Kohtuasi X hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Gerli Helene Gritsenko Kostja Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus osas, millega maakohus mõistis Y-lt X kasuks välja menetluskulud 8344,20 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Y-lt välja mõistmata X kasuks menetluskulud 8344,20 eurot ületavas osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Rahuldada Y määruskaebus osaliselt.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
4.Asendada kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus kostja nimi ja hageja ärinimi tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja isikukoodi ja hageja registrikoodi.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.2.Välja mõista Y-lt X kasuks menetluskulud 8344,20 eurot.
5.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Y-l tasuda X hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(10)
5.4.Asendada kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus kostja nimi ja hageja ärinimi tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja isikukoodi ja hageja registrikoodi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks.
2.Maakohus rahuldas 31.10.2023 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.03.2025 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, jättis menetluskulude jaotuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 27.05.2025.
3.14.09.2023 maakohtu menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 6564 eurot. Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtus esindamisele 27 tundi tunnitasu suurusega 243,11 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
4.25.02.2025 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 9268,50 eurot. Lepingulistel esindajatel on kulunud esindamisele 31,3 tundi keskmiste tunnitasu suurustega 333,18 eurot (käibemaksuta) ja 278,97 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
5.Kostja esitas 18.09.2023 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale maakohtus, mille kohaselt on lepingulise esindaja töömaht ülepaisutatud ning tunnitasu liiga kõrge. Kostja esitas 16.02.2025 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale ringkonnakohtus. Kahe vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud ega vajalik. Hageja on esitanud ebavajalikke seisukohti ning vastuses apellatsioonkaebusele refereerib hageja maakohtu otsust ja hagiavaldust. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega tegeles põhiliselt 2(10)
esindaja, kes maakohtus ei esindanud. Ajakulu on ülepaisutatud ja lepinguliste esindajate tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 12 030,32 eurot. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
6.1.Menetlusosaline valib, mitut advokaati ta kohtumenetluses kasutab. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on esindajad teinud erinevaid toiminguid ning need ei ole üksteist dubleerivad. Kohtupraktika kohaselt on advokaadibüroo juristide töö dokumentide ettevalmistamisel omistatav lepingulisele esindajale ning selle lepingulise esindaja kuludena väljamõistetav. Lisaks oli hageja valmis menetluse algusest alates lõpetama vaidluse kompromissiga, kuid kostja keeldus. Menetluse jätkumine nii maa- kui ringkonnakohtus on kaasa toonud menetluskulude suurenemise, mille suhtes kohus kostjat hoiatas.
6.2.1.Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud järgmises ulatuses: - hagi koostamine ja selle projekti kliendile tutvumiseks esitamine, suhtlus kliendiga ja hagi kohtule esitamine, kliendi teavitamine e-kirjaga (28.11.2022–02.12.2022 toimingud) 7 tundi ja 30 minutit; - kohtumäärusega tutvumine ning suhtlus kliendiga (14.12.2022 toiming) 15 minutit; - kliendi teavitamine kostja vastusest hagiavaldusele (02.01.2023 toiming) 10 minutit; - kostja vastuse analüüs (06.01.2023 toiming) 4 tundi; - kliendiga kohtumine edasise strateegia arutamiseks (11.01.2023 toiming) 1 tund ja 30 minutit; - kohtu e-kirjaga tutvumine, kliendi teavitamine (08.05.2023 toimingud) 10 minutit; - kliendiga kompromisspakkumise osas suhtlemine (09.05.2023 toiming) 1 tund ja 10 minutit; - kompromisspakkumise koostamine ja kostjale saatmine (16.05.2023 toiming) 20 minutit; - kompromissi osas kohtu teavitamine e-kirjaga (23.05.2023 toiming) 10 minutit; - kostja 23.05.2023 vastuse analüüs, kliendile põhiargumentide osas kokkuvõtte koostamine (06.06.2023–07.06.2023 toimingud) 2 tundi; - istungiks mittesobivate kuupäevade kontrollimine ja kohtu teavitamine (17.08.2023 toiming) 15 minutit; - menetluse seisu kontrollimine e-toimikust, kostja täiendavate vastuväidete esmane analüüs, kliendi informeerimine kostja seisukohast ja tulevast istungist, menetluse seisu ja edasiste tegevuste kaardistamine (28.08.2023–31.08.2023 toimingud) 40 minutit; - istungiks ettevalmistumine, kirja saatmine kliendile kohtupoolse kompromissettepaneku ja kostja vastuse edastamiseks, kliendiga kohtumine (11.09.2023–12.09.2023 toimingud) 2 tundi ja 20 minutit; - menetluskulude nimekirja koostamine (12.09.2023 toiming) 50 minutit; - kliendi esindamine kohtuistungil (12.09.2023 toiming) 1 tund ja 23 minutit; - menetluskulude nimekirja uuendamine pärast istungit (13.09.2023) – nimetatud kuluga arvestas kohus kui apellatsioonimenetluse kuluga. Esmased toimingud menetluses võivad olla ajakulukamad, sest hagiavalduse esitamiseks on vaja tutvuda asjaoludega ja koguda tõendeid. Ka kliendisuhtlusele kulunud aega saab 3(10)
vajalikuks ja põhjendatuks pidada (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16 p 13). Menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ning vastaspoole menetluskulude osas seisukoha koostamise kulud saavad olla põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 järgi (RKTKm 27.05.2020, 2-187550, p 15.). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 21 tunni ja 23 minuti ulatuses.
6.2.2.Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 243,11 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikat arvestades TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Maa- ja ringkonnakohtu praktikas on loetud põhjendatuks näiteks tunnitasu 200,58 eurot (HMKm 2-19-14773, p 13) ja 247 eurot (TlnRKm, 2-19-15826 p 12). Käesolevas asjas on esindajateks kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad Advokaadibüroost Sorainen.
6.2.3.Hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus on 5218,76 eurot (21 tundi ja 28 minutit x 243,11 eurot). Hageja on palunud menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta.
6.2.4.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on hagejale 25.09.2025 määrusega tagastatud.
6.3.1.Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud järgmises ulatuses: - apellatsioonkaebusega tutvumine ning esialgne analüüs, kaebusest kliendi teavitamine ekirjaga (08.11.2023–13.11.2023 toimingud) 1 tund ja 30 minutit; - G. Gritsenkole juhiste andmine kaebusele vastuse koostamiseks, kaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, e-kirja koostamine kliendile (13.12.2023–21.12.2023 toimingud) 15 tundi ja 45 minutit; - vastaspoole dokumentidega tutvumine ning suhtlus kliendiga samal teemal (21.10.2024 toiming) 15 minutit; - istungiaja koordineerimine kohtu ja kliendiga (13.11.2024 toiming) 10 minutit; - ettevalmistus istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine, kohtuistungil osalemine, kohtuistungile minek ja tulek (10.02.2025–11.02.2025 toimingud) 3 tundi ja 30 minutit; - kohtumääruse analüüs ja suhtlus (12.02.2025 toiming) 20 minutit; - vastaspoole 16.02.2025 seisukoha esialgne analüüs, G. Gritsenkole juhiste andmine seisukoha koostamiseks (18.02.2025 toimingud) 30 minutit; - tähtaja pikendamise taotluse koostamine, kohtumäärusega tutvumine tähtaja andmise kohta (19.02.2025 toimingud) 15 minutit; - kostja viimase seisukoha analüüs, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs, seisukoha koostamine (20.02.2025 toimingud) 1 tund ja 20 minutit; - täiendava seisukoha koostamine (25.02.2025 toiming) pole põhjendatud, sest e-toimikust seda ei nähtu; - menetluskulude nimekirja täiendamine ja kohtule esitamine (25.02.2025 toiming) 50 minutit; - asjakohase õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (25.02.2025 toimingud) – nimetatud toimingud on juba kuluna arvestatud 13.12.2023– 21.12.2023 toimingute juures.
4(10)
Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 24 tunni ja 25 minuti ulatuses.
6.3.2.Tegemist ei olnud eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Arvestades kohtupraktikat ja teenuste kallinemist, on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 278,97 eurot (käibemaksuta).
6.3.3.Hageja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on 6811,56 eurot (24 tundi ja 25 minutit × 278,97 eurot). Hageja on palunud menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta.
6.4.Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on kokku 12 030,32 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja TsMS § 177 lg 4 kohane taotlus kuulub rahuldamisele. Määruskaebus
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles väljamõistetud menetluskulud ületavad 1000 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1000 eurot. Alternatiivselt määrata menetluskulude suurus kindlaks selliselt, et väljamõistetav summa jääb alla 12 030,32 euro. Kostja palub asendada jõustunud kohtumääruses kostja nimi ja hageja ärinimi tähemärgiga ning mitte avalikustada jõustunud kohtumääruses kostja isikukoodi, hageja registrikoodi ega poolte aadresse.
7.1.Maakohtu määratud ulatuses lepingulise esindaja kulude väljamõistmine ei olnud põhjendatud ega vajalik. Määrus on olulises osas põhjendamata.
7.2.Hageja poolt välise õigusabi kasutamine ja nende kulude kostjalt väljamõistmine ei olnud põhjendatud olukorras, kus vaidlus puudutas hageja kui tööandja põhiülesande täitmist. Endiselt töötajalt ei saa tööandja õigusabikulusid üldjuhul välja mõista, sest töötasu määratlemine jms kuulub tööandja põhiülesannete (-kohustuste) hulka (vt nt RKHKo nr 3-21-150, p 37 ja töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgne töölepingu definitsioon). Tööandja kohustuseks maksta töötajale töö eest tasu ning oma põhiülesande täitmist peab tööandja suutma ise põhjendada ning tõendada. Kui tööandja soovib, võib ta küll välist õigusabi kasutada, kuid selle kulu väljamõistmine endiselt töötajalt ei ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud. Kuna 2022. a novembri lõpus ja detsembri alguses hagejal juristi tööl ei olnud, võib sel ajal välise õigusabi kasutamist hagi vormistamisel (mitte aga sisu kujundamisel) vajalikuks ja põhjendatuks lugeda.
7.3.Põhjendamatu on mõista kostjalt välja õigusabikulud olukorras, kus hageja juures on tööl vähemalt kaks kvalifitseeritud juristi. Kostja töölepingu lisast nähtuvalt on juristi ülesanneteks ka tööandja õigusnõustamine ning esindamine kohtumenetlustes. Pole alust arvata, et teiste hageja juristide tööleping olnuks teisiti sisustatud. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et tema enda jurist poleks suutnud hagejat käesolevas asjas esindada.
7.4.Kahe lepingulise esindaja kasutamine oli ebavajalik ja põhjendamatu. Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 175 lg 3. Hageja pole ka väitnud, et mitme esindaja
5(10)
kasutamine oli tingitud asja keerukusest ja/või esindaja vahetamise vajadusest. Jääb arusaamatuks, miks tuli ringkonnakohtus kaasata teine esindaja.
7.5.Lepingulise esindaja tunnitasu on ebamõistlikult kõrge ega vasta keskmisele turuhinnale. Vandeadvokaadi põhjendatud töötunni maksumuseks on keskmiste turuhindade tähenduses peetud ka 2024. aastal 185 eurot. Tsiviilasjas nr 2-22-15438 leidis Tallinna Ringkonnakohus seisuga 27.09.2025, et asja mahtu ja keerukust ning lepinguliste esindajate keskmiseid tunnitasumäärasid arvestades on hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatud 190 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Praegusel juhul leidis maakohus, et tegemist oli vähem keeruka vaidlusega. Advokaadibüroo Sorainen üks kallimaid õigusteenuse osutajaid Eestis, mistõttu ei peegelda tema tunnihinnad Eesti keskmist turuhinda. Hagi alus oli ebakohaselt sisustatud, haginõue vastavalt vääralt esitatud ning kostja vastuväidete asjakohasust ega õigsust ei suudetud pikema aja vältel kummutada. Tegemist polnud ka äriühingute vahelise vaidlusega.
7.6.28.11.2022–02.12.2022 toimingute maht 7,5 tundi on ülepaisutatud, arvestades hagi mahtu (vähem kui 5 lk) ja sisu. Ei selgu, kuidas saab 14.12.2022 määrusega seonduv olla omistatav kostjale ning miks kulub kliendi teavitamisele kostja hagivastusest 10 minutit, aga mitte nt 5 minutit. Kuna kostja vastuväidetesse suhtuti üleolevalt ega peetud vastavalt vajalikuks neile vastata, ei saa hagivastuse analüüsiks kulunud aeg 4 tundi olla põhjendatud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka 11.01.2023 kliendiga kohtumine ja edasise strateegia arutamine. 09.05.2023 suhtlus kliendiga kompromissi tegemiseks enam kui 1 tunni ulatuses ei saa olla vajalik ega põhjendatud, lisaks veel 20 minutit pakkumise koostamiseks ja kostjale saatmiseks. 23.05.2023 e-kirja kohtule võinuks saata hageja enda jurist ning selleks ei saanud kindlasti kuluda 10 minutit. 23.05.2023 toimingut ei saanud põhjendatuks pidada, sest kostja menetlusdokumendile ei vaevunud hageja vastama. Kohtu teavitamine istungiaegadest ei saanud võtta 15 minutit. 28.08–31.08.2023 toimingud ei olnud vajalikud ega põhjendatud, sest juba varasemast oli hageja võtnud hoiaku, et kostja vastuväidetega ei tegeleta. 11.09.– 12.09.2023 toiminguid ei saa vajalikuks ega põhjendatuks pidada, sest hageja positsioon menetluses oli väga lakooniline ning kostja vastuväiteid vastavalt eirati. 13.12–21.12.2023 toimingute ajakulu 15,75 tundi on ülepaisutatud. Teise advokaadi kaasamine polnud vajalik ja vastus apellatsioonkaebusele on väga lakooniline (ca 5 lk). 10.02.–11.02.2025 korrati vaid enda seisukohti. Vastuses apellatsioonkaebusele ei kajastunud õiguskirjanduse ning kohtupraktika analüüs. Apellatsiooniastme õigusabikulud olid maakohtu omadest suuremad, kuigi kostja positsioon oli maakohtumenetluses tooduga sama. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista hageja õigusabikulud seoses kohtuistungitega, sest kostja ei soovinud nende korraldamist ega osalenud nendel. Istungid olid ebavajalikud.
7.7.Ligi 12 000 euro suurune õigusabikulu on füüsilisest isikust kostja jaoks ebamõistlikult suur ning ei saanud olla ettenähtav. Endine töötaja ei pea loobuma enda õiguste eest seismisest seetõttu, et võib-olla tuleb tal kanda ebaproportsionaalselt suurt 6(10)
vastaspoole õigusabikulu. Kostja esindas end oma elu/töö kõrvalt ise, kuigi see oli talle äärmiselt kurnav. Menetluse edasine käik
8.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 8344,20 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab tühistatud osas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-14310, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).
12.Asjaolu, et hageja juures töötavad kvalifitseeritud juristid, ei tähenda, et hageja ei võinud menetluses kasutada kõrvalist õigusabi. Hageja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et hageja tegevuseks on võlgade sissenõudmine ning hageja juristid esindavad hagejat kohtus eeskätt just nendes küsimustes. Praeguse vaidluse sisu väljub aga hageja juristide pädevusest. Seega oli hagejal õigus kasutada menetluses esindajana vandeadvokaati, kelle kulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses ka vastaspoole poolt hüvitatavad. Samuti ei välista välise õigusabi kasutamise vajadust asjaolu, et tegemist oli töövaidlusega. Praeguse vaidluse sisu ei puudutanud üksnes töötasu maksmist, vaid vaidluse esemeks oli kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine ning kostja ütles töölepingu ülesse väidetava diskrimineerimise tõttu. Tegemist on seega keerukama õigusliku küsimusega, kui seda on töötasu maksmine.
13.Hagejat esindasid ringkonnakohtus kaks lepingulist esindajat – vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Gerli Helene Gritsenko. TsMS § 175 lg-s 3 on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse (RKTKm 09.11.2009, 3-2-111209, p 17). Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine vastaspoolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17).
7(10)
Maakohus leidis, et kuigi hageja kasutas ringkonnakohtumenetluses kahte esindajat, ei ole nende toimingud dubleerivad. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt. Dubleerivad toimingud nähtuvad apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel (13.12.–21.12.2023 toimingud). Mõlemad esindajad on vastuse koostamisega tegelenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole keskmisest keerukama tsiviilasjaga. Samuti pole maakohus ega hageja välja toonud, et ringkonnakohtus lisandunud esindajal Gerli Helene Gritsenkol oleksid spetsiifilised eriteadmised. Seega ei olnud kahe esindaja kasutamine vajalik. Toimingute puhul, mida teostasid esindajad eraldiseisvalt, tuleb hinnata ajakulu vastavust toimingu mahule ja sisule.
14.Maakohtu põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu 243,11 eurot (käibemaksuta) maakohtumenetluses on asja keerukust arvestades liiga kõrge ega vasta menetluse ajal kehtinud turuhindadele. Menetlus maakohtus toimus 2022. aasta lõpust kuni 2023. aasta lõpuni. Riigikohus pidas näiteks 2022. aastal keskmise keerukusega asjas põhjendatud tunnitasuks 205,58 eurot (ilma käibemaksuta, RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Eelnevat arvestades on põhjendatud tunnitasuks maakohtumenetluses 200 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlus ringkonnakohtus toimus 2023. aasta lõpust kuni 2025. aasta märtsini. Kuigi õigusteenuse osutamise hinnad tõusevad ajas, arvestab ringkonnakohus sellega, et apellatsioonimenetluses kordas hageja ka juba eelnevalt maakohtus esitatud seisukohti. Seetõttu on põhjendatud tunnitasuks ringkonnakohtumenetluses 220 eurot (ilma käibemaksuta).
15.Lepingulise esindaja ajakulu hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus ning maakohtu antud hinnangut lepinguliste esindajate ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas hindab ringkonnakohus ümber vaid erandjuhul, kui see on ilmselgelt põhjendamatu. Üksnes asjaolu, et kostja arvates kulus hageja lepingulistel esindajatel mingi toimingu peale vähem aega, ei anna alust maakohtu määrust selles osas muuta.
15.1.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ajakulu osas on põhjendatud osaliselt. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kahel lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 15,6 tundi (K. Härginenil 1,7 tundi ning G. H. Gritsenkol 13,9 tundi), mida maakohus pidas põhjendatuks. Kuna kahe lepingulise esindaja dubleerivad toimingud ei ole põhjendatud ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega tegeles peamiselt G. H. Gritsenko, võtab ringkonnakohus aluseks tema ajakulu. Hinnates kostja apellatsioonkaebuse mahtu (31 lk), täiendavalt esitatud apellatsioonkaebuse väidete kokkuvõtte mahtu (13 lk) ning hageja vastuse sisu ja mahtu (ca 4 lk) on ajakulu põhjendatud 10 tunni ulatuses. Osaliselt põhjendamatu on ka 18.02.2025 toiming apellatsioonimenetluses (kostja 16.02.2025 seisukoha esialgne analüüs ning G. Gritsenkole juhiste andmine seisukoha koostamiseks). Hageja kaasas apellatsioonimenetlusse lisaks teise lepingulise esindaja, kuigi kahe esindaja kasutamiseks puudus vajadus. Sellises olukorras ei pea kostja hüvitama kulu, mis tekkis seonduvalt uuele esindajale juhiste andmisega. 18.02.2025 toimingu ajakulu on seega põhjendatud 0,25 tunni ulatuses.
8(10)
15.2.Ülejäänud osas ei eksinud maakohus lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel ning menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu vastab toimingute sisule ja mahule ning asja keerukusele. Ringkonnakohus on hinnanud maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu ning vastavaid menetlustoimingud ega ole tuvastanud ebavajalikku või põhjendamatut ajakulu.
15.3.Kuna 25.02.2025 toimingute (asjakohase õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs) ajakulu ei pidanud maakohus põhjendatuks, ei saa see ka hageja õiguseid rikkuda. Eelduslikult pidas maakohus silmas seda, et kuna vastavate toimingute eest on menetluses juba ajakulu arvestatud, puudub alus seda uuesti teha. Kuna kohtuistungid toimusid, on nendega seonduv õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatav.
15.4.Maakohus on eksinud maakohtu menetluses põhjendatud ajakulu kokku liitmisel. Maakohus märkis p-s 14, et põhjendatud ajakulu on kokku 21 tundi ja 23 minutit ning hiljem ps 17, et see on 21 tundi ja 28 minutit. Arvutades kokku maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu, kujuneb tulemuseks 22 tundi ja 33 minutit. Kuna maakohtu määratud ajakulu p-s 17 sisalduvas arvutustehtes ei ole määruskaebuses vaidlustatud, ei saa ringkonnakohus selles osas määruskaebuse piiridest väljuda. Seega tuleb maakohtumenetluse ajakulu osas aluseks võtta 21 tundi ja 28 minutit ehk 21,47 tundi ning lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus on seega 4294 eurot (21,47 tundi × 200 eurot).
15.5.Ringkonnakohtumenetluses on põhjendatud ja vajalik ajakulu seega kokku 18,41 tundi ning lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus on seega 4050,20 eurot (18,41 tundi × 220 eurot).
15.6.Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud seega 8344,20 euro ulatuses ning nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
16.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse edasiseks vähendamiseks ei anna alust see, et menetluskulude summa on kostja jaoks suur ning ta ei osanud selliseid kulusid ette näha. Kohtumenetluses osalemisel tuleb ka füüsilisel isikul arvestada võimalusega, et kui lahend tehakse vastaspoole kasuks, tuleb ka vastaspoole menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada.
17.Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 8344,20 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab tühistatud osas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 9(10)
20.Kostja palub asendada jõustunud kohtumääruses kostja nimi ja hageja ärinimi tähemärgiga ning mitte avalikustada jõustunud kohtumääruses kostja isikukoodi, hageja registrikoodi ega poolte aadresse. Hageja on 10.07.2026 samuti vastava taotluse esitanud. Poolte taotlused kuuluvad TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldamisele ning ringkonnakohus määrab, et määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendatakse kostja nimi ja hageja ärinimi tähemärkidega ning jäetakse avalikustamata kostja isikukood ja hageja registrikood. Määruses ei ole kajastatud poolte aadresse. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.