Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

kevadel. Hageja väitel ei olnud tööde lõpetamine ettenähtud tähtaja jooksul tulenevalt ilmastikutingimustest võimalik, kuid hageja oma väiteid põhjendanud ja tõendanud ei ole. EMHI õiendist nähtuvalt oleks lepingujärgseid töid olnud võimalik alustada 2004. a. aprillis, mil ööpäeva keskmine temperatuur ületas +5 kraadi. Isegi vääramatu jõu esinemisel oli lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtaega ja tööde tegemiseks juba kulutatud aega silmas pidades tööde lõpetamise ja tööfrondi üleandmise tähtajaks 30. aprill 2004. a. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 30. septembril 2004. a., seega viie kuu möödumisel töö üleandmise tähtajast. Lepingu järgi on tellijal õigus tööde teostamise tähtaegadest ja tööfrondi üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamisel, mis ei ole eelnevalt kooskõlastatud tellijaga, vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 0, 5% ulatuses töövõtu hinnast iga tähtajast üle läinud päeva eest. Lepingujärgne töövõtu hind oli 369.230 krooni. Sellest summast 0, 5% moodustab 1846, 15 krooni. Ühes kuus on viivis keskmiselt 55.384, 50 krooni. Kostjal on õigus nõuda töö üleandmisega viie kuu võrra viivitamise tõttu leppetrahvi 276.922, 50 krooni. Hageja ei ole täitnud lepingus sätestatud tasu maksmise eelduseid. Vastavalt lepingule korraldab tellija töövõtjaga lõpparvelduse pärast arve saamist. Lõpparvelduse tegemise eeltingimuseks oli töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Lepingujärgselt teostatud tööd on puudustega, mistõttu ei ole täidetud eeldused lepingujärgse tasu maksmiseks. Hageja ei ole kooskõlas lepinguga esitanud kostjale lõpparvet ning ega täitedokumentatsiooni. Hagejal on kostja vastu lepingust tulenev tasu maksmise nõue, mis eeltoodud põhjendustel ei ole muutunud veel sissenõutavaks. Kostjal on hageja vastu sissenõutav leppetrahvi nõue. Kostja on tasunud hagejale lepingujärgsest summast kokku 108.660 krooni. Lepingus kokkulepitud summast on tasumata 260.570 krooni. Kuna kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 276.922, 50 krooni, siis tasaarvestab kostja oma leppetrahvi nõude hageja nõudega lepingujärgse tasu maksmiseks. Kostja vastuhagi KÜ Sõprust pst. 22 (põhihagis kostja) leiab, et JAK-Ehitus OÜ (põhihagis hageja) on tekitanud talle põhihagi aluseks oleva 3. novembri 2003. a. töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega kahju, mille palub hagejalt välja mõista. Hageja poolt teostatud töödes ilmnesid mitmed puudused. Ekspertarvamusest nähtuvad mittevastavused ehitustöödes. Ehitustööde puuduste kõrvaldamise maksumus on 214.854 krooni. Selle summa näol on tegemist hageja tegevuse tõttu tekkinud kahjuga, mille eest hageja on ka vastutav. Kostja tellis lepingujärgsete tööde mittevastavuse ja tekitatud kahju suuruse kindlakstegemiseks ekspertiisi OÜ-lt Ehitusekspert. Ekspertiisi maksumuseks koos käibemaksuga oli 7080 krooni. Kulutused ekspertiisile on käsitletavad kostjal tekkinud kahjuna, mistõttu kostja nõuab ka selle kulutuse hüvitamist hagejalt. Kostja palub hagejalt välja mõista 221.934 krooni. Hageja seisukoht vastuhagi kohta Kuna tööd on teostatud, on hageja sellest tulenevat hüve juba pikema aja jooksul tarbinud ning seetõttu on hea usu põhimõttega vastuolus keeldumine tehtud tööde eest tasumisest. 30. septembril 2004. a. allkirjastasid pooled akti lepingus ettenähtud tööde lõpetamise kohta, milles konstateerisid, et töövõtja poolt on leping täidetud täies mahus ja tellijal töövõtjale pretensioone ei ole. Vastuhagis kostja poolt väidetavad puudused on oma olemuselt sellised, mida oleks võimalik avastada juba tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamisel. Töö vastuvõtmisel kostja vastuhagi pretensioone ei esitanud, kuid hiljem leiab, et tööl olid juba selle üleandmisel märkimisväärsed puudused. Tõendatud ei ole töös esinevad puudused ja nende kõrvaldamise maksumus. Kuna kostja ei teatanud töö väidetavatest puudustest hagejale õigeaegselt, siis on kostja minetanud õiguse sellele hiljem tugineda.

Kolmanda isiku seisukoht Martin Ehitus OÜ leiab, et kostja tõlgendab vääralt lepingu eesmärki. Töövõtja kohustus tegema üksnes neid töid, mis olid vajalikud lepingu punktides 1 ja 2. 1 sätestatud tööde tegemiseks. Ventilatsioonitööde osas ei olnud pooled kokku leppinud ning nende tegemine ei olnud vajalik lepinguliste tööde tegemiseks ega lepingu punktis 1 märgitud tulemuse saavutamiseks. Kõik teostatud tööd on kvaliteetsed. Kostja väited ilmastikumõjudest tingitud kolmanda isiku ebakvaliteetse töö tagajärgede kohta ei vasta tõele. Majale paigaldatud krohv on heas seisukorras ning soojustus on paigaldatud ühtlaselt. Krohviparandused ja värvimine on tehtud vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja poolt etteheidetu, et pärast sokliosa krohvimist ületab soklikorruse kõverustolerants normatiivid, ei ole tehtud õigel aadressil. Kõverat seina ei ole võimalik sirgeks krohvida, kõvera seina sirgeks ajamiseks tuleks kasutada krohvimisest oluliselt aeganõudvamaid töömeetodeid, näiteks uue soklikarkassi ehitamine vms., mis oleks ilmselgelt väljunud hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööde mahust. Aknaplekkide ja vihmaveesüsteemi paigaldamine vastab oma eesmärgile. Kolmas isik hoonele kahjulikku majavammi soodustamist ja arenemist ei ole põhjustanud. Töövõtjalt lisaks ventilatsioonirestide paigaldamisele täiendavate ventilatsioonitööde nõudmine ei ole põhjendatud. Suures osas on hageja ja kostja erimeelsused põhjustatud nõuetekohase projekti puudumisest. Esimese astme kohtu otsus

Lepingu punktis 7. 1. 6 sisaldub ka tingimus, et lõpparvelduse tegemise eeltingimuseks on töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Asjas puudub vaidlus, et nõuetekohast täitedokumentatsiooni hageja kostjale esitanud ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu, kui täitedokumentatsioon on esitamata. VÕS § 637 lg. 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Seega ei sõltu töövõtja tasunõue sellest, kas ta on täitnud ehituse dokumenteerimiskohustuse ja esitanud nõuetekohased dokumendid tellijale. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt on töövõtja töövõtulepingust tulenevaks peamiseks kohustuseks kokkulepitud töö tegemine ja tellija peamiseks kohustuseks on VÕS § 637 kohaselt tasu maksmise kohustus. VÕS § 111 lg. 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Eeltoodu alusel ei tulene täitedokumentatsiooni esitamata jätmisest kostjale õigust keelduda tasu maksmisest või sellega viivitada. Kostja on keeldunud lepingujärgse tasu maksmisest muuhulgas seetõttu, et hageja ei teinud ehitustöid tähtaegselt. Vastavalt lepingu punktile 5. 1. 2 on töövõtja kohustatud alustama töid hiljemalt 39. nädalal ja lõpetama tööd hiljemalt 49. nädalal 2003. a. Kui ilmastikutingimused ei võimalda tööde lõpetamist lepingu tähtajaks, siis lükatakse nende teostamine 2004. a. kevadesse ja lepitakse tööde teostamise aeg kokku nõupidamise protokollis. Seega leppisid pooled lepingus kokku, et Sõpruse pst. 22 remonttööd lõpetatakse detsembris 2003. a., välja arvatud juhul, kui ilmastikutingimused ei võimalda 2003. aasta sees töid lõpetada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ilmastikutingimused ei võimaldanud lepinguga ettenähtud tööde lõpetamist 2003. aasta 49. nädalaks. Samas uut tööde teostamise aega nõupidamise protokollis kokku ei lepitud. Poolte vahel lepingus kokkulepitu kohaselt lükkus tööde teostamine 2004. a. kevadesse. Asjas puudub vaidlus, et 2004. a. kevadel hageja töid ei lõpetanud. Kostja poolt avaldatu kohaselt ilmusid hageja töötajad 2004. a. töid tegema alles 2004. a. juunis ning tegid tööd kuni 2004. a. jaanipäevani. Viimast korda ilmusid hageja töötajad objektile 2004. a. augustis. Hageja väidete kohaselt ei olnud kvaliteedi tagamiseks ja niiskuskahjustuste vältimiseks objektiivselt võimalik 2004. a. kevadel töid lõpetada. Et tehti töid maja soojustamiseks, siis oli selleks mõistlik aeg kogu suvi, s. o. enne kütteperioodi algust. Kostja seisukoha järgi oleks hagejal olnud võimalik alustada töid juba 2004. a. aprillis ning arvestades tööde teostamise kestust 2003. a., oleks tööde lõpetamine ja tööfrondi üleandmine pidanud toimuma hiljemalt 30. aprillil 2004. a. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg. 1 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tõendamist on leidnud, et hageja 2004. a. kevadel lepingujärgseid töid ei lõpetanud, seega rikkus hageja lepingus kokkulepitud kohustust. VÕS § 103 lg. 3 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Töövõtulepingu p. 11. 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et vääramatu jõud peab olema tõendatud kas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja/ või Eesti Hüdroloogia-Meteoroloogiakeskuse õiendiga või kohtuotsusega. Hageja ei ole tõendanud, et tööde lõpetamine ei olnud

pooled lepingu punktis 11. 2 nimetatud tõendis kokku leppinud ning teiseks on hageja mittejärjepidevalt oma eelmise väitega lähtunud ka ise Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt esitatud andmetest, viidates sademetega päevade arvule, mis väidetavalt ei võimaldanud töid lõpetada. Hageja ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu, kuna asja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetest nähtuvalt oli aprillis 2004. a. vaid viis sademetega päeva, samas oli keskmine õhutemperatuur tõusnud määrani, mis oleks võimaldanud hagejal töid jätkata. Eeltoodu alusel ei täitnud hageja lepingujärgseid kohustusi tähtaegselt. Ainuüksi see asjaolu ei ole lepingust tuleneva tasu maksmisest keeldumise aluseks, vaid see on leppetrahvi nõude põhistamise küsimus. Kostja on asunud seisukohale, et tal on õigus nõuda leppetrahvi. Kuna tööde lõpetamise tähtajaks oleks pidanud olema hiljemalt 30. aprill 2004. a., kuid tööd lõpetati ja tööde üleandmise vastuvõtmise akt vormistati 30. septembril 2004. a., ületas hageja töö üleandmise tähtaega 5 kuud. Lepingu p. 5. 1. 3 järgi on tellijal tööde teostamise tähtaegadest (ka vahetähtaegadest) ja tööfrondi üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamisel, mis ei ole eelnevalt kooskõlastatud tellijaga, õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 0, 5% ulatuses töövõtuhinnast iga tähtajast üle läinud päeva eest. Kuna lepingujärgne töövõtuhind oli 369.230 krooni, on kostja arvestanud 5 kuu eest leppetrahvi 276.922, 50 krooni. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse ja lugenud hagejale tasumata lepingutasu maksmise kohustuse tasaarvestatuks kostja leppetrahvi nõudega. VÕS § 197 lg. 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg. 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on asjas väljendanud muuhulgas seisukohta, et kostja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul pärast väidetava kohustuse rikkumise avastamist. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 159 lg. 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Lepingujärgse töö pidi hageja tegema hiljemalt 30. aprilliks 2004. a. Et hageja 2004. a. aprillis lepingujärgsete tööde teostamisega ei alustanud, pidi kostjal hiljemalt 2004. a. aprilli lõpuks olema teada, et hageja viivitab lepingu täitmisega, s. o. rikub lepingust tulenevat kohustust. Seega mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema 2004. a. mai algusest. Selleks, et kindlaks määrata, milline on mõistlik aeg leppetrahvi nõudmiseks, tuleb arvestada VÕS § 159 lg. 2 eesmärki, milleks on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes. Kohustades kahjustatud poolt esitama teate leppetrahvi nõudmise kohta mõistliku aja jooksul, võimaldab seadus võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Leppetrahvi nõudest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Leppetrahvi nõudele tugines kostja esmakordselt alles vastuses hagiavaldusele, s. o. 27. mail 2005. a. kohtule edastatud vastuses. Esitades leppetrahvi nõude rohkem kui üks aasta pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, ei esitanud kostja leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Kuna kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, puudub tal ka nõue tasaarvestamiseks. Et kostjal puudub õigus leppetrahvi nõuda, siis hageja alternatiivsed väited kostjal leppetrahvi nõudeõiguse puudumise kohta ja

leppetrahvi vähendamise kohta ei vaja käsitlemist. Kostja on keeldunud lepingujärgse tasu maksmisest ka seetõttu, et hageja poolt teostatud tööd on tehtud puudustega. Vastuhagis tugineb kostja samadele puudustele, samuti nõuab nende puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist. Kostja heidab hagejale ette järgmiseid puudusi tehtud töös: fassaadi pinnal Mustamäepoolse otsaseina juures on näha külma ilmaga töövuuke, mida korrektse töö juures ei tohiks näha olla; hoone esifassaadi kõverus ületab tunduvalt normatiive; hoone hoovipoolsele varikatusele paigaldatud plekk-kate ja seina ühendussõlm ei ole tehtud õigesti, hoovipoolse sokli kõverustolerants ületab kohati igasugused normatiivid, vihmaveetorude juures ei ole väliselt augu ümbrus piisavalt tihendatud ja vihmaveetorud on maapinnast liiga kõrgel; ventilatsioonisüsteem on lõpetamata; osa aknaplekke on kahjustatud; akna ülemise põse välimisse nurka ei ole tekitatud veenina; osa konstruktsioone (aknad, uksed, aknaplekid, sokliplekid, trepid, trepimademed) on ehituse käigus määritud, välistellingute toetamisega kahjustati treppe, hoone fassaad on osaliselt kaetud topeltkrohviga (mineraalne + polümeerne), niiskuse tõttu sai kahjustada ühes korteris parkett. Seega on töövõtuleping täidetud mittenõuetekohaselt. Tõendamist on leidnud, et hoone esifassaadi kõverus ja hoovipoolse sokli kõverus ületavad normatiivid. Sellele on osutanud nii OÜ Ehitusekspert eksperdid kui ka ekspert Toivo Ratassepp oma arvamuses, et välisviimistluse krohvikihi kõrvalekalle 2000 mm mõõtepikkusel vertikaalsusest ulatub 15 - 25 mm, kogu kõrguse ulatuses 50 - 60 mm. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kohustus oli fassaadi kõveruse parandamine ja sokli sirgeks krohvimine. Lepingu p. 2. 1 kohaselt kohustus hageja teostama lepingu hinna piires järgmised tööd: seinte puhastamine ja ettevalmistus; aknapõskede ettevalmistus ja soojustamine; seinte soojustamine 50 mm soojustusega; seinte katmine armeeritud struktuurkrohviga; sokli ja trepikülgede krohvimine ja värvimine; aknaplekid ja sokliplekk; vihmaveesüsteem; trepi varikatuste katmine plekiga; ventilatsioonirestide paigaldus. Lepingu dokumendiks on ka hageja 15. septembri 2003. a. hinnapakkumine, millest nähtub, et kokkulepitud hinna piires teostab hageja järgmised tööd: olemasoleva polüstürooli korrastamine, seinte katmine polüstürooliga, seinte katmine võrguga, seinte katmine hõõrdkrohviga, räästakastide värvimine, vihmaveesüsteemi paigaldus, aknaplekkide paigaldus, varikatuste plekk-katted, sokli krohviparandused, värvimine, ventrestide paigaldus. Eelnimetatud loetelust ei nähtu, et hagejal oli kohustus seinte kõverus parandada ja sokkel sirgeks krohvida. Ekspert Toivo Rattasepp on avaldanud, et soojustusplaatide paigaldus järgib välispiide algset mittevertikaalsust ja ebatasasust. Seega ei ole fassaadi kõverus hageja teostatud töö tagajärg. Ekspert Toivo Rattasepa arvamuse kohaselt on kõik lepingu punktis 2. 1 ja lisas nr. 4 kokkulepitud ehitustööd täies mahus teostatud. Eelnimetatuga on tõendatud, et lepingus kokkulepitud töödega ei olnud tehnoloogiliselt tingimata seotud fassaadi ja sokli kõveruse kõrvaldamine. Sellele on osutanud ka OÜ Ehitusekspert eksperdid oma arvamustes. Tellija valida on, kas ta soovib fassaadi ja sokli sirgeks tegemist, kuna selliste tööde teostamine on kulukas. Sellele asjaolule on viidanud OÜ Ehitusekspert eksperdid oma arvamuses, märkides, et soojustusplaate võib paigaldada ka kõverama seina korral, tulemus on sellisel juhul kõver, samas hoiab tellija raha kokku. Hageja ei teavitanud kostjat, et aluspinna ebatasasuse tõttu oleks pidanud kasutama liim + tüübelkinnituse asemel mingit muud tehnilist lahendust (näiteks montaažisiinidel süsteemi), mis oleks välispiirde ebatasasust vähendanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja poolt tellitud soojustustöödega alustas Silverrest Ehitus ning ajal, kui hageja esitas hinnapakkumise, oli soojustustööde tehniline lahendus juba kindlaks määratud. Hageja hinnapakkumisest nähtub, et selles on arvestatud asjaoluga, et hoone tänavapoolne külg on kaetud polüstürooliga. Hinnapakkumises on arvestatud, et tellija soovil paigaldatud polüstürooli maha ei võeta, vaid püütakse seda tasandada lihvimise ja täiendava tasanduskihi

katmisega. Kostja soovis tööde teostamise tagajärjena parandada hoone väljanägemist, soojatakistust ja tehnilist vastupidavust. Taoline loetelu ei nähtu aga poolte vahel sõlmitud lepingust. Ehitusobjektina on lepingu punktis 1 selgelt väljendatud Sõpruse pst. 22 ridaelamu fassaadi katmine soojustus-krohvisüsteemiga, sokli viimistlus, plekitööd, töö maht ja ulatus on määratud lepingu dokumentidega. Ei nähtu, et kostja oleks avaldanud hagejale, et soovib tööde teostamise tagajärjena tasapindseid pindu ja on nõus vastavalt sellele tööde eest rohkem tasuma. Kuna ekspert Toivo Rattasepp on avaldanud, et teostatud ehitustööde kvaliteet ei vähenda hoone ehitusfüüsikalisi omadusi, s. h. Soojapidavust, ning teostatud ehitustööde ebakvaliteetsused on põhilises osas visuaalsed defektid, s. t. sellised, mis mõjutavad hoone väljanägemist (ebatasasused, mittevertikaalsed pinnad), arvestades ka eespooltoodut, ei ole fassaadi ja sokli kõveruste olemasolu etteheitmine hagejale põhjendatud. Põhjendatud ei ole kostja etteheide selles osas, et hageja jättis ventilatsioonitööd tegemata. Pooltevahelises lepingus lepiti kokku, et hageja vahetab ventilatsioonirestid, muid ventilatsioonitöid kokku ei lepitud. Ekspert Toivo Rattasepp on avaldanud arvamust, et ava ja soojustuse vahe ei ole kõige perfektsemalt tehtud. Kostja ongi leidnud, et hagejal on kohustus ventilatsiooniava pikendada selliselt, et külm õhk ei satuks soojustuse ja seina vahele. Termoraportist ja OÜ Ehitusekspert eksperdi arvamusest nähtub, et hoone ventilatsiooniavad ja nende ümbrused ei ole välisseinte lisasoojustuse paigaldamisel korrektselt välja ehitatud ning õhk pääseb seal liikuma paigaldatud soojustuse vahele, vähendades sellega hoone soojapidavust. Ventilatsiooniava pikendamise kohustus oli hagejal, kuna see on tehnoloogiliselt seotud hoone välisseina soojustamisega. Hoone välisseina soojustamise efekt väheneb oluliselt, kui külm õhk satub soojustuse ja seina vahele. Kuigi pooled lepingus ventilatsiooniavade pikendamist kokku ei leppinud, on see töö kokkukuuluvalt seotud fassaaditööde soojustamisega. Ekspert Toivo Rattasepp on avaldanud, et lahendusi võib olla mitmeid. Ventilatsiooniavade pikendamiseks võib kasutada täitevahtu või panna uued ventilatsioonitorud. Kuna uute ventilatsioonitorude paigaldamises kokku ei lepitud, oleks hagejal tulnud ventilatsiooniavasid pikendada täitevahuga. Muud tööd ventilatsioonisüsteemi juures, millele kostja tugines (ventilatsiooniavade puhastamine sinna elanike poolt topitud kaltsudest ja muudest täitematerjalidest ning ventilatsiooniavade lahtilõikamine, kui see on elanike poolt korterites seestpoolt kinni ehitatud) väljuvad poolte poolt kokkulepitu raamest ning nende tegemise nõue on põhjendamatu. Kostja heidab hagejale ette ka seda, et vihmaveesüsteem on puudustega, välistrepid ja välisseinad on tööde teostamise käigus saanud kahjustada, samuti on hageja tööde teostamise tulemusena saanud kahjustusi parkett ühes korteris. OÜ Ehitusekspert ekspertiisiaktidest nähtuvalt heidetakse töövõtjale ette, et vihmaveetorude alumised otsad on maapinnast liiga kõrgel, samuti ei ole vihmaveetorude juures väliselt augu ümbrus piisavalt tihendatud. Kolmas isik arvas, et peale sellekohaste pretensioonide saamist need puudused kõrvaldati, kostja sellele vastu ei vaielnud. Ekspert Toivo Rattasepp on avaldanud, et täielikult puudub vajadus teostada ehitaja poolt paigaldatud vihmaveesüsteemi remont. Seega ei ole tõendamist leidnud, et käesoleval ajal esineksid vihmaveesüsteemil puudused. Kostja on asjas väitnud ka seda, et hageja kahjustas tööde käigus välistreppe, välisuksi, samuti sai niiskuse tõttu kahjustada parkett korteris nr. 10. Tõendid kostja väiteid ei kinnita. OÜ Ehitusekspert ekspertiisiaktidest ei nähtu, et eksperdid oleksid kahjustusi analüüsides jõudnud järeldusele, et need on tekitatud ehitajate poolt. Eksperdid on toetunud vaid majaelanike väidetele. Samas on ekspert Toivo Rattasepp oma arvamuses esitanud selgituse, miks ta on jõudnud järeldusele, et need puudused ei ole tekkinud hageja tegevuse tagajärjel. Välistreppide lagunemine astmetele asetatud tellingute tagajärjel ei ole reaalne, kuna välistrepid on nõukogude-perioodil ehitatud vanad betoontrepid, millised olid ilmselt juba enne ehitustööde algust lagunenud, kuna on kohati samblaga kaetud. Samuti ei saa välisuste võimalikke defekte seostada 2003. – 2004. a. ehitustöödega. Ka ei saa

naturaalpuidust parketi võimalikke defekte seostada ehitustöödega, sest juhul, kui aknaplekkide puudumisel oleks aknaaluse seina sisepind märgunud, oleks kahjustunud ruumi siseviimistlus aknaaluses osas, kus sellised kahjustused puuduvad. Tunnistaja Riho Koosti ütlustega on küll tõendamist leidnud, et majas oli kuskil seinas olev saepuru märgunud, kuid veenvalt ei ole tõendamist leidnud, et just selle tagajärjel sai parkett kahjustada. Arvestades, et tegemist oli nn. harju tüüpi seinaga - 2 tellisrida, sees ja väljas, ning keskel saepuru, on veenvam eksperdi Toivo Rattaseppa arvamus, et juhul, kui parkett oleks kahjustada saanud aknaplekkide puudumise tõttu sissevalgunud vihmaveest, oleks pidanud kahjustusi näha olema ka siseseina viimistlusel. Ekspert on ülekuulamisel selgitanud, et saepuru märgumisel taolise konstruktsiooniga hõreda seina korral ei kaasne konstruktsioonile mingeid kahjustusi, kuna hõre sein kuivab välja. Juhul, kui siiski ei kuiva, on kahjustused näha seinte sisepinnal. Selliste kahjustuste olemasolu ei ole aga asja materjalidele lisatud tõenditega tõendatud. Seega ei ole põhjendatud ka hageja nõue, mis puudutab eespoolkäsitletud puuduste maksumuse hüvitamist. Kostja on hagejale ette heitnud, et ebasobivate ilmastikutingimuste ajal teostatud tööde tõttu on tekkinud puudused. Ekspert Toivo Rattasepp on avaldanud, et teostatud ehitustöödes esinevad puudused ja kahjustused ei ole valdavalt tingitud ehitustööde teostamisest ebasobivate ilmastikutingimuste ajal. Juhul, kui õhekrohvi kiht oleks läbikülmumisest ja sademetest kahjustunud, peaks õhekrohv peale 3-aastast kasutusperioodi olema suures osas pragunenud, aluskihist lahti tulnud või murenenud, kuid sellised kahjustused ja deformatsioonid puuduvad. Asjast ei nähtu, et ehitusjärelevalve ülesandeid täitnud Riho Koost oleks ehitajale esitanud pretensioone tööde teostamise aja kohta, seetõttu on kostja väited, mille kohaselt on töödes puudused, kuna need teostati ebasobivate ilmastikutingimuste ajal, tõendamata. OÜ Ehitusekspert ekspertide arvamuses väljendatud sellesisulised kahtlused on vaid oletused ega kummuta seda seisukohta. Tunnistaja Ülo Lainsalu ütlustest nähtub, et kui ta 2005. a. maja ülevaatust tegi, siis ta krohvil pragusid ei näinud, neid ei olnud ka seal siis, kui maja vaatas üle ekspert Toivo Rattasepp. Ülo Lainsalu avastas 5. märtsil 2008. a., et korter 2 välisseinal teise korruse tasandil on pragu ja tema arvates näitab see asjaolu, et fassaaditööd ei ole teostatud õigesti, rikutud on niiskusrežiimi ja seetõttu tuleb teha difusiooniarvutus. Kui tema ülekuulamisel selgus, et nimetatud fassaadiosa ei ole krohvitud topelt (mineraalne + polümeerne), mistõttu selle fassaadiosa jaoks difusiooniarvutust teha vaja ei ole, siis avaldas Ülo Lainsalu, et see kahjustus on järelikult tekkinud tööde teostamisest ebasobivate ilmastikutingimuste ajal. Taoline ütluste muutmine vähendab nende veenvust. Ekspert Toivo Rattasepp on veenvalt selgitanud, et isegi juhul, kui selline pragu on käesolevaks ajaks tekkinud, ei saa ainuüksi hoone välispinna ülevaatamisel teha järeldusi, et fassaaditööd on teostatud ebasobivate ilmastikutingimuste ajal. Ekspert Toivo Rattasepp tõi esile, et taoliste pragude teke on võimalik ka siis, kui rikutakse piirde soojarežiimi hoonest seestpoolt, s. t. juhul, kui keegi soojustab ruumi seestpoolt. Pragude tekkimise põhjuseid võib olla mitmeid, samuti ei pruugi deformatsioonid olla põhjustatud vaid ühest faktorist. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka hageja nõue, mis puudutab eelpoolkäsitletud puuduste maksumuse hüvitamist. Kostja on asunud seisukohale, et puuduste kõrvaldamiseks on vaja teha difusiooniarvutus, samas on kostja leidnud, et kahekordse krohviga fassaadiosa tuleb ümber teha. Sellele vajadusele on viidanud ka OÜ Ehitusekspert eksperdid, oletades, et kahekordse (mineraalne + polümeerne) krohvi panemine ühele fassaadiosale võib põhjustada selle fassaadiosa niiskusrežiimi muutmist. OÜ Ehitusekspert ekspertiisaktides toodu on vaid paljasõnaline oletus. Käesolevaks ajaks ei ole asjas tuvastatud, et kahekordse krohvikihi panemine oleks mingil moel selle fassadiosa niiskusrežiimi rikkunud või muid kahjustusi tekitanud. Ekspert Toivo Rattasepp on veenvalt oma arvamuses selgitanud, miks puudub difusiooniarvutuse tegemise selle fassaadiosa ümbertegemise vajadus.

Ekspert Toivo Rattasepp on oma eksperdiarvamuses toonud esile hageja poolt teostatud töös järgmised puudused: hoone välispiirde nähtaval viimistluskihil on võimalik eristada töövuuke, kohtparandusi ja värvi- ning läikeerinevusi, kohati kumavad läbi nõukoguaegsete seinaplokkide vuukide jooned; krohvipindade lõpetused on teostatud kohati ebakvaliteetselt, ühendused aknapiitadega on ebakvaliteetsed; vahtpolüstüroolplaadid on hoone kesklinnapoolsel küljel osaliselt kleebitud ilma soklisiinita; osa akende aknaplekid ei ole paigaldatud nõuetekohaselt, aknaplekid ei ole kinnitatud alumise ja külgmise aknapõse külge nõuetekohaselt; tagafassaadi varikatuse ühendussõlme vuugi ebaühtluse tõttu ei ole ühendus piisavalt veetihe; ventilatsioonirestid on vaja vahetada; sokli krohvipind laguneb. Võrreldes eelnimetatud loetletud puudusi, nähtub, et kostja on asjas tuginenud põhimõtteliselt samadele puudustele. Põhimõtteliselt on taoliste puuduste olemasolu esile toodud ka OÜ Ehitusekspert ekspertide arvamustes. Seega on nende puuduste olemasolu tõendatud. Ekspert Toivo Rattaseppa arvamuse kohaselt on ebakvaliteetselt teostatud ehitustööde likvideerimise maksumuseks tehnilistest lahendustest sõltuvalt 20.000 - 25.000 krooni. Võrreldes Toivo Rattaseppa hinnangut puuduste likvideerimise maksumuse kohta ja OÜ Ehitusekspert ekspertide hinnangut, s. h. arvestades ka ventilatsioonisüsteemi pikendamise töid eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks, kattub puuduste kõrvaldamise maksumuse suurusjärk. Kuigi OÜ Ehitusekspert hinnangu järgi on seal loetletud puuduste kõrvaldamise eelarveks 182.080 krooni, millele lisandub käibemaks, on asjas tõendamist leidnud, et kõikide selles loetletud puuduste kõrvaldamise kohustus hagejal puudub. Hageja on väitnud, et kostja on minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. 30. septembri 2004. a. aktist nähtub, et kostja võttis hageja tööd vastu, kinnitades, et töö kohta pretensioonid puuduvad. Poolte vahel puudub vaidlus, et teostatud töö võimalikele puudustele peale akti allkirjastamist viitas kostja alles vastuses hagiavaldusele. Hageja väited, mille kohaselt ei saa kostja teostatud töödes esinevatele puudustele tugineda, on ekslikud. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg. 1 sätestab küll, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning lg. 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sama sätte järgi, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg. 1 kohaselt võib tellija nimetatud sättes loetletud juhtudel lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kohus leiab, et VÕS § 645 lõikes 1 sisalduvat põhimõtet täpsustab sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt võib VÕS §-st 643 tuleneva töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätnud tellija, kes kaotab puuduste osas, mille ta võinuks töö ülevaatamise käigus avastada, võimaluse töövõtja vastu õiguskaitsevahendite kasutamiseks, siiski tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Puuduse olemasolu tähendab VÕS § 645 lg. 2 mõistes tööl puuduse esinemist, mille olemasolu on ilmne ja mille võiks avastada tavapärase ülevaatuse käigus. Sellise, juba töö üleandmisel ilmse puuduse olemasolu korral võib põhimõtteliselt alati eeldada töövõtjapoolset puudusest teadmist või vähemalt puudusest teadma pidamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et need puudused, mille osas on kohus leidnud, et need on põhjustatud hageja poolt teostatud tööde mittenõuetekohase täitmise tagajärjel, olid olemas juba töö vastuvõtmise ajal. Seega on ekslik hageja arvamus, et kostja ei saa enam

puudustele tugineda. Kostja on tuginenud sellele, et tal ei ole tekkinud kohustust hagejale lepingus kokkulepitud summat maksta, kuna hageja poolt tehtud tööd on puudustega. VÕS § 111 lg. 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, lg. 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Arvestades hageja poolt mittenõuetekohaselt teostatud tööde kõrvaldamise maksumust ning võrreldes seda lepingu kogusummaga, ei ole hageja lepingut oluliselt rikkunud. Seega on kostja põhjendamatult keeldunud suuremas osas lepingujärgse tasu maksmisest. Tasu maksmise keeldumise õiguse ulatuse määramisel tuleb siiski arvestada puuduste kõrvaldamiseks eeldatavalt kuluvat summat 25.000 krooni. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale (260.570 - 25.000) 235.570 krooni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna kostja on kohustuse täitmisega viivitanud, palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Vastavalt VÕS § 101 lg. 1 punktile 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg. 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 7. 1. 1 tulenevalt toimub tööde eest tasumine peale vastava töömahu sooritamist ja tellija poolt vastuvõtmist töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt kinnitatud teostatud tööde akti põhjal koostatud arve alusel. Arve tasutakse 10 päeva jooksul. Lepingu p. 7. 1. 4 kohaselt on töövõtjal arve tasumisega hilinemisel või tasumisest põhjendamatu keeldumise korral õigus nõuda viivist 0, 5% arve tasumata summast iga hilinenud päeva eest, alates arve tasumise lõpptähtajale järgnenud päevast. Puudub vaidlus, et

mittenõuetekohaselt. VÕS § 115 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 103 lg. 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Tõendamist ei ole leidnud, et kohtu poolt tuvastatud puuduste olemasolu hageja poolt teostatud töödes oleks vabandatav. Seega on vastuhagi osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Võrreldes Toivo Rattaseppa hinnangut hageja poolt teostatud töödes esinevate puuduste likvideerimise maksumuse kohta ja OÜ Ehitusekspert ekspertide hinnangut, s. h. arvestades ka ventilatsioonisüsteemi pikendamise töid eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks, kattub puuduste kõrvaldamise maksumuse suurusjärk. VÕS § 127 lg. 6 järgi, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Arvestades eelpoolviidatud ekspertide hinnanguid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta, tuleb hagejalt kostjale välja mõista tekitatud kahju 25.000 krooni. Vastuhagis on kostja palunud kahjuna välja mõista ka 7080 krooni, kuivõrd kostja tellis lepingujärgsete tööde mittevastavuse ja tekitatud kahju suuruse kindlakstegemiseks ekspertiisi OÜ-lt Ehitusekspert ja selle maksumuseks oli 7080 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ekspertiisi vahetult enne kohtumenetlust tellis ja selle eest maksis. Asjas on eksperdiarvamus esitatud ka tõendina. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas mõistlikud kulud kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Põhjendatud on hagejalt välja mõista kahjuna kulud kahju kindlakstegemiseks osaliselt, s. o. summas 3000 krooni, arvestades asjaolu, et kostja poolt esitatud ekspertiisiaktis kajastatu väljus osaliselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud teostatud tööde raamest, samuti on ekspertiisiaktis osaliselt puudu esitatud järelduste põhjendused, viidatud on vaid elanike väidetele. Eeltoodu alusel tuleb vastuhagi rahuldada osaliselt, hagejalt tuleb kostja kasuks kokku välja mõista 28.000 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 235.570 krooni ja viivise 235.570 krooni ning jättis vastuhagi 193.934 krooni kahju hüvitamiseks ja 270.922, 50 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. Uue otsusega palub kostja jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Maakohus ei ole arvestanud lepingu sõlmimise eesmärki ja on sellest tulenevalt andnud õigustamatult kitsendava hinnangu lepingu objektile. Apellandi sooviks oli kvaliteetse ja vastupidava, mitte võimalikult odava tulemuse saavutamine. Vastustaja tegi vastavalt oma äranägemisele hinnapakkumise, seega kannab ta ehitustöödeks valitud spetsifikatsiooni, s. h. tehniliste lahenduste ja materjalide sobivuse riisikot. Kohus ei ole analüüsinud apellandi eesmärke ja tegelikke soove lepingu sõlmimisel. Pooled on lepingu punktis 7. 1. 1 kokku leppinud, et tööde eest tasumine toimub pärast vastava töömahu sooritamist, selle tellija poolt vastuvõtmist, töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt kinnitatud teostatud tööde akti kinnitamist, teostatud tööde akti põhjal koostatud lõpparve saamist, mille eeltingimuseks on lepingu p. 7. 1. 6 kohaselt töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Ehitustöid ei ole apellant lõplikult vastu võtnud. Vastustaja poolt teostatud töödes esinevatele puudustele viitamise juures ei oma tähtsust asjaolu, et akt on allkirjastatud ning selles ei ole eraldi välja toodud pretensioone. Vastavalt VÕS § 645 lõikele 3 ei või töövõtja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Puudused ehitustööde teostamisel on sellised, mille esinemine saab professionaalse ehitusteenust pakkuva isiku puhul olla seotud üksnes tahtluse või raske hooletusega ning mille olemasolust pidi ehitaja ka tööde üleandmise ajal teadlik olema. Akt allkirjastati tööde mahu kohta, tööde kvaliteedi kontrollimiseks pöördus kostja ekspertide Ülo Lainsalu ja AA Infra OÜ poole. Aktis endas ei ole loetletud ühtegi teostatud

tööd, ei ole andmeid kasutatud ehitusmaterjalide ega tehniliste lahenduste kohta jms. Seega pole võimalik tuvastada, milliseid töid akti alusel on vastu võetud. Pooled on ka lepingu punktis 7. 1. 2 kokku leppinud, et allkirja teostatud tööde akti saamise kohta ei käsitata tööde vastvõtmist kinnitava allkirjana. Järelikult tuleb akti lugedagi aktiks ehitustööde lõpetamise kohta, mitte aga lepingu punktis 7. 1. 6 nimetatud „Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiks”. Korteriühistu Sõpruse pst. 22 endise juhatuse esimees Liina Talvend oskab ütlusi anda akti allkirjastamise asjaolude ja poolte tahte kohta. Apellant on taotlenud tema ülekuulamist esimese astme kohtu menetluses, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Apellant esitas selle kohta vastuväite, mis tagas apellandile õiguse esitada taotlus tunnistaja ülekuulamiseks ka teise astme kohtumenetluses. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt vastustaja poolt väidetavalt

ehitustööd on täies mahus teostatud. Ekspert on samas möönnud, et ilma kohaldatavaid õigusakte eelnevalt välja selgitamata ei suuda ta ehitustööde teostamise kvaliteedile hinnangut anda. See omakorda tähendab, et ekspert ei saa anda adekvaatset vastust ka küsimuses, kas kõik kokkulepitud tööd on teostatud täies mahus – kvaliteedinõudeid teadmata ei saa anda hinnangut puuduolevate tööde osas. Apellanti ei rahulda tulemus, kus ehitustööde järgselt on hoone saanud küll teistsuguse välise ilme, ent tema soojatakistus ja tehniline vastupidavus ei ole paranenud ning ka väljanägemises esineb defekte, nagu on tunnistanud kõik teostatud ekspertiisid. Ekspert Toivo Rattasepp on visuaalse vaatluse läbiviimise tulemusel silmas pidanud selliseid defekte, millised mõjutavad hoone väljanägemist (ebatasasused, mittevertikaalsed pinnad). Samas on ekspert asunud seisukohale, et ehitusmaterjalide ja ehitustoodete (polüstürool, plastiktüüblid, klaaskiudvõrk, nurgatugevused jne.) paigalduse (kaetud tööde) vastavust tehnilistele nõuetele ei ole võimalik tuvastada visuaalsel vaatlusel, ilma tarindeid avamata. Põhjusel, et vastustaja otsustas ehitustööde päeviku, s. h. väidetavalt allkirjastatud originaaldokumendid kaetud tööde aktidest tõendina kohtumenetluses tagasi võtta, on kõik kaetud tööde akte puudutavad seisukohad kaotanud tähenduse. Juba põhimõtteliselt pole kohtul võimalik tuvastada, et kõik kokkulepitud ehitustööd on teostatud nõuetekohaselt ning olemasolevad ebakvaliteetsused on põhilises osas vaid visuaalset laadi ega oma ehituskvaliteedi hindamisel tähendust. Eksperdi ja seega kohtu hinnang treppide küsimuses tugineb valedele andmetele. Nimelt on ekspert ilmselt ekslikult kasutanud treppidele hinnangut andes fotot vale maja treppidest, millel ei ole seost vaidlusaluse hoone treppidega. Enamus Sõpruse pst. 22 treppe on remonditud aastal 2000, mis on tõendatud kohtutoimikusse võetud teiste fotodega. Välisuste defektide kohta esitasid Sõpruse pst. 22 majaelanikud pretensioonid vahetult pärast aktiivse ehitusperioodi lõppu 2004. a. suvel. Nimelt on ustel näha selged kraapimisjäljed, kuna ehitajad jätsid uste külge lubamatult kauaks kleeplindi ning selle eemaldamiseks tuli kasutada pahtlilabidat. Asjaolu, et ekspert Toivo Rattasepale ei jäänud silma märgunud saepuru hoone seintes, ei tähenda, et nimetatud kahjustust pole olnud ning et see ei oleks saanud tekitada puudusi. On selge, et varikatuste ja aknaplekkide katmata jätmine vihma jm. niiskuse eest põhjustab niiskuse sisenemise ja edasikandumise seinakonstruktsioonidesse. Väide, nagu parketi kahjustada saamisel oleks pidanud kahjustusi olema näha ka siseseina viimistlusel, on eksitav. Aja jooksul selline niiskus küll võib seinast väljuda, ent kahjustus seina sees on juba tekkinud ja see ei pruugi välispidisel vaatlusel avalduda. Ekspert ei selgitanud, kas siseviimistlust on vahepeal värskendatud – on arusaadav, et parketikahjustuse korral on elanikud huvitatud selle võimalikult kiirest parandamisest. Nimetatud põhjusel kutsusid majaelanikud järelvalve esindaja Riho Koosti 2006. a. kahjustusi üle vaatama. Riho Koosti tunnistustega on tõendatud, et veel kaks aastast pärast ehitustööde lõpetamist oli seinakonstruktsioonis saepuru märgunud. Järelikult ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et taolise konstruktsiooniga hõreda seina korral ei kaasne konstruktsioonile mingeid kahjustusi, kuna hõre sein kuivab välja – kui saepuru püsis märg kaks aastat ja tarindi sisekonstruktsioone ega kaetud töid ei ole ekspertiiside käigus olnud võimalik analüüsida, siis ei ole võimalik väita, et märgumine ei tekitanud mingeid kahjustusi. Seoses asjaoluga, et 5. märtsil 2008. a. toimunud kohtuistungil otsustas hageja võtta tagasi enda poolt esitatud ehitustööde ehituspäeviku, s. h. kaetud tööde aktid – on ära langenud alus järeldustele, mille kohaselt kostja poolt esitatud Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi andmed ei ole piisavad järelduste tegemiseks konkreetse ehitise kliimatingimuste kohta ehitustegevuse ajal. Tekkinud olukorras ei ole enam tõendatud hageja väited, mille kohaselt põhilisi ehitustöid teostati nõuetekohaselt temperatuuril üle +5 oC ning mittevastavused ehitustöödes ei ole valdavalt tingitud tööde teostamisest ebasobivate ilmastikutingimuste ajal.

Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta eksperdi Ülo Lainsalu selgitused difusiooniarvutuse vajalikkuse kohta. Isegi kui käesolevaks ajaks ei ole kohtu arvates olulisi krohvikahjustusi seetõttu tekkinud, võivad kahjustuste avaldumise põhjused seisneda näiteks soodsates ilmastikuoludes, mitte aga asjaolus, et topeltkrohvitööd teostati kvaliteetselt ning seejuures ei pidanudki difusiooniarvutust tegema. Ekspert Ülo Lainsalu on täiendavalt selgitanud apellandi varasemalt väljatoodud seisukohta, et segakrohvi kasutamisest tingituna on hoonel suur risk koguda üleliigset niiskust seintesse ja seeläbi kahjustada tarindi konstruktsioone ning soojapidavust. Ülo Lainsalu on põhjendanud, et kui on kasutatud erinevaid krohvikihte üksteise peal ja nende kihtide niiskustakistus on erinev, siis tekib küsimus, kuidas pääseb niiskus seintest välja, kuna konstruktsiooni sisse jäädes hakkab niiskus kondenseeruma. Uue soojustuskihi paigaldamisel muudetakse hoone soojarežiimi ja nii avalduvad uue soojustuse kondenseerumispiirkonnad (nullpunkt) mujal kui algselt maja projekteerija poolt arvestatud. Seda, kuidas nullpunkt nihkub, kui üksteise peal on mineraalja polümeerkrohv, ei tea keegi, mistõttu tuleks teha vastavad arvestused. Nullpunkti tekkides konstruktsiooni sisse toimub külmadel perioodidel kondentsi külmumine, soojal ajal paisumine, mis omakorda kahjustab konstruktsiooni, avaldudes erinevates purustustes. Kuigi eksperdi Toivo Rattasepa sõnul ei ole hoone krohvitöödel kasutatud toodete juures vastunäidustusi ära toodud, pole võimalik ette näha eri niiskusrežiimi arvestavate krohvide üksteise peale kandmisest tekkivaid tagajärgi, kuna vastavate materjalide juhendites ei ole niisuguseid tagajärgi kirjeldatud. Eeltoodud puudustest tingitud asjaolud eraldi või kogumis lõid vajaduse teostada difusiooni arvutus, et selgitada, milline on sellisel kujul ehitatava fassaadi konstruktsiooni niiskuspidavus ja kuidas see mõjutab konstruktsiooni kvaliteeti ning vastupidavust. Kuna seda tehtud ei ole, tuleb teostada topeltkrohviga (mineraalne + polümeerne) fassaadiosa konstruktsiooni ümberehitus. Apellant ei ole kunagi nõustunud ebakvaliteetsete ehitustöödega põhjusel, et need on odavamad, niisugune kohtu seisukoht on vastuolus apellandi tahtega lepingu sõlmimisel. Odavamate materjalide kasutamine ei anna vastustajale õigust teostada töid mittenõuetekohaselt, nagu kohus on viidanud. Kohtu seisukoht, et apellant sooviski kõverate seinte ja sokli arvel tööde eest tasumisel raha kokku hoida, on üllatuslik – pooled ei ole antud küsimust menetluse jooksul käsitlenud. Kohus leidis, et lepingus kokkulepitud töödega ei olnud tehnoloogiliselt ilmtingimata seotud fassaadi ja sokli kõveruse kõrvaldamine ning asja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks avaldanud vastustajale, et soovib tööde teostamise tagajärjena tasapindseid pindu ja on nõus vastavalt sellele tööde eest rohkem tasuma. Niisugune seisukoht on täielikult vastuolus lepingu sõlmimise eesmärgiga, s. o. parandada Sõpruse pst. 22 asuva hoone väljanägemist, soojatakistust ja tehnilist vastupidavust ning saavutada seejuures kvaliteetne ja vastupidav tulemus. Nimetatud seisukoha võtmiseks oleks kohus pidanud täiendavalt välja selgitama, kas kostjal olid vajalikud teadmised, et esitada tellimus seinte ja sokli tasapinnaliseks muutmiseks, s. t. kas ta oli teadlik seinte ja sokli tasapindseks muutmise tööde vajalikkusest. Asjaolu, et hinnapakkumises ei arvestata polüstürooli mahavõtmisega, ei tõenda kostja soovimatust seinte ja sokli tasandamiseks normatiivide piires. Arvestades kostja põhjendatud huvi lepingu sõlmimiseks, oli hageja kui ehitusalaseid ekspertteadmisi omava isiku kohustuseks teavitada kostjat soojustustööde kvaliteeti ohustavatest asjaoludest vastavalt lepingu punktile 2. 2. 9. Seinte ja sokli kõverus on vaieldamatult fassaaditööde puhul kvaliteeti ohustavaks asjaoluks ning seetõttu oli hagejal kohustus lahenduse pakkumise osas eelnevalt kostjaga võimalikud variandid ja kulutused läbi arutada. Seda tegemata on hageja rikkunud lepingu p. 2. 2. 2, mille kohaselt vastustaja kohustus teostama ehitustöid vastavalt kehtivatele eeskirjadele, normidele ja standarditele sõltumata sellest, kas projektdokumentatsiooni üksikud dokumendid on omavahel võrreldud ja kontrollitud, kas esitatud informatsioon vastab tegelikkusele ning on vastavuses lepingus loetletud kehtivate dokumentidega. Toivo Rattasepp on jõudnud järeldusele, et hoone kaetava välispiirde aluspinna

ebatasasuse tõttu oleks tulnud soojustussüsteemi kinnitamisel kasutada muud süsteemi kui

poolaasta alguses tuli hageja menetluses välja infoga, et tegelikkuses ei teostanud ehitustöid mitte hageja, vaid OÜ Martin Ehitus. Selleks ajaks oli menetlus kestnud juba 1, 5 aastat, kuid pärast 3. isiku kaasamist algas uuesti tõendite esitamine, ekspertiisitaotluste rahuldamine jms. Käesolevaks ajaks on antud tsiviilasja vaidlusese läbi arutatud sisuliselt kaks korda, mis on muutnud menetluse põhjendamatult kulukaks. Seetõttu ei saa hageja tegevust oma menetlusõiguste teostamisel lugeda heauskseks kooskõlas TsMS § 201 lg. 1. Juhul, kui ringkonnakohus otsustab jätta esimese astme kohtu otsuse viivisenõude väljamõistmise osas muutmata, tuleb eelnimetatud asjaoludel viivise suurust vähendada. Juhul, kui lähtuda kostja maksekohustuse olemasolust, ei saa aktsepteerida väljamõistetud viivist enamas kui 25% otsuses nimetatud summast, s. o. 58.892, 50 krooni ulatuses. Kohus leidis, et kostja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. TsÜS § 146 lg. 1 sätestab tehingust tulenevate nõuete aegumistähtajaks kolm aastat. See kehtib ka leppetrahvinõuete puhul, järelikult on kostja leppetrahvinõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. VÕS § 159 lg. 2 kohaselt kaotab kahjustatud lepingupool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku tähtaja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja esitas küll leppetrahvi nõude 2005. a. mais, kuid viitas hagejapoolsetele lepinguliste kohustute rikkumistele juba varem, hoiatades erinevate õiguskaitsevahendite kasutamise eest. Vastuapellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastuhagi 28.000 krooni ulatuses ning uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses ja vastuhagi summas 3000 krooni. Maakohus tuvastas, et hageja on oma kohustuse suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud. Arvestades hageja poolt mittenõuetekohaselt teostatud tööde maksumust ning võrreldes seda lepingu kogusummaga, leidis kohus, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ning seega on kostja põhjendamatult keeldunud suuremas osas lepingujärgse tasu maksmisest. Siiski vähendas kohus lepinguliste tööde eest tasumisele kuuluvat summat (260.570 krooni) puuduste kõrvaldamiseks eeldatavalt kuluva summa– 25.000 krooni – võrra ning kohustas kostjat tasuma hagejale 235.570 krooni. Kohus ei põhjendanud sellise vähendamise õiguslikku sisu ja normatiivset alust. Samas on kohus rahuldanud ka kostja vastuhagi kahju hüvitamise nõudes, mis seisnes töös esinevate puuduste kõrvaldamise kulutustes, samas summas. Kohus toetus seejuures VÕS § 127 lõikele 3 ja asus seisukohale, et töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks võib kuluda 25.000 krooni. VÕS § 637 lg. 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Lõike 4 järgi muutub töö vastuvõtmist eeldav töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus on tuvastanud töö vastuvõtmise. Seetõttu on hageja tasunõue muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja teostatud töödes esinevate puuduste kõrvaldamise kulutused võivad olla rahaliselt hinnatavad 25.000 kroonile. Sellest tulenevalt on kostjal õigus rakendada sobivaid õiguskaitsevahendeid. Kohane viis kostja eesmärgi saavutamiseks on kahjuhüvitusnõue, mille kostja ka esitas ja mille kohus mõistlikus ulatuses ka osaliselt rahuldas, teisi õiguskaitsevahendeid kostja aga kasutanud ei ole. Kostja ei ole hageja tasunõuet oma kahjuhüvitusnõudega tasaarvestanud – tasaarvestamine toimus menetluse kestel väidetava leppetrahvinõudega. Kohus on selle nõude osas asunud õigele seisukohale, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Seega ei saanud kohus hageja põhinõuet vähendada ka kostja tasaarvestusavalduse tulemusena. Järelikult on hageja kui töövõtja kogu tasunõue muutunud sissenõutavaks ning puudub igasugune õiguslik alus vähendada tasunõuet väidetavate puuduste kõrvaldamise kulutuste võrra. Kohus on sisuliselt vähendanud hagejal oma tööde eest saadaolevat tasu kaks korda – esmalt vähendades selles ulatuses hageja põhinõuet ja seejärel rahuldades samas ulatuses ka vastuhagi. Isegi kui lugeda siiski õigeks

töövõtja tasu vähendamine puuduste kõrvaldamise kulutuste võrra, siis tuleks samas ulatuses rahuldamata jätta kostja kahjuhüvitusnõue. Vastupidisel juhul saaks kostja eeldatavate kulutuste eest hüvitatud kahekordselt. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude viivise osas samas summas, mis põhinõude, tuleb kohtuotsust muutes muuta vastavalt ka otsust viivise väljamõistmise osas ehk mõista hageja kasuks välja viivis kokku summas 260.570 krooni. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja põhinõude vähendamine 25.000 krooni ulatuses on põhjendatud, taotleb hageja vastuhagi rahuldamata jätmist 218.934 krooni ulatuses. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus arvas JAKEhitus OÜ kasuks töövõtulepingu järgi väljamõistetavast tasusummast maha 25.000 krooni. Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks töövõtulepingu järgi välja mõista tasu maakohtu poolt väljamõistetud 235.570 krooni asemel summas 260.570 krooni. Arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistetud viivist summas 235.570 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 496.140 krooni. Menetluskulud tuleb ümber jaotada. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuse põhjenduses märgitut. Nii on põhjendatud vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohus on hageja tööde puuduste kõrvaldamisele kuluva summa 25.000 krooni arvesse võtnud kahekordselt: kõigepealt seda summat hagisummast maha arvates ja siis samas ulatuses vastuhagi rahuldades. Et tegemist on kulutuste hüvitamise nõudega, kusjuures hageja ei ole vaidlustanud kulutusi 25.000 krooni ulatuses töövõtulepingu järgi tehtud tööde puuduste kõrvaldamisele, tuleb vastuhagi selles osas rahuldada, tasusummast ei saa sama summat aga maha arvestada. Vastuhagi rahuldamist ekspertiisile kulutatud 3000 krooni osas ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Et kostja on jätnud hagejale töövõtulepingu järgi 260.570 krooni maksmata, ei ole olnud vaidluse all. Esimese astme kohtu menetluses ei ole kostja põhjendanud hagejale tasu maksmata jätmist asjaoluga, nagu oleks hageja jätnud lepingus kokkulepitud tööd tegemata. Tööde teostamist lepingus kokkulepitud mahus on kostja kinnitanud ka 30. septembri 2004. a. aktis (kd. I, tl. 17). See annab hagejale kostja vastu tasunõude lepingu järgi tehtud tööde eest (VÕS § 635 lg. 1), millega kostja vastuses hagiavaldusele on ka nõustunud (kd. I, tl. 43, p. 3. 2). Et kostja on hageja nõuet selles osas tunnustanud, nähtub sellestki, et kohtumenetluses on kostja teinud tasaarvestusavalduse hageja nõude tasaarvestamiseks kostja väidetava leppetrahvinõudega. Niisuguse avalduse tegemine eeldab kostja poolt hageja tasunõude tunnustamist, sest vastasel juhul ei oleks kostjal võimalik oma nõuet millegagi tasaarvestada. Tasaarvestus ei saa olla tingimuslik (VÕS § 198) ning kostja ei olegi oma tasaarvestusavalduses mingeid tingimusi esitanud (kd. I, tl. 43 – 44, p. 3). Asjaolu, et tasaarvestuse saab lugeda tehtuks üksnes tingimusel, et pooltel on ka tegelikult vastastikused nõuded, ei muuda kostja tasaarvestusele suunatud tahteavalduse sisu, selleks on aga tahe vastaspoole nõude tasaarvestamiseks. Vastuhagi tasaarvestuse nõudega on võimalik esitada ka tingimusel, et kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, kostja ei ole aga esitanud taolist vastuhagi, vaid teisele poolele suunatud tingimusteta tasaarvestusavalduse. Kostja on tuginenud puudustele hageja tehtud töödes nii tasunõudele vastuväiteid esitades kui vastuhagis puuduste kõrvaldamisele väidetavalt tehtud kulutuste hüvitamist nõudes. Kolleegium leiab, et iseenesest ei ole tellijal alust üheaegselt jätta puudustele töös tuginedes tasu töö eest maksmata ja nõuda sellele lisaks samade puuduste kõrvaldamisele tehtud kulutuste hüvitamist. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija lõppkokkuvõttes keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg. 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg. 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg. 1 alusel, hinna

alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg. 1 alusel lepingust taganedes. Kostja ei ole tasaarvestanud hageja tasunõuet oma kahju või kulutuste hüvitamise nõudega ega ole hinda alandanud ega lepingust taganenud. Puuduste kõrvaldamisele tehtud kulutuste hüvitamiseks on kostja esitanud vastuhagi. Seega ei saa kostja sel alusel hagejale kokkulepitud tasu maksmisest keelduda. Vaidlesid pooled selle üle, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Mis nõude sissenõutavust puudutab, siis ei saa nõustuda maakohtu käsitlusega, nagu muutuks töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg. 3 alusel sissenõutavaks töö valmimisest olenemata sellest, millistel tingimustel pooled nõude sissenõutavuses kokku leppisid. Tegemist ei ole imperatiivse sättega ning seega võivad lepingupooled seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida. Lepingu punktides 7. 1. 1 ja 7. 1. 6 seadsid pooled kostja tasu maksmise kohustuse sõltuvusse mitte üksnes töö tegemisest ja selle kostja poolt vastuvõtmisest, vaid ka töövõtja poolt täitedokumentatsiooni ja arve esitamisest. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega hageja poolt tööde tegemist, nende kostja poolt vastuvõtmist ja tööde eest hageja poolt arve esitamist puudutavas osas ega pea vajalikuks põhjendust selles osas korrata. Mis täitedokumentatsiooni esitamist puudutab, siis ei olnud pooled lepingus kokku leppinud selles, millised dokumendid peab hageja kostjale täitedokumentatsioonina esitama. Kostja väitel on selleks fassaadi soojustamise ristlõige seinast, mida soojustati, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik (kd. I, tl. 42). Hageja on pidanud ehitajapoolseks täitedokumentatsiooniks objekti päevikut ja kaetud tööde akte (kd. I, tl. 79). Arvestades poolte kattuvaid seisukohti, tuleb pidada hageja poolt lepingu järgi üleandmisele kuulunud täitedokumentatsiooniks kaetud tööde akte ja ehituspäevikut. Et täitedokumentatsiooni all oleksid pooled lepingut sõlmides pidanud silmas fassaadi soojustamise ristlõiget seinast, ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud. Pealegi ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et kostja poolt nõutud ristlõige on projektdokumentatsiooni osa, selle esitamise kohustus oli aga kostjal endal. Kostja on väitnud, et töövõtja poolt esitatav täitedokumentatsioon puudub (kd. I, tl. 41). Hageja väitel on ta ehitajapoolse täitedokumentatsiooni kostja poolt valitud eksperdile esitanud (kd. I, tl. 79). Seega ei ole õige maakohtu otsuses sisalduv tõdemus, nagu ei oleks pooled vaielnud selle üle, kas hageja on lepingus kokkulepitud kohustuse täitedokumentatsiooni esitamiseks täitnud. OÜ Ehitusekspert 2. septembri 2005. a. akti kohaselt on selle koostajad ehituskoosolekute protokollide ja objekti päevikuga tutvunud (kd. I, tl. 56) ning ka 2. märtsi 2005. a. aktis on ehitustööde üldpäeviku olemasolu kinnitatud (kd. I, tl. 109). Ja kuigi OÜ Ehitusekspert asjatundjate arvates ei ole täitedokumentatsioon olnud täielik, on need kostja poolt ehituse kvaliteeti hindama palgatud asjatundjad mõlemas aktis kinnitanud, et esitatud algandmed, sealhulgas hageja poolt esitatud täitedokumendid, on ehitustööde kvaliteedi ja parandustööde ulatuse hindamiseks piisavad (kd. I, tl. 51 – 52 ja 108 – 109 punktid 3. 1 ja 3. 2). Ehitustööde üldpäevik ja varjatud tööde aktid on esitatud ka maakohtu poolte määratud ehituseksperdile (kd. II, tl. 121, punktid 1. 4. 5 ja 1. 4 6) ning on selle akti lisadeks (kd. II, tl. 167 – 185). Seega ei ole aga põhjendatud maakohtu otsuses sisalduv järeldus, nagu ei oleks hageja täitedokumentatsiooni esitanud. Apellatsioonkaebuses on kostja täitedokumentatsiooni esitamise vajadusena nimetanud, et selleta on võimatu hinnata seda, kas tööd on tehtud vastavalt kokkulepitud mahule ja kvaliteedile. Ometi ei ole hageja poolt tehtud tööde mahu üle olnud maakohtus vaidlust ning tööde tegemist täies mahus on kinnitanud kostja ka 30. septembri 2004. a. aktis (kd. I, tl. 17), kostja enda palgatud asjatundjad on aga pidanud võimalikuks hageja poolt esitatud täitedokumentatsiooni alusel hinnata tema tehtud tööde kvaliteeti. Samas ei ole kostja täpsustanud, milline osa eespoolnimetatud täitedokumentatsioonist takistab tal oma õigusi teostamast ning milline on tema arvestatav huvi selle saamiseks, samuti ei ole kostja seostanud selle dokumentatsiooni saamisega oma nõudeid. Niisugustel asjaoludel leiab kolleegium, et isegi kui hageja esitatud täitedokumentatsioon ei olnud täielik, on hageja täitedokumentatsiooni esitamise nõude suuremas osas täitnud. VÕS § 111 lg. 3 kohaselt ei või

kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja tasunõue on seega sissenõutav. Asjaolu, et hageja on kaetud tööde aktide kui tõendite kohtumenetluses esitamisest loobunud, et muuda midagi seda fakti hinnates, kas täidetud on lepingutingimus täitedokumentatsiooni esitamiseks: kostja on õigusliku aluseta ebaõigesti samastanud kohtumenetluses tõendite esitamise ja dokumentide vastaspoole käsutusse andmise. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega osas, mis puudutab kostja õigust nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata. Et kostja on rahalise kohustuse täitmisega – töövõtulepingujärgse tasu maksmisega – viivitanud, on maakohus õigesti rahuldanud hageja viivisenõude. Viivise arvestuse osas ei ole apellatsiooniastmes vaidlust tõstatatud. Hageja ei ole vaidlustanud otsust viivisenõude rahuldamise ulatuse osas, seega ei ole vajadust käsitleda viivisenõuet maakohtu poolt väljamõistetud 235.570 krooni ületavas osas. Väljamõistetud viivise vähendamiseks ei anna apellatsioonkaebuse väited alust. Nii võimaldavad VÕS § 113 lg. 8 ja § 162 lg. 1 vähendada viivist mõistliku suuruseni, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kolleegium leiab, et kohustuse täitmise ulatust arvestades ei saa põhivõlast väiksemat viivist iseenesest pidada ebamõistlikult suureks. Asjaolud, millega kostja on apellatsioonkaebuses viivise vähendamise taotlust põhjendanud, ei anna viivise vähendamiseks alust. Kolleegium leiab, et hageja viivisenõuet ei ole suurendanud kohtumenetluse üksikasjad, vaid viivis on suurenenud seetõttu, et kostja on jätkuvalt jätnud täitmata oma kohustuse maksta hagejale töövõtulepingu järgi tasu. Seega tuleb otsus kostjalt viivise väljamõistmiseks 235.570 krooni ulatuses jätta muutmata. Ka vastuhagi osas otsuse tühistamiseks või muutmiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Apellatsioonkaebuses heitis kostja maakohtule ette seda, et kohtul ei olnud põhimõtteliselt võimalik tuvastada, et kõik kokkulepitud ehitustööd on teostatud nõuetekohaselt ning ebakvaliteetsused on põhilises osas vaid visuaalset laadi. Kolleegium leiab, et kohtule etteheidet tehes on kostja lähtunud ebaõigest tõendamiskoormise jaotusest. Et kostja tugines oma nõudes töö lepingutingimustele mittevastavusele, pidi kostja tööde mittevastavust ka tõendama. Kui tööde mittevastavust ei olegi võimalik tõendada, siis ei ole juba ainuüksi sellest tulenevalt võimalik ka kostja vastuhagi rahuldada. Kolleegium leiab, et maakohus on vastuhagi puudutavas osas andnud tõenditele õige hinnangu ja teinud selle alusel õiged järeldused ning kolleegium ei pea vajalikuks otsuse põhjendust korrata. Apellatsioonkaebuse väidetega ei saa nõustuda. Selles on kostja vastuhagi osas otsuse ebaõigsust põhjendanud eelkõige tõenditele antud ebaõige hinnanguga. Kostja peamine etteheide seisneb OÜ Ehitusekspert asjatundjate ja eksperdi Toivo Rattasepa arvamustele väidetavalt ebaõige hinnangu andmises. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Maakohus määras asjas ekspertiisi ja tegi selle tegemise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Toivo Rattasepale (kd. II, tl. 66 – 69). Nimetatu on tehnikadoktor ja ta on atesteeritud ka kui kinnisvara hindaja (kd. II, tl. 139). Ekspert on vastanud kohtu poolt esitatud küsimustele, tema arvamus on loogiline ja nõuetekohaselt põhjendatud. Lisaks on ekspert vastanud kostja menetluse kestel täiendavalt esitatud küsimustele nii kirjalikult (kd. II, tl. 297 – 302) kui suuliselt kohtuistungil (kd. II, tl. 304 – 306). Puudub igasugune alus kahelda eksperdi asjatundlikkuses. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks eksperdi arvamusel võrdne kaal OÜ Ehitusekspert asjatundjate arvamusega. Nii tehakse ekspertiis TsMS 32. peatükis sätestatud korras ning kohtumääruse alusel eksperdina arvamuse andnud isik vastutab teadvalt vale arvamuse eest kriminaalkorras. OÜ Ehitusekspert asja tundavad isikud Ülo Lainsalu ja Egert Kaal ei ole osalenud menetluses ekspertidena TsMS § 32. peatüki mõttes ja niisugust vastutust ei kanna. Juba see asjaolu annab eksperdiarvamusele erilise kaalu. Lisaks sellele

formuleerib kohus kohtumenetluses ekspertiisi määramisel need eriteadmisi vajavad küsimused, mis just kohtuvaidluse sisu ja mahtu ning menetlusosaliste seisukohti ja taotlusi arvestades on vajalikud vaidluse lahendamiseks. Seega on eksperdiarvamuse näol tegemist tõendiga, milles on keskendutud just vaidluses oluliste küsimuste lahendamisele, samas kui ühe poole poolt esitatud asjatundja arvamuse puhul on tegemist ühe poole tellimusel antud hinnanguga. Seegi menetluslik erinevus lisab eksperdiarvamusele kaalu. Eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis (TsMS § 304 lg. 1). Seega on seaduse mõtte kohaselt seaduses sätestatud korras antud eksperdiarvamust võimalik täpsustada või ümber lükata eelkõige uue samas vormis tõendiga. See on põhjendatud eelkõige sellega, et ekspertiisi käigus käsitletakse küsimusi, mis nõuavad eriteadmisi, mida kohus ei valda, neid eriteadmisi valdamata ei ole aga ka võimalik eksperdi poolt oma eriteadmisi kasutades antud seisukohti kritiseerida. Niisuguse ekspertiisi tegemist ei ole apellant taotlenud. Juba sellest tulenevalt ei saa apellatsioonkaebuses esitatud sisulisi vastuväiteid eksperdiarvamuses esitatud järeldustele arvestada. Meelevaldne on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks eksperdil T. Rattasepal olnud ehitustöödest täielikku ülevaadet: ekspert on kinnitanud, et talle esitatud andmed on arvamuse andmiseks piisavad ning ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on ka kohapeal ekspertiisiobjekti üle vaadanud (kd. II, tl. 121). Objektil käidud kordade arvust iseenesest ei sõltu järelduste õigsus. Asjaolust, et OÜ Ehitusekspert asjatundjad on viibinud objektil nii hageja poolt tööde alustamisest alates kui eelmise ehitaja poolt tööde tegemise ajal, nagu apellant väidab, aimub nimetatute seotus kostjaga, mis võib pigem näida erapooletust kahjustava kui nende järelduste ainuõigsust kinnitavana. Nõustuda ei saa ka väitega, nagu oleks ekspert pidanud välja selgitama majaelanike arvamused – TsMS § 293 lõikest 1 tulenevalt on eksperdi arvamuse sisuks selgitused eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta ning § 297 lõigetest 2 ja 4 tulenevalt saaks majaelanike küsitlemata jätmist eksperdile pahaks panna üksnes juhul, kui kohus oleks teda kohustanud seda tegema. Kohus eksperdile niisugust kohustust ei pannud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste kolmanda isiku selgituste arvessevõtmise tõttu peab kostja eksperdiarvamust ebaõigeks, ainuüksi nende arvessevõtmise faktist arvamuse ebaõigsust aga järeldada ei saa. Kolleegium leiab lisaks, et ka etteheited eksperdiarvamuse pealiskaudsuse või alusetuse kohta ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited on osaliselt vastuolulised, sest eksperdiarvamust kritiseerides on kostja vaidlustanud asjaolu, et lepingus kokkulepitud ehitustööd on täies mahus tehtud, kuigi teistest vaatenurkadest vaidlust käsitledes seda asjaolu vaidlustatud ei ole. Apellant on ka meelevaldselt leidnud, nagu ei oleks tööde mahtu ja kvaliteeti põhimõtteliselt võimalik teineteisest sõltumatult hinnata. Samuti on apellant rebinud kontekstist välja eksperdiarvamuse erinevaid lõike, jättes arvestamata eksperdi arvamuse kokkukuuluvad osad. Nii ei ole ekspert, näiteks, erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust leidnud, nagu ei saaks ta kvaliteedi kohta arvamust anda, vaid on selgitanud, millistest kvaliteedinõuetest ta oma arvamuses on lähtunud, põhjendades oma arvamust. Mis puudutab apellatsioonkaebuse etteheidet selle kohta, nagu oleks maakohus jätnud lepingu eesmärgi välja selgitamata, siis ei saa kolleegium ka sellega nõustuda. Maakohus on otsuses tuvastanud, milles pooled kokku leppisid. Lepingu sisu ja eesmärgi mõistmiseks on oluline see, milline oli lepingupoolte tahe, milliseid tahteavaldusi nad vastaspoolele väljendasid ja kuidas nad vastaspoole tehtud tahteavaldusi mõistsid (TsÜS § 69 lg. 1 ja 75 lg. 1), mitte see, mida kostja lepingust endamisi lootis. Kuidas seostada poolte poolt vastastikku esitatud nõuetega apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus ei olevat arvestanud sellega, mida kostja lepingust tegelikult soovis, jääb arusaamatuks. Kostja ei ole esitanud nõudeid seoses sellega, nagu oleks hageja majandustegevuses tegutseva isikuna jätnud talle selgitamata selle, milliseid töid ja millises mahus oleks mõistlik teha.

Et apellatsioonimenetluses muutub kostjalt hageja kasuks väljamõistetav summa ebaoluliselt, võrreldes poolte poolt esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskuludega, siis ei too see kaasa nende menetluskulude ümberjaotamist. Apellatsioonimenetluses on hageja taotlenud kostjalt vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1500 krooni väljamõistmist. Kostja on taotlenud hagejalt tema apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmist. Et hageja vastuapellatsioonkaebuse nõue rahuldatakse, tuleb kostjal hagejale kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 ja lg. 8 alusel sellelt tasutud riigilõiv hüvitada. Samade sätete alusel jäävad kostja apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda.

Margo Klaar Kohtulahend parandatud 18.11.2008 määrusega

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.