Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
03.04.2008.a., Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-19434
Tsiviilasi
S S hagi Maidla valla vastu töövaidlusasjas
Menetlusosalised ja nende nende esindajad
Hageja: S S, ik: xxxx, elukoht: xxxx Kostja: Maidla vald, reg.kood: 75005647, asukoht: Savala küla, Maidla vald 42301 Ida-Virumaa Kostja esindaja: Küllike Namm, AB Küllike Namm, Laada 27, Rakvere 44310
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Resolutsioon: Võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-070719434 seoses hageja hagist loobumisega. Mõista kost kostjalt ostjalt Maidla vald vald hageja S S kasuks menetluskuluna menetluskuluna hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2973,60 EEK (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm krooni ja 60 senti). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Määrus hagejale hagejale ja kostjale ja tema esindajale kätte toimetada. toimetada.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused.
21.05.2007.a. esitas S S hagi Maidla valla vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise ja kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes. 14.11.2007.a. saabus hagejalt avaldus menetluse lõpetamiseks seoses loobumisega. Hageja avaldas, et on kostjaga töösuhtest tuleneva lahkarvamuse lahendanud kohtuväliselt ning on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palub menetlus tsiviilasjas lõpetada ilma kohtuistungit pidamata. Kostja oma 20.11.2007.a. kirjalikus vastuses nõustub menetluse lõpetamisega, kuid soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt vastavalt TsMS §-dele 168 lg 2, 4 ning 429 lg 3, kuivõrd hageja pöördus oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutades kohtusse nõudega kostja kui tööandja vastu, selle asemel, et esitada tööandjale töövõimetusleht, milline oleks põhjendanud hageja töölt puudumist, vältinud hagejaga töösuhte lõpetamist, kohtusse pöördumist ning kostjal kohtukulude tekkimist. Kostja kohtukulud on 8496.00 krooni. 29.11.2007.a. esitas hageja täiendused hagist loobumise avaldusele, milles ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud ning ei nõustu kostja menetluskulusid hüvitama. Samas palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud õigusabi eest kokku summas 2973.60 krooni (koos käibemaksuga), kuivõrd kostja täitis hagi esemeks olnud nõuded pärast hagi esitamist, tuginedes TsMS § 168 lõikele 5. Hageja palub jätta kostja menetluskulud viimase kanda. 23.01.2008.a. esitas hageja kohtule oma koduse telefoni kõnede eristuse tõendamaks suhtlust vallavalitsusega. 05.02.2008.a. kostja oma vastuses leiab, et ei ole põhjendatud vastu võtta peale asja arutamise lõpetamist esitatud menetlusdokumente. Samas märgib, et hageja poolt esitatud kõneeristuse kohaselt on hageja helistanud Maidla Vallavalitsuse üldnumbrile, kuid käesolevaks ajaks on välja selgitatud, et hageja ei teavitanud nendes kõnedes vallavanemat ega ühtegi teist valla töötajat oma haigestumisest. Kohus tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, leiab, et menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg. 1 p. 3 ja 429 alusel. Seega on kohus seotud hageja avaldusega ning jätab avalduse vastu võtmata üksnes seetõttu, kui hagist loobumise avalduse on esitanud tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seaduslik esindaja või kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud juhul ei ole tegemist ühegi eelpool nimetatud asjaoluga, seega on põhjendatud võtta hageja hagist loobumine vastu. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad õiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Vastavalt TsMS § 331 lg-le 1 menetleb kohus pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv
põhjus. Viimati viidatud normist tuleneb kohtule diskretsiooniõigus lubada menetlusosalisel erandjuhtudel esitada tõendeid hilinenult. Käesoleval juhul peab kohus menetluskulude jaotamise otsustamiseks hindama, kas hageja on pöördunud oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutades kohtusse nõudega kostja kui tööandja vastu, tekitades alusetult kostjale menetluskulusid, mille tekkimist oleks saanud ära hoida. Tõend on esitatud hageja poolt järgmisel päeval peale kohtuistungit, kus vaieldi muuhulgas ka asjaolu üle, kas hageja teavitas või ei teavitanud kostjat haiguslehele jäämisest. Eelnimetatud tõend on edastatud samal päeval kostja esindajale vastuse saamiseks. Seega võtab kohus hilinenult esitatud tõendi vastu, kuivõrd hilinemine ei olnud märkimisväärne ning ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Hageja esitatud kõneeristus tõendab korduvat suhtlemist Maidla vallavalitsusega, kuid ei tõenda kõne sisu. Seega ei saa esitatud tõendi põhjal kindlalt väita, et hageja teavitas kostjat oma haigestumisest ja haiguslehele jäämisest. Samas kohus möönab, et juhul, kui hageja ei oleks oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud, oleks ta minetanud oma õiguse töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on tasu õigusabi eest summas 2973.60 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud ning esitatud menetluskulude summa on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud (Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad) määrasid. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva. Kohus juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; 431; 432; 433; 661 lg 1,2 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
M. Roots
Ärakiri õige Nooremreferent
L. Herne
Kohtumäärus jõustus 8. mail 2008. a. Nooremreferent
L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.