Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1518
Tsiviilasi
JOÜ hagi KÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes ning KÜ vastuhagi JOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – JOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja – vandeadvokaat P Blankin (Advokaadibüroo Aivar Pilv, asukoht xxx);
esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Kostja – KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja esindaja – vandeadvokaat M Tiiman (Advokaadibüroo Glimstedt Straus& Partnerid, asukoht xxx) Kolmas isik hageja poolel MOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Kolmanda isiku esindaja – M Kontus 05,17,19.03.2008.a, kohtuistungil Hageja esindaja vandeadvokaat P Blankin, kostja esindaja vandeadvokaat M Tiiman, kostja seaduslikud esindajad A Pärg ja R Aasa ja kolmanda isiku seaduslik esindaja M Kontus Hagi rahuldada osaliselt.
Resolutsioon Mõista välja KÜ-lt OÜ J kasuks 471 140 (nelisada seitsekümmend üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni. Vastuhagi rahuldada osaliselt. Mõista välja OÜ-lt JKÜ kaheksa tuhat) krooni. Menetluskulud
kasuks 28 000 (kakskümmend
Mõista välja KÜ-lt OÜ J kasuks menetluskulud kokku 42 000 (nelikümmend kaks tuhat krooni). Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 03.11.2003.a. Ehituse töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja teostama töövõtulepingus toodud hinna piires ja vastavuses hageja hinnapakkumisele 15.09.2003.a. ehitustöid. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale ehituse töövõtulepingus näidatud kvaliteetse töö tähtaegse tegemise eest kokku 369 230 krooni, koos käibemaksuga. Kuna tulenevalt ilmastikutingimustest ei olnud võimalik töid teostada vastavalt 15.09.2003.a. hinnapakkumises näidatud orienteeruvaks tähtajaks, lükkus hagejapoolsete tööde lõplik teostamine ja hageja poolt teostatud tööde üleandmine ning kostja poolt eelpoolnimetatud tööde vastuvõtmine 2004.a. aastasse. Osapooled allkirjastasid akti lepingus ettenähtud tööde lõpetamise kohta 30.septembril 2004.a. Aktist nähtub, et hageja poolt on ehituse töövõtuleping täidetud ja kostjal selles osas pretensioonid puuduvad. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt arve tasumisega hilinemisel või tasumisest põhjendamatu keeldumise korral on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% arve tasumata summast iga hilinetud päeva eest, alates arve tasumise lõpptähtajale järgnenud päevast. Kuna tööde vastuvõtu akt allkirjastati 30.09.2004.a., siis on hagejal õigus nõuda tasumisega viivitamise tõttu viivist alates 16.oktoobrist 2004.a. iga päeva eest 0,5 % tasumata summast. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 266 570 krooni ja viivise summas 33 321,25 krooni. Viivisenõude täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 33 321,25 krooni ja sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,5 % põhinõudest alates 12.aprillist 2005.a. kuni nõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 266 570 krooni ja sisenõutavaks mittemuutunud viivise 0,5 % põhinõudest kuni nõude täitmiseni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täielikult vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 03.11.2003.a. ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama lepingu hinna piires ja vastavuses hageja 5.09.2003.a. hinnapakkumisele ehitustöid. Vastavalt töövõtulepingule kohustus hageja alustama töid 39.nädalal ja lõpetama tööd hiljemalt 49.nädalal 2003.a. Sama aasta detsembris hageja töötajad kadusid objektilt ja ei naasnud enam sinna. Hageja töötajad ilmusid objektile alles 2004.a. juunis ning tegid töid 2004.a. jaanipäevani, seejärel kadusid jälle. Viimast korda ilmusid töötajad 2004.a. augustis. Oletades, et 2003.a. detsembris ei saanud hageja töid lõpetada halbade ilmastikutingimuste tõttu, siis oleks tavakohane ja mõistlik eeldada, et tööd jätkuvad esimesel sobival võimalusel kevadel. Sellest lähtudes tuleb eeldada, et hageja oli kohustatud lõpetama tööd 2004.a kevadel. Hageja väiteil ei olnud tööde lõpetamine ettenähtud tähtaja jooksul tulenevalt ilmastikutingimustest võimalik, mistõttu lükkus tööde teostamine edasi. Hageja oma väiteid põhjendanud ja tõendanud ei ole. Kostja poolt esitatud EMHI õiendist nähtuvalt oleks lepingujärgseid töid olnud võimalik alustada juba 2004.a. aprillis, mil ööpäeva keskmine temperatuur ületas +5 kraadi. Kostja leiab, et isegi vääramatu jõu esinemisel oli lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtaega ja tööde tegemiseks juba kulutatud aega silmas pidades tööde lõpetamise ja tööfrondi üleandmise tähtajaks 30.04.2004.a.Tööde üleandmisevastuvõtmise akt vormistati 30.09.2004.a., seega viie kuu möödumisel töö üleandmise tähtajast. Lepingu järgi on tellijal õigus tööde teostamise tähtaegadest ja tööfrondi üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamisel, mis ei ole eelnevalt kooskõlastatud tellijaga vähendada
lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 0,5% ulatuses töövõtu hinnast iga tähtajast üle läinud päeva eest. Lepingu järgne töövõtu hind oli 369 230 krooni. Sellest summast 0,5 % moodustab 1846, 15 krooni. Ühes kuus on viivis keskmiselt 55 384,5 krooni. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda viie kuu ületatud töö üleandmisega viivitamise tõttu leppetrahvi 276 922,50 krooni. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole täitnud lepingus sätestatud tasu maksmise eelduseid. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale lepingus näidatud kvaliteetse töö tähtaegse tegemise eest kokku 369 230 krooni. Vastavalt lepingule korraldab tellija töövõtjaga lõpparvelduse peale arve saamist. Lõpparvelduse tegemise eeltingimuseks on töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et lepingu järgselt teostatud tööd on puudustega, mistõttu ei ole täidetud eeldused lepingujärgse tasu maksmiseks. Hageja ei ole kooskõlas lepinguga esitanud kostjale lõpparvet ning puudub ka hageja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Hagejal on kostja vastu lepingust tulenev tasu maksmise nõue, mis eeltoodud põhjendustel ei ole muutunud veel sissenõutavaks. Kostjal on hageja vastu sissenõutav leppetrahvi nõue kostja on tasunud hagejale lepingujärgsest summast (369 230 krooni) kokku 108 660 krooni. Lepingus kokkulepitud summast on kostja poolt hagejale tasumata 260 570 krooni. Kuna kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 276 922,50 krooni siis tasaarvestab kostja hageja vastu oleva leppetrahvi nõude summas 276 922,50 krooni hageja nõudega lepingujärgse tasu maksmiseks summas 260 570 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.
Vastuhageja leiab, et kostja on tekitanud talle põhihagi aluseks oleva 03.11.2003.a. sõlmitud ehituse Töövõtulepingu nr 1 mittenõuetekohase täitmisega kahju, mille palub vastuhagi korras hagejalt välja mõista. Kostja poolt teostatud töödes ilmnesid mitmed puudused. Vastuhageja esitas ekspertarvamuse millest nähtub mittevastavused ehitustöödes. Ehitustööde puuduste kõrvaldamise maksumus on 214 854 krooni. Vastuhageja leiab, et nimetatud summa näol on tegemist temal kostja tegevuse tõttu tekkinud kahjuga, ning kostja on selle eest ka vastutav. Vastuhageja tellis lepingujärgsete tööde mittevastavuse ja tekitatud kahju suuruse kindlakstegemiseks ekspertiisi OÜ-lt E . Ekspertiisi maksumuseks koos käibemaksuga oli kokku 7080 krooni. Kulutused ekspertiisile on käsitletavad vastuhagejal tekkinud kahjuna, mistõttu vastuhageja nõuab ka nimetatud kulutuste hüvitamist kostjalt. Vastuhageja palub kostjalt välja mõista 221 934 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.
Kirjalike vastuste kohaselt leiab kostja vastuhagis, et tööd on teostatud, hageja on sellest tulenevat hüve juba pikema aja jooksul tarbinud ning seetõttu on hea usu põhimõttega vastuolus keeldumine tehtud tööde eest tasumast. 30.septembril 2004.a. allkirjastasid pooled akti lepingus ettenähtud tööde lõpetamise kohta, milles konstateerisid, et töövõtja poolt on leping täidetud täies mahus ja tellijal töövõtjale pretensioone ei ole. Vastuhagis hageja poolt väidetavad puudused on oma olemuselt sellised, mida oleks võimalik avastada juba tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamisel. Töö vastuvõtmisel hageja vastuhagis pretensioone ei esitanud, kuid hiljem leiab, et tööl olid juba selle üleandmisel märkimisväärsed puudused. Kostja vastuhagis leiab, et tõendatud ei ole töös esinevad puudused ja nende kõrvaldamise maksumus. Kostja vastuhagis leiab, et kuna hageja ei teatanud töö väidetavatest puudustest hagejale õigeaegselt, siis on hageja minetanud õiguse ka sellele hiljem tugineda. Kostja vastuhagis palub jätta vastuhagi rahuldamata, kohtukulud jätta vastuhageja kanda.
Kolmanda isiku seisukoha kohaselt tõlgendab kostja vääralt lepingu eesmärki. Töövõtja kohustus tegema üksnes neid töid, mis olid vajalikud lepingu p-s 1 ja 2.1 sätestatud tööde teostamiseks. Ventilatsioonitööde osas ei olnud pooled kokku leppinud ning nende teostamine ei olnud vajalik lepinguliste tööde teostamiseks ega lepingu p-s 1 märgitud tulemuse saavutamiseks. Kolmas isik on seisukohal et kõik teostatud tööd on kvaliteetsed. Kostja väited ilmastikumõjudest tingitud kolmanda isiku ebakvaliteetse töö tagajärgede kohta ei vasta tõele. Majale paigaldatud krohv on heas seisukorras ning soojustus on paigaldatud ühtlaselt. Krohviparandused ja värvimine on tehtud vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja poolt etteheidetu, et pärast sokliosa krohvimist ületab soklikorruse kõverustolerants normatiivid, ei ole tehtud õigel aadressil. Kõverat seina ei ole võimalik sirgeks krohvida, kõvera seina sirgeks ajamiseks tuleks kasutada krohvimisest oluliselt aeganõudvamaid töömeetodeid, näiteks uue soklikarkassi ehitamine vms., mis oleks ilmselgelt väljunud hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööde mahust. Kolmas isik on seisukohal, et aknaplekkide paigaldamine, vihmaveesüsteemi paigaldamine vastab oma eesmärgile. Kolmas isik hoonele kahjulikku majavammi soodustamist ja arenemist ei ole põhjustanud. Töövõtjalt lisaks ventilatsioonirestide paigaldamisele täiendavate ventilatsioonitööde nõudmine ei ole põhjendatud. Kolmas isik on seisukohal, et suures osas on hageja ja kostja erimeelsused põhjustatud nõuetekohase projekti puudumisest.
Kohus kuulanud ära poolte ja kolmanda isiku esindajate seletused, tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 3. novembril 2003. a ehituse töövõtulepingu nr 1 (I kd, tlk 9-14), mille p. 2.1. kohaselt kohustus hageja teostama lepingu hinna piires järgmised tööd: seinte puhastamine ja ettevalmistus; aknapõskede ettevalmistus ja soojustamine; seinte soojustamine 50 mm soojustusega; seinte katmine armeeritud struktuurkrohviga; sokli ja trepikülgede krohvimine ja värvimine; aknaplekid ja sokliplekk; vihmaveesüsteem; trepi varikatuste katmine plekiga; ventilatsioonirestide paigaldus. Vastavalt lepingu p-le 6.1.1. leppisid pooled kokku, et tellija kohustub tasuma töövõtjale lepingus näidatud kvaliteetse töö tähtaegse tegemise eest 369 230 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud kokku 108 660 krooni ning lepingus märgitud summast on kostjal hagejale tasumata 260 570 krooni. Hagiavalduses on hageja esitanud põhinõudena 266 570 krooni väljamõistmiseks, menetluse käigus vähendas hageja põhinõuet ja palub kostjalt välja mõista 260 570 krooni. Asja materjalidest nähtub, et kostja on keeldunud lepingujärgse tasu maksmisest seetõttu, et hageja ei ole kostjale esitanud lõpparvet ning täitedokumentatsiooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 7.1.1. järgi toimub tööde eest tasumine peale vastava töömahu sooritamist ja tellija poolt vastuvõtmist töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt kinnitatud teostatud tööde akti põhjal koostatud arve alusel. Lepingu p 7.1.6. kohaselt korraldab tellija töövõtjaga lõpparvelduse peale arve saamist, mis koostatakse töövõtja ja tellija poolt allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel. Lõpparvelduse tegemise eeltingimuseks on töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon.
Asja materjalidele lisatud 30.09.2004.a. aktist lepingus ettenähtud tööde lõpetamise kohta (I kd, tlk 17) nähtub, et pooled konstateerivad, et töövõtja poolt on leping täidetud täies mahus ja selles osas tellijal töövõtjale pretensioone ei ole. Asjas puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud kokku 108 660 krooni, seejuures 6000 krooni on vastavalt kassa väljamineku orderi nr 2004/01 järgi tasutud 22.12.2003.a. (I kd, tlk 32) ning seega on kostjal hagejale lepingus märgitud summast tasumata 260 570 krooni. Asjas puudub vaidlus, et peale kostja poolt 102 660 krooni tasumist on hageja kostjale esitanud järgmised arved: OÜ J24. detsembri 2003. a arve nr 52/03 summas 53 100 krooni (I kd, tlk 301) ja OÜ J5. oktoobri 2004. a arve-saateleht nr 41 summas 213 470 krooni (I kd, tlk 302). Kuna hageja on kostjale lepingujärgsete tööde eest tasumiseks arved esitanud, leiab kohus, et kostja arvamus, mille kohaselt on hagejal kohustus veelkordselt esitada kostjale arve pealkirjaga lõpparve, on ekslik. Kohus osutab, et asja materjalidele lisatud poolte vahel sõlmitud lepingus on pooled tasu hinnas kokku leppinud ning selle üle, et nimetatud summa raames on arved kostjale tasumiseks esitatud vaidlus puudub. Lepingu p-s 7.1.6. sisaldub ka tingimus, et lõpparvelduse tegemise eeltingimuseks on töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Asjas puudub vaidlus, et nõuetekohast täitedokumentatsiooni hageja kostjale esitanud ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu, kui täitedokumentatsioon on esitamata. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Eelnimetatud sättest nähtub, et töövõtja tasunõue ei sõltu asjaolust, kas ta on täitnud ehitise dokumenteerimiskohustuse ja esitanud nõuetekohased dokumendid tellijale. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtja töövõtulepingust tulenevaks peamiseks kohustuseks kokkulepitud töö tegemine ja tellija peamiseks kohustuseks on VÕS–s 637 väljendatud tasu maksmise kohustus. Võlaõigusseaduse § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et täitedokumentatsiooni esitamata jätmisest ei tulene kostjale õigus keelduda või viivitada lepingujärgse tasu maksmise kohustuse täitmisega. Asja materjalidest nähtub, et kostja on keeldunud lepingujärgse tasu maksmisest muuhulgas seetõttu, et hageja ei teinud ehitustöid tähtaegselt. Vastavalt Lepingu punktile 5.1.2. on töövõtja kohustatud alustama töid hiljemalt 39. nädalal ja lõpetama tööd hiljemalt 49. nädalal 2003. a. Kui ilmastikutingimused ei võimalda tööde lõpetamist lepingu tähtajaks, siis lükatakse nende teostamine 2004. a. kevadesse ja lepitakse tööde teostamise aeg kokku nõupidamise protokollis. Seega leppisid pooled 03. novembril 2003. a. sõlmitud lepingus kokku, et remonttööd tööd lõpetatakse detsembris 2003. a., välja arvatud juhul, kui ilmastikutingimused ei võimalda 2003. aasta sees töid lõpetada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ilmastikutingimused ei võimaldanud lepinguga ettenähtud tööde lõpetamist 2003. aasta 49. nädalaks. Samas uut tööde teostamise aega nõupidamise protokollis kokku ei lepitud. Poolte vahel lepingus kokkulepitu kohaselt lükkus seega tööde teostamine 2004.a. kevadesse. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. kevadel hageja töid ei lõpetanud. Kostja poolt avaldatu kohaselt ilmusid hageja töötajad 2004.a. töid tegema alles 2004.a. juunis ning tegid tööd kuni 2004.a. jaanipäevani. Viimast korda ilmusid hageja töötajad objektile 2004.a. augustis. Hageja väidete kohaselt ei olnud töö kvaliteedi tagamise ja niiskuskahjustuste vältimise eesmärgi tõttu objektiivselt võimalik 2004.a. kevadel töid lõpetada. Hageja on väitnud ka, et kuna teostati maja soojustamist, siis oli mõistlik aeg tööde teostamiseks kogu suvi s.o. enne kütteperioodi algust. Kostja seisukoha järgi oleks hagejal
olnud võimalik alustada töid juba 2004.a. aprillis ning arvestades tööde teostamise kestvust 2003.a. oleks tööde lõpetamine ja tööfrondi üleandmine pidanud toimuma hiljemalt 30.aprillil 2004.a. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et hageja 2004.a. kevadel lepingujärgseid töid ei lõpetanud, seega rikkus hageja lepingus kokkulepitud kohustust. VÕS § 103 lg 3 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lepingu p-s 11.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et vääramatu jõud peab olema tõendatud kas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja/ või Eesti Hüdroloogia-Meteoroloogiakeskuse õiendiga või kohtuotsusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tööde lõpetamine ei olnud 30.aprilliks 2004.a. võimalik ilmastikutingimuste tõttu. Asja materjalidele on lisatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt esitatud andmed sademete, õhuniiskuse ja keskmise temperatuuri kohta (I kd, tlk 26-31 ja tlk 296-297) näitavad, et ööpäeva keskmine temperatuur üle 5 kraadi tõusis aprillis, samuti oli aprillis sademeid 5-l päeval. Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt ei saa Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi esitatud andmed tõendada asjaolu, et lepingujärgseid töid oli võimalik 2004.a. kevadel teostada, on ekslikud. Kohus osutab, et esiteks on pooled lepingu p-s 11.2 nimetatud tõendis kokku leppinud ning teiseks on hageja mittejärjepidevalt oma eelmise väitega lähtunud ka ise Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt esitatud andmetest, viidates sademetega päevade arvule, mis väidetaval ei võimaldanud töid lõpetada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu, kuna asja materjalidele lisatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetest nähtuvalt oli aprillis 2004 vaid viis sademetega päeva, samas oli keskmine õhutemperatuur tõusnud määrani, mis oleks võimaldanud hagejal töid jätkata. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi tähtaegselt. Kohus leiab siiski, et ainuüksi see asjaolu ei ole lepingust tuleneva tasu maksmise keeldumise aluseks, vaid see on leppetrahvi nõude põhistamise küsimus. Kostja on asunud seisukohale, et tal on õigus nõuda leppetrahvi. Kuna tööde lõpetamise tähtajaks oleks pidanud olema hiljemalt 30.aprill 2004.a., kuid tööd lõpetati ja tööde üleandmise vastuvõtmise akt vormistati 30.september 2004.a., ületas hageja töö üleandmise tähtaega 5 kuud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.5.1.3. järgi tööde teostamise tähtaegadest (ka vahetähtaegadest) ja tööfrondi üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamisel, mis ei ole eelnevalt kooskõlastatud tellijaga on tellijal õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 0,5 % ulatuses töövõtuhinnast iga tähtajast üle läinud päeva eest. Kuna lepingujärgne töövõtuhind oli 369 230 krooni on kostja arvestanud 5 kuu eest leppetrahvi 276 922, 50 krooni. Kostja on menetluses esitanud tasaarvestusavalduse ja lugenud hagejale tasumata lepingutasu maksmise kohustuse tasaarvestatuks kostja leppetrahvi nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on
õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on asjas väljendanud muuhulgas seisukohta, et hageja arvates on kostja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul pärast väidetava kohustuse rikkumise avastamist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on asjas tuginenud sellele, et lepingujärgse töö pidi hageja teostama hiljemalt 30.aprilliks 2004.a. Eelpooltoodust nähtuvalt nõustus kohus kostja seisukohaga. Kohus leiab, et kuna hageja 2004.a. aprillis lepingujärgsete tööde teostamisega ei alustanud, pidi kostjal hiljemalt 2004.a. aprilli lõpuks olema teada, et hageja viivitab lepingu täitmisega s.o. rikub lepingust tulenevat kohustust. Seega mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema 2004.a. mai algusest. Selleks, et kindlaks määrata, milline on mõistlik aeg leppetrahvi nõudmiseks tuleb kohtu arvates arvestada VÕS § 159 lg 2 eesmärki. VÕS § 159 lg 2 eesmärgiks, mille kohaselt tuleb võlgnikule esitada mõistliku aja jooksul teade leppetrahvi nõudest kohustuse avastamisest, on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes. Kohustades kahjustatud poolt esitama teate leppetrahvi nõudmise kohta mõistliku aja jooksul võimaldab seadus võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Leppetrahvi nõudest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasise käitumises arvestada. Arvestades asjaolusid, et hageja poolsest kohustuse rikkumisest pidi kostja teadma juba hiljemalt 2004.a. mai algusest, lepingujärgsete tööde üleandmise vastuvõtmise akt allkirjastati poolte poolt 30.08.2004.a., kuid leppetrahvi nõudele tugineti esmakordselt alles vastuses hagiavaldusele s.o. 27.05.2005.a. kohtule edastatud vastuses, leiab kohus, et kostja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Kohus on seisukohal, et esitades leppetrahvi nõude rohkem kui üks aasta peale kohustuse rikkumisest teadasaamist ei esitanud kostja leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Kuna kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, puudub tal ka nõue tasaarvestamiseks. Kuna kohus leiab, et kostjal puudub õigus leppetrahvi nõuda, siis hageja alternatiivsed väited kostjal leppetrahvi nõudeõiguse puudumise kohta ja leppetrahvi vähendamise kohta ei vaja käsitlemist. Asja materjalidest nähtub, et kostja on keeldunud lepingujärgse tasu maksmisest ka seetõttu, et hageja poolt teostatud tööd on tehtud puudustega. Vastuhagis tugineb kostja samadele puudustele, samuti nõuab nende puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et kostja heidab hagejale ette järgmiseid puuduseid tehtud töös (kostja viitab eelkõige OÜ E ekspertarvamise p-le 4.3. (I kd , tlk 56-62): Fassaadi pinnal Mustamäe poolse otsaseina juures on näha külma ilmaga töövuuke, mida korrektse töö juures ei tohiks näha olla; hoone esifassaadi kõverus ületab tunduvalt normatiive; hoone hoovipoolsele varikatusele paigaldatud plekkkate ja seina ühendussõlm ei ole tehtud õigesti, hoovipoolse sokli kõverustolerants ületab kohati igasugused normatiivid, vihmavee torude juures ei ole
väliselt augu ümbrus piisavalt tihendatud ja vihmaveetorud on maapinnast liiga kõrgel; ventilatsioonisüsteem on lõpetamata; osa aknaplekke on kahjustatud; akna ülemise põse välimisse nurka ei ole tekitatud veenina; osa konstruktsioone (aknad, uksed, aknaplekid, sokliplekid, trepid, trepimademed) on ehituse käigus määritud, välistellingute toetumisest kahjustati treppe, hoone fassaad on osaliselt kaetud topeltkrohviga (mineraalne+polümeerne),niiskuse tõttu sai kahjustada ühes korteris parkett. Kostja poolt tuginetud puuduste loetelust nähtub, et kostja heidab hagejale ette töövõtulepingu mittenõuetekohast täitmist. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et hoone esifassaadi kõverus ja hoovipoolse sokli kõverus ületavad normatiivid. Sellele on osutanud nii OÜ E eksperdid kui ka ekspert TR oma arvamuses. Nimelt on ekspert TR ekspertarvamuses esile toonud, et välisviimistluse krohvikihi kõrvalekalle 2000 mm mõõtepikkusel vertikaalsusest ulatub 15-25 mm, kogu kõrguse ulatuses 50-60 mm. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja kohustus oli fassaadi kõveruse parandamine ja sokli sirgeks krohvimine. Selleks, et kindlaks teha kas hagejal see kohustus oli, tuleb kindlaks teha, milliseid töid pidi hageja lepingu järgi tegema. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 2.1. kohaselt kohustus hageja teostama lepingu hinna piires järgmised tööd: seinte puhastamine ja ettevalmistus; aknapõskede ettevalmistus ja soojustamine; seinte soojustamine 50 mm soojustusega; seinte katmine armeeritud struktuurkrohviga; sokli ja trepikülgede krohvimine ja värvimine; aknaplekid ja sokliplekk; vihmaveesüsteem; trepi varikatuste katmine plekiga; ventilatsioonirestide paigaldus. Lepingu dokumendiks on ka hageja 15.09.2003.a. hinnapakkumine, millest nähtub, et kokkulepitud hinna piires teostab hageja järgmised tööd : olemasoleva polüstürooli korrastamine, seinte katmine polüstürooliga, seinte katmine võrguga, seinte katmine hõõrdkrohviga, räästakastide värvimine, vihmaveesüsteemi paigaldus, aknaplekkide paigaldus, varikatuste plekk-katted, sokli krohviparandused, värvimine, ventrestide paigaldus. Kohus leiab, et eelnimetatud loetelust ei nähtu, et hagejal oli kohustus seinte kõverus parandada ja sokkel sirgeks krohvida. Ekspert TR on oma arvamusel (II kd, tlk 131) avaldanud, et eksperdi hinnangul järgib soojustusplaatide paigaldus välispiide algset mittevertikaalsust ja ebatasasust. Seega ei ole fassaadi kõverus hageja teostatud töö tagajärg. Ekspert Toivo Rattasepa arvamuse kohaselt on kõik ehitus-töövõtulepingus nr 1 punktis 2.1 ja lepingu lisas nr 4 (15.09.2003.a hinnapakkumine) kokkulepitud ehitustööd täies mahus teostatud. Kohus leiab, et eelnimetatuga on tõendatud, et lepingus kokku lepitud töödega ei olnud tehnoloogiliselt tingimata seotud fassaadi ja sokli kõveruse kõrvaldamine. Nimetatud järeldusele on kohtu arvates osutanud ka OÜ E eksperdid oma arvamustes. Asjaolu, kas tellija soovib fassaadi ja sokli sirgeks tegemist on tellija valikute küsimus, kuna selliste tööde teostamine on kulukas. Sellele asjaolule on viidanud OÜ E eksperdid oma arvamuses (I kd, tlk 55), väljendades seisukohta, et soojustusplaate võib paigaldada ka kõverama seina korral, tulemus on sellisel juhul kõver, samas hoiab tellija raha kokku. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei teavitanud, et aluspinna ebatasasuse tõttu oleks pidanud kasutama liim+tüübelkinnituse asemel, mingit muud tehnilist lahendust (näiteks montaažisiinidel süsteemi), mis oleks välispiirde ebatasasust vähendanud. Kohus leiab, et kostja taolised etteheited on põhjendamatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja poolt tellitud soojustustöödega alustas S E ning ajal kui hageja esitas hinnapakkumise oli soojustustööde tehniline lahendus juba ära määratud. Asja materjalidele lisatud hageja hinnapakkumisest (I kd , tlk 15) nähtub, et hinnapakkumise juures on arvestatud asjaoluga, et hoone tänavapoolne külg on kaetud polüstürooliga. Hinnapakkumises on arvestatud, et tellija soovil paigaldatud polüstürooli maha ei võeta, vaid püütakse seda tasandada lihvimise ja
täiendava tasanduskihi katmisega. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et tema soovis tööde teostamise tagajärjena parandada Sõpruse pst. 22, Tallinn hoone väljanägemist, soojatakistust ja tehnilist vastupidamist. Kohus osutab, et taoline loetelu ei nähtu poolte vahel sõlmitud lepingust. Ehitusobjektina on lepingu p-s 1 selgelt väljendatud ridaelamu fassaadi katmine soojustus krohvisüsteemiga, sokli viimistlus, plekitööd, töö maht ja ulatus on määratud lepingu dokumentidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud hagejale, et soovib tööde teostamise tagajärjena tasapindseid pindu ja on nõus vastavalt sellele tööde eest rohkem tasuma. Kuna ekspert TR on arvamuses avaldanud, et teostatud ehitustööde kvaliteet ei vähenda hoone ehitusfüüsikalisi omadusi, sh. soojapidavust ning teostatud ehitustööde ebakvaliteetsused on põhilises osas visuaalsed defektid st sellised, millised mõjutavad hoone väljanägemist (ebatasasused, mittevertikaalsed pinnad) siis leiab kohus, arvestades ka eespooltoodut, et fassaadi ja sokli kõveruste olemasolu etteheitmine hagejale ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole täies ulatuses ka kostja etteheide, selles osas, et hageja jättis ventilatsioonitööd tegemata. Pooltevahelises lepingus lepiti kokku, et hageja vahetab ka ventilatsioonirestid, muid ventilatsioonitöid kokku ei lepitud. Ekspert TR on tema ärakuulamisel avaldanud arvamust, et ava ja soojustuse vahe ei ole kõige prefektsemalt tehtud. Kostja ongi leidnud, et hagejal on kohustus ventilatsiooniava pikendada, selliselt, et külm õhk ei satuks tehtud soojustuse ja seina vahele. Asja materjalidele lisatud termoraportist (I kd; tlk 155-167) ja OÜ E eksperdi arvamusest (I kd; tlk 170) nähtub, et hoone ventilatsiooniavad ja nende ümbrused ei ole välisseinte lisasoojustuse paigaldamisel korrektselt välja ehitatud ning õhk pääseb seal liikuma paigaldatud soojustuse vahele, vähendades sellega hoone soojapidavust. Kohus leiab, ventilatsiooniava pikendamise kohustus oli hagejal, kuna see on tehnoloogiliselt seotud hoone välisseina soojustamisega. Hoone välisseina soojustamise efekt väheneb oluliselt, kui külm õhk satub soojustuse ja seina vahele. Kohus leiab, et kuigi pooled lepingus ventilatsiooniavade pikendamist kokku ei leppinud, on see töö kokkukuuluvalt seotud fassaaditööde soojustamisega. Ekspert TR on avaldanud, et lahendusi võib olla mitmeid. Ventilatsiooniavade pikendamiseks võib kasutada täitevahtu või võib panna uued ventilatsioonitorud. Kohus leiab, et kuna uute ventilatsioonitorude paigaldamises kokku ei lepitud oleks hagejal tulnud ventilatsiooniavasid pikendada täitevahuga. Kohus leiab, et muud tööd ventilatsioonisüsteemi juures, millele kostja tugines (ventilatsiooniavade puhastamine sinna elanike poolt topitud kaltsudest ja muudest täitematerjalidest ning ventilatsiooniavade lahtilõikamine, kui see on elanike poolt korterites seestpoolt kinni ehitatud) väljuvad poolte poolt kokkulepitud lepingu raamest, ning nende tegemise nõue on põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt heidab kostja hagejale ette ka seda, et vihmaveesüsteem on puudustega, välistrepid ja välisseinad on tööde teostamise käigus saanud kahjustada, samuti on hageja tööde teostamise tulemusena saanud kahjustusi ühes korteris parkett. OÜ E ekspertiisiaktidest nähtuvalt heidetakse töövõtjale ette, et vihmaveetorude alumised otsad on maapinnast liiga kõrgel, samuti ei ole vihmaveetorude juures väliselt augu ümbrus piisavalt tihendatud. Asja menetluse käigus avaldas kolmas isik, et peale sellekohaste pretensioonide saamist need puudused kõrvaldati, kostja sellele vastu ei vaielnud. Ekspert TR on oma arvamuses avaldanud, et täielikult puudub vajadus teostada ehitaja poolt paigaldatud vihmaveesüsteemi remont. Seega leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et käesoleval ajal esinevad vihmaveesüsteemil puudused. Kostja on asjas väitnud ka seda, et hageja kahjustas tööde käigus välistreppe, välisuksi, samuti sai niiskuse tõttu kahjustada parkett korteris nr 10. Kohus leiab, et asja materjalidele lisatud tõendid kostja väiteid ei kinnita. Kohus osutab, et OÜ E ekspertiisiaktidest ei nähtu, et eksperdid oleksid kahjustusi analüüsides jõudnud järeldusele, et need on tekitatud ehitajate
poolt. Ekspertiisiaktidest nähtuvalt on eksperdid toetunud vaid majaelanike väidetele. Samas on ekspert TR oma arvamuses esitanud selgituse, miks ta on jõudnud järeldusele, et need puudused ei ole tekkinud hageja tegevuse tagajärjel. Nii nähtub ekspert TRarvamusest, et välistreppide lagunemine astmetele asetatud tellingute tagajärjel ei ole reaalne kuna välistrepid on nõukogude-perioodil ehitatud vanad betoontrepid, millised olid ilmselt juba enne ehitustööde algust lagunenud kuna on kohati samblaga kaetud. Samuti ei ole TR arvates välisuste võimalikke defekte seostada 2003-2004.a. ehitustöödega. Ka ei ole Toivo Rattasepa arvamuse kohaselt ei naturaalpuidust parketi võimalikke defekte seostada 20032004.a. ehitustöödega, sest juhul kui aknaplekkide puudumisel oleks aknaaluse seina sisepind märgunud, oleks kahjustunud ruumi siseviimistlus aknaaluses osas, kui sellised kahjustused puuduvad. Kohus leiab, et asjas on küll tunnistaja RK`i ütlustega tõendamist leidnud, et majas oli kuskil seinas olev saepuru märgunud, kuid kohtu arvates ei ole veenvalt tõendamist leidnud, et just selle tagajärjel sai parkett kahjustada. Arvestades, et tegemist oli nn. harju tüüpi seinaga - 2 tellisrida, sees ja väljas, ning keskel saepuru, leiab kohus, et veenvam on ekspert TR arvamus, et juhul, kui parkett oleks kahjustada saanud aknaplekkide puudumise tõttu sissevalgunud vihmavee tõttu, oleks pidanud kahjustusi näha olema ka siseseina viimistlusel. Kohtu arvates on ekspert TR veenvalt tema ülekuulamisel selgitanud, et saepuru märgumisel taolise konstruktsiooniga hõreda seina korral ei kaasne konstruktsioonile mingeid kahjustusi, kuna hõre sein kuivab välja. Juhul, kui siiski ei kuiva, siis on kahjustused näha seinte sisepinnal. Selliste kahjustuste olemasolu ei ole aga asja materjalidele lisatud tõenditega tõendatud. Seega ei ole põhjendatud ka hageja nõue, mis puudutab eelpoolkäsitletud puuduste maksumuse hüvitamist. Kostja on hagejale ette heitnud, et ebasobivate ilmastikutingimuste ajal teostatud tööde tõttu on tekkinud puudused. Ekspert TR on oma arvamuses avaldanud, et (II kd tlk 138) teostatud ehitustöödes esinevad puudused ja kahjustused ei ole valdavalt tingitud ehitustööde teostamisest ebasobivate ilmastikutingimuste ajal. Eksperdi arvamusest nähtub, et juhul, kui õhekrohvi kiht oleks läbikülmumisest ja sademetest kahjustunud peaks õhekrohv peale 3 aastast kasutusperioodi olema suures osas pragunenud, aluskihist lahti tulnud või murenenud, kuid sellised kahjustused ja deformatsioonid puuduvad. Kohtu arvates ei nähtu asjast, et ehitusjärelevalve ülesandeid täitnud RK on ehitajale esitanud pretensioone tööde teostamise aja kohta, seetõttu leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt on töödes puudused, kuna need teostati ebasobivate ilmastikutingimuste ajal, on tõendamata. OÜ E ekspertide arvamuses väljendatud sellesisulised kahtlused on vaid oletused ja ei kummuta kohtu seisukohta. Tunnistajana ülekuulatud ÜL ütlustest nähtub, et kui ta 2005.a. maja ülevaatust tegi, siis ta krohvil pragusid ei näinud, neid ei olnud ka seal siis kui maja vaatas üle ekspert Toivo Rattasepp. ÜL ütluste kohaselt avastas ta tema ülekuulamise päeva hommikul s.o. 05.03.2008.a, et korter 2 välisseinal teise korruse tasandil on pragu. ÜL arvates näitab see asjaolu, et fassaaditööd ei ole teostatud õigesti, rikutud on niiskusrežiimi ja seetõttu tuleb teha difusiooniarvutus. Kui tema ülekuulamisel selgus, et nimetatud fassaadiosa ei ole krohvitud topelt (mineraalne+polümeerne), mistõttu selle fassaadiosa jaoks difusiooniarvutust teha vaja ei ole, siis avaldas ÜL, et see kahjustus on järelikult tekkinud tööde teostamisest ebasobivate ilmastikutingimuste ajal. Kohus leiab, et taoline ütluste muutmine vähendab nende ütluste veenvust ja suhtub seetõttu nendesse kriitiliselt. Kohtu arvates on ekspert TR tema ülekuulamisel veenvalt selgitanud, et isegi juhul, kui selline pragu on käesolevaks ajaks tekkinud, ei saa ainuüksi hoone välispinna ülevaatamise teha järeldusi, et fassaaditööd on teostatud ebasobivate ilmastikutingimuste ajal. Ekspert TR tõi esile, et taoliste võimalike pragude teke on võimalik ka siis, kui rikutakse piirde soojarežiimi hoonest seestpoolt, st. juhul, kui keegi soojustab ruumi seestpoolt. Pragude tekkimise põhjuseid võib olla mitmeid, samuti ei pruugi deformatsioonid olla põhjustatud vaid ühest faktorist. Eeltoodu alusel leiab
kohus, et põhjendatud ka hageja nõue, mis puudutab eelpoolkäsitletud puuduste maksumuse hüvitamist. Kostja on asunud seisukohale, et puuduste kõrvaldamiseks on vaja teha ka difusiooniarvutus, samas on kostja leidnud, et kahekordse krohviga fassaadiosa tuleb ümber teha. Sellele vajadusele on viidanud, ka OÜ E eksperdid, oletades, et kahekordse (mineraalne+polümeerne) krohvi panemine ühele fassaadiosale võib põhjustada selle fassaadiosa niiskusrežiimi muutmist. Kohus leiab, et OÜ E ekspertiisaktides toodu on vaid paljasõnalised oletused. Käesolevaks ajaks ei ole asjas tuvastatud, et kahekordse krohvikihi panemine on mingil moel selle fassadiosa niiskusrežiimi rikkunud või muid kahjustusi tekitanud. Kohtu arvates on ekspert TR veenvalt oma arvamuses selgitanud, miks puudub difusiooniarvutuse tegemise vajadus, samuti selle fassaadiosa ümbertegemise vajadus. Ekspert TR on oma eksperdiarvamuses toonud esile hageja poolt teostatud töös järgmised puudused: hoone välispiirde nähtaval viimistluskihil on võimalik eristada töövuuke, kohtparandusi ja värvi-ning läikeerinevusi, kohati kumavad läbi nõukoguaegsete seinaplokkide vuukide jooned; krohvipindade lõpetused on teostatud kohati ebakvaliteetselt, ühendused aknapiitadega on ebakvaliteetsed; vahtpolüstüroolplaadid on hoone kesklinna poolsel küljel osaliselt kleebitud ilma soklisiinita; osade akende aknaplekid ei ole paigaldatud nõuetekohaselt, aknaplekid ei ole kinnitatud alumise ja külgmise aknapõse külge nõuetekohaselt; tagafassaadi varikatuse ühendussõlme vuugi ebaühtluse tõttu ei ole ühendus piisavalt veetihe; ventilatsioonirestid on vaja vahetada; sokli krohvipind laguneb. Võrreldes eelnimetatud loetletud puudusi nähtub, et kostja on asjas tuginenud põhimõtteliselt samadele puudustele. Põhimõtteliselt on taoliste puuduste olemasolu esile toodud ka OÜ E ekspertide arvamustes. Kohus leiab, et nimetatud puuduste olemasolu on seega tõendatud. Ekspert TR arvamuse kohaselt on ebakvaliteetselt teostatud ehitustööde likvideerimise maksumuseks tehnilistest lahendustest sõltuvalt 20 000-25 000 krooni. Võrreldes TR hinnangut puuduste likvideerimise maksumuse kohta ja OÜ E ekspertide hinnangut (I kd, tlk 72), sh. arvestades ka ventilatsioonisüsteemi pikendamise töid, eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks, leiab kohus, et puuduste kõrvaldamise maksumuse suurusjärk kattub. Kohus osutab, et kuigi materjalidele lisatud OÜ E hinnangu (I kd, tlk 72) järgi on seal loetletud puuduste kõrvaldamise eelarveks 182 080 krooni, millele lisandub käibemaks on asjas tõendamist leidnud, et kõikide seal loetletud puuduste kõrvaldamise kohustus hagejal puudub. Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et kostja on minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Asja materjalidele lisatud 30.09.2004.a. aktist nähtub, et kostja võttis hageja tööd vastu kinnitades, et töö kohta pretensioonid puuduvad. Poolte vahel puudub vaidlus, et teostatud töö võimalikele puudustele peale akti allkirjastamist viitas kostja alles vastuses hagiavaldusele, mis edastati kohtule 27.05.2005.a. Kohus leiab siiski, et hageja väited, mille kohaselt ei saa kostja teostatud töödes esinevatele puudustele tugineda, on ekslikud. VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 sätestab küll, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sama sätte järgi kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes
alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg 1 kohaselt võib tellija nimetatud sättes loetletud juhtudel lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kohus leiab, et VÕS § 645 lõikes 1 sisalduvat põhimõtet täpsustab sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt võib VÕS §-st 643 tuleneva töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätnud tellija, kes kaotab puuduste osas, mille ta võinuks töö ülevaatamise käigus avastada, võimaluse töövõtja vastu õiguskaitsevahendite kasutamiseks siiski tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Kohus osutab, et puuduse olemasolu tähendab VÕS § 645 lg 2 mõistes tööl puuduse esinemist, mille olemasolu on ilmne ja mille võiks avastada tavapärase ülevaatuse käigus. Sellise, juba töö üleandmisel ilmse puuduse olemasolu korral võib põhimõtteliselt alati eeldada töövõtjapoolset puudusest teadmist või vähemalt puudusest teadma pidamist. Kohus osutab, et käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus, et need puudused, mille osas on kohus leidnud, et need on põhjustatud hageja poolt teostatud tööde mittenõuetekohase täitmise tagajärjel, olid olemas juba töö vastuvõtmise ajal. Seega on hageja arvamus, et kostja ei saa enam puudustele tugineda, on ekslik. Kostja on asjas tuginenud sellele, et tal ei ole tekkinud kohustust hagejale lepingus kokkulepitud summat maksta, kuna hageja poolt tehtud tööd on puudustega. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Arvestades hageja poolt teostatud mittenõuetekohaselt teostatud tööde kõrvaldamise maksumust ning võrreldes seda lepingu kogusummaga, leiab kohus, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Seega on kostja põhjendamatult keeldunud suuremas osas lepingujärgse tasu maksmisest. Kohus leiab siiski, et tasu maksmise keeldumise õiguse ulatuse määramisel tuleb arvestada puuduste kõrvaldamiseks kuluvat eeldatavat summat s.o. 25 000 krooni. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale (260 570-25 000) 235 570 krooni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna kostja on kohustuse täitmisega viivitanud, palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 7.1.1. tulenevalt toimub tööde eest tasumine peale vastava töömahu sooritamist ja tellija poolt vastuvõtmist töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt kinnitatud teostatud tööde akti põhjal koostatud arve alusel. Arve tasutakse 10 päeva jooksul.
Lepingu p 7.1.4. kohaselt on Töövõtjal arve tasumisega hilinemisel või tasumisest põhjendamatu keeldumise korral õigus nõuda viivist 0,5 % arve tasumata summast iga hilinenud päeva eest alates arve tasumise lõpptähtajale järgnenud päevast. Asjas puudub vaidlus, et 24. detsembril 2003. a. väljastas hageja kostjale arve tasumiseks summas 53 100 krooni (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 08. jaanuar 2004. a. 05. oktoobril 2004. a. esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 41 summas 213 470 krooni (koos käibemaksuga). Viimase arve tasumise tähtajaks oli 15. oktoober 2004. a. Hageja on arvestanud viivist alates 15.oktoobrist 2004.a. Kohus leiab, et viivise arvestamisel tuleb aluseks võtta kostja põhivõlgnevus s.o. 235 570 krooni, kuna asjas on tuvastatud, et kostja on keeldunud õigustatult lepingujärgsest summast tasuma 25 000 krooni. Lepingus kokkulepitud viivisesumma 0.5 % tasumata summast moodustab 1 177,85 krooni päevas. Arvestades arve tasumisega viivitatud päevi alates 16.oktoobrist 2004, moodustab viivisesumma peaaegu 1,5 milj. krooni s.o. ületab kordades põhivõlgnevuse. Hageja nõudest nähtub, et ta nõuab viivist rohkem kui põhivõlgnevuse suurus. Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet hagejal põhjendada, samuti tõendada, et tal on kostja poolt tasu maksmise viivitamise tõttu tekkinud kahju määras, mis ületas viivist põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et hageja seda teinud, et ole ja seetõttu tuleb hageja viivisenõue, mis ületab põhivõlga jätta rahuldamata. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes põhinõude ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 471 140 krooni. Hagi tuleb rahuldada osaliselt Kostja on asjas esitanud ka vastuhagi. Vastuhagi kohaselt on hageja tekitanud põhihagi aluseks oleva 03.11.2003.a. sõlmitud ehituse töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega kahju. Kahju suuruseks on vastuhagi kohaselt 214 854 krooni. Eespool on kohus tuvastanud, milliste tööde teostamine oli hageja kui töövõtja kohustus, samuti käsitlenud kostja poolt osutatud puuduseid teostatud töödes. Otsustades vastuhagi nõude põhjendatuse ja tõendatuse üle ei pea kohus vajalikuks neid korrata ja jääb eelpooltoodu juurde. Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et hageja on töövõtulepingut täites teinud töid osaliselt mittenõuetekohaselt. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kohtu poolt tuvastatud puuduste olemasolu hageja poolt teostatud töödes on vabandatav. Seega leiab kohus, et vastuhagi on osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Kohus on eelpool leidnud, et võrreldes TR hinnangut (II kd; tlk 139) hageja poolt teostatud töödes esinevate puuduste likvideerimise maksumuse kohta ja OÜ E ekspertide hinnangut (I kd, tlk 72), sh. arvestades ka ventilatsioonisüsteemi pikendamise töid, eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks, et puuduste kõrvaldamise maksumuse suurusjärk kattub. VÕS § 127 lg 6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Arvestades eelpooltviidatud ekspertide hinnanguid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta leiab kohus, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista tekitatud kahju 25 000 krooni. Vastuhagis on kostja palunud kahjuna välja mõista ka kahju summas 7080 krooni, kuivõrd kostja tellis lepingujärgsete tööde mittevastavuse ja tekitatud kahju suuruse kindlakstegemiseks ekspertiisi OÜ-lt E . Ekspertiisi maksumuseks oli 7080 krooni.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja nimetatud ekspertiisi vahetult enne kohtumenetlust tellis, selle eest maksis. Asjas on nimetatud eksperdiarvamus esitatud ka tõendina. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eelnimetatud sätte kohaselt hõlmavad kulud kahju kindlakstegemiseks ka kulutusi, mis on vajalikud võimaliku lepingurikkumise kindlakstegemiseks, sh. mõistliku suuruses eksperdikulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud hagejalt välja mõista kahjuna kulud kahju kindlakstegemiseks osaliselt s.o. summas 3000 krooni, arvestades asjaolu, et kostja poolt esitatud ekspertiisiaktis kajastatu väljus kohtu hinnangul osaliselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud teostatud tööde raamest, samuti on ekspertiisiaktis osaliselt puudu esitatud järelduste põhjendused, viidatud on vaid elanike väidetele.Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagejalt tuleb kostja kasuks kokku välja mõista 28 000 krooni.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja kohtukulud moodustavad vastavalt esitatud nimekirjale 133 924,07 krooni, sh. õigusabikulud on summas 100 224,07 krooni, riigilõiv on summas 16 000 krooni ja kohtu deposiiti tasutud ekspertiisitasu 17 700 krooni. Kostja kohtukulud moodustavad vastavalt nimekirjale riigilõivust summas 13 000 krooni ja õigusabikuludest summas 86 394,73 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades vaidluse olemust, asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi ja vastuhagi rahuldatud osade suurust, leiab kohus juhindudes TsMS §-st 60 ja 61, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ekspertiisitasu summas 10 000 krooni, riigilõiv summas 12 000 krooni ja õigusabikulud summas 20 000 krooni s.o. kokku 42 000 krooni. Ülejäänud poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.