AL hagi BOÜ vastu töötasu ja lõpparve kinnipidamisega, vähemmakstud puhkuse kompensatsiooniga tekitatud kahju 63 374, 86 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AL(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Senny Pello (postiaadress Advokaadibüroo Concordia, XXX) kostja BOÜ (registrikood XXX, aadress XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige RK 04.03.2008 Hageja esindaja Kostja esindaja
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. 1.1 Välja mõista BOÜ-lt vähemmakstud puhkuse kompensatsioon summas 10 025,08 (kümme tuhat kakskümmend viis krooni ja 08 senti) krooni AL kasuks. 1.2 Välja mõista BOÜ-lt ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 32 258,08 (kolmkümmend kaks tuhat kakssada viiskümmend kaheksa krooni ja 08 senti) krooni AL kasuks.
2.Jätta rahuldamata AL hagi BOÜ vastu töötasu kinnipidamise 21 091,70 krooni nõudes.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 33,33% ulatuses AL kanda ja 66,66% ulatuses BOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud erisoodustusmaksu auto kasutamise eest summas 21 091,70 krooni, vähemmakstud puhkuse kompensatsioon 10 025,08 krooni ning ühe kuu keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest 32 258.08 krooni kokku 63 374, 85 krooni ja kohtukulud.
2.Poolte vahel oli 09.06.2004 sõlmitud tööleping nr 08, mille kohaselt hageja asus tööle projektijuhi ametikohale põhipalgaga 25 000 krooni, millele lisandus kasumipalk 21 % kliimaseadmete osakonna kasumist (tl 8-10). Hageja töö üldiseks sisuks oli kliimaseadmete müük, hankimine ja montaažimeeskonna juhtumine.
3.Hageja selgitab, et 27.03.2006 lõpetati tööleping poolte kokkuleppel vastavalt TLS §-le 76. Vastavalt palgaseadusele pidi tööandja töölepingu lõpetamise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve summas 15 950,66 krooni kanti töötaja pangakontole 29.03.2006. 31.03.2006 kostja kandis hageja pangakontole ebaseaduslikult kinnipeetud erisoodustustasu auto kasutamise eest ajavahemikul 01.09.2005 kuni 28.02.2006 summas 8 727,60 krooni.
4.Palgaseaduse § 36 sätestab, et töötaja nõusolekuta ei tohi töötaja palgast kinnipidamist teha. Hageja soovib saada tagasi ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud erisoodustusmaksu auto kasutamise eest summas 21 091,70 krooni, mis on 14,5 kuu eest s.o perioodi 15.06.2004 kuni 01.09 2005 eest. Tulumaksu seaduse § 48 lg 1 alusel tasub tööandja tulumaksu töötajale makstud erisoodustuselt ning selline kohustus ei lasu töötajal.
5.Hagejal oli õigus juhinduvalt puhkuseseaduse §-st 25 saada 30,3 kasutamata puhkusepäeva eest rahalist hüvitist. Kostja tasus puhkuse kompensatsiooni 28 557,43 krooni. Puhkusetasu arvutamise korra § 2 oleks kostja puhkuse kompensatsiooni arvutamisel arvestama kuue eelnenud kuu teenitud palga kogusummat sh põhipalk, lisatasud, preemiad, juurdemaksud. Kuna kostja jättis puhkuse kompensatsiooni arvutamisel arvesse võtmata 10.11.2005 töötajale tasutud preemiat summas 50 290 krooni, siis maksis kostja vähem puhkuse kompensatsiooni summas 10 025,08 krooni, mille palub hageja kostjalt välja mõista.
6.Hageja leiab, et kostja ei maksnud lõppearvet õigeaegselt ning on arvutanud lõpparvena saadaolevad puhkusekompensatsiooni summad ebaõigesti, kuna kostja ei ole arvestanud preemiat puhkusekompensatsiooni tasumisel. Juhinduvalt TLS § 119 lg 2 kohaselt on hageja õigustatud saama lõpparve kinnipidamise eest hüvitist keskmise palga ulatuses, kuid mitte üle ühe töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja palub välja mõista ühe kuu keskmise palga summas 32 258,08 senti. Hageja pöördus eelmärgitud nõuetes kostja poole kirjalikult.
2-06-17793
7.Hageja ei nõustu kostja selgitustega vähemmakstud puhkusekompensatsiooni ja kinnipidamise osas. Kostja selgitab, et 10.11.2005 maksti talle preemiat summas 50 290 krooni. Palgalehel on nähtav, et kostja eristas tulemuspalka ja preemiat. Preemiat tuleb arvestada puhkusekompensatsiooni arvestamisel, mida kostja ei teinud.
Kostja vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata.
9.Kostja selgitab, et tulenevalt töö spetsiifikast tekib kasum pärast tööde lõpetamist ja projektide üleandmist tellijatele. Kostja selgitas hagejale juba enne töölepingu sõlmimist osakonna kasumi kujunemist ja suuliselt leppisid kokku, et tulemuspalkade arvestamise aluseks on minimaalne arvestusperiood kolm kuud s.o kvartal ja kui kasumit ei teki, siis poolaasta, 9 kuud või aasta. Hageja nõudmisel sai töölepingu p 4.3 alla lause – Tulemuspalk makstakse välja teisel kuul pärast arvestuskuud – mille eesmärk ja sisu seisnes selles, et pärast arvestusperioodi lõppemist on kuu aega tulude ja kulude raamatupidamislikuks kokkuarvestamiseks ja hageja ning pearaamatupidaja mõlemapoolse kasumiaruannete ülevaatamiseks ja kontrollimiseks, et sellele järgnevalt esitada aruanded juhatuse liikmele kinnitamiseks ja väljamaksete teostamiseks järgneval kuul, mitte hiljem.
10.Hageja töötasust ei ole kinnipeetud erisoodustusmaksu auto kasutamise eest summas 21 091,70 krooni, vaid see on kantud kliimaseadmete osakonna kuludesse. Eeltoodu on tõendatud hagejale arvestatud töötasu ja kinnipidamiste väljavõtetega (tl 32, 33). Palgalehelt on nähtav, et kinni on peetud töötuskindlustus, kogumispension, tulumaks. Kostja selgitas, et kuna hageja töölepingu lõpetamise ajal oli äriühingu raamatupidaja haige, kes oleks pidanud arvestama hagejale lõpparve, siis koostas ja arvutas lõpparve tema. Kuna ta lõpparve koostamisel eksis, siis esmasel maksel 29.03.2006 märkis kinnipidamise erisoodustusmaksu auto kasutamise eest summas 8 727,60 krooni, mille tagasimakse teostati 31.03.2006 (tl 36). Kinnipidamine hageja lõpparvest toimus kostja seadusliku esindaja oskamatusest. Hagejalt kirja saades kontrollis kostja koheselt lõpparve õigsust. Kostja leiab, et hagejal oleks õigus küsida viivist 0,5% päevas summalt 8 727,60 krooni ja nelja päeva eest.
11.Kostja ei ole hagejale vähem puhkuse kompensatsiooni maksnud (tl 34). Kostja selgitab, et 10.11.2005 väljamakstud summa 50 290 krooni aluseks ei olnud oktoobris teenitud kasum, kuna kliimaosakond oli oktoobris kahjumis (tl 35). Tegemist oli III kvartali tulemustasuga juuli, august ja septembrikuu eest. Vastavalt VV 23.08.2001 määruse nr 278 § 2 (4) alusel päevatasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Seega kuulub puhkusekompensatsiooni arvestuse hulka tulemustasu 2005 septembrikuu eest summas 16 882, 81 krooni. Septembris 2005 väljamakstud puhkusetasu 17 568,60 krooni puhkusekompensatsiooni arvestuse hulka ei kuulu, kuna tegemist on puhkusetasuga VV 23.08.2001 määruse nr 278 § 2 (3) alusel. Puhkusetasu ümberarvestus sai tehtud kokkuleppel hagejaga korralise puhkuse väljavõtmise edasilükkamiseks augusti asemel septembrisse 2005.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad
2-06-17793 menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Poolte vahel oli 09.06.2004 sõlmitud tööleping nr 08, mille kohaselt hageja asus tööle projektijuhi ametikohale põhipalgaga 25 000 krooni, millele lisandus kasumipalk 21 % kliimaseadmete osakonna kasumist (tl 8-12). Pooled lõpetasid hageja kirjaliku avalduse alusel (tl 14) alates 27.03.2006 töölepingu kokkuleppel vastavalt töölepingu seaduse (TLS) §-le 76 (tl 13). Vaidlust ei ole, et lõpparve summas 15 950,66 krooni kanti töötaja pangakontole 29.03.2006 ja 31.03.2006 kandis kostja hageja pangakontole ebaseaduslikult kinnipeetud erisoodustustasu auto kasutamise eest ajavahemikul 01.09.2005 kuni 28.02.2006 summas 8 727,60 krooni.
14.Palgaseaduse (PaS) § 36 lg 1 sätestab, et töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse. Seega töötaja nõusolekuta ei tohi tema palgast kinnipidamist teha v.a seadusega kehtestatud maksud. Hageja soovib saada tagasi ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud erisoodustusmaksu auto kasutamise eest summas 21 091,70 krooni, mis on 14,5 kuu eest s.o perioodi 15.06.2004 kuni 01.09 2005 eest. Kohtule esitatud palgalehe väljavõtetest (tl 32-33) nähtub, et hagejalt on töölepingus kokkulepitud igakuisest töötasust 25 000 krooni kinni peetud töötuskindlustus, kogumispension ja tulumaks. Seega on hageja palgast kinni peetud seadusega kehtestatud maksud ja ilmselt hageja nõusolekul ka kogumispension. Tavapärase liitmis-lahutamistehtega on võimalik tuvastada, et hageja igakuisest töötasust ei ole muid kinnipidamisi tehtud kui eelmärgitud maksed. Hagejale on makstud töötasu vastavalt lepingule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et hagejalt oleks kinnipeetud erisoodustusmaks auto kasutamise eest nagu hageja väidab. Kostja eksitus lõpparve koostamisel ei tõenda erisoodustusmaksu auto kasutamise eest varasemat kinnipidamist hageja töötasust. Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja selgitus on piisav, et tema oskamatus tingis lõpparve arvestuses ebaseaduslikult kinnipidamise erisoodustusmaksu auto kasutamise eest. Asjaolu, et kostja raamatupidaja oli haige ei ole vaidlustatud. Eelmärgitud eksitus kõrvaldati ülejärgmisel päeval ning hageja pangaarvele kanti üle ebaseaduslikult kinnipeetud summa 8 727,60 krooni. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et nõue 21 091,70 krooni saamiseks ei ole põhjendatud ja hagi selles nõudes tuleb jätta rahuldamata.
15.TLS § 49 p 3 järgi tööandja on kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 74 lg 2 järgi tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PaS § 32 lg 1 järgi tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 74 lg 2 ja PaS § 32 lg 1 alusel oli kostja kohustatud töölepingu päeval hagejale kätte andma tööraamatu ja välja maksma kõik saada olevad summas, s.o töötasud ning puhkuseseaduse § 26 alusel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise. Vaidlust ei ole, et hagejal oli õigus juhinduvalt puhkuseseaduse §-st 25 saada 30,3 kasutamata puhkusepäeva eest rahalist hüvitist. Kostja tasus puhkuse kompensatsiooni 28 557,43 krooni. Puhkusetasu arvutamise korra § 2 oleks kostja puhkuse kompensatsiooni arvutamisel arvestama kuue eelnenud kuu teenitud palga kogusummat sh põhipalk, lisatasud, preemiad, juurdemaksud. Kohtule esitatud palgalehe väljavõtetest (tl 32-33) nähtub, et kostja on hagejale lisaks igakuisele töötasule maksnud 3 korral preemiat ja 1 korral lisatasu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja on hagejale maksnud nii lisatasu kui ka preemiat. Eelnimetatud maksed on sisult erinevad, mistõttu ei ole kostja selgitus veenev, et tegemist oli ainult lisatasudega preemia nimetuse all. Kohus on seda meelt, et raamatupidamine on oma sisult
2-06-17793 konkreetne nii terminoloogilises kui ka numbrilises tähenduses. Seega on oluline väljamaksete nimetus, kuna erinevad väljamaksed toovad kaasa erinevaid õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et raamatupidamise ebatäpsused on äriühingu enda risk, mis ei peaks töötajat mõjutama. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja 10.11.2005 on maksnud hagejale preemiat summas 50 290 krooni. Seega kostja oleks pidanud keskmise palga arvutamisel võtma arvesse väljamakstud preemia, mille võrra suurenes hageja keskmine palk puhkusekompensatsiooni arvutamiseks. Kohus leiab, et hageja keskmise palga suurus, mille alusel tuli arvutada puhkuse kompensatsioon on 32 258,08 senti. Kuna kostja jättis puhkuse kompensatsiooni arvutamisel arvesse võtmata 10.11.2005 hagejale tasutud preemiat summas 50 290 krooni, siis maksis kostja vähem puhkuse kompensatsiooni summas 10 025,08 krooni, mille kohus hageja kasuks kostjalt välja mõistab.
16.TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hagejale kuulub lõpparve kinnipidamise eest väljamõistmisele 1 kuu keskmine palk, s.o 32 258,08 krooni.
Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud 33,33% ulatuses hageja kanda ja 66,66% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.