lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-7624/21

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-7624/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1351
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7624

Tsiviilasi

AO „Страховая компания ГАЙДЕ“ (AS Kindlustusselts „Guideh“) taotlus Vene Föderatsiooni Peterburi Primorski rajooni kohtu 22. septembri 2016 kohtuotsuse asjas nr 2-5413/2016 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. juuni 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvi Kirschenbergi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Arvi Kirschenberg (ik: XXX), esindaja advokaat Tiia Tafenau Vastustaja (avaldaja): AO „Страховая компания ГАЙДЕ“ (AS Kindlustusselts „Guideh“) (rk: 1027809175459)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. juuni 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Arvi Kirschenbergi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtule esitati Justiitsiministeeriumi vahendusel AS Kindlustusselts „Guideh“ (avaldaja) taotlus Vene Föderatsiooni Peterburi Primorski rajooni kohtu 22.09.2016 otsuse asjas nr 2-5413/2016 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kohtuotsusega mõisteti Arvi Kirschenbergilt (puudutatud isik) välja avaldaja kasuks 658 238 rubla. Peterburi Primorski rajooni kohtu teatistest nähtub, et kohtuotsus jõustus 27.10.2016 ja see on täidetav ning otsust ei ole Vene Föderatsiooni territooriumil täidetud.
2.Puudutatud isik teatas 02.06.2017 e-kirjas, et nõude aluseks on võltsitud dokumendid ja avaldaja esitas hagi pärast oma põhikirja muutmist. Puudutatud isik vastas hagile e-posti teel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 6. juuni 2017 määrusega AS Kindlustusselts „Guideh“ taotluse ning tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Vene Föderatsiooni Peterburi Primorski rajooni kohtu 22. septembri 2016 kohtuotsuse asjas nr 2-5413/2016, millega kohus rahuldas AS Kindlustusselts „Guideh“ nõude ning mõistis A. Kirschenbergilt AS Kindlustusselts „Guideh“ kasuks välja kahjuhüvitise 658 238 rubla. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping) artikli 50 järgi tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades. Artikli 52 kohaselt tuleb täitmise loa taotluse juurde lisada otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otseselt otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti taotluse esitanud lepingupoole territooriumil. Selle õiendi esitamata jätmisel loetakse otsus varem mittetäidetuks (p 1). Samuti tuleb taotlust läbivaatavale kohtule esitada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse (p 2). Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud artiklis 56. Kohus ei tuvastanud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatud tingimusi, mis välistaksid Vene Föderatsiooni kohtulahendi tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Kohtule on esitatud kõik õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Puudutatud isiku seisukohad ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. TsMS § 623 lg 1 teise lause järgi kohus ei kontrolli tunnustamiseks esitatud kohtulahendi sisulist õigsust. TsMS § 620 lg 2 järgi välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu

järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Kohtuotsus jõustus 27.10.2016. Seega õigusabi lepingu artikli 50 ja TsMS § 623 lg 1 alusel kuulub avaldus rahuldamisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A. Kirschenberg esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. juuni 2017 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta AS Kindlustusselts „Guideh“ taotlus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus üksnes formaalselt kontrollinud, kas puudutatud isikule oli kohtuasjas nr 2-5413/2016 õigel ajal ja nõuetekohaselt kohtukutse kätte toimetatud ning kas puudutatud isikule oli tagatud võimalus oma õigusi mõistlikult kaitsta. Eeltoodu kontrollimisel ei saa kohus lähtuda asja menetlenud kohtu üldsõnalisest kinnitusest. Puudutatud isik teavitas kohut telefoni teel, et sai hagi materjalid kätte hilinemisega ja ei saanud seetõttu eelistungil osaleda, samuti teatas ta, et ei ole nõus esitatud nõudega, kuna hagis ja selle lisades on esitatud ebaõigeid andmeid autole avarii tagajärjel tekkinud vigastuste kohta ning kahju suurust tõendavad dokumendid võivad olla võltsitud. Kohtuametnik selgitas, et puudutatud isikul tuleb esitada oma seisukohad kirjalikult hiljemalt kohtuistungi toimumise ajaks. Esitatud vastuväidete põhjal pidi kohus otsustama, kas asjas on vaja määrata ekspertiise või teha muid toiminguid. Kohtuametniku sõnul oli kohtuistungi ajaks määratud 26.09.2016. Puudutatud isik esitas kohtule oma vastuväited hagile 26.09.2016 e-kirjaga. Eeltoodust nähtuvalt puudus puudutatud isikul talle kohtudokumentide (sh kutsete) mittenõuetekohasel viisil saatmise ja kohtu poolt antud ebaõige informatsiooni tõttu võimalus esitada õigeaegselt vastuväiteid hagile. Samuti puudus tal võimalus kohtuotsust vaidlustada, kuna kohtuotsuse tegemine oli tema jaoks ootamatu ning see edastati talle viisil, mis välistas kohtuotsuse temani jõudmise enne kaebetähtaja möödumist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.AS Kindlustusselts „Guideh“ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tunnistab puudutatud isik kaebuses, et oli kohtuprotsessist Peterburi Primorski rajooni kohtus teadlik ja saatis elektronpostiga kohtule oma vastuväited nõuetele. Samuti märgib puudutatud isik, et pidas telefoni teel läbirääkimisi Peterburi Primorski rajooni kohtu kohtuniku A. P. Iljuhhiniga. Eeltoodu annab tunnistust sellest, et puudutatud isikut oli kohtumenetlusest vajalikul moel teavitatud ning tal oli võimalus oma õigusi kaitsta; 2) oli puudutatud isikul mõistlik võimalus kohtuotsus vaidlustada, kuid ta ei kasutanud seda õigust ettenähtud tähtaja jooksul. Taotlusi seoses apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisega puudutatud isik Peterburi Primorski rajooni kohtule esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu 06.06.2017 määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas määruses.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Õigusabi lepingu artikkel 56 p 1 järgi kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Määruskaebuse esitaja leiab, et Vene Föderatsiooni Peterburi Primorski rajooni kohus on nimetatud artiklit rikkunud ning seetõttu puudus maakohtul alus Vene Föderatsiooni Peterburi Primorski rajooni kohtu 22.09.2016 otsust tsiviilasjas nr 2-5413/2016 täidetavaks tunnistada. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluses saab Eesti kohus iseseisvalt ja autonoomselt kontrollida, kas puudutatud isikut menetlusest teavitati. Seejuures ei juhinduta Eesti ega välisriigi menetlusõigusest, vaid Eesti kohus saab teha ise järelduse, kas menetlusosaline sai tegelikkuses menetlusest teada või oleks pidanud mõistlikult teada saama ning kas pärast menetlusest teadasaamist oli menetlusosalisel piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks. Praegusel juhul on asja materjalide juures (tl 105, tõlge tl 113) telefonogramm selle kohta, et Peterburi Primorski rajooni kohus on teatanud A. Kirschenbergile kui kostjale telefoni teel 28.07.2016 kell 14.50 kohtuistungi toimumisest 22.09.2016 kell 16.30 aadressil SanktPeterburg, Savuškini tn 83, saal nr 322. Lisaks nähtub telefonogrammist, et kostjale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning seda, et kostja on kinnitanud korrespondentsi kättesaamise fakti. Samuti on asja materjalide juures kohtunik A. Iljuhini kinnitus (tl 9) selle kohta, et A. Kirschenbergi teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast. A. Kirschenberg on maakohtule kinnitanud (tl 20, 24), et ta oli hagimaterjalidega tuttav ning saatis oma seisukoha Peterburi kohtule e-posti teel. Nimetatud kinnitustes ei ole A. Kirchenberg väitnud, et ta ei olnud teadlik kohtuistungist 22.09.2016. A. Kirschenberg on Peterburi kohtule vastanud 26.09.2016 (tl 114), kuid sellest ei saa järeldada, et teda oleks teavitatud kohtuistungi toimumisest 26.09.2016. Määruskaebuses esitatud väide, et tegelikult teavitas kohtuametnik teda 26.09.2016 toimuvast kohtuistungist, on vastuolus eelloetletud tõenditega. Eeltoodu tõendab, et õigusabi lepingu artikkel 56 p-s 1 sätestatud nõue on täidetud ning maakohtul puudus alus jätta kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlust rahuldamata. See, mille tõttu jättis A. Kirschenberg 22.09.2016 kohtuotsuse vaidlustamata (või ei esitanud taotlust tähtaja ennistamiseks), ei ole õigusabi lepingu järgi asjaoluks, mis annaks aluse keelduda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamast.

8.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus A. Kirschenbergi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja