Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-6950
Tsiviilasi
V.P. hagi G. AS vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja V.P. , ik 34808124910, elukoht Jaama 189-35, 50605 Tartu; kostja AS G. , rk 10085032, asukoht Ringtee 25, 50105 Tartu; kostja esindaja Julia Gramma, AS G. , Toompuiestee 37, 10133 Tallinn.
Kohtuistungi toimumise aeg
26. märts 2008
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 174, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata V.P. hagi AS G. OÜ vastu töövaidluses. V.P. el ei ole õigust nõuda AS-lt G. preemia väljamaksmist 2007. a jaanuarikuu eest 1000 krooni, veebruarikuu eest 500 krooni, aprillikuu eest 500 krooni ning oktoobrikuu eest 2000 krooni. AS-i G. menetluskulud jäävad V.P. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja töötab AS-is G. bussijuhina 31.08.2006 sõlmitud töölepingu nr 122/2006 alusel. Töölepingu palgakokkuleppe punktide 4.1. kuni 4.4. kohaselt töötajale makstakse põhipalka, kusjuures töötaja palgarühm määratakse palga maksmise ajal kehtiva üldtöökokkuleppe alusel, töötajale makstakse lisatasusid vastavalt „AS G. bussijuhtide töö tasustamise alustele“ juhatuse liikme-peadirektori käskkirjade nr 16, 31.07.2006 ja nr 18, 10.08.2006 alusel ning töötajale makstakse preemiat Tööandja kehtestatud alustel ja korras.
Tartumaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt, mille kohus võttis menetlusse hagina, on töötajal saamata tema palgalehelt alusetult kinni peetud ja mitte välja makstud summad 2007.a jaanuari eest 1000 krooni, veebruari eest 500 krooni, aprilli eest 500 krooni ja oktoobri eest 2000 krooni. Hageja nõuab kinnipeetud töötasu väljamaksmist ja viivist õigeaegselt väljamaksmata summadelt vastavalt seaduses sätestatud määrale. Töövaidluskomisjoni otsus ja kostja vastuväited Kostja hageja nõudmisi ei rahuldanud, vaid selgitas töötajale, et tegemist on preemiatega vastava kuu töötulemuste eest, mille suuruse ja väljamaksmise otsustab tööandja. Tartumaa Töövaidluskomisjon otsustas, et tegemist on töölepingu tingimuste ühepoolse muutmisega. Tööandja käskkirja nr 24, 30.04.2007 ei ole vormistatud töötajaga sõlmitud töölepingu lisana, mistõttu töövaidluskomisjon asus seisukohale, et preemiat on vähendatud ebaseaduslikult tööandja ühepoolselt muudetud töölepingu alusel. Töötaja nõue rahuldati põhiosas, viivise nõue jäeti rahuldamata, sest töötaja ei olnud välja arvutanud viivise summat. Tööandja esitas avalduse kohtusse, vaidlustades preemia väljamõistmise. Töötajaga töölepingu sõlmimise ajal kehtinud käskkirja nr 16, 31.07.2006 p 3 sätestas, et töösisekorraeeskirju, bussijuhi ametijuhendit või teist tööandja kehtestatud ja töötajale tutvustatud juhendeid või eeskirju rikkunud bussijuhtidele preemiat ei maksta. Käskkiri nr 18, 10.08.2006 kehtestas bussijuhtide preemiaks linnaliinil 20 kr/h. Ettepaneku bussijuhtidele preemia määramiseks teeb teenindusdirektor. V. P rikkus jaanuaris 2007 bussijuhi ametijuhendi punkti 2.7.4, mille kohaselt iga vahetuse lõpus peab bussijuht tankima bussi kütusepaagi täis. V. P seda ei teinud. Järgmise vahetuse bussijuht jäi liinile toppama. Preemiat vähendati 1000 krooni võrra.
P ei olnud aega vaadata, millise lehekese ta pakist võttis, kuid ta eeldas, et kõik temale antud piletid on kontrollitud. Ka see ei olnud selline tööülesannete rikkumine, mis oleks andnud õiguse temalt raha ära võtta. Bussiga koju sõitis ta sellepärast, et oli mobiiltelefoni maha unustanud. See isiklik mobiiltelefon on ainus suhtlemisvahend. Kuivõrd ta oli juba kodus, siis ta kasutas aega ka söömiseks. Bussiga sõites võib juhtuda alati avariisid. 2007 a oktoobris sõitis ta bussiga otsa madalale alusele, millele kinnitatakse ajutisi liiklusmärke. Ta ei märganud takistust. Bussi parandamine oli lihtne. Miks temalt selle eest raha ära võeti, sellest ta aru ei saa. V. P häirib see, et temale eelnevalt ei teatatud preemia vähendamisest ning temalt ei ole võetud rikkumiste asjaolude kohta seletust. Rahast ilmajäämisest sai ta teada alles palgapäeval. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Palgaseaduse (PaS) § 2 sätestab palga mõiste, so töötasu, mille maksmist reguleerib seadus. PaS § 2 lg 2 kohaselt põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. PaS § 2 lg 3 kohaselt seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid. § 2 lg 4 kohaselt lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 31.08.2006 sõlmitud töölepingus on pooled punktis 4.1 kokku leppinud tunnipalga määra. See on põhipalk, mida töötajal on alati õigus saada töötatud tundide eest. Lisaks on kokku lepitud lisatasude maksmine vastavalt tööandja kehtestatud käskkirjale nr 16. Selle käskkirja lisa kohaselt (tl 14) maksab tööandja töötajale lisatasusid töötamise eest õhtusel ja öisel ajal, ületunnitöö eest, töötamise eest riiklikel pühadel ja töötamise eest väljakutsel puhkepäeval. Kõik loetletud lisatasud on seaduses sätestatud ning ka neid lisatasusid ei või tööandja välja maksmata jätta, kui töötaja on vastaval ajal tööd teinud. Töölepingu punktis 4.4. on töötaja ja tööandja kokku leppinud selles, et töötajale makstakse preemiat tööandja kehtestatud alustel ja korras. See kokkulepe töölepingus vastab Palgaseaduse §-s 2 lg 4 sätestatule: tööandja maksab töötajale preemiat tööandja ühepoolse otsuse alusel. See tähendab, et preemia maksmise ja selle suuruse otsustab ainult tööandja ning sõltub ainult tööandja äranägemisest, kas ta maksab seda praktiliselt igal kuul eeskujuliku töö eest või ainult käibe suurenemisel või ainult riiklikel pühadel või töötaja sünnipäeval vms. Juhul, kui tööandja maksab preemiat igakuuliselt eeskujuliku teenindamise korral, nagu see on kindlaks määratud AS-i G. juhatuse liikme-peadirektori käskkirjadega nr 16, 31.07.2006 ja nr 24, 30.04.2007, mille sõnastus preemia määramise aluste kohta on identne, siis on tööandjal õigus ka preemiat vähendada, kui töötaja poolt osutatud teenindamine ei olnud vastaval kuul tööandja arvates nõuetekohane või kui ta rikkus muid eeskirju või juhendeid, mis kehtivad bussijuhtidele seoses nende töötamisega. Kuivõrd tegemist on tööandja ühepoolse otsustusõigusega, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas uus käskkiri preemiate määramise osas on kokkuleppena viidud sisse ka töölepingusse või mitte. Kuivõrd töötajal ei ole sõnaõigust temale preemia määramise otsustamisel, siis ei saa ka kohus hinnata neid asjaolusid, mis tööandja arvates olid aluseks töötaja preemia vähendamisele. See oli tööandja ühepoolne otsustus. Seadus ei sätesta tähtaega, millal tuleb töötajale teatada temale preemia mittemääramisest. Edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks saab tööandjale ainult soovitada teatada ja selgitada töötajale (viitega konkreetsele ametijuhendi vm eeskirja punktile) võimalikult kiiresti tööandja otsust preemiat vähendada või mitte maksta.
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.