2-07-49430/8 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

23.novembril 2007 esitas Lõuna-Eesti X OÜ Tartu Maakohtule avalduse P.P. poolt 03. oktoobril 2007 Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkis hageja, et asus 01.03.2007 tööle LõunaEesti X OÜ-sse töödejuhatajana. 08.03.2007 kuni 20.03.2007 oli hageja töölähetusel Rootsi Kuningriigis. Selle töölähetuse eest jäi kostjal hagejale maksmata töölähetuse tasu kolme päeva eest. 30.03.2007 kuni 20.04.2007 Rootsi Kuningriigi töölähetusel viibimise eest on kostjal hagejale tasumata töölähetuse tasu kahe päeva eest. 30.04.2007 kuni 18.05.2007 Rootsi Kuningriigis viibimise eest on kostjal hagejale tasumata töölähetuse tasu nelja päeva eest. Avalduse kohaselt toimusid töö ka nädalavahetustel, täpsemalt 10,11,17,18 ja 31 märtsil, 1, 7, 8, 14 ja 15 aprillil ning 5, 6, 12 ja 13 mail. Samuti olid tööpäevad ka riiklikud pühad- 6 aprill ja 9 aprill ja 1 mai. Palgapäevad pidid olema iga kuu kümnendal kuupäeval. Esimene palgapäev pidi olema 10.04.2007, kuid esimene osa palgast (7000,00 krooni) maksti 26.04.2007 ja teine osa (7000,00 krooni) maksti 04.05.2007. Teine palgapäev oleks pidanud olema 10.05.2007, kuid esimene osa palgast (7000,00 krooni) maksti välja 21.05.2007 ja teine osa (7000,00 krooni) 25.05.2007. P.P. nõuab välislähetuses oldud päevade eest päevaraha väljamaksmist osas, mida kostja ei ole täitnud, s.o 9 päeva eest arvestusega 500,00 krooni päev. Samuti nõuab hageja välja välislähetuses olles nädalavahetusel ja riiklikel pühadel tehtud tööpäevade eest tasu summas 13 793,95 krooni. Lisaks nõuab hageja palga maksmisega viivitamise eest viivist 0,5% päevas, kogusummas 2 240,00 krooni. Kohtule 23. oktoobril 2007 esitatud avalduses ei nõustu kostja hageja seisukohtadega. Kostja toob välja poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 3.2, mille alusel arvestatakse tööaega läbi tööaja summeeritud arvestamise. Kuna tööaega arvestati summeeritult, siis pidi töötajale iganädalase puhkusena tagama 36 järjestikust tundi. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, millist päeva konkreetselt ja kokkuleppeliselt oleks hageja puhkepäevana kasutanud, võtab kostja aluseks pühapäeva. Sellise arvestuse kohaselt töötas hageja seitsmel pühapäeval, mistõttu tuleb maksta lisatasu puhkepäevadel töötamise eest seitsme päeva alusel. Kostja toob välja, et Vabariigi Valitsuse 22.21.2000.a määrusega nr 453 on paika pandud päevaraha suurus ja sõidu- ning elamiskulude kompenseerimise kord. Määruse kohaselt on töölähetuse päevaraha alammäär välislähetusel 350,00 krooni. Lähetusgraafikust nähtub, et hagejale on makstud 08.03.2007 kuni 20.03.2007 perioodi eest 5000,00 krooni ehk 450,00 krooni üle miinimummäära; 30.03.2007 kuni 20.03.2007 perioodi eest 10 000,00 krooni ehk 2 300,00 krooni üle miinimummäära; 30.04.2007 kuni 18.05.2007 perioodi eest 7 500,00 ehk 850,00 krooni üle miinimummäära. Kostja toob välja, et palganõue on ITVLS § 6 lg 1 kohaselt aegunud ja palub kohaldada aegumist. Kostja nõustub, et hageja töötas riiklikel pühadel 06.01.2007 ja 01.05.2007, mille eest tuleb maksta PalS § 16 lg 1 kohaselt kahekordset tasu.

Kõigepealt lahendab kohus küsimuse nädalavahetusel ja riigipühadel töötamisega kaasnevast lisatasust. Kohus märgib, et pooltevahelise töölepingu punkti 3.2 järgi töötas hageja summeeritud tööaja arvestusega. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele TPS § 21 lg-s1 sätestatud üldine printsiip, et töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas ja üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Summeeritud tööaja arvestuse puhul lähtutakse TPS § 21 lg-s 3 sätestatud põhimõttest, et töötajal peab iga töönädala jooksul olema järjestiku 36 tundi kestev puhkeaeg. Hageja tõi toimunud kohtuistungil välja, et töötas komandeeringus olles 12-tunnistes vahetustes. 12-tunniste vahetustega tööpäevade puhul oleks pidanud hageja kasutada olema 1 terve vaba päev ja lisaks selle ka pool sellele päevale eelnevast või järgnevast päevast. Hageja tegi aga tööd iga päev, mistõttu jäi hagejal iganädalaselt kasutamata 36 tunnine järjestikune puhkeaeg. Kuna vahetused kestsid 12 tundi, siis igapäevaselt sai hageja puhata 12 tundi. Seega oleks pidanud hagejale võimaldama 12-tunnisele puhkeajale järgnevalt ka 24-tunnist puhkeaega, mille ajal hageja tegelikult töötas. Kuna oli igapäevaselt võimaldatud 12-tunnine puhkeaeg, aga mitte sellele järgnevat 24-tunnist puhkeaega, siis tuleb hagejale mõista iga nädala eest, mis hageja välislähetusel viibis 24 tunni puhkeaja eest tasu PalS § 16 lg 2 kohaselt. Seetõttu ei ole võimalik maksta lisatasu vastavalt hageja nõudele iga nädalavahetuse päeval töötatud aja eest. Hageja viibis lähetusel 8.03.2007 kuni 20.04.2007. Sellel perioodil on 13 päeva. Kostja on avaldanud seisukohta, et hagejale tuleb selle perioodi eest arvata puhkepäevadeks kaks päeva. Hageja viibis lähetusel 30.03.2007 kuni 20.04.2007. Sellel perioodil on 22 päeva. Kostja on leidnud, et nimetatud aja eest tuleks hagejale arvata puhkepäevi 3 päeva. Hageja viibis lähetusel 30.04.2007 kuni 18.05.2007. Sellel perioodil on 19 päeva. Kostja leiab, et nimetatud perioodi eest oli hageja õigustatud saama 2 puhkepäeva. Kohus leiab, et selline arvestus on õige ning lähtudes TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud tsiviilkohtumenetluse dispositiivsusest tuleb hageja kasuks välja mõista täiendava tasuna puhkepäevadel töötatud seitsme päeva eest. Poolte poolt toodud arvestuse kohaselt oli hageja keskmiseks palgaks perioodil 01.02.2007 kuni 30.06.2007.a. 845,97 krooni päevas. PalS § 16 lg 2 kohaselt oli hageja õigustatud saama puhkepäevadel töötatud aja eest 2 960,90 krooni. Hageja tahab saada ka lisatasu riigipühadel töötamise eest. Hageja toob välja, et töötas riigipühadel 06. aprillil 2007, 09. aprillil 2007 ja 1. mail 2007. PTS §-2 kohaselt on riigipühad nii 06. aprillil 2007 olnud Suur Reede kui ka 1. mail 2007 olnud kevadpüha, kuid riigipüha ei

olnud 09. aprillil 2007. Sarnaselt leiab ka kostja. Kostja on nõus, et hagejale tuleb maksta lisatasu riigipühadel töötamise eest. Kohus leiab, et PalS § 16 lg 1 alusel tuleb maksta hagejale lisatasu tema keskmise palga ulatuses, s.o 1 691,94 krooni, kuna pool riigipühal töötamise tasust on hageja saanud talle makstud palgaga. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 652,84 krooni puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Järgnevalt võtab kohus seisukoha välislähetuse päevarahade suuruse ja tasumise osas. Hageja leiab, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et välislähetuste päevarahad on 500,00 krooni. Käesolevat väidet ei ole aga hageja suutnud TsMS viiendas osas sätestatud tõendamisreeglitele vastavalt tõendada. Vabariigi Valitsuse 22.21.2000.a määrusega nr 453 kohaselt tuleb välislähetusel maksta töötajale päevaraha vähemalt 350,00 krooni. Tööandja poolt makstud päevarahade arvestus on kaootiline. Perioodi 08.30.2007 kuni 20.03.2007 eest maksis kostja hagejale päevaraha 384,62 krooni päeva kohta. Perioodi 30.03.2007 kuni 20.04.2007 eest maksis kostja hagejale päevaraha 454,55 krooni päeva kohta. Perioodi 30.04.2007 kuni 18.05.2007 eest maksis kostja hagejale päevaraha 394,74 krooni päeva kohta. Nimetatud maksmisviis ei viita mingisuguse kokkuleppe olemusele poolte vahel kindlaksmääratud päevaraha tasumises. Kindlaksmääratud miinimum 350,00 krooni päeva kohta on tööandja kohustus tasuda. Üle nimetatud miinimumi tasumise aluseks võib olla poolte sellesisuline kokkulepe või tööandja ühepoolne otsustus. Kuna käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud päevaraha kindlaksmäärav kokkulepe, oli tööandja seotud ainult seaduses sätestatud miinimumiga. Kostja poolt hagejale makstud päevaraha miinimumi ületav summa oli tingitud tööandja ühepoolsest otsustusest. Seetõttu ei ole põhjendatud ega ka tõendatud hageja nõue välislähetuses oldud päevade eest päevaraha maksmist 500,00 krooni päeva eest. Hageja esitas palga maksmisega viivitamise eest viivise tasumise nõude. Kostja leiab, et nõue on tulenevalt ITVS § 6 lg 1 ja TsÜS § 143 kohaselt aegunud. Poolte vahelise töölepingu kohaselt oli palga maksmise päevaks kindlaks määratud tasustatavast kuust järgmise kuu kümnes kuupäev. Kohus rõhutab, et TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et palga nõude aegumine hakkab kulgema hetkest, kui töötaja on õigustatud tööandjalt nõudma palga tasumist (TsÜS § 147 lg 2), s.o kokkulepitud palga maksmise päevast. Hagejal jäi tähtaegselt saamata palk märtsi kuu eest aastal 2007. Palk oleks pidanud laekuma hageja arveldusarvele 10.04.2007. Hageja arveldusarve väljavõtte kohaselt ei laekunud palk hageja arveldusarvele kokkulepitud päeval. Palga maksmisega viivitamise nõude aegumistähtaeg algas kulgema alates 11. aprillist 2007, kuna nimetatud päeval tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu nimetatud nõudes nõudeõigus. ITVS § 6 lg 1 kohaselt aegus nõue 11. augustil 2007. Hagejal jäi saamata tähtaegselt palk ka aprilli kuu eest aastal 2007. Seda kinnitab hageja arveldusarve väljavõte. Hagejal tekkis nõudeõigus aprilli kuu palga maksmisega viivitamise eest viivise nõudmiseks 11. maist 2007. ITVS § 6 lg 1 kohaselt aegus nõue 11. septembril 2007. Kuna kostja on esitanud TsÜS § 143 sätestatud taotluse aegumise kohaldamiseks, siis leiab kohus, et palga maksmisega viivitamise eest viivise maksmise nõudes tuleb kohaldada aegumist.