29. september 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-6962
Tsiviilasi
Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi XXX vastu kahju 1 296 005,90 eurot hüvitamiseks ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
1 400 334,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres, e-post: [email protected] Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Oja; epost: [email protected]
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
kohtuistungil 31.07.2017, edasi kirjalikus menetluses hageja pankrotihaldur Indrek Lepsoo, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres, kostja XXX, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks.
2.Välja mõista XXXlt kahju 1 296 005, 90 eurot ning viivis kahjusummalt alates 03.05.2016 kuni 29.09.2017 summas 146 204,75 eurot ja alates 30.09.2017 kuni kahjusumma tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta jõusse hagi tagamise abinõud, mis on kohaldatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2016 kohtumäärusega ja Harju Maakohtu 01.08.2017 määrusega (mida parandab Harju Maakohtu 19.09.2017 määrus) käesoleva kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena kuni kohtuotsuse täitmiseni.
4.Hageja menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Kostja XXX menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 03.05.2016 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu õigusvastaselt tekitatud varalise kahju 1 296 005,90 eurot hüvitamiseks ja viiviste saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (edaspidi „Pank“) ja kostja esindatud Euro Leisure Group OÜ (endine MJ LEVI RRE OÜ) (edaspidi „ELG“) 12.02.2015 makseterminali (edaspidi „POS (Point-of-Sale) terminali“) kasutamiseks kaartide teenindamise lepingu. Kostja kinnitas ELG nimel, et müügikoha aadress on XXX ja müügikoha põhitegevusala on kinnisvara rendivahendus, s.o reaalsete rahaliste tehingute tegemine, kus kaardivaldaja saab tegeliku vastuhüve. 13.02.2015 sõlmisid Pank ja kostja esindatud ELG maksekaartide teenindamise lepingule täiendava kokkuleppe, millega ELG sai võimaluse sisestada terminali mitte ainult füüsilist maksekaarti, vaid ka sisestada tehingu (sh maksekaardi) andmeid vastavalt kaardivaldaja taotlusele ilma maksekaardi füüsilise kohalolekuta. Taaskord kinnitas kostja ELG nimel, et müügikoha aadress on XXX ja müügikoha põhitegevusala on kinnisvara rendivahendus. 13.02.2015 täiendava kokkuleppe p 2 kohaselt võis ELG sisestada POS terminali tehingu andmeid üksnes vastavalt kaardivaldajate taotlustele. 2015. aasta märtsis ilmnesid esimesed kaebused, et ELG on sisestanud POS terminali tehingu andmeid ning debiteerinud kaardivaldajate kontosid ilma kaardivaldajate sellekohaste taotlusteta. Kaebusi on käesolevaks ajaks laekunud massiliselt, mistõttu hagile on lisatud vaid mõned kostja pettuslikku tegevust kinnitavad näited. ELG ei kasutanud POS terminali mitte XXX rendivahenduse või muude enda müüdud kaupade või osutatud teenuste eest maksete saamiseks, vaid tegeles välja petetud kaardiandmete abil kaardivaldajate kontode debiteerimisega ning saadud raha kolmandate isikute kasuks pööramisega. 17.02.2015-08.10.2015 autoriseeriti POS terminali kaudu makseid kogusummas 1 576 295,51 eurot. Valdava osa maksetest saadud rahast kandis Pangas ELG arvelduskonto käsutamise õigust omanud kostja 23.02.201503.09.2015 edasi erinevatele välismaistele ühingutele. Kokku kanti maksetest saadud rahast Atlantis LCC Management LTD’le 1 010 393,96 eurot, UAB Baltijos Mainu Grupe’le 110 621,00 eurot, M.J.Levi S.L.’le 83 255,94 eurot, Nobile Business LPP’le 27 539,00 eurot, Bradford Technologies LLP’le 46 850,00 eurot ja Zeta Builders and Construction LTD’le 17 346,00 eurot. Seega kanti erinevatele välismaal registreeritud äriühingutele ELG pangakontolt kokku 1 296 005,90 eurot. 13.02.2015 ehk vahetult pärast Pangaga lepingu ja täiendava kokkuleppe sõlmimist võõrandas kostja ELG osa Ukraina kodanikule XXX’le ning 19.02.2015 lahkus kostja ka ELG juhatusest. Kostja säilitas endale ELG arvelduskonto käsutamise õiguse ning kasutas seda aktiivselt raha ülekandmiseks kolmandatele isikutele. Kokkuvõtvalt kuritarvitasid kostja ja XXX Pangalt kasutusse saadud POS terminali. Kuritarvitamine seisnes selles, et kostja ja XXX debiteerisid kaardivaldajatelt välja petetud andmete abil kaardivaldajate
maksekaartidega seotud kontosid ning kandsid saadud raha edasi tundmatutele välisriigi äriühingutele ehk pöörasid saadud raha kolmandate isikute kasuks. Sellega põhjustasid kostja ja XXX ELG maksejõuetuse. Hageja on seisukohal, et kostja on ELG-le põhjustanud kahju ELG-st välja viidud 1 296 005,90 euro ulatuses, kuigi kostja ei olnud alates 19.02.2015 enam ELG juhatuse liige ega osanik. Kostjal säilis juhatuse liikme volituste lõppemisel ELG arvelduskonto käsutusõigus, mida kostja kasutas ära pettuse teel saadud summade ülekandmiseks välisriigi äriühingutele. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata (tl 173-176 I kd; tl 102-106 II kd).
4.Kostja avaldab, et kostja tõesti registreeris 16.01.2015 Euro Leisure Group OÜ (eelmine ärinimi MJ LEVI RRE OÜ) enda nimel XXX palvel ja tellis ka pangalt POS-i ning sõlmis vajalikud lepingud, kuna XXX algselt plaanis alustada äritegevust Eestis. Ta on aastaid töötanud investeeringutega ning pankadega ja oli siis seisukohal, et Eesti asjajamise kord on kõige kiirem ja lihtsam. Selgus aga, et Eesti turg osutus XXX plaanidele liiga väikseks ja algne plaan pindade rendiks turistidele kaotas seoses pidevalt väheneva turistide arvuga ning hooajasusega atraktiivsuse, sest osutus vähetasuvaks. 13.02.2015 vormistati notariaalne osaku müügileping ning 19.02.2015 registreeriti kanne nr 2 all XXX juhatuse liikmena Ukraina isikukoodiga, kanne 3 alusel aga registreeriti sama isik 15.06.2015 juba Eesti isikukoodiga juhatuse liikmeks. Seega oli kostja ettevõtte osanik ja juhatuse liige 1 kuu ja 1 päev. Ettevõtte nimetuse muutis XXX 29.06.2015. Kõik need toimingud on Eesti Vabariigis seaduslikud ja pankrotihaldur pole neid vaidlustanud, isegi mitte Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) 13.02.2015 osa müügilepingute, vastupidi pankrotihaldur on isegi nõudnud osakapitali tasumist XXX poolt.
5.Kostja on seisukohal, et kostja poolt hageja õiguste rikkumine ei ole tõendatud ega ka võimalik. Kõik Euro Leisure Group OÜ ülekanded on teostatud kostja poolt nö endisele töökaaslasele vastutuleku korras tasuta abina, ning kostja ei vastuta ettevõtte omaniku ja juhatuse liikme XXX tegevuse, võlgade ja käitumise eest ei Danske Bank A/S Eesti filiaali ega kolmandate isikute ees. Kostja leiab, et haginõue on üles ehitatud oletustele-teooriale, nagu oleks kostja organiseerinud variettevõtte ja värvanud variisiku XXX EL-i teistes riikides kuritegude toimepanemiseks ja pangapettuseks. Mingeid andmeid EL-s eelkuritegude toimepanemise kohta hageja esitanud ei ole, kostja süü tõendamiseks on esitatud väljavõte ebaseadusliku jälitustegevuse käigus saadud ja ilmselt ümbermonteeritud kõnesalvestusest. Hageja põhiväide on, et kostja pidi saama 20% tehingute summast. Tegelikult rääkis kostja hoopis lepingu tekstist kolmandate isikute vahel, mida oli näinud. Ka see asjaolu, et kostja poolt on tehtud rida pangaülekandeid, ei tõenda kostja süüd. Kostja tegi neid ülekandeid tasuta vastutulekuna endisele töökaaslasele XXXle, kellelt on ka kirjalik kinnitus digiallkirjaga, et kõik pangaülekanded tegi kostja tema juhiste järgi ning kasusaajaks kostja ei olnud. Need paar juhust, mis nagu illustratsioonina (hagilisa 4) on hageja poolt kohtule esitatud, ei saa olla tõsiseltvõetavad tõendid. Ka hagilisas 5 esitatud nn musta nimekirja autor on mingi EL ühiskondlik liikumine, seega ka see argument hagiavalduses pole kostjat süüstav ega asjakohane. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja p 8, § 115 alusel. Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata ja kostja ei vastuta Euro Leisure Group OÜ-le (pankrotis) (edaspidi ELG) tekitatud kahju eest, kuna ta täitis ELG osaniku ja juhatuse liikme XXX juhiseid. Esmalt märgib kohus, et hageja poolt esile toodud asjaolude alusel saab käesoleva vaidluse lahendada VÕS § 1043 ja § 1045 alusel. Käesolevas ajas ei ole tuvastamist leidnud, et ELG ja kostja vahel oleks lepinguline või lepingusarnane õigussuhe, millel kostja vastutus saaks põhineda. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli ELG (endine ärinimi MJ LEVI RRE OÜ) osanik kuni 13.02.2015 ja juhatuse liige kuni 19.02.2015 (tl 64 I kd). Hageja kahju nõude aluseks on asjaolu, et kostja ajavahemikul 23.02.2015 – 03.09.2015, olemata ELG juhatuse liige, kuid kasutades internetipanga juurdepääsu, tegi ELG pangakontolt ilma majandusliku aluseta ja sisuta rahaülekandeid välismaal asuvatele isikutele kokku summas 1 296 005 eurot ja 90 senti ning see tegevus tõi kaasa kahju, so ELG vara vähenemise. VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks isikule kahju tekitamine (st tegu ja kahju ning nendevaheline põhjuslik seos) ning kahju tekitaja teo õigusvastasus. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-101-16, p 15; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11; 16. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14). Seega peab hageja tõendama objektiivse teo koosseisu ja õigusvastasuse eeldused ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
8.Nagu eelnevalt märgitud, tugineb hageja sellele, et kostja ajavahemikul 23.02.2015 – 03.09.2015, olemata ELG juhatuse liige, kuid kasutades internetipanga juurdepääsu, tegi ELG pangakontolt ilma majandusliku aluseta ja sisuta rahaülekandeid välismaal asuvatele isikutele kokku summas 1 296 005 eurot ja 90 senti, millega tekitas ELG-le kahju. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid (tl 8-81 Ikd; tl 9-14, 17-19, 100101 IIkd). Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks XXX kinnituskirjad koos tõlgetega (tl 177- 1795 I kd). Kohus on menetluses avaldanud, et jätab kostja 06.06.2017 vastuse täienduse lisad 1 ja 2 (tl 182-189 I kd) asja lahendamisel arvestamata, kuna kostja ei ole esitanud nende tõendite tõlkeid (e-kiri tl 72, kohtumäärus tl 82 pöördel, protokolliline määrus tl 181 II kd) ning kostja poolt 31.07.2017 esitatud menetlusdokumendi ja lisatud tõendid (tl 169-175 II kd) arvestamata, kuna need on esitatud menetlussätteid rikkudes, so pärast eelmenetluse lõppemist ja vähem kui 7 päeva enne istungit (tl 185 II kd). Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses hageja oma tõendamiskoormise täitnud, kostja õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist tõendanud ei ole.
9.Samas leiab kohus, et hageja nõude põhjendamiseks toodud asjaolude kohaselt ei ole võimalik kostja tegu pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. VÕS § 1045 lg 1 ps 5 mõeldakse omandiõigusega sarnase õiguse all isiku absoluutseid õigusi, nt autoriõigust (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 48) või piiratud asjaõigusi, kaubamärgiõigust, patendiõigust, ka omandisaranaseid õigusi, mis kuuluvad kannatanule, nagu aktsiad, osaühingu osad ja väärtpaberid (vt VÕS kommentaarid, lk 648). Hageja viide
Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-40-13 (p-le 26) kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohane ei ole. Kostja tegu on kohtu hinnangul võimalik pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Isiku käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et isikule saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et isikul oli algusest peale tahe teist isikut kahjustada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 17; nr 3-2-1-18-15, p 10). Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui isik mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua teisele isikule kaasa kahju (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16; nr 3-2-1-18-15, p 10; nr 3-2-1101-16, p 16). Kohus lisab, et tuvastatud asjaolude alusel on võimalik kostja tegu pidada õigusvastaseks ka VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 alusel, kuid hageja sellele alusele tuginenud ei ole ning seda ei ole pooltega ka menetluses arutatud.
10.Kohus lahendab vaidluse VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul ei olnud kostja tegu (olemata ELG juhatuse liige, kuid kasutades internetipanga juurdepääsu, ELG pangakontolt rahaülekannete tegemine välismaal asuvatele isikutele ilma majandusliku aluseta/sisuta) kooskõlas heade kommetega ning tegemist oli algusest peale tahtliku käitumisega. Kohtu hinnangul ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks äriühingu pangakontolt ilma majandusliku aluseta/sisuta rahaülekannete tegemist äriühinguga majandussidemeid mitteomavatele isikutele. Selline tegevus on aga käesoleval juhul aset leidnud, mis on kohtu hinnangul õigusvastane. Kuigi VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud õigusvastasuse aluse puhul ei hinnata kahju tekitaja teo õigusvastasust mitte teo tagajärje alusel, vaid teo õigusvastasus tuleneb vahetult teo enda iseloomust (mis käesoleval juhul on kohtu hinnangul täidetud) on käesoleval juhul kahju põhusliku seose tuvastamisel oluline ka märkida, et kostja tegevuse tulemusena vähenes ELG vara TsÜS § 66 mõttes ja ELG muutus püsivalt maksejõuetuks, mille tulemusena kuulutati ELG suhtes välja pankrot (tl 65, 66-68, 69 I kd). Asjaolu, et kostja ei olnud äriühingu seaduslik esindaja ELG rahaliste vahendite käsutamise ajal, ei ole vaidlusalune, seega ei olnud kostjal ka seadusest tulenevat õigust ELG rahalisi vahendeid käsutada. Kohus leiab, et hageja poolt menetluses esitatud tõendid kogumis annavad võimaluse teha ka järelduse, et kostja poolt ELG kontolt tehtud rahaülekannetel ei olnud majanduslikku alust/sisu. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ka, et maksetele oleks vastanud makse saaja poolne vastusooritus. Võimaliku käsundi täitmise ning kostja vastuväiteid tõendavatele tõenditele, so XXX kinnituskirjad koos tõlgetega (tl 177- 1795 I kd) annab kohus hinnangu hiljem.
11.Vaidlustamata asjaolude alusel on tuvastatud, et Danske Bank A/S Eesti filiaal ja kostja esindatud ELG sõlmisid 12.02.2015 makseterminali (edaspidi „POS terminali“, so võimalus autoriseerida kaardivaldaja makseid) kasutamiseks kaartide teenindamise lepingu (tl 10-12 I kd) ning 13.02.2015 täiendava kokkuleppe, millega ELG sai õiguse sisestada terminali mitte ainult füüsilist maksekaarti, vaid ka sisestada tehingu (sh maksekaardi) andmeid vastavalt kaardivaldaja taotlusele ilma maksekaardi füüsilise kohalolekuta (tl 13 I kd). Täiendava kokkuleppe p-st 2 nähtub, et ELG võis sisestada POS terminali tehingu andmeid üksnes vastavalt kaardivaldajate taotlustele ning kaardivaldaja õigused tehingu vaidlustamiseks. Lepingutest nähtub ka asjaolu, et müügikoha aadressina on kostja avaldanud XXX ja müügikoha põhitegevusalana kinnisvara rendivahenduse. Seega, leping POS terminali kasutamiseks sõlmiti kinnisvara rendivahetuse eesmärgil, milline soov nähtub ka kostja 06.02.2015 kirjast, kus kostja on selgitanud, et terminal on vajalik kinnisvara rendiks ja teenindamiseks (tl 8-9 I kd). Tuvastatud on, et taotletud eesmärgil
terminali ei kasutatud. Lisaks, ei saanud kaardivaldajad vastu ka tegelikku hüve. Eeltoodu nähtub kaardivaldajate kaebustest (tl 14-26 I kd), mille alusel on võimalik tuvastada, et kostja kasutas POS terminali kardivaldajate taotlusteta ja nõusolekuta maksete autoriseerimiseks ning, et kostja väidetava tegevusega seonduvaid puhkuseosakuid kaardivaldajad tegelikkuses ei saanud. Kohtu hinnangul on esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja lubatavad, tõendite usaldusväärsuses kohtul põhjust kahelda ei ole. Samuti leiab kohus, et asjakohane tõend on ka 27-28 I kd olev artikkel, millest on võimalik koostoimes eelnevate tõenditega teha järeldus, et ELG pakkus toodet/teenust, mida tal ei olnud. Eeltoodu tõendamiseks on esitatud tõendid piisavad, st kohtu hinnangul, ei ole vajalik, et asjas oleksid esitatud kõik kaebused, kui esitatu põhjal on võimalik asjaolu tõendatuks lugeda. Tuvastatud on, et alates 13.02.2015 sai ELG osanikuks XXX ning alates 19.02.2015 oli XXX ELG ainuke juhatuse liige, kuigi kostja jäi pädevaks isikuks menetlusdokumentide kättesaamiseks (tl 64 I kd). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et peale nimetatud muudatuste jäid temale endiselt juurdepääsud ja käsutusõigus ELG kontodele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka sellele, et perioodil 17.02.201508.10.2015 autoriseeriti kostja käes olnud POS terminali kaudu makseid kogusummas 1 576 295,51 eurot ning, et maksetest saadud rahast kandis ta ELG pangakontolt perioodil 23.02.2015-03.09.2015 edasi erinevatele välismaistele isikutele kokku 1 296 005, 90 eurot. Eeltoodud asjaolud nähtuvad ka dokumentaalsetest tõnditest, so ELG POS terminali kontoväljavõttest (tl 29-52 I kd), ELG pangakonto väljavõttest (välisriigi äriühingutele väljamakstud summad, tl 53-62 I kd) ja ELG poolt tundmatutele välisriigi äriühingutele tehtud maksete ülevaatest (tl 63 I kd), mille alusel on võimalik tuvastada ka, et esmalt on kaardimaksete summad laekunud ELG POS kontole, millelt liikusid need kohe edasi ELG põhikontole (nn + ja – märgiga tehingud), so rahad ei jäänud POS-kontole seisma ja kohe kui tehti tehing, liikus raha alamkontolt põhikontole, kust need kanti edasi ELG-ga mitteseotud tundmatutele välisriigi äriühingutele. Konto väljavõtte ja ülevaate võrdlemisel on tuvastatav, et ülevaate reale vastab konkreetne tehing konto väljavõttel. Eluliselt ei ole usutav, et sel viisil rahaliste vahendite „liigutamisel“ oli neil majanduslik sisu, mis oli ELG huvides. Kohus asub olemasolevate tõendite alusel seisukohale, et kostja käitumine oli ka algusest peale eesmärgistatud võimaliku vahendustasu eest ning kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust, so seda, et tema tegu võib ELG-d kahjustada. Asjas esitatud tõendist, so helisalvestusest vestluse kohta panga töötaja XXX ja kostja vahel nähtub, et kostja oli see, kes kohapeal tegutses ja ta pidi selle eest saama ka tasu 20% ulatuses. Kostja kinnitab, et tal oli juurdepääs kontodele ja tema tegi kandeid, kui müüs, jätkas kannete tegemist (tl 12-14 II kd). Kohus leiab, et tegemist ei ole lubamatu ega ebausaldusväärse tõendiga. Seda kinnitab ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade (tl 17-19 II kd). Kohtu hinnangul, kostja teadis, et ELG-l ei ole toodet või teenust, mida müüdi, st maksete eest vastusooritust teha ei saadud. Kostja teadis ka seda, mil viisil autoriseeriti POS kontole makseid ning pidi ka teadma seda, et kandes saadud maksed edasi erinevatele ELG-ga mitteseotud välisriigi äriühingutele, võib selline tegevus olla ebaseaduslik ja lõpptulemusena tekitada ELG-le kahju. Kostja oli aga sellest tegevusest huvitatud vahendustasu saamise tõttu, mistõttu võis kostja kas ise või ka käsundi täitmise tulemusena sel viisil tegutseda. Kostja kinnitab eelviidatud tõendis ka asjaolu, et ELG oli kaasanud enda nn teenuse osutamiseks helistajad (müüjad) Inglismaal ja Hispaanias (tl 13 II kd). See haakub ka otseselt tõendiga, so Mindtimeshare hoiatusega (tl 27-28 I kd), mitte usaldada inimesi, kes teevad nn külmi kõnesid ja väidavad end töötavat Hispaania ametlike asutust heaks. Samuti haakub kostja avaldatu XXX poolt saadetud raha saanud isikute nimekirjaga (tl 73 I kd), millest nähtuvad Hispaanias pangakontosid eelduslikult inglise päritolu omavad isikud (kostja sõnul olid ELG poolt palgatud helistajad samuti Inglismaalt ja Hispaaniast). XXX kirjavahetusest halduriga (tl 70-73 I kd) nähtub ka, et XXX on raha saaja Atlantis LLC Management juhatuse liige ja haldur esitas talle päringu rahaülekannete aluse kohta, mille peale on saadetud kinnitus raha saamise kohta ning nimekiri isikutest
kellele raha ELG palvel edasi kanti. Nende isikute seos ELG-ga on teadmata. Seega, saab teha järelduse, et ELG-st viidi välja rahalisi vahendeid ilma majandusliku aluse/sisuta ELG-ga mitteseotud tundmatutele välisriigi isikutele ning seda tegi kostja endale aru andes, mida ta teeb. Viidatud tõendite ebausaldusvääruses kohtul põhjust kahelda ei ole, kuna need haakuvad asjas esitatud muude tõenditega. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud 28.04.2015 maksevahetuse teenusepakkuja Skrill (kostja on jaatanud, et tegemist on vahendajaga, kes aitab teostada internetimakseid) kaudu 11 000 eurot, mis on saadud kostja tegevuse ajal ja seetõttu on eluliselt võimalik saadut seostada kostja kasuga ebaseadusliku tegevuse eest. Kostja ei ole selgitanud nimetatud summa teistsugust päritolu (kohtuistungil, tl 184 II kd). Asjas on esile toodud, seda nii hageja poolt esitatud asjaoludes, kui ka kostja vastuväidetes, et ELG-le põhjustatud kahju eest vastutatavaks isikuks on/peaks olema XXX. Esmalt märgib kohus, et käesoleval juhul ja VÕS § 137 tulenevalt on vastutus kahju eest solidaarne ning hagejal on võimalik esitada kahju nõue ka üksnes kostja vastu. Kohtu hinnangul ei ole kostjal võimalik vabaneda vastutusest ka kostja poolt esitatud tõendite, so XXX 17.05.2016 ja 26.05.2016 kinnituskirjad (tl 177- 1795 I kd) alusel. Eespool analüüsitud tõenditest ning kostja tõenditest saab teha järelduse, et kostja ja XXX tegutsesid ühiselt. Kinnituskirjadest nähtub küll asjaolu et XXX on kinnitanud, et ta kasutas jaanuar kuni september 2015 XXX teenuseid pangaoperatsioonide läbiviimisel ning pangaoperatsioonid toimusid tema ülesandel ja tema huvides (tl 177-179 I kd) ning, et hagi lisaks olev maksete ülevaade (tl 63 I kd) on tehtud XXX poolt tema instruktsioonide alusel, tema poolt määratud saajatele ja tema poolt näidatud summades (tl 1791-1795 I kd) ehk, et võib asuda seisukohale, et XXX võis kostjale ka eelviidatud pangaopertsioonide tegemiseks käsundi VÕS § 619 mõttes anda, kuid see ei tähenda, et kostja ei vastuta õigusvastase tegevuse (mis kostja suhtes on tuvastatud) eest. Kohus on asunud seisukohale, et kostja käitumine oli algusest peale eesmärgistatud võimaliku vahendustasu eest ning kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust, so seda, et tema tegu võib ELG-d kahjustada. Kui asuda ka seisukohale, et õigusvastaseks tegevuseks andis kostjale käsundi (juhised) XXX, siis kuna kohtu hinnangul kostja pidi aru saama, et tema tegevus või käsundi tulemusena tegevus ei ole seaduslik, siis ei esine käsoleval juhul kohtu hinnangul asjaolu, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kostja ei ole tegutsenud õigusvastaselt või tal puudub süü kahju tekitamisel. Kohtu hinnangul tuleb käsundi täitmisel mh kaitsta ka käsundiandja vara ehk siis kui käsundiandja käsundi andmisega kahjustab omaenda vara, ei saa pidada heade kommetega kooskõlas olevaks, et selline käsund täidetakse. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul ei olnud tegemist XXX rahaga, mida viimane oleks saanud käsutada vastavalt oma äranägemisele ega XXX rahaga, mida kostja võis käsutada vastavalt oma soovidele. Ühingu, so ELG vara võib käsutada üksnes ühingu huvides. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Hageja on esitanud kostja tõendi (XXX kinnituskirjad) võimaliku mitteehtsuse osas oma seisukohad ning enda seisukoha põhistamiseks XXX 26.08.2016 määruskaebuse tsiviilasjas 2-16-1669 (tl 100-101 II kd). Kohus siiski kostja tõendeid hageja poolt taotletud alusel tõendite kogumist välja ei jäta, kuna digiallkirjastatud dokumendi ehtsuse vaidlustamine on võimalik vaid sel teel, et põhistatakse dokumendi allkirjastamist võõra digiallkirjaga. Hageja on enda seisukohta põhistanud sel viisil, mis annaks aluse lugeda kostja tõendid ebausaldusväärseteks, kuid mitte jätta tõendid tõendite kogumist välja nende mitteehtsuse alusel. Seega, oleks kohtul võimalik jätta kostja tõendid arvestamata, kui ebausaldusväärsed, kuid kohus siiski arvestab nendega, samas asudes seisukohale, et XXX kinnituskirjad ei vabasta kostjat vastutusest. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et hageja tõendid kogumis on objektiivsemad kui kostja tõendid. Kostja tõendile annab väiksema kaalu kohtu hinnangul asjaolu, et kui XXX viibis pikalt rindel (so XXX 26.08.2016 määruskaebus tsiviilasjas 2-16-1669, tl 100-101 II kd), siis on tõepolest küsitav
sel ajal kinnituskirjade trükkimine ja nende digitaalne allkirjastamine, kuna sel viisil dokumentide vormistamine/allkirjastamine eeldab esmaselt vastavaid (side)vahendeid ja internetiühendust, mis rindel eelduslikult on kättesaamatud. Kostja ei ole enda selgitust hageja poolt esile toodule esitanud. Seega jääb kahtlus alles, mida käesolevaga ei ole võimalik lõplikult lahendada. Seetõttu leiabki kohus, et kostja tõenditel võrreldes hageja tõenditega kogumis, on väiksem kaal, ning hageja tõendid on kohtu silmis objektiivsemad. Kostja vastuväidete osas, mis puudutavad käesolevas asjas esitatud kahju seost Danske Bank A/S poolt esitatud kahjunõudega, märgib kohus lühidalt, et ELG-le tekitatud kahju ei ole võrdsustatav pangale tekitatud kahjuga ega ka tagasinõuete mahuga. ELG-le tekkinud kahju seisneb vara vähenemises, mille tõi kaasa kostja tegevus. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja on oma tegevusega ELG-le põhjustanud õigusvastaselt kahju. Hageja kahju nõude ulatus nähtub konto väljavõttest ja ülevaatest ( tl 53-62, 63 I kd), so kokku summas 1 296 005, 90 eurot. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et ta kandis ELG pangakontolt perioodil 23.02.2015-03.09.2015 erinevatele välismaistele isikutele kokku 1 296 005, 90 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodu alusel on tuvastatud,et kostja kasutades oma valduses olevaid juurdepääsukoode ELG pangakontodele, on kontodelt ilma majandusliku aluseta/sisuta välja kandnud kokku 1 296 005,90 eurot. Raha on välja kantud ELG-ga majandussidemeid mitteomavatele ettevõtjatele, kust raha on omakorda edasi liikunud välismaiste füüsiliste isikute pangakontodele. Kostja tegevuse tulemusena on ELG vara vähenenud 1 296 005,90 euro võrra, mis on varaline kahju TsÜS § 66 ja VÕS § 128 lg 3 mõttes. Seega on tuvastatud, et kostja on toime pannud õigusvastase teo ning hagejale on seetõttu tekkinud kahju. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, samuti ei ole tõendatud kostja süü puudumine. Seega vastutab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest 1 296 005,90 euro ulatuses.
12.Hageja on esitanud nõude ka viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid viivise nõudele esitanud. Kohus märgib, et kuna hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega, viivisenõude arvutamise algusajaks tuleb VÕS § 113 lg 2 järgi lugeda kostja teadasaamist või teada saama pidamist hageja kahjust, st kõige hiljem alates hagiavalduse
saamisest. Kostja lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus on rahaline kohustus, millelt kostja on kohustatud tasuma viivist alates hagi esitamisest vastavalt VÕS § 113 lgle 1 ja lg-le 2. Kostjal tuleb hagejale hüvitada viivis kahjusummalt alates 03.05.2016 kuni 29.09.2017 summas 146 204,75 eurot ja alates 30.09.2017 kuni kahjusumma tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Harju Maakohtu 04.05.2016 määrusega on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks, mis on Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2016 määrusega tühistatud osas, millega maakohus seadis Dela Design OÜ-le kinnisasjadele hüpoteegid, so resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas ning tehtud selles osas uus määrus, millega jäetud hagi tagamise taotlus rahuldamata Dela Design OÜ-le kuuluvate kinnistute koormamise osas. Muus osas on maakohtu määrus jäetud muutmata. Seega, on käesolevas asjas hagi tagamiseks arestitud XXXle kuuluv osa äriühingus Dela Design OÜ (registrikood 10800380) ja tehtud käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärke kandmisega äriregistrisse Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks; seatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 8126201 kantud kinnistule aadressiga XXX Tallinn esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 6608301 kantud kinnistule aadressiga XXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 100 000 (ükssada tuhat) eurot Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 5889101 kantud kinnistule aadressiga XXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 100 000 (ükssada tuhat) eurot Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks. Harju Maakohtu 01.08.2017 määrusega on rahuldatud hageja täiendav taotlus hagi tagamiseks, mida parandab maakohtu 19.09.2017 määrus. Hagi tagamiseks on keelatud kinnistu registriosa nr-ga 8126201 igakordsel omanikul kinnistu registriosa nr-ga 8126201 IV jaos esimesel järjekohal (IV jagu, kanne nr 1) oleva hüpoteegi käsutamine ning seatud Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks kinnistu registriosa nr-ga 8126201 III jakku keelumärge, mis keelab kinnistu registriosa nr-ga 8126201 igakordsel omanikul kinnistu registriosa nr-ga 8126201 IV jaos esimesel järjekohal (IV jagu, kanne nr 1) oleva hüpoteegi käsutamise; keelatud kinnistu registriosa nr-ga 6608301 igakordsel omanikul kinnistu registriosa nr-ga 6608301 IV jaos esimesel järjekohal (IV jagu, kanne nr 2) ning IV jaos teisel järjekohal (IV jagu, kanne nr 3) olevate hüpoteekide käsutamine ning seatud Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks kinnistu registriosa nr-ga 6608301 III jakku keelumärge, mis keelab kinnistu registriosa nr-ga 6608301 igakordsel omanikul kinnistu registriosa nr-ga 6608301 IV jaos esimesel järjekohal (IV jagu, kanne nr 2) ning IV jaos teisel järjekohal (IV jagu, kanne nr 3) olevate hüpoteekide käsutamise. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus peab TsMS § 445 lg 2 alusel vajalikuks jätta jõusse hagi tagamise abinõud, mis on kohaldatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2016 kohtumäärusega ja Harju Maakohtu 01.08.2017 määrusega (mida parandab Harju Maakohtu 19.09.2017 määrus) käesoleva kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena kuni kohtuotsuse täitmisen.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.