lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-46972/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 01.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-46972/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-46972

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Ülle Jänes, Reet Allikvere

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Kaja Valdaru vastu 112 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.01.2008 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Balti Investeeringute Grupi Pank AS xxxxxxxx,) ja tema esindaja Artur Maljukov; Kaja Valdaru (ik xxxxxxxxxxx; x)

Menetlusosalised ja nende esindajad

(registrikood

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 02.01.2008 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 27.07.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 56 709,81 krooni, intressi 10 745,69 krooni, viivise 8258,26 krooni, leppetrahvi 14 959,02 krooni ning kahjuhüvitise 21 327,22 krooni, kokku 112 000 krooni. Kostja seisukoht

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Maakohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Kaja Valdarult Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks välja 90 672,78 krooni.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

5.Maakohus mõistis kostjalt välja tagastamata krediidi 56 709,81 krooni, tasumata intressi 10 745,69 krooni, viivise 8258,26 krooni, leppetrahvi 14 959,02 krooni ja jättis rahuldamata kahjuhüvitise nõude 21 327,22 krooni saamiseks.
6.Kohus leidis, et hagejal ei saanud tekkida kahju saamata jäänud intressi näol. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõppeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina.
7.Kohus leidis, et ülejäänud osas on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud, rahuldas kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Hageja vaidlustas otsuse osas, millega kohus jättis kahjuhüvitise 21 327,22 krooni välja mõistmata. Apellant palub teha selles osas uue otsuse, millega mõista välja kahjuhüvitis 21 327,22 krooni. Ülejäänud osas palub apellant jätta kohtuotsuse muutmata.
9.Kaebuse põhjendustel kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.
10.Kohus tõlgendas vääralt VÕS § 416 lg-t 3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi ja kulude hüvitamist ka ajavahemiku eest alates lepingu ülesütlemisest kuni kogu krediidisumma tagastamiseni. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
12.TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust.
13.Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise

eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

M. Klaar

Ü. Jänes

R.Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja