Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2007 notariaalse OÜ Ulle osa müügilepingu. Ostuhinnaks oli 150 000 krooni. Müügilepingu kohaselt pidi kostja hagejale lepingu sõlmimise päeval tasuma ostuhinnast 50 000 krooni ning ülejäänud 100 000 krooni 29.06.2007. Kostja on hagejale 07.06.2007 tasunud 50 000 krooni õigeaegselt, ülejäänud summa tasumisel on kostja viivitanud. Kostja on hagejale teinud hilinenult järgnevad maksed: 12.07.2007 20 000 krooni, 17.07.2007 44 000 krooni, 31.07.2007 10 000 krooni, 11.09.2007 10 000 krooni, 08.10.2007 10 000 krooni, 19.10.2007 2000 krooni, 31.20.2007 2000 krooni, ja 7.11.2007 2000 krooni. Kostja ei ole tasunud hagejale ostuhinda õigeaegselt ega täielikult. Lepingu p 2.3 alusel on hagejal õigus kostjalt nõuda tasumisega viivitamisel 0.5% viivist tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuigi kostja oli lepingu sõlmimise ajal täielikult nõus mainitud viivise määraga, möönab hageja, et lepingus viidatud viivise määr on kostjale koormav, mistõttu hageja vähendab seda 0.2%-ni päevas tasumisele kuuluvalt summalt. 18.02.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 21.01.2008 põhivõlg 25 220.95 krooni ning viivis 22 903.21 krooni, kokku 48 124.16 krooni, ning alates 22.01.2008 viivised tasumata maksete nõude osas kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni viivise määraga 0.2% päevas. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega - 01.03.2008 oma registrisse kantud elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagi on tõendatud 07.06.2007 sõlmitud notariaalse OÜ Ulle osa müügilepinguga, samuti hagiavalduses esitatud põhivõla- ja viivisearvestusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks ning lg 9 järgi võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. VÕS § 100 lg 1 p 1-st tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ning viivise kuni 21.01.2008 summas 48 124.16 krooni ning alates 22.01.2008 viivised tasumata maksete nõude osas kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni viivise määraga 0.2% päevas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.