duncan sõlmisid 13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr 932 tulenevate võlgnevuste tasumiseks. Kokkuleppes kinnitas OÜ Duncan, et võlgneb laenulepingu nr 932 alusel hagejale põhisumma 43 434,76 USD ja intressisumma 4 123 USD. OÜ Duncan kohustus nimetatud võlgnevused tasuma hagejale hiljemalt 25.12.2010 kokkuleppele lisatud maksegraafiku alusel. Lisaks kohustus OÜ Duncan tasuma hagejale tagastamata laenusummalt intresse 5% aastas, kuni laenusumma tagastamiseni. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et 13.12.2005 kokkuleppes nimetatud OÜ Duncan kohustuste täitmist tagas käendajana kostja, kes oli ühtlasi OÜ Duncan juhatuse liige.
35.Apellatsioonkaebus on rajatud peamiselt väidetele, et põhivõlgnikul puudus juba 13.12.2005 kokkuleppe sõlmimise ajal võlg kuna: -Arvelduskrediidileping nr A-19S lõppes, sest laenulepinguga nr 762 refinantseeriti arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus käibekapitalilaenuks. -Hageja poolt märgitud 25.11.2005 teatises arvelduskrediidilepingust nr A-19S tulenev OÜ Duncan võlgnevus põhisummas 150 000 USD ja intressisummas 15 469 USD ei ole õige, sest 30.01.2004 oli hageja poolt arvelduskrediidilepingu nr A-19S alusel põhivõlaks märgitud 100 000 USD. Seega on hageja arvestanud OÜ Duncan arvelduskrediidilepingust nr A-19S tuleneva võla 50 000 USD suuremas ulatuses. -18.01.2005 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 1235, laenusummaga 77 933 USD, on rahatu, kuna nimetatud laenulepingu sõlmimisega asendasid pooled hageja ja OÜ Duncan vahel sõlmitud laenulepingu nr 932. -Hageja kandis T. W.I-le kinnistu XXX, Tallinn saadud müügist osa summa tagasi. Kuna kostja selle tehinguga nõustunud ei ole, siis tuleb arvestada, et hageja sai võlgnevuse katmiseks kinnistu müügist 395 746,39 USD. Hageja on väitnud, et kui
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653 raha poleks osaliselt T. W.I-le üle kantud, oleksid kõik kostja kohustused täidetud olnud.
36.Ringkonnakohus leiab, et hageja ja OÜ Duncan vahel 13.12.2005 kokkulepe näol on tegemist võlatunnistusega. Kuigi kostja esitas ringkonnakohtu istungil väite, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, leiab ringkonnakohus, et puudub alus kvalifitseerida võlatunnistus konstitutiivsena. 13.12.2005 kokkuleppes ei ole väljendatud hageja ja OÜ Duncan tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kokkuleppest nähtuvalt väljendasid kokkuleppe sõlminud pooled, et OÜ Duncan sai laenu 100 000 USD, kuid 25.11.2005 seisuga on laenusaaja laenulepingust nr 932 tulenev põhisumma võlgnevus 43 434,76 USD ja intressi võlgnevus 4 123 USD. Hageja väidete kohaselt sõlmiti kokkulepe seetõttu, et OÜ-l Duncan jäi hageja ees võlgnevus peale seda, kui XXX, Tallinn kinnistu, mida koormas hageja kasuks seatud hüpoteek, müügist saadud rahast tagastati T. W.I-le 800 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tuvastatu, et OÜ Duncan ning kokkuleppele OÜ Duncan juhatuse liikmena allkirjastanud kostja olid teadlikud kokkuleppe sõlmimise asjaoludest, on veenev. Kostja väide, et kokkuleppe eesmärgiks oli hageja ja OÜ Duncan poolt fikseerida OÜ Duncan võlgnevuse puudumine hageja ees ei leidnud tõendamist, sest see ei nähtu kokkuleppest ega asjas esitatud muudest tõenditest.
37.Seega tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et 13.12.2005 kokkulepe oli deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist tagajärge – menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võatunnistuse ning võlgnik peab kohustuse vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga ja materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist.
38.Võimalikku vastuväitest loobumist hinnates tuleb eelkõige lähtuda võlatunnistuse andmise põhjustest ja eesmärgist. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse ajal teadis või pidi teadma, st laenulepingust tuleneva kohustuse rikkumisest, võla suurusest ning põhjusest, miks võlatunnistus sõlmiti. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et võlatunnistuse andmisel saab lugeda võlgnik loobunuks järgmistest vastuväidetest: -OÜ Duncan ja hageja vahel 16.05.2003 sõlmitud laenulepingust nr 932 tuleneva põhivõla suurus on seisuga 25.11.2005 43 434, 76 USD ja intressivõla suurus on 4 123 USD, -OÜ Duncan oli viidatud laenulepingust tulenevat laenu tagasimaksekohustust rikkunud. Ringkonnakohus osutab, et samas tuleb käesoleva asja lahendamisel arvestada VÕS § 149 lg-s 1 sätestatuga, kuna käesolevas asjas on hageja esitanud nõude käendaja vastu.
39.Deklaratiivse võlatunnistuse tõttu ei pidanud hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, sest võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Kostja tugineb sisuliselt asjaolule, et kuna kinnistule XXX, Tallinn hageja kasuks seatud hüpoteegi realiseerimisest laekus hagejale kinnistu müügisummast suurem summa kui oli OÜ Duncan ja kostja võlg hageja ees kokku, puudub nii põhivõlgnikul kui ka kostjal võlg hageja ees. Ringkonnakohus märgib, et kostja kohustus oli käesolevas asjas oma väiteid tõendada. Kuigi teatud erandlikel asjaoludel võib tõendamiskoormis deklaratiivse võlatunnistuse puhul uuesti hagejale üle minna, ei ole käesolevas asjas toodud selliseid
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653 erandlikke asjaolusid, millega saaks põhjendada tõendamiskoormise ümberpööramist hageja kahjuks. Hageja on esitanud hagi kostja kui käendaja vastu, samas puudub vaidlus, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige, mistõttu ei ole usutav, et kostjal puuduvad mistahes andmed ja tõendid hageja ja OÜ Duncan vaheliste laenulepingutega seoses, sh läbirääkimiste kohta erinevate laenulepingute sõlmimisel. Käesolevas asjas on oluline ka see, et hageja ei ole keeldunud tõendamisele kaasa aitamast ja peamiselt ongi asja materjalide juurde esitanud tõendeid hageja. Põhjendatud on aga samas hageja väide, et hagejal ei ole kõiki asjakohaseid otseseid tõendeid esitada, millega saaks ümber lükata menetluses esitatud kostja väited, kuna tehingute tegemisest on kaua aega möödunud. Kugi hageja näol on tegemist krediidiasutusega on oluline nende väidete tõesuse hindamisel arvestada asjaoluga, et käesolevas asjas tehti tagaseljaotsus 01.09.2009, jõustumismärge pandi otsusele 27.10.2009, kaja esitas kostja 26.10.2015. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates põhjendamatud kostja väited, et kostja väidete kummutamiseks on hageja esitanud osaliselt kaudseid tõendeid, mis tõendamisväärtust ei oma.
40.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et laenuleping nr 1235 ei olnud rahatu. Asjas on esitatud poolte poolt allkirjastatud laenuleping (II kd, tlk 87) ning hageja on põhjalikult selgitanud, kuidas sai kostja laenulepingus märgitud laenusumma kätte (II kd, tlk 133). Asjas esitas hageja laenusumma laekumise kohta kostja kontole tõendid (II kd, tlk 125, 135). Kuna arvelduskrediidileping A-19S sõlmiti 04.07.2002, laenuleping nr 762 sõlmiti 20.01.2003, laenuleping nr 932 sõlmiti 16.05.2003 ja laenuleping nr 1235 sõlmiti 18.01.2005, siis tõendavad ringkonnakohtu arvates 20.01.2005 Tallinna notar Kai Sepa juures sõlmitud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe (II kd, tlk 120jj) p-s 3, 05.05.2005 Tallinna notar Piret Pressi juures sõlmitud hüpoteegilepingu (II kd, tlk 122jj) p-s 4 väljendatu, et nii arvelduskrediidilepingust A-19S ning laenulepingutest nr 762, nr 932, kui ka nr 1235 oli laenulepingute järgsetel võlgnikel hageja ees võlgnevusi. 30.01.2004 sõlmitud käenduslepingus (I kd, tlk 27) on kostja kinnitanud OÜ Duncan arvelduskrediidilepingust nr A-19S ja laenulepingust nr 762 tulenevaid laenu tagasimaksmise kohustusi hageja ees. Asjaolu, et arvelduskrediidilepingule nr A-19S sõlmiti lisa, sh muudeti lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaega ning fikseeriti laenusumma suurus 150 000 USD nähtub, apellatsioonimenetluses hageja poolt esitatud tõendist (II kd, tlk 160), mille vastuvõtmisega asja materjalide juurde kostja nõustus. Lisaks osutab ringkonnakohus asjaolule, et arvelduskrediidilepingu nr A-19S järgi oli krediidilimiidiks kokku lepitud 180 000 USD. Seega ei ületanud arvelduskrediidilepingu nr A-19S fikseeritud laenusumma 150 000 USD kokkulepitud krediidilimiiti.
41.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja väited, et arvelduskrediidilepingust nr A19S tulenev võlgnevus refinatseeriti laenulepinguga nr 762, laenuleping nr 1235 oli rahatu ja tõendamata on arvelduskrediidilepingu nr A-19S tulenev võlgnevus summas 150 000 USD. Kostja väited, et tema allkirjastas notariaalsed hüpoteegiga tagatavate nõuete kokkuleppe ja hiljem sõlmitud hüpoteegilepingu nii, nagu hageja need oli koostanud, teadmata nende sisust ei ole usutavad.
42.Õige on ka maakohtu järeldus selles, et kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale seatud hüpoteek ja kostja käendus on kaks eraldiseisvat tagatist. Kostja ei vabane käenduslepinguga võetud kohustuse täitmisest selle tõttu, et hageja tagastas kinnisasja omanikule hüpoteekide realiseerimisest saadud rahasumma osaliselt, st nõustus, et võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks jääb vaid kostja käendus.
43.Hageja esitas taotluse 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks. Kostja ei vaielnud taotluse vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada, sest protokolli on hageja esindaja poolt viidatud summa 150 000 USD asemel kirjas 25 000 USD.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-08-91653
Menetluskulude jaotus
44.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.