Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kaldega maja keskele, lume sulamisel valgub vesi maja keskel paikneva vertikaalse kanalisatsioonitoru kaudu maja sisse. Peale selle on XXX maja katusel ääris kõrgusega 0,9 m, mis välistab jääpurikate moodustamise maja välisküljel. XXXasuval majal on viilkatus välise vihmavee äravoolurenniga, mis soodustab lume sulamisel jääpurikate teket. Auto ja vasakpoolse klaasi deformeerimiskoha iseloomust nähtub jääpurikate langemise ainuvõimalik suund ainult vasakult, so XXX maja nurgalt. Enne kahju tekkimist on hageja korduvalt juhtinud majahoidja P.K tähelepanu jääpurikate ohule, kuid sellele ei reageeritud ning jääpurikaid ei eemaldatud. 01.11.2007.a esitas hageja lisaks viiviste nõude 22 kalendrikuu eest summas 1’309.- kr VÕS § 94 alusel. Hageja nõue muutus sissenõutavaks kahju tekkimisele järgnevast päevast, so 17.03.2006.a. Hageja on arvestanud viivist kuni 17.01.2008.a summas 1’309.- krooni. Viivise määraks on 4,61(Euribori viimane intressimäär)+ 7= 11,61, viivise määr kalendrikuus 0,9675 ja viivis 22 kuu eest 21,285. 6’150 kr +x 0,21285= 1’309.- kr. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja pole tõendanud, et kostja peaks vastutama hagejale tekkinud kahju eest. Kostja oli sõlminud kindlustuslepingu AS IF Eesti Kindlustusega perioodil 15.05.2005.a – 14.05.2006.a eritingimusega, et kindlustuskaitse kehtib ka kolmandatele isikutele. Hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole kahju tekkimine võimalik. Hageja väited on meelevaldsed ja vastuolus füüsikaseadustega. Hageja ei ole kirjeldanud täpselt, kus seisis tema sõiduauto, kuidas jääpurikad kukkusid ja langesid esiklaasi ja rikkusid samal ajal ära autoküljepeegli. Hageja ei ole selgitanud, kust majapoolselt jääpurikad kukkusid. Hagiavaldusele lisatud fotodest ei nähtu sõiduauto paiknemist majade suhtes, kaugust majadest, purunenud jääpurikate paiknemist pärast kukkumist. Pole tõenäoline, et jääpurikad pärast sõiduautole kukkumist täielikult purunesid. Tunnistaja V seletustest võib järeldada, et jääpurikad rippusid XXX maja küljes. V seletuse kohaselt nägi ta alles 20.03.2006.a, et sõiduauto RAF tuuleklaas oli katki. Hageja jooniste järgi on jääpurikad kukkunud rikošetiga karniisilt. Fotodelt ei nähtu, kuidas jääpurikad võisid rikošetiga kukkuda sõiduautole. Tunnistaja B ei ole skeemil näidanud, kuidas sai jääpurikas mingile platvormile kukkudes edasi langeda sõiduautole RAF. XXX majal ei olnud jääpurikaid, need olid XXX majal. Kostja kontrollis pidevalt olukorda ja oli veendunud, et majal XXX jääpurikaid ei olnud ja kohas, kuis jääpurikad võisid tekkida, oli lumehang, kuhu sõiduauto paigutamine oli välistatud. Kui sõiduauto oli paigutatud XXX maja nišši, siis on meelevaldne järeldada, et tagant kõrvalt jääpurikas alla kukkudes vigastas sõiduauto esiklaasi ja küljepeeglit. Kostja poolt esitatud kalkulatsioonis toodud hinded lõpevad kõik kahe nulliga, mistõttu nende tõelevastavus on kaheldav. Samuti on kaheldav kõigi nende tööde vajadus hagis toodud asjaoludel. Hageja ei ole tõendanud, et on kandnud sellises summas kahju kostja tegevuse või temast tulenevate asjaolude tõttu. Hageja ei ole kirjeldanud sõiduautole tehtud paranduste vajalikkust. Tunnistajad ei ole kinnitanud sõiduauto värvi ega kere vigastusi. Kui tööd teostati 20.07.2006a summas 6’150.- kr, siis võisid need olla tingitud sõiduauto RAF amortisatsioonis, kuna nimetatud autosid ammu enam ei toodeta ja sellise sõiduauto turuväärtus on 2500-3000.kr. Eelkalkulatsioonis ei ole välja toodud küljepeegli väljavahetamist ja kulutusi sellel eesmärgil. Fikseeritud klaasivigastus on aga iseloomulik jalakäijale otsasõidule, mistõttu klaasivigastuse tegeliku põhjusliku seose väljaselgitamiseks oleks vaja kontrollida avastamata süüdlastega jalakäijatele otsasõite. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 26.09.2007.a kohtusse laekunud täiendavate vastuväidete kohaselt pole kostja tõendanud omandiõigust vaidlusalusele sõidukile. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Väärteoasjas tuvastati,

et ära lõhuti auto esiklaas, hagis toob hageja ära veel terve rida vigastusi. Esitatud maksedokument ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele. Jääpurikad ei saanud kukkuda rikošetiga autole, sest XXX maja ja XXX maja tänavapoolsel piiril oli lumevall laiusega 210 cm ja kõrgusega 80 cm, mis tekkis seoses majaesiste lumekoristustega. Kui autole oleks kukkunud hageja poolt väidetud suuruses jääpurikas, oleks auto klaas katki ja jääpurikas autos sees. Nii suur jääpurikas ei purune tavaliselt kildudeks. III Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on XXXkinnistu omanik (tl 5), kostja suhtes algatati ja viidi läbi väärteomenetlus seoses kostja katuselt allakukkunud jääpurikatega (tl 6). Väärteomenetluses tehtud otsus ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendiks selle kohta, et kahju antud asjaoludel tekkis, kuid väärteomenetluses tunnistaja poolt antud seletust politseile saab kohus arvestada dokumentaalsete tõenditena. ARK tõendiga, (tl 86) loeb kohus tõendatuks, et sõiduk RAF 2203 kuulus hagejale ajavahemikul 27.06.2001.-16.04.2007.a. Vaidlust ei ole selles, et hageja auto oli pargitud XXX kinnistule. Poolte vahel on vaidlus selles, kas antud asjaoludel kahju on hagejale tekkinud, milline on kahju suurus ning kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kahju. Politsei poolt tehtud fotodelt (tl 9-10, väärteomenetluse toimikus originaalid tl 11 ja pöördel) nähtub, et hageja auto on saanud vigastusi esiklaasi juhipoolsesse nurka. Tunnistaja V. B ülekuulamise protokolliga (väärteomenetluse toimik lk 14-15) koosmõjus tema poolt allkirjastatud skeemiga (tl 13), skeemidega (tl 14-15) ning fotoga (tl 77) loeb kohus tõendatuks, et XXX ja XXX kinnistutel asuvad majad on külgepidi kokku ehitatud ja XXX majal on XXX -ga külgneva maja nurgas vihmaveetoru; 16.03.2006.a nägi tunnistaja, kuidas XXX maja juures seisnud sõidukile RAF langesid jääpurikad XXXmajalt; masina juurde minnes nägi tunnistaja purustatud esipeeglit ja jäätükke. Samas tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et jääpurikad rippusid XXX majal juba kuu aega, tunnistaja kuulis jääpurika kukkumise müra, XXX jääpurikaid ei olnud, tunnistaja nägi jäätükke tee peal, nägi et autol oli peegel maas ja esiklaas vasakult poolt katki ja deformeerunud uksepost, tegemist oli väga suure – umbes kuni 80 kg kaaluva jääpurikaga. Nimetatut ei lükka ümber tunnistaja PK ütlused. Tunnistaja sõnul ei näinud ta jääpurika kukkumist, tunnistaja ei osanud öelda, kas ta nägi jääpurika tükke, tunnistaja ei pannud tähele, kas konkreetsel ajal olid jääpurikad, samuti ei teostanud ta auto põhjalikku ülevaatust, silmaga märgatavad olid tuuleklaasis praod ja mõrad. Kalkulatsiooniga (tl 7) ja arvega (tl 8) loeb kohus tõendatuks, et hagejale tekkinud kahju suurus oli 6’150.- krooni. Kostja ei ole esitanud oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid, millest nähtuks, et kahju ei saanud antud asjaoludel füüsikaseadustest tulenevalt tekkida või et kahju oli hageja poolt esiletoodust väiksem.

Hageja on tuginenud oma hagis asjaolule, et jääpurikate allakukkumise ohust oli ta teavitanud nii hageja seaduslikku esindajat Tõnu Läänemetsa kui ka juhtinud majahoidja P.K tähelepanu jääpurikate ohule, kuid sellele ei reageeritud ning jääpurikaid ei eemaldatud. Nimetatust tuleneb, et hageja oli teadlik jääpurikatest ja nende kukkumise võimalikkusest, kuid ei parkinud oma autot eemale. Nimetatud faktiliste asjaolude väljatoomisel peab kohus kahjuhüvitist vähendama kostja taotlusest sõltumata, kuna hageja ei ilmutanud käibes eeldatavat hoolt ja selle tulemusena suurenes kahju tekkimise risk ning tagajärgede raskus. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et vihmaveetoru juurde kogunenud jääpurikad võivad kevadise päikese mõjul sulama hakata ja alla kukkuda, mistõttu oleks pidanud oma auto ümber parkima. Nimetatud põhjusel vähendab kohus

kostjalt väljamõistetava kahju hüvitist 30 % võrra (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju (VÕS § 1059) 70% ulatuses ehk summas 4’305.- krooni ja tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 ja § 94 lg 1). Kuna hageja ei teadnud kahju konkreetset suurus enne 08.mai 2006.a eelkalkulatsiooni (tl 7) tegemist, leiab kohus, et hageja sai teada nõude suurusest ja nõue muutus sissenõutavaks nimetatud kuupäeval. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Alates 01. jaanuar 2008 on võlasuhetes kasutatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 4,0%. Sellest tulenevalt on viivise määraks aastas 11% ja viivise päevamääraks 0,0003013% (0,11:365). Hageja ajaperioodi 08.maist 2006.a kuni 17.jaanuarini 2008.a nõutud ja seaduses sätestatud arvestuse kohaselt on viiviseks 804.- (0,0003013% x 620 x 4’305) krooni. Kohus ei käsitle kostja väiteid kindlustuse olemasolu kohta, kuna kostja selgituste kohaselt ei pöördunud ta teadlikult kindlustusandja poole kahjuhüvitise nõudes, sest ei pidanud võimalikuks antud tingimustel kahju tekkimist. Kohus ei uuri V. B ja A.V kirjalikke seletusi (tl 11-12, 87-88), kuna need tõendid ei ole esitatud lubatud protsessuaalses vormis. Samuti ei analüüsi kohus skeeme (tl 22, 31), kindlustuspoliisi ja üldtingimusi (tl 23-25, 93-94), kuna tegemist pole käesolevas vaidluses asjakohaste tõenditega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt 70 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda 70 % ulatuses ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda 30% ulatuses. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.