LPhagi RAS vastu 28.09.2007.a. distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, töölepingu nr 36 lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks; töötaja omal algatusel töölt lahkunuks tunnistamiseks alates 28.09.2007.a., töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise palga ulatuses
Menetlusosalised ja nende
Hageja: LP( i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadv.van.abi Anastasia Puusepp (AB XXX) Kostja: RAS (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Katrin Truve
esindajad
Kohtuistungi toimumise
6.märtsil 2008. a
aeg
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Tühistada LPRAS poolt distsiplinaarkaristus.
28.09.2007.a.
käskkirjaga
nr
22-KTR
määratud
Tunnistada LP töölepingu lõpetamine RAS poolt TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks. Lugeda LP tööleping RAS–ga septembrist 2007.a.
lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel alates 28.
Välja mõista RAS–lt LPkasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 50.760.- (viiskümmend tuhat seitsesada
kuuskümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta LP menetluskuludest 2/3 ( kaks kolmandikku ) RAS kanda ja 1/3 (üks kolmandik) tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
1.LPasus tööle Rimi Eesti AS-i sortimendijuhi ametikohale 15.07.1997.a.Alates 2006.a. aprillikuust oli hageja ametikoha nimetuseks toidukaupade kategooriajuht.
2.28.09.2007 sai hageja kostjalt käskkirja nr 22-KTR, mille kohaselt karistas tööandja töötajat TDVS § 2 p 1 ja § 3 p 4 alusel distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks on käskkirja kohaselt asjaolu, et hageja ei viibinud tööl ajavahemikel 15-16.03.2007 ja 08.-11.05.2007 ega ole oma töölt puudumist korrektselt vormistanud.
3.28.09.2007.a. on vormistatud ka töölepingu lõpetamise lisa, mille kohaselt on tööleping lõpetatud hagejaga kostja poolt TLS § 86 p 6 alusel. Hageja nõuded ja põhjendused.
4.Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine kostja poolt temaga TLS § 86 p 6 alusel on ebaseaduslik, sest: - hagejal puudus eelnev distsiplinaarkaristus. TLS § 103 lg 1 ja § 86 p 6 alusel saab töölepingu lõpetada osundatud seadusesätete alusel vaid siis kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus. Kuna eelnevat karistust ei olnud, on töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik; - hageja ei ole töölepingut rikkunud. TLS § 86 p 6 alusel võib tööandja lõpetada töölepingu töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. Käskkirjas märgitu kohaselt lõpetati tööleping seetõttu, et töötaja ei viibinud tööl 15.-16.03.2007 ja 08.-11.05.2007. 15.16.03.2007.a. ei viibinud hageja tööl kuna oli puhkusel, mis oli eelnevalt kooskõlastatud hageja otsese ülemuse Kaido Kurvitsaga. 08.-11.05.2007 ei olnud hageja tööl kuna viibis puhkusel vastavalt puhkuste ajakavale. Puhkuseseadus ei näe ette töötajale kohustust esitada lisaks puhkuse ajakavale ka puhkuseavaldust. Ka ei ole hagejale tutvustatud töösisekorraeeskirju millele viitab kostja hageja kohta koostatud käskkirjas. Kuna töölepingu rikkumine puudus, polnud tööandjal õigus lõpetada hagejaga töölepingut ja töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ITLS § 28 lg 1 alusel.
5.Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et tulenevalt TDVS §-st 6 lg 1 võib tööandja distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates süüteo toimepanemisest, kuid seejuures hiljemalt 1 kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik kellele süüdlane tööalaselt allub. Seega isegi juhul kui tööandja arvates ei olnud hageja puhkusel, oleks Lk 2 (7)
hagejale distsiplinaarkaristuse määramine olnud võimalik ainult ühe kuu jooksul arvates 15.03.2007.a., s.o. päevast mil töötaja otsene ülemus Kaido Kurvits sai teada, et hageja ei viibinud tööl.
6.Hageja on ka seisukohal, et kuivõrd töötajale määratud distsiplinaarkaristus ei või TDVS § 8 lg 1 kohaselt olla ka vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaoludega ning töötaja eelneva käitumisega, ei olnud hageja staaži ja eelnevate karistuste puudumist arvestades nii range karistuse määramine talle kohane.
7.Kuna hageja ei soovi tööle ennistamist palub ta - tühistada talle 28.09.2007.a. käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus; - tunnistada töölepingu nr 36 lõpetamine tööandja poolt TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks; - tunnistada hageja töölt lahkunuks omal algatusel alates 28.09.2007.a. ITLS § 29 lg 2 alusel; - mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis 101.520.- töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses: Hageja arvutab oma keskmise kuupalga järgmiselt: hageja palk oli märtsist kuni augustini 105.297.-. krooni. Jagades selle 112 (töötaja tööpäevade arvuga antud perioodil), saab hageja keskmiseks päevapalgaks 940.- krooni. Korrutades selle 18-ga (töötaja keskmine tööpäevade arvuga antud perioodil) saab hageja oma keskmiseks kuupalgaks 16.920.- krooni.
8.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 36, täieliku materiaalse vastutuse lepingu, käskkirja nr 22-KTR 28 septembrist 2007.a., millega tööleping hagejaga lõpetati, töölepingu lisa, mis on koostatud töölepingu lõpetamise kohta, tööandja kirja hagejale 25.aprillist 2007.a., millega avaldati hagejale tööandja poolt tänu 2006.a. tulemusliku töö eest ja pangakonto väljavõtte talle makstud palga kohta. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistaja Kaido Kurvitsa. Samuti taotles hageja kohtu abi tõendite kogumisel ja palus välja nõuda kostjalt 2007.a. RAS puhkuste ajakava ja hageja keskmise palga tõendi. Kostja vastuväited ja põhjendused.
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja oli seisukohal, et distsiplinaarkaristus on hagejale määratud õiguspäraselt ja on vastavuses süüteo raskusega. Tööandja hindas töötaja korduvat ja pikaajalist põhjuseta töölt puudumist jämeda töökohustuse rikkumisena ja määras rikkumisele vastava karistuse. Karistus on määratud õigeaegselt, enne uuriti kõiki asjaolusid, võeti seletused tunnistajatelt ja kostjalt. Kuna tegemist on jämeda töökohustuste rikkumisega võis tööandja esmakordsel rikkumisel töölepingu töötajaga lõpetada. Jämeda rikkumise puhul ei ole vajalik eelnev karistamine. Kuna hagejale allusid teised töötajad, häiris hageja töölt puudumine mitmete inimeste tööd, osakonnas olid tekkinud pinged ja rahulolematus, kuid alluvad ei julgenud seda avaldada.
10.Hageja väide, et töölepingut ei rikutud, ei ole õige. Hageja ei olnud puhkusel nimetatud perioodidel, talle ei makstud puhkuseraha, vaid palka. Vastavalt PuS § 22 vormistatakse
Lk 3 (7)
puhkus tööandja poolt kehtestatud korras. Kostja juures kehtis kord, et kirjalik puhkuseavaldus tuleb esitada tööandjale sõltumata sellest kas puhkus on märgitud ajakavas või mitte ja selle peab kinnitama töötaja otsene ülemus. Selline kord kehtib ka lühiajaliste puhkuste korral ning selleks on välja töötatud puhkuseavalduse vorm. Hageja oli sellest teadlik. TLS § 50 p 3 kohaselt peab töötaja täitma tööandja seaduslikke korraldusi õigeaegselt. Hageja kehtestatud korda ei järginud, seega puudus ta omavoliliselt töölt.
11.Kaido Kurvitsal puudusid volitused lubada oma alluvaid ilma puhkust vormistamata puhkusele, kuigi ta oli sel ajal hageja otsene ülemus. Ka 2-päevase puhkuse korral oleks hageja pidanud esitama tööandjale puhkuseavalduse. Kostjale selgitas Kaido Kurvits, et ei mäleta, et oleks hagejat töölt ära lubanud nimetatud kuupäevadel. Seega on alusetu hageja väide nagu saanuks hagejat karistada 15.-16.03.2007 töölt puudumise eest 1 kuu jooksul arvates 15.03. 2007.a. Hageja puhkas 2007.a. korduvalt lühikesi perioode ja esitas ka sellekohaseid puhkuseavaldusi. Ka kinnitas hageja ise korduvalt talle alluvate töötajate puhkusevaldusi. Seega pole õige väide, et hageja ei teadnud vajadusest esitada puhkuseavaldus.
12.08.-11.05.2007 ei teavitanud aga hageja, et jääb puhkusele ega volitanud kedagi ennast asendama. Hageja lihtsalt ei tulnud tööle nimetatud perioodil. Kostja arvates ei olnud see hagejale kui struktuuriüksuse juhile kohane käitumine.
13.Kostja on seisukohale, et lisaks eeltoodule häiris hageja töölt puudumine tööd kostja juures. Hageja oli struktuuriüksuse juht ning ta tegeles toidukaupade grupi sisseostuga ja oli ka tugi kauplustele nende kaupade parima müügitulemuse saavutamiseks. Kuna selles struktuuris oli palju vajakajäämisi, põhjustas juhi puudumine töölt kollektiivis pingeid. Kui hagejalt 18.09.2007 selgitusi nõuti, käitus ta ebaviisakalt, ei esitanud puhkuseavaldust ka tagantjärele. See põhjustaski töötajale raskeima võimaliku karistuse määramise. Hageja töötulemused ei olnud head ja hageja ei olnud tubli töötaja nagu ta ise leiab.
14.Kostja on seisukohal, et kuna tööleping ei ole hagejaga lõpetatud ebaseaduslikult, pole hagejal õigus saada ka hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja ei vaidlustanud hageja poolt hüvitise väljaarvutamise metoodikat ega ka keskmise palga suurust.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja 2007 a. puhkuste ajakava, hageja ja teiste töötajate puhkusevaldused, mida kostja struktuuriüksuse juhina on kinnitanud, ÕP seletuskirja kostja tegevjuhile seoses hageja juhtumiga, mis oli üheks aluseks hagejale karistuse määramisel, kostja töösisekorraeeskirjad, hagejaga läbiviidud arenguvestluse tulemused ja kostja keskmise palga õiendi. Kostja taotles esialgu ära kuulata kohtuistungil ka tunnistajana kostja juhatuse liige RL, kuid loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Kohus, uurinud kohtuistungil poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning ära kuulanud tunnistaja KK kohtuistungil antud ütlused, asub seisukohale, et LP hagi RAS vastu kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus materiaalõiguslike alustena TDVS § dest 2 p 1 ja § 3 p 4 sätestatust, milliste kohaselt on TLS § 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine distsiplinaarsüütegu,
Lk 4 (7)
ning üheks võimalikuks distsiplinaarkaristuseks distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest on töölepingu lõpetamine töölepinguseaduse § 86 punktide 6-8 alusel, TLS §-dest 50 p 2, § 86 p 6 ja § 103 lg 1 ja lg 2, milliste kohaselt on töötaja kohustuseks täita töönorme ja kinni pidada ettenähtud tööajast ning tööandja võib lõpetada töötajaga määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kusjuures TLS § 103 lg 1 täpsustab, et tööandja võib töölepingu lõpetada töökohustuste rikkumise tõttu § 86 p 6 alusel kui süütegu häiris tööd ja töötajal on varasem distsiplinaarkaristus mis ei ole kustunud või lg 2 kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Lisaks eelpool osundatud seadusesätetele juhindub kohus ka TDVS § 8 lõikest 1 mis sätestab, et töötajale määratud distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimeopanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.
17.Asja sisulise arutelu käigus uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et - hageja töötas kostja juures sortimendijuhi, hiljem toidukaupade kategooriajuhi ametikohal Nimetatut tõendab poolte vahel sõlmitud tööleping. - hageja keskmise kuupalga suuruseks oli 16.920.- krooni. Selle üle pooled ei vaidle. - 28.09.2007 sai hageja kostjalt käskkirja nr 22-KTR, mille kohaselt karistas tööandja töötajat TDVS § 2 p 1 ja § 3 p 4 alusel distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega ja lõpetas töötajaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel. Nimetatu on tõendatud käskkirja ja töölepingu lisaga. - distsiplinaarkaristuse määramise aluseks on asjaolu, et hageja ei viibinud tööl ajavahemikel 15-16.03.2007 ja 08.-11.05.2007 ega ole oma töölt puudumist korrektselt vormistanud. - hageja väidetel viibis ta nimetatud kuupäevadel puhkusel, kusjuures märtsikuu puhkuse kooskõlastas ta oma otsese ülemuse Kaido Kurvitsaga ja maikuu puhkus oli tal kinnitatud puhkuste ajakavas - kostja väidetel sai ta teada sellest, et hageja ei viibinud nimetatud kuupäevadel tööl 18.-19.septembril 2007.a. läbi viidud töötajate mobiiltelefonide kasutamise ja töötajate liikumise kontrollimise käigus, millest nähtus, et hageja viibis nimetatud kuupäevadel välismaal, mitte tööl.
18.Kohus asub seisukohale, et kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise määramine TLS § 86 p 6 alusel on ilmses vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaoludega ning töötaja eelneva käitumisega, mistõttu tuleb LP 28.09.2007.a. käskkirjaga nr 22-KTR määratud distsiplinaarkaristus tühistada. Tööandja on lõpetanud töötajaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel viitamata seejuures seda paragrahvi täpsustatavale TLS § 103 sätestatule. Arvestades aga sellega, et LP ei olnud varasemaid distsiplinaarkaristusi ja kostja väidetel lõpetati hagejaga tööleping seetõttu, et hageja töölt puudumine häiris tööd ning kostja hindas hageja töölt puudumist esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisena, kontrollib kohus nende kostja väidete tõendatust ja põhjendatust. Kohus on seisukohal, et kostja väide, nagu oleks hageja töölt puudumine häirinud kostja tööd, on tõendamata ja paljasõnaline. Vastupidiselt kostja poolt väidetule ei pannud kostja hoopis tähelegi hageja töölt puudumist ei 15.-16.03.2007.a. ega ka 08.-11.05.2007.a., vaid avastas selle väidetavalt alles 18 ja 19. septembril 2007.a. läbi viidud töötajate mobiiltelefonide kasutamise ja töötajate liikumiste kontrollimise käigus nagu nähtub hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Kaido Kurvits kinnitas, et ta ei mäleta, et hageja töölt puudumisest oleks olnud probleeme või oleks keegi hageja alluvatest teda otsinud. Samas kinnitas tunnistaja ka seda, et ta ei mäleta ka seda kas LPküsis temalt puhkusele minekuks 15.03. – 16.03.2007.a. luba, sest sellest on juba aasta
Lk 5 (7)
möödas, kuid tunnistaja arvas, et kui hageja oleks luba küsinud, oleks ta kindlalt nõudnud hagejalt puhkuseavalduse esitamist. Kohus on ka seisukohal, et kuigi nii tunnistaja KK kohtuistungil antud ütlused kui ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – puhkuseavaldused - tõendavad, et kostja töötajad, kaasaarvatud hageja, on esitanud tööandjale puhkusevaldusi, mis on viseeritud iga töötaja vahetu ülemuse poolt, ei tõenda ükski kohtule esitatud dokument, et selline kohustus oleks kostja poolt töötajatele teatavaks tehtud. Sellist töötajate kohustust pole sätestatud ei töölepingus, mis on sõlmitud hagejaga, ega ka kostja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjades. Ükski tõend ei kinnita ka seda, et töösisekorraeeskirju hagejale tutvustatud on. Sellist kohustust ei sätesta ka seadus. PuS § 14 sätestab, et puhkust antakse vastavalt tööandja juures kehtivale puhkuste ajakavale. Puhkuste ajakava oli kostja juures kinnitatud ja vastavalt kinnitatud ajakavale oli hagejal õigus viibida puhkusel ajavahemikul 07.05.- 13.05.2007.a. Asjaolu, et hageja oli veel tööl 07.03.2007.a., kuigi ta puhkuste ajakava järgi oleks pidanud olema juba sel ajal puhkusel, ei muuda hagejat 08.05 – 11.05.2007.a. töölt omavoliliselt puudunuks. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vastavalt TDVS §-le 6 lg 1 ei saanud kostja hagejale määrata 28.09.2007.a. enam distsiplinaarkaristust 15-16.03.2007.a. toimepandud distsiplinaarsüüteo eest, sest selleks ajaks oli väidetava distsiplinaarsüüteo toimepanemisest möödunud seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg.
19.Kuivõrd kohus otsustab hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistada, tuleb tunnistada tööandja poolt töötajaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks. Kuna kohus tunnistab töölepingu lõpetamise hagejaga ebaseaduslikuks ja LP ei soovi tööle ennistamist ning palub hagiavalduses lugeda tööleping temaga kostja juures lõppenuks alates töösuhte tegelikust lõppemisest, s.o. alates 28.09.2007.a., tuleb vastavalt ITLS § 29 lg. 2 lugeda LP tööleping lõppenuks töötaja omal algatusel TLS § 79 lg. 1 alusel alates 28.09.2007.a.
20.Tulenevalt sellest, et kohus asus seisukohale, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli kostja poolt 28.09.2007.a. ebaseaduslik ning töötaja tööle ennistamist ei soovi, on LP õigustatud saama TLS § 117 lg. 2 ja ITLS § 30 lg. 2 alusel hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduse rikkumise iseloomu tööandja poolt töölepingu lõpetamisel hagejaga, samuti seda, et töötaja oli tööandja juures töötanud töölepingu lõpetamise ajaks 10 aastat ja alles 2007.a. aprillikuus oli kostja avaldanud hagejale tänu 2006.a. tulemusliku töö eest, peab kohus põhjendatuks määrata LP hüvituseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga suuruse hüvituse mis on 50.760.- ( 3 x 16920) krooni.
21.Tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, ei pea kohus asjast tähtsust omavateks tõenditeks ja jätab need asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata. Menetluskulude jaotamine.
22.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 2 sätestatust. Hageja menetluskulud koosnevad kohtukulust – riigilõivust, mille hageja tasus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmise nõudelt ja kohtuvälisest kulust - hageja esindaja kulust.
Lk 6 (7)
Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab hageja nõude sellesarnases ulatuses milles pakkus kohtumenetluses kompromissi hageja, jätab kohus 2/3 hageja menetluskuludest kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda. Kostjal menetluskulusid kohtumenetluses ei olnud.
Kohtunik
Lk 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.