Avalikult teatavakstegemine
08. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
nr 2-07-47480 Eesti Vabariik (Viljandi maavanema kaudu) avaldus Mehis Liiva pankroti väljakuulutamiseks.
Kohtukoosseis
kohtunik Kalev Kuningas
Võlausaldaja
Eesti Vabariik (Viljandi maavanema kaudu) (Viljandi Maavalitsus; aadress Vabaduse plats 2, Viljandi) Marju Lepmets ja Lembo Neerot
Võlausaldaja esindajad
Ajutine pankrotihaldur
Mehis Liiva (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxxxxxx) advokaat Ene Ahas
Kohtuistungi toimumise aeg
08.aprill 2008
Võlgnik
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes pankrotiseaduse (PankrS) §-st 31 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 436, 438, 441-442, tegi kohus alljärgnevad otsustused:
Tsiviilasjas on Eesti Vabariik (Viljandi maavanema kaudu) esitanud kohtule avalduse Mehis Liiva pankroti väljakulutamiseks. Avalduse kohaselt on Mehis Liiva püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja esindajad jäid kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlgnik ei vaielnud pankrotiavaldusele vastu. Kohtu määratud ülesessannete täitmise kohta on ajutine haldur esitanud kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Aruande kohaselt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnikul on vara väärtuses 769 572,07 krooni, sh
sissenõutavateks summas 5 788 397 (Eesti Vabariik Viljandi maavalitsuse kaudu). Juhul kui AS SEB Pangaga ja AS SEB Liisinguga sõlmitud lepinguid ei täideta nõuetekohaselt võib rakenduda võlgniku kui käendaja vastutus ja kohustused suurenevad täiendavalt 1 048 452,11 krooni võrra. Kokku võimalik maksimaalne kohustuste summa käesoleva aruande koostamise seisuga 16 084 531,11 (9247682+5788397+1048452,11). Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma kirjalikus aruandes toodud asjaolude ja arvamuse juurde. Ajutine pankrotihaldur kinnitas kohtuistungil, et käesoleval ajal puuduvad tõendid, mille kohaselt saaks tõsikindlalt väita, et Mehis Liiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuid lõpliku seisukoha maksejõuetuse tekkimise põhjuse kohta saab haldur võtta halduri ettekandes. Võlausaldaja esindajad ja võlgnik nõustusid kõigi ajutise halduri seisukohtadega.
Tartu Maakohtu 13.märtsi 2008 määrusega on algatatud Mehis Liiva pankrotimenetlus ja pankrotiasja ettevalmistamiseks on nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Ene Ahas. Ajutine pankrotihaldur on oma arvamuses leidnud, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, võlgnikul puuduvad vahendid mõistliku aja jooksul kõigi võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri seisukohtades ja esitatud asjaoludes puudub kohtul alus kahelda. Pankrotiavaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Vastavalt PankrS § 10 lg-le 1 peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutatakse pankrot välja kohtu otsusega (pankrotiotsus). Kohtuistungil leidis usaldusväärselt tuvastamist asjaolu, et Mehis Liiva on maksejõuetu. Põhjendatud on Mehis Liiva pankroti väljakuulutamine pankrotiotsusega. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotiotsuses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele ning pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Võlgnikku tuleb kohustada 25. aprillil 2008 kell 9.45 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas (Viljandi linn Posti 22, kohtusaal nr 1) vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohaks tuleb määrata Viljandi linn Posti 22, kohtusaal nr 1 ja alguse ajaks 25.aprill 2008 kell 10.00. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et advokaat Ene Ahas on usaldusväärne isik ja teda saab nimetada asjas pankrotihalduriks. Ene Ahas on PankrS § 56 lg 3 kohaselt andnud kohtule nõusoleku tegutsemiseks haldurina. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Pankrotiotsus tuleb saata registripidajale seoses võlgnikule kuuluva kinnisasjaga. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Arvestades ajutisel halduril ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu, keerukust ja Ene Ahase kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 15561 krooni ja hüvitada tuleb kulutused summas 2271 krooni 70 senti. Võlausaldaja esindajad ja võlgnik on ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusega nõus.
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.