Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja arutamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming Resolutsioon
Edasikaebamise kord
2-04-868 (enne 01.01.2006 nr 2-824/04) 01. aprill 2008, Narva
Osaühing (OÜ) L N hagi A.S vastu töövaidluses Hageja: OÜ L N (likvideerimisel) /reg kood xxxxxxxx, asukoht xxx x; xxx/ Hageja seaduslik esindaja: likvideerija A.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx; xxx) Kostja: A.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xx. xxx xx-xx; xxx) Hagimenetlus 01. aprill 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Kostja Hagi läbi vaatamata jätmine
Kohus tuvastas: OÜ L N (likvideerimisel) esitas 15.07.2004 hagi A.S vastu töövaidluses. Hageja OÜ L N (likvideerimisel) seaduslik esindaja 01. aprillil 2008 kell 10.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hageja seaduslik esindaja oli teadlik kohtuistungi toimumisest 01. aprillil 2008 kell 10.00, kuna ta sai kohtukutse isiklikult kätte 03.03.2008. Ühtegi kirjalikku ega suulist taotlust istungi edasilükkamiseks kohtusse 01. aprilliks 2008 kl 10.00 ei laekunud.
Tsiviilasi nr 2-04-868
Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 409 lg 1 p 1 kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kuna hageja ei ole kohtuistungile ilmunud, kuigi ta on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ning ei teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lg-s 1 ettenähtud hagi läbi vaatamata jätmise välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. TsMS § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Vastavalt TsMS § 142 lg 1 menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon. Sama paragrahvi lg 2 järgi menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagihind on antud asjas 25242,20 krooni, pool sellest moodustab 12621,10 krooni ning riigilõiv sellelt summalt vastavalt Riigilõivu seaduse lisale 1 on 1000 krooni. Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus täitmisele kuuluv lahend. Kui pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist esitab sellega mittenõustunud pool hagi kohtusse ja loobub hagist ning kohus lõpetab asjas menetluse (TsMS 428 lg 1 p 3), siis selguse mõttes on otstarbekas märkida menetluse lõpetamise määrusesse, et täitmisele kuulub samas asjas tehtud töövaidluskomisjoni otsus (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-7903). Analoogiat kohaldades peab kohus õigeks märkida, et kui hageja ei esita avalduse menetluse taastamiseks ja käesolev määrus jõustub, siis jõustub ka Töövaidluskomisjoni 10.06.2004 otsus, mis kuulub täitmisele. Kostja palus mõista hagejalt välja tema kasuks õigusabikulud summas 550 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Tulenevalt TsMS § 61 lg 1 p-st 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et analoogiat kohaldades, hagejalt kostja kohtukulude väljamõistmine on põhjendatud. Kohus on juba tuvastanud, et antud asjas hagihind moodustab 25242,20 krooni, 5% sellest – 1262 krooni, mis ei ületa 550 krooni, seega hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja õigusabikulude katteks 550 krooni. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 409, 412, 142, 463-466, 660. 2(3)
Tsiviilasi nr 2-04-868
Tamara Šabarova Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.