Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14.aprill 2008. a kell 14.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-08-1839
Tsiviilasi
G. P. avaldus võlgnik S. K. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: G. P. -isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx.xxxxxxxx xxxx Lepinguline esindaja: Rein Vaiksaar- Causa Õigusbüroo OÜ, Raudtee tn.83, 11613, Tallinn Võlgnik: S. K. -isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxxx xx.xx xxxxxx xxxxx xxxx Lepinguline esindaja : Anne Tammer – Advokaadibüroo Tammer & Tammer, Kalevi tn.9, 51010, Tartu Ajutine pankrotihaldur : Heikki Ots -büroo asukoht Aasa tn.53, 63304, Põlva
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
28.märtsil 2008. a
1.Jätta G. P. avaldus S. K. pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. 2.Otsuse jõustumisel tühistada 2.1.kohtu määrusega 28.01.2008 pankrotiavalduse tagamise abinõuna kohaldatud S. K. kuuluva osaühing P. K. (registrikood xxxxxxxx) osa, suurusega 40 000 krooni käsutamise keeld ja kustutada sellekohane keelumärge Tartu Maakohtu registriosakonnas; 2.2.kohtu määrusega 05.03.2008 kohaldatud S. K. kogu vara käsutamise keeld. Kohtukulude jaotus
Jätta menetluskulud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pankrotiavalduses esitatud asjaolud G. P. esitas 18.jaanuaril 2008.a. kohtule pankrotiavalduse S. K. pankroti väljakuulutamiseks seoses asjaoluga, et võlgnik ei ole täinud oma kohustusi, mis tulenevad tema poolt 25.01.2006.a. võlausaldajale antud võlatunnistusest. G. P. on pankrotiavalduse kohaselt andnud S. K. kuueks kuuks 1 200 000 krooni, sealhulgas 1 050 000 sularahas ja 150 000 pangaülekandega. Nimetatud laenu kohta väljastaski võlgnik võlausaldajale võlakirja. Nõue on muutunud sissenõutavaks 27.juunil 2006.a. Võlausaldaja on arvestanud võlalt ka viivitusintressi vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, võttes aluseks VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäära – 11 % aastas. 15.detsembri 2007.a. seisuga on võlgnik olnud võla tasumisega viivituses 537 päeva. Ühe päeva viivisintress võlalt, summas 1 200 000 krooni on 361.64 krooni, seega 537 päeva eest on viivisintress 194 200,68 krooni. 20.detsembril 2007 esitas G. P. esindaja S. K. pankrotihoiatuse, mille kättesaamist viimane on 20.detsembril 2007.a.oma allkirjaga tõendanud. Pankrotihoiatuses on antud võlgnikule tähtaeg võla ja viiviste, kokku summas 1 394 200,68 krooni tasumiseks 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse saamisest. Võlgnik ei ole hoiatuses antud tähtajaks võlga tasunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikku seisukorda arvestades ajutine. Võlgnikule kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Eeldatavalt ei ole tema vara hulk selline, mis võimaldaks katta olemasolevaid kohustusi. Samas on võlgnik asunud oma vara realiseerima ning hoidub kontaktidest võlausaldajaga. Neil asjaoludel ja toetudes PankrS § 10 lg 2 p 1 taotleb G. P. S. K. pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele S. K. vaidleb pankrotiavaldusele vastu.Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole ta alaliselt maksejõuetu. Tal on tekkinud küll ajutised makseraskused, mis on tingitud tema ajutisest töövõimetusest alates 02.maist 2007 kuni 05.veebruarini 2008, kuid nüüd on ta tervenenud ning võimeline jällegi juhtima talle kuuluvat osaühingut P. K. ning täitma kohustusi võlausaldajate ees.S. K. on küll tuvastatud 80 % töövõime kaotus, kuid 5000 – 6000 krooni on ta võimeline lisaks töövõimetuspensionile teenima. S. K. ei ole G. P. ees võlga – ta ei ole väljastanud pankrotiavaldusele lisatud võlatunnistust, sellel võlatunnistusel ei ole S. K. allkirja. Pankrotimenetluses ei ole võimalik vaidlust antud võla üle, kaasa arvatud allkirja ehtsuse kontroll, lahendada.
G. P. ei ole olnud võlatunnistuses märgitud rahasummat – 1,2 miljonit krooni, et seda laenata S. K. .Seega on väidetav laenuleping rahatu. Pangaülekandega 30 000 krooni läks G. P. sõnade kohaselt OÜ-le P. K. . Võlgnikul ei ole võlga ka M. D. ees, kuna S. K. ja A. O. on esitanud avalduse kinnistu xxxxx x ostuhinna alandamiseks ning M. D. nõude sellega tasaarvestanud. Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõuetusele Ajutise pankrotihalduri aruandest ja seletusest nähtuvalt on võlgnik S. K. käesoleval ajal maksejõuetu, sest tal puudub vara, mille arvelt võiks rahuldada eesõiguseta võlausaldajate nõudeid ja see võimetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku makseraskused said alguse põhjendamatult suurte võlakohustuste võtmisest 2006.aastal, mida võlgnik, tegutsedes temale kuuluva OÜ P. K. kaudu, ei suutnud täita. S. K. on võtnud laenusid nii pankadelt kui eraisikutelt, omamata kohtustuste täitmiseks piisavat katet sissetulekute näol. Seoses kinnisvarahindade olulise langusega 2007.aastal ei olnud võlgnikul makseraskuste tekkimisel laenatud rahadega omandatud kinnisvara enam võimalik müüa hindadega, mis oleksid taganud kohustuste täitmise. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on S. K. ja OÜ K. varad ja kohustused läbi põimunud. Võlgnik on alates 01.01.2006 saanud laenusid 3,46 miljonit krooni, sealhulgas 1,63 miljonit krooni sularahas. OÜ P. K. arvele on tehtud S. K. poolt sissemakseid 518 000 krooni. OÜ P. K. on tegutsev äriühing, mille käibed on olnud 2005.aastal 3,4 miljonit krooni ja 2006.a. 3,7 miljonit krooni, 2007.a. majandusaasta aruannet ei ole veel äriregistrile esitatud, seega hetkeolukorra kohta ei ole pankrotihaldur hinnangut andnud. Võlgniku varade väärtus pankrotimenetluse algatamise hetkel on 2 327 000 krooni, millest kinnistu, asukohaga xxxxx xx.xx xxxxxx, hinnatuna kohtutäituri poolt 2,1 miljonit krooni on kaasomandis, seega võlgniku osa sellest (1/2 kaasomandist) on 1 600 000 krooni. Võlgniku pangakontodel vahendid praktiliselt puuduvad. S. K. võlgade suuruseks on 3 775 280,77 krooni, sealhulgas eluasemelaenu jääk 1 886 797 krooni. Nimetatud laen on tagatud hüpoteegiga kinnistule, asukohaga xxxxx xx.xx xxxxx, hüpoteegi suurusega 2,5 miljonit krooni, samuti S. A. K. E. käendusega, summas 170 613,60 krooni. Laenuleping on 21.03.2008 erakorraliselt üles öeldud. Seega ületavad võlgniku võlad tema varasid. Ajutine pankrotihaldur peab võimalikuks tagasi võita S. K. tehingud, millega ta on 19.04.2007 võõrandanud neli temale kuuluvat sõidukit oma vennale ja endisele abikaasale, jäädes ise sõidukite kasutajaks. Nimetatud tehingud on tehtud lähikondsetega vähem kui aasta enne pankrotimenetluse algatamist ja nendega on kahjustatud teadlikult võlausaldajate huve. Samuti on 2008.a. jaanuaris S. K. ühisvara jagamise lepinguga loovutanud korteriomandi, suurusega 76,8 m2, xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx oma endisele abikaasale T. K. . Võlausaldajatele ei ole pankrotihaldurile teadaolevalt ühisvara jagamise leüingu ärakirja esitatud. Hinnates võlgniku maksejõuetuse põhjusi on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole põhjust menetluse käesolevas staadiumis pidada raskeid juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendus Kohus leiab, et võlausaldaja G. P. avaldus S. K. pankroti väljakuulutamiseks ei kuulu rahuldamisele.
PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama lõike teise lause kohaselt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kohus jätab PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja on esitanud oma nõude põhjendusena kohtule võlatunnistuse 25.jaanuarist 2006.a. (tl.6), milles S. K. kinnitab, et ta on saanud G. P. sularahas ja pangaülekandega 1 200 000 krooni ning et nimetatud rahasumma on S. K. üle antud. Lisaks sellele on esitatud pankrotihoiatus 15.12.2007.a. (tl.7), millel on käsitsi kirjutatud S. K. kinnitus selle kättesaamise kohta 20.12.2007. Pankrotihoiatuses on tehtud võlgnik S. K. ettepanek 10 päeva jooksul hoiatuse saamisest tasuda võlausaldaja G. P. kokku 1 394 200,68 krooni, s.o. võlg koos viivitusintressidega alates võla sissenõutavaks muutumisest 26.06.2006. Võlgnik S. K. on esitanud pankrotiavaldusele kaks vastuväidet- esiteks vaidleb ta vastu G. P. nõudele põhjendusega, et ta pole G. P. saanud kohtule esitatud võlatunnistuses märgitud rahasummat. Ta ei ole sellist võlatunnistust G. P. ka väljastanud. Selleks, et kindlaks teha, kas tegemist on S. K. allkirjaga võlatunnistusel, tuleb määrata ekspertiis. Teiseks toob võlgnik esile, et väidetav laenuleping on rahatu, sest võlausaldajal ei ole olnud selliseid sissetulekuid, mille arvelt oleks olnud võimalik sularahas laenata 1,2 miljonit krooni.Äriühingud, milles G. P. omab osalust, on suhteliselt vähe kasumlikud- äriregistri avalikult kasutatavate andmebaaside andmetel oli OÜ xxxxxxxxx, milles G. P. omab 1⁄4 osalust, 2006.a. kahjumis. G. P. on kohtu eelistungil väitnud, et andis raha S. K. tema abikaasa poolt võetud 800 000 kroonisest eluaseme renoveerimiseks võetud laenust, kuid võlgniku väitel ei ole see nii olnud. G. P. ei ole tõendanud S. K. rahasummade üleandmist. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetus ajutine olukord, kuna 2007.a. oli ta pika aja vältel ajutiselt töövõimetu, mida tõendavad töövõimetuslehed (tl.52-58). Võlgnikul ei ole ka võlga M. D. ees, mis tulenes kinnistu müügist, sest S. K. ja kinnistu kaasomanik A. O. on esitanud avalduse ostuhinna alandamiseks 500 000 krooni võrra ja avalduse hinna alandamise nõude tasaarveldamiseks müüja nõudega ostjate vastu, summas 302 050 krooni. Hinnates poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud aruannet (tl.28-33) ning sellele lisatud dokumente (tl.34-50), on kohus seisukohal, et puuduvad alused S. K. pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku majanduslik olukord ei ole kohtu hinnagul sedavõrd halb, et ta ei suudaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ning pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vaidleb võlgnik põhjendatult vastu. S. K. varanduslikku seisundit analüüsides võtab kohus arvesse, et võlgnikule kuulub tegutsev äriühing – OÜ P. K. , milline on veel 2006.a. töötanud kasumiga ja mille omakapital on moodustanud 594 656 krooni (tl.49). Töövõimetuslehtedel (tl.52-58) on näidatud S. K. põhipalgaks töövabastuse alguspäevale (alates 02.05.2007) eelnenud päeval 5000.- krooni. Pankrotihalduri poolt koostatud S. K. pangakontode väljavõtete koondtabeli kohaselt (tl.3435) on võlgniku kontole laekunud ajavahemikul jaanuar 2006 – märts 2008 palgana kokku 220 000 krooni,kusjuures palka ei ole kontole kantud ajavahemikus oktoober 2006 – oktoober 2007.
Analüüsides ajutise pankrotihalduri aruandes esile toodud võlgniku võlgasid, tuleb võtta arvesse, et eluasemelaenu jäägist – 1 886 797 krooni, moodustab S. K. osa eelduslikult 1⁄2 s.o. 943 398,5 krooni, sest laenusaajaks on ka kinnistu kaasomanik A. O. . Laenu tagatisena hüpoteegiga koormatud kinnistu väärtus ületab laenujäägi.S. K. kohtuotsusega M. D. kasuks välja mõistetud võlga, summas 302 050 krooni, ei saa samuti pidada ainuüksi võlgniku võlaks, kuna kohtuotsus on tehtud nimetatud summa solidaarseks väljamõistmiseks S. K. ja A. O. , samas on võlgnikud teinud avalduse nõude tasaarveldamiseks nende nõudega võlausaldaja vastu, mis tuleneb kinnistu ostuhinna alandamisest.. Vaidlus kinnistu ostuhinna alandamise üle on kohtu menetluses. Seega ei saa ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud S. K. varade ja võlgade suhet pidada tema maksejõuetuse hindamisel täiel määral arvestatavaks.Seetõttu kohus leiab, et pankrotimenetluses on tõendamata S. K. maksejõuetus, mis tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ajutine. Lisaks sellele, et võlgnik ei ole kohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu, esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks ka seetõttu, et võlgnik vaidleb põhjendatult vastu pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele ning kohus leiab, et vaidlus nimetatud nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuigi kohus algatades 05.märtsil 2008 S. K. suhtes pankrotimenetluse, leidis, et võlgniku vastuväited nõudele on paljasõnalised ja vaidlus nõude põhjendatuse üle on võimalik lahendada ka pankrotimenetluses, on kohtul lisaks pankrotimenetluse algatamise otsustamisele kohustus ka pankroti väljakuulutamisel veelkord kontrollida ja hinnata PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise aluste esinemist. Vastasel juhul ei oleks seadusandja sätestanud PankrS § 31 lõikes 1 võimalust jätta pankrot välja kuulutamata § 15 lg 2 nimetatud alustel , s.o. pärast pankrotimenetluse algatamist. Kohus, hinnanud võlgniku vastuväiteid pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele, leiab, et vaieldav on asjaolu, kas S. K. on andnud välja 25.jaanuaril 2006.a. kohtule esitatud võlatunnistuse, kui tema väitel ta seda teinud ei ole. Ka võlausaldaja G. P. on eelistungil (tl.24) selgitanud, et raha on S. K. antud mitmes osas kahe kuu jooksul, alates 2006.a. jaanuarist. Ebaselge on ka asjaolu, kas raha võlatunnistuses märgitud ulatuses on üle antud ja kas tegemist oli laenulepinguga , nagu on märgitud pankrotiavalduses või mingi muu võlasuhtega poolte vahel. Kohtu hinnangul ei oleks otstarbekas vaidlust G. P. nõude üle lahendada pankrotimenetluses isegi juhul, kui S. K. püsiv maksejõuetus oleks tõendatud.Võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õigusliku hinnangu andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Vastavalt PankrS § 3 lõikele 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on PankrS § 18 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 alusel kohtu määrusega 28.jaanuaril 2008 kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõuna võlgnik S. K. kuuluva osaühing P. K. osa, suurusega 40 000 krooni käsutamise keeldu ja tehtud sellekohane keelumärge Tartu Maakohtu registriosakonnas. Pankrotimenetluse algatamisel 05.märtsil 2008.a. on kohus keelanud S. K. ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise.
Kuna pankrotiavaldus jääb rahuldamata, tühistab kohus tulenevalt TsMS § 386 lg 4 pankrotiavalduse tagamisabinõud. Kohaldatud abinõud kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhul, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata,hüvitab pankrotimenetluse kulud vastavalt PankrS § 150 lg 3 võlausaldaja. Seega jäävad käesolevas asjas pankrotimenetluse kulud- kohtukulud ja ajutise halduri tasu ning vajalikud kulutused ülesannete täitmiseks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ajutise halduri tasu väljamõistmise pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt otsustab kohus pärast käesoleva kohtuotsuse ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.